Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kontserdi arvustus (37)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Retsensioon
Käisin teisipäeval 20. novembril Viljandis kuulamas üht
suurejoonelist kontserti, kus esitajateks noorteorkestrid ja - koorid .
Selle suurejoonelisuses veendusin ma muidugi alles kontserdi kestel.
Enne polnud mul sellest muid teadmisi, kui vaid see, et palasid
esitavad noored muusikud . Kuid peale kava lugemist, kust veendusin,
et esitatakse maailma ühtede kuulsamate heliloojate tippteoseid,
olid mu ootused ääretult kõrged. Tore oli ka kavale peale vaadates
mõelda, et ma ju tean kõiki neid teoseid, mis esitamisele tulevad.
Äratundmisrõõm oli suur! Ja kui kontsert peale hakkas, oli rõõm
veelgi suurem!
Kontserti esitas ühendorkester, kelle hulgas olid Georg Otsa
nimeline Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester, Tallinna
Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli
Kontserdi arvustus #1 Kontserdi arvustus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 416 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 37 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor julle Õppematerjali autor
Kõike on võimalik muuta kui vaja ka mina mõtlesin selle välja aga sain 5. Sellist kontserdit pole olnudki:P.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Konserdi arvestus

Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja ning ta on osalenud paljudes vokaalsuurvormides solistina. Oliver Kuusik õppis aga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kuusik on hinnatud kammer- ja oratooriumisolist. Oopereid on tema reperatuaaris samuti väga palju. Kontsedil esitati selliste kuulsate heliloojate teosid nagu Marc-Antoine Charpentier, Antonio Vivaldi, W.A. Mozart, Giuseppe Verdi, Giacomo Puccini ja Carl Orff. Veel esitati Eesti helilooja Cyrillus Kreegi reekviemi Domine Jesu. Kontserdi ülesehitus oli ebatavaline, kuid just see tegi selle suurejooneliseks, nimelt olid ametis isegi õhtujuhid, kes juhatasid iga teose mingisuguse tutvustava tekstiga sisse.. Minule meeldis see kontsert väga. Kevin Janson7a

Muusika
thumbnail
12
doc

Eesti muusika

Eesti muusika Konspekt Tartu 2013 1.Rahvalooming. Vanem Rahvalaul Eesti rahvalaulu areng jaguneb kahte ajajärku. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul (regilaul, runolaul) kujunes välja aastasadadega ning püsis ~16. saj - 18. saj lõpuni muutusteta. Regilaulu ettekandjateks olid põhiliselt naised. Rahvalaulus olid esikohal sõnad, seejärel viis, mis ilmestas sõnu. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm on 8- silbiline. Igale silbile vastab üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel: üks laulis ees ja teised kooris järgi. Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, va setu rahvalaulud. Regilaululiike on arvukalt. Üks vanematest on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu jne. Teine liik on tavandilaulud ehk kombestikulaulud: vastlapäev, mardipäev, jaanipäev, pööripäevad jne, kuid ka pulma- ja leinalaulud. Lisaks on

Muusikaajalugu
thumbnail
14
odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a ­ taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu ­ jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul. Tartus tegeles hariduse eden

Muusikaajalugu
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

05.2005. VII. Tiit Lauk 2003. About the Estonian Jazz before the WW II. The 1-st IASJ Jazz Education Conference Haag 30.10.–2.11.2003. KONTSERDID I. Tiit Lauk (kava koostaja, seadete autor, solist) 2006. Õnne sünnipäevaks, Eesti džäss! Vanalinna Muusikamajas 15.06.2005. Kontsert pühendatud eesti džässi 80. aastapäevale. II. Tiit Lauk (kava koostaja, seadete autor, solist) 2007. Kontsert tähistamaks 70 aasta möödumist I džässi- kontserdi toimumisest Eestis. Estonia Talveaed 10.05.2007. Programm koostatud toonase kontserdi kavas olnud paladest. 6 SISUKORD LÜHENDID...................................................................................................................................................................... 9 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................

Muusika ajalugu
thumbnail
22
doc

Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

k voorus, vaprus, täiuslikkus. Mõistele ,,virtuoossus" on aja jooksul lisandunud negatiivne alatoon ­ nagu tähendaks virtuoossus tehnilist meisterlikkust ilma sisuta. Praegu püütakse muusikaajaloo käsitlemisel virtuoossusesse ja virtuoosidesse suhtuda ilma eelarvamusteta ja vaadelda neid teemasid vastava ajastu (meie puhul siis 19. sajandi) muusikaelu, publiku ootuste ja kuulamisharjumuste kontekstis.18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse suurim muutus muusikaelus oli avaliku kontserdi tekkimine. Paljud muusikud ei sidunud oma tegevust enam õukondadega, vaid olid vabakutselised. Kui nende looming oli varem suunatud aristokraatsele kuulajaskonnale (õukondades, salongides), siis nüüd moodustas peamise kontserdipubliku jõukas keskklass. Virtuoos esines 19. sajandi esimesel poolel enamasti segakavaga kontsertidel, kus oli ka teisi esinejaid. Esimesed sooloõhtute korraldajad olid Clara Wieck ja Ferenc Liszt 1830. aastate lõpus. Tavaliseks nähtuseks muutusid sooloõhtud 19

Muusika ajalugu
thumbnail
32
doc

Giuseppe Verdi

Kiiresti suundusin klaveri juurde ning alustasin proovi. Mäletan väga selgesti iroonilisi muigeid, millega isetegevuslased mind vastu võtsid. Minu noor nägu, kõhetu kuju, vilets riietus ­ kõik see sisendas vähe austust. Ent kuidas see ka polnud, proov jätkus ning ma ise läksin hoogu. Ma ei piirdunud enam saatega, vaid hakkasin vasaku käega mängides paremaga dirigeerima. Proovi lõppedes tehti mulle igast küljest komplimente... Pärast seda juhtumit usaldati kontserdi juhatamine minule. Esimesel avalikul esinemisel oli selline menu, et kontserti aadlike klubi suures saalis korrata tuli." Hiilgava debüüdiga kaasnes esimene tellimus. Krahv Borromeo vajas perekondliku sündmuse tähistamiseks kantaati, mille Verdi vähimagi rahalise hüvituseta valmis kirjutas. Noor komponist lõi ka üksikuid numbreid Lavigna oopereile ning sai lõpuks filharmooniaühingu juhilt ja Filodramaatilise Teatri ("Teatro Filodrammatico") direktorilt Massinilt tellimuse T.

Muusika
thumbnail
29
doc

Varane ooper

MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione d

Ooper
thumbnail
17
doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ühine nimi on h

Muusika ajalugu




Kommentaarid (37)

ClickOnMe profiilipilt
ClickOnMe: Ma pidin selle klassi ees ettekandma, kuna see nii suurepärane oli, ise polnud ma seda muidugi läbigi lugenud :D Algust mõned laused ainult.
13:51 18-01-2009
citt profiilipilt
Anni Karu: Täitsa hea, aga kahjuks ise õpin ühes neist koolidest. Et kasutada ei saa. :/
22:43 14-12-2011
catlyhein profiilipilt
catlyhein: Põnevalt kirjutatud. Väga hästi selle kohta, et kontsert oli välja mõeldud!
21:56 23-12-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun