Isik: Akvitaania Eleanor
Eluaastad: 1122 - 1204
Riik: Akvitaania (tänapäeva Prantsusmaa
edelaosa)
Üks kokkuvõttev lause antud isiku kohta:
Akvitaania Eleanor oli oma aja üks
mõjukamaid naisi, kes lisaks suurte maa-
alade edukale valitsemisele käis ka
Ristisõjas, abiellus omal valikul teist korda
ning osales aktiivselt majanduses ja
poliitikas.
Tundmatu autor, teadmata aasta
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-03-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
207708
Õppematerjali autor
troonileasumist. 1139. aastal puhkes kodusõda, ning lõpuks saigi Stephen troonile. Hiljem sunniti tal oma pärijaks nimetama Matilda ja Geoffroi poeg Anjou Henry. Kui 21-aastane Anjou Henryst Inglise kuningas Henry II sai, päris ta isalt Anjou, Maine'i ja Touraine'i provintsi Prantsusmaal ning emalt Normandia ning Bretagne'i. 1152. aastal abiellus ta Prantsuse kuninga Louis VII hüljatud abikaasa Eleanoriga ning omandas seeläbi ka Akvitaania. Selle tulemusel valitses ta Inglismaa ning kahe kolmandiku Prantsusmaa üle. HENRY JA BECKET Henry oli äärmiselt energiline valitseja. Ta oli hea haridusega ning väga kultuurilembene, tema Prantsusmaal Chinonis asuvasse õukonda kuulus palju õpetlasi ning trubaduure (laulikuid). Henry tugevdas oma võimu aadlike üle, muutis Inglise seadusi ning sundis sotlasi ja uelslasi enesele kuuletuma. Kui normanni ülikud Iirimaa oma võimu alla olid saanud, alistas ta nad ning kuulutas end 1172
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Kai Leola 10. klass ANNA ELEANOR ROOSEVELT Referaat Juhendaja: Kaia Laansoo Juuru 2007 SISUKORD ANNA ELEANOR ROOSEVELT.....................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 LAPSEPÕLV..............................................................................................................................4 ABIELU USA PRESIDENDIGA...............................................................................................6
aastal 1162. Pühitsemisest peale algasid lahkarvamused ning vastuolud kuningaga. 1164 tekkis tüli kuningaga, kuna kuningas tahtis kehtestada kuningakohtu ülimuslikkust vaimuliku kohtu üle. Kuningas üritas Thomast murda, kuid too põgenes Prantsusmaale. 1170 nõustus Henry II Thomas Becketiga Cantebury katedraalis kohtuma, seal Henry tappis ta. 1173 sai Thomasest pühak. Richard I Lõvisüda (1189- 1199) Sündis 1157. a Oxfordshire`is, aga kasvas üles Poitiers`s Akvitaania hertsogkonna keskuses. Richard oli Henry II ja Akvitaania Eleonore`i kolmas poeg. Valdas suurepäraselt ladina keelt, aga inglise keelega oli tal suuri raskusi. 1169, kui ta oli 13ne aastane tegi isa temast Akvitaania hertsogi. Vastumeelsus isa otsustega. Pahameelt süvendas Thomas Becketi mõrvamine. 1173-1174 oli vandenõulaste leeris Henry II vastu. 1189. a tõuseb pärast isa surma troonile. 1190 aastal läks III ristisõtta, oli seal Egiptuses võrdlemisi edukas (Jeruusalemma kuningriik
aastal 1162. Pühitsemisest peale algasid lahkarvamused ning vastuolud kuningaga. 1164 tekkis tüli kuningaga, kuna kuningas tahtis kehtestada kuningakohtu ülimuslikkust vaimuliku kohtu üle. Kuningas üritas Thomast murda, kuid too põgenes Prantsusmaale. 1170 nõustus Henry II Thomas Becketiga Cantebury katedraalis kohtuma, seal Henry tappis ta. 1173 sai Thomasest pühak. Richard I Lõvisüda (1189- 1199) Sündis 1157. a Oxfordshire`is, aga kasvas üles Poitiers`s Akvitaania hertsogkonna keskuses. Richard oli Henry II ja Akvitaania Eleonore`i kolmas poeg. Valdas suurepäraselt ladina keelt, aga inglise keelega oli tal suuri raskusi. 1169, kui ta oli 13ne aastane tegi isa temast Akvitaania hertsogi. Vastumeelsus isa otsustega. Pahameelt süvendas Thomas Becketi mõrvamine. 1173-1174 oli vandenõulaste leeris Henry II vastu. 1189. a tõuseb pärast isa surma troonile. 1190 aastal läks III ristisõtta, oli seal Egiptuses võrdlemisi edukas (Jeruusalemma kuningriik
482 sai ripuaari frankide kuningaks. Ta lasi tappa kõik teised frankide kuningad. Nii sai temast frankide kuningas ja FRANGI RIIGI RAJAJA. Võttis vastu roomakatoliku usu (oma katoliiklasest naise õhutusel), mistõttu ta sai paavsti toetuse ja samas ka ettekäände teiste germaanlastega sõdida. Nimelt olid muud germaani hõimud ariaanlikud kristlased. 506 lasi kirja panna saali õiguse (Lex Salica). Vallutas Põhja-Gallia, alemannid ja Akvitaania. Ripuaarifrangid-elimineerisvastased-RAJAJA-roomakatolik-saaliõigus-Akvitaania vallutus Merovingid ja Frangi riik. Merovingide ajal oli Frangi riik tihti killustatud, kuna kuningas pidi suremisel jagama riigi oma poegade vahel, seetõttu toimusid pidevad kodusõjad. Frangi riigi kirik allus kuningale, mitte paavstile. 7. sajandil said majordoomused tegeliku võimu riigis. Viimane Meroving kõrvaldati troonilt 751. Majordoomused
6. Kleopatra elas kaks aastat Roomas. Miks ta Roomast kiiresti lahkus? 7. Milline mõju oli Kleopatra külaskäigul roomlastele? 8. Mida arvata Caesari tapjatega ühinenud Brutusest? 9. Prantsuse keeles öeldakse, et Antoniust tabas Kleopatraga kohtudes coup de foudre. Mida see tähendab? 10. Millised põhjused võisid olla Kleopatral Antoniuse võrgutamiseks? 11. Miks Kleopatra valis vabasurma? 12. Mis sai Octavianusest? AKVITAANIA ALIÉNOR TRUBADUURI LAPSELAPS (ing. k. ELEANOR, saksa k. ELEONORE) Joos van Cleve. Akvitaania Aliénor. Kunstiajaloo Muuseum, Viin Esmalt meenutame, et Akvitaania tasandik paikneb Edela-Prantsusmaal Biskaia lahe 1 ja Keskmassiivi2 vahelisel territooriumil. Selle regiooni suurim metropol on Bordeaux, suurim jõgi la Garonne. Keskajal oli Akvitaania iseseisev hertsogriik, mis hõlmas ka Poitou' krahvkonna ja Gascogne'i hertsogkonna. Siin, Akvitaanias, nägi 1122. a ilmavalgust meie kangelanna
Matilda poeg Henry võimule. Stepheni vanem poeg suri, mis oli ka otseselt selle kokkuleppe ajendiks. Henry lubas tema teistele lastele, et nende valdused säilivad. 1154 Stephen sureb ja troonile tuleb Henry II (1133-1189) . Anjou krahv Geoffrey Plantageneti poeg Henry II kuningaks. Matilda oli vahepeal abiellunud Geoffrey Plantagenetiga, kes oli Anjou krahv. Plantagenetid saavad Inglismaal võimule. Henry II abiellumine Akvitaania Eleanoriga (pr Aliénor d’Aquitaine). Henry II abiellus Akvitaania Eleonorega, kes oli varasemalt abielus olnud Prantsusmaa kuninga Louis VII-ga, kuid nende abielu ei kestnud kaua, 1152 abiellus Henryga, kes oli siis veel Anjou krahv. Angevini impeerium. Akvitaania valdused ühinesid Anjou valdustega ning Henry II-st sai vaieldamatult suurimate valduste omanik. Suuremad valdused kui olid Prantsusmaa kuningal. Nüüd pretendeerisid Inglismaa kuningad ka reaalselt kõigi SB rahvaste üle.
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa 376. kuni 382. aastani kest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid