Kontserdi arvustus (37)

Retsensioon
Käisin teisipäeval 20. novembril Viljandis kuulamas üht suurejoonelist kontserti, kus esitajateks noorteorkestrid ja - koorid . Selle suurejoonelisuses veendusin ma muidugi alles kontserdi kestel. Enne polnud mul sellest muid teadmisi, kui vaid see, et palasid esitavad noored muusikud . Kuid peale kava lugemist, kust veendusin, et esitatakse maailma ühtede kuulsamate heliloojate tippteoseid, olid mu ootused ääretult kõrged. Tore oli ka kavale peale vaadates mõelda, et ma ju tean kõiki neid teoseid, mis esitamisele tulevad. Äratundmisrõõm oli suur! Ja kui kontsert peale hakkas, oli rõõm veelgi suurem!
Kontserti esitas ühendorkester, kelle hulgas olid Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ning Rahvusooper Estonia poistekoor. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik . Dirigendiks aga Risto Joost , kes tegeleb muuseas ka laulmisega.
G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester koondab täna üle 40 koolis õppiva noore muusiku. Alates aastast 2003 on orkestri peadirigendiks Hando Põldmäe, kelle esimeseks suuremaks tööks oli muusikal “West Side Story”. Viimaste hooaegade tähtsamateks ettevõtmisteks on olnud kooli sügis- ja kevadkontserdid ning aktused, kus kuulajateni on toodud nii maailmaklassika kullafondi kuuluvat kui ka eesti uuemat muusikat.
Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester tegutseb 1987. aastast. Orkestris mängivad 9.–12. klassi õpilased. Orkester annab aastas 5–6 täiskavaga kontserti, kus kõlavad nii klassikaline kui kaasaaegne orkestri- ja oratooriumirepertuaar ning eesti heliloojate looming.
Dirigent ja laulja Risto Joost on õppinud koori-ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Muusikaakadeemias ja täiendanud end Viini Kaunite Kunstide ja Muusika Ülikoolis. Ta on juhatanud mitmeid orkestreid nagu näiteks Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Noorteorkester , Põhjamaade Kammerorkester ning on seisnud dirigendina ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Eesti Rahvusmeeskoori ees.
Alates sügisest 2006 on Risto Joost just Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent.
Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Esimene neist on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli klassikalise laulu erialal, Plaas oli aastatel 2002 – 2004 Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja ning ta on osalenud paljudes vokaalsuurvormides solistina . Oliver Kuusik õppis aga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias . Kuusik on hinnatud kammer- ja oratooriumisolist. Oopereid on tema reperatuaaris samuti väga palju.
Kontsedil esitati selliste kuulsate heliloojate teosid nagu Marc- Antoine Charpentier, Antonio Vivaldi , W.A. Mozart , Giuseppe Verdi , Giacomo Puccini ja Carl Orff . Veel esitati Eesti helilooja Cyrillus Kreegi reekviemi Domine Jesu . Kontserdi ülesehitus oli ebatavaline , kuid just see tegi selle suurejooneliseks, nimelt olid ametis isegi õhtujuhid, kes juhatasid iga teose mingisuguse tutvustava tekstiga sisse.
Esimesena kõlas Charpentieri Te Deum D- duur , H 146: Prelüüd. See teost tunnevad vast kõik eurooplased just tänu sellele, et see on Euroopa Ringhäälingute Liidu hümniks ning ühtlasi Eurovisiooni tunnusmeloodiaks. Just nagu tuntud lauluvõistluselgi oli see heaks stardipauguks kogu kontserdile.
Järgmisena oli kavas Antonia Vivaldi teos “Talv” tsüklist “ Aastaajad ”. Jällegi väga tuntud teos, kui natukenegi muusikaajaloost tead või oled kuulanud, mis ümberringi toimub. Solistiks oli Tallinna Muusikakeskkooli õpilane Egert Leinsaar. Solist paistis olevat väga noor, kuid ta sai oma ülesandega briljantselt hakkama. Üldse kogu orkestri poolt väga hästi esitatud, mina ei suudaks professionaale neile eelistada!
Kolmandaks esitati Mozarti Klarnetikontsert A-duur, KV 622: 2. osa. G.Otsa nim Muusikakooli õpilane Madis Saarmets oli solistiks. Ta tundus veidi kohmakas laval, just oma olemiselt, kuid muusikaliselt oli tema esitus perfektne . Nime järgi ma tegelikult teost ära ei tundnud , kuid meloodiat olin varem kuulnud . Igastahes väga ilus pala ja jällegi väga hea esitus.
Edasi mindi samuti Mozartiga. Nimelt tuli esitamisele Öökuninganna aaria Der Hölle Rache tema ooperist “Võluflööt”. See on ilmselt tuntuim aaria üldse. Mind tabas mõnus äratundmine. Solist Kädy Plaas laulis kogu selle raske aaria väga väga hästi ära. Minu kõrv igastahes ei saanud aru, et oleks midagi valesti läinud. Tema hääl võttis kõik need rasked noodid väga kenasti välja.
Edasi mindi Itaalia ooperitega. Esimesena Krahvi aaria La donna e mobile Verdi ooperist Rigoletto ”. Oliver Kuusik sai väga hästi hakkama oma osaga krahvina. Esiteks oli tema hääl kuidagi väga sobilik ning hea ja teiseks see, et ta tundis end laval tõelise krahvina. Ehk temas oli ka seda näitlejaslikkust. Arvestades tema tausta , polnud see siiski eriline üllatus. Aga positiivne siiski.
“Boheemis” aga lausid mõlemad tol kontserdil üles astunud solistid – Kädy Plaas Mimi ning Oliver Kuusik Rodolfo osas. See ooper mulle tuttav pole, kuid esitus oli sellegipoolest väga kena. Ma ei tea miks, kuid kuidagi on jäänud mul emotsioonid selle aaria juures neutraalseks. Peab ilmselt süüdistama minu vähest ooperitetundmist.
Esitusele tuli Carl Orffi kantaadi “ Carmina Burana” kuulsaim, ülivõimas osa: O Fortuna . Olles seda just hiljuti kuulanud, oli väga huvitav kuulata, kuidas noored muusikud toime tulevad. O Fortuna jaoks täitus kogu lava muusikutest: pillimängijatest ja lauljatest. Tuleb öelda, et esitus oli täiesti perfektne. Lihtsalt super! Pean lisama ka seda, et just selle esituse pealt tegin ma otsuse, et nad ei jää tegelikult millegipoolest professionaalidele alla – vähemalt minu kõrvus.
Jäänud oli veel kaks teost: Cyrillus Kreegi Reekviem c- moll : Domine Jesu ning ning kontserdi lõpetav Joogilaul ooperist “ Traviata ”. Pean kahjuks ütlema, et kontserdi lõpus varjutas Verdi teos Kreegi oma täielikult. Ma ei suuda enam Domine Jesut väga meenutadagi. See eest Joogilaul, mida esitasid solistidena jällegi Plaas ja Kuusik, oli täpselt nii hea kui üks esitus/pala üldse olla saab. Kontserti jäi lõpetama pikim aplaus , mida kuulnud olen!
Kokkuvõtteks pean ütlema, et oli väga meeldiv kontsert. Nii palju maailma tippteoseid, noored andekad muusikud, mõnus õhkond – mida veel tahta? Eriti võimas oli Orffi teose “Carmina Burana” esitus, mille ajal mul lausa kananahk ihule tuli. Just sellise elamuse osaliseks ma saingi!
Ülle Pilvar.