Sõda ja Rahu (27)

Lev Tolstoi „Sõda ja Rahu“
I- Toimub Anna Pavlovna Scherer suaree . Omavahel räägivad Anna Pavlovna ja vürst Vassili (räägitakse vene ja prantsuse keeles segamini, nagu selle aegses kõrgseltskonnas kombeks). Nad räägivad poliitilisest olukorrast Euroopas ( Napoleon ) ja jõuavad välja selleni , kui Anna teeb vürstile ettepaneku naita tema poeg Anatole vürst Bolkonskai tütrega. Vürst, kes peab oma poegi lollideks on plaaniga nõus ja palub Annal asjad ära korraldada.
II- Peole koguneb väheaval Peterburikoorekiht. Anna viib kõik külalised oma vana tädi juurde, kes tema igavat juttu puhtalt viisakusest kuulavad. Tähtsamad külalised prantsuse pagulased abee Morio ja Mortemart. Peole saabub vürst Bezuhhovi vallaspoeg Pierre , kes on seltskonnas kogenematu ja hajameelne ning rikub seetõttu paljusid viisakusreegleid.
III- Pierre kohtub peol vana tutava Andrei Bolkonskiga, kes on minemas sõtta (Napoleoni vastu). Oma raseda naise plaanib ta saata maale isa juurde.
IV- Kui v. Vassili peolt lahkub , läheneb talle Anna Mihhailovna, kes palub tal kosta oma poja eest Keisrile. Vürst nõustub sellega viimaks vastumeelselt. Pierre eksib taas kogenematusest seltskonna viisakusreeglite vastu, kuid Bolkonski päästab ta halvimast.
V-Pierre läheb Andrei Bolkonski juurde õhtust sööma. Bolkonski kurdab , et pole oma abieluga rahul ja soovib, et ta polekski abielus. Pierre ei mõista sõpra. Andrei veenab Pierrei mitte enam minema Kuragini juurde jooma. Pierre lubab algul, kuid koduteel mõtleb ümber ja läheb ikka. Toimub jooming. Veetakse kihla, kas Dolohhov suudab juua ära pudeli rummi istudes aknalaual ilma kinni hoidmata (õnnestub).
VI-XIV Moskvas Rostovite majas tähistatakse Ema ja tütre Natalja nimepäeva. Krahv kutsub kõiki sõbralikult lõunale. Ema on juba külaliste vastuvõtmisest väsinud. Siiski võtab ta vastu viimase külalise, kellega räägitakse viimase aja kuuldustest: krahv Bzuhhovi raske haigus ja tema vallaspoja Pierre laamendamine Peterburis, kust viimane selle eest välja saadeti. Toas tekib piinlik vaikus ja äkki tormavad tuppa mänguhoos maja lapsed ja noorukid. See murrab piinliku vaikuse ja külalised kiidavad lapsi.
Peale külaliste lahkumist räägib krahvinna oma lapsepõlvesõbra Anna Mihhailovnaga. Anna Mihhailovna kurdab oma rasket elu. Ta räägib, et vürst Vassili lubas aidata tema poega Borissi kaardiväkke viia. Samas pole tal raha, et pojale mundrit osta. Ta loodab saada toetust surevalt krahv Bezuhhovilt, kes on Borissi ristiisa. Peale jutuajamist läheb ta oma pojaga krahv Bezuhhovit vaatama. Krahvi majas võtab nad vastu vürst Vassiili , kes pole rõõmus neid nähes. Boriss läheb rääkima Pierrega, et teda Rostovite juurde lõunale kutsuda. Boriss, kes tunneb piinlikust, et tema ema peab inimestelt raha kerjama, ütleb Pierrele, et tema pole Pierrelt ega kavatse temalt kerjamisega end alaldada. Pierre, on avalduse peale rabatud, kuid hakkab kohe Borissi vastu sümpaatiat tundma.
Kodus küsib krahvinna Rostova oma mehelt 500 rubla ja annab need pärast Anna Mihhailovnale.
XV- XVII Rostovite majas valmistutakse lõunasöögiks. Naised räägivad külalistetoas ja krahv lõbustab end külaliste vaidlusi kuulates. Saabub tähtis külaline, Marja Dmitrijevna, kes räägib valju häälega, ei kasuta prantsuskeelseid väljendeid ja on üsna labane . Kuid ta on väga mõjukas ja rikas ning seltskonnas alati teretulnud. Tema lemmik on peretütar Nataša, keda ta kutsub kasakaks. Ta ütleb Pierrele, et too käitus Peterburis äärmiselt halvasti. Õhtusöögi ajal räägib perepoeg Nikolai Julie Karaginaga ja tema nõbu Sonja muutub armukadedaks. Peale õhtusööki hakkavad mehed kaarte mängima, nooremad tantsivad ja laulavad . Nataša leiab Sonja koridorist nutmas ja puhkeb ka ise nutma , mõistmata, mis tegelikult toimub. Sonja pihib, et krahvinna Rostova on vastu tema ja Nikolai suhtele ja vanem õde Vera, keda keegi ei salli on tema peale kaevanud.
XVIII -XXI Peo ajal tuleb teade, et krahv Bzuhhovit on tabanud 6 rabandus. Tema haigetoa ees arvavad arstid, et elu lootust enam pole. Pierre kutsutakse oma sureva ise juurde. Temaga tuleb kaasa Anna Mihhailovna, kes loodab Pierre huvide eest seistes ka ise kasu saada. Lihtsameelne Pierre ei taipa, mileks selline sagimine. Vürst Vassili üritab Bezuhhovi vanimat õetütart veenda paljastama krahvi viimase testamendi asukoht, et see hävitada. Selles jätaks krahv kogu vara Pierrele. Kui seda testamenti pole, siis saab vara endale vürst Vassili. Õetütar põikleb esiteks, sest kuna Pierre on vallaslaps ei ole tema kasuks tehtud testament kehtiv. Kui Vassili ütleb, et Bezuhhovi testamendis on kiri keisrile, milles ta palub tunnistada Pierre seaduslikuks pojaks, siis nõustub õetütar vürstile testamendi andma. Nende sepitsustele saab jälile Anna Mihhailovna, kes testamendi hävitamise peatab ja nii saab Pierrest uus krahv Bezuhhov.
XXII-XXV Andrei Bolkonski isa elab maal koos Andrei õega (vürstitar Marja). Tal on kindel päevakava, mida täidab minutipealt, kuna peab korrapärasust pikaealisuse saladuseks. Ta üritab oma tütrele õpetada matemaatikat ja geomeetriat, kuid oma karmi oleku ja autoriteediga hirmutab viimast sedavõrd, et too ei suuda õppimisele keskenduda. Vürstitar Marja saab kirja Julie Karaginalt, kes kirjutab, et on plaanid Marja mehele panna ja et ta armastab Nikolai Rostovit. Marja vastab, et on nõus abielukohustustega, kui need talle pannakse, kuid arvab , et mehe ja naise vahelised tunded ei ole usulistest tunnetest vähemtähtsamad. Saabub vürst Andrei koos naisega. Andrei ja isa vaidlevad selle üle, kas vene vägede taktika prantslaste vastu on õige. Vana vürst leiab, et nooremad mehed pole midagi väärt. Vürstitar Marja annab vennale sõtta kaasa kaela rippuva ikooni, kuigi viimane nagu ka isa jumalat ei usu. Andrei palub isa, et too kutsuks linnast arsti, kui naisel sünnitamine kätte jõuab, kuna ta naine kardab . Vana vürst lubab kõik korraldada.
II osa
I-II Vene väed on jõudnud Austriaase ja valmistuvad Napoleoniga kohtuma. Ühele vene polgule korraldatakse ülevaatus ja nõutakse, et nad peaksid olema marsikorras. Ülemad aga leiavad, et parim on olla paraadmundris. Enne ülemjuhataja saabumist tuleb aga käskjalg ja teatab , et sõdurid peavad olema ikka rännakriietuses, et ülemjuhataja saaks Austria kindralitele näidata, et vene väed pole veel rindele minekuks valmis. Kiiresti vahetatakse mundrid. Dolohov on samas polgus, kuid reameheks degradeeritud Peterburis laamendamise eest.
III- Vürst Andrei teenib staabis kindral Kuznetsovi juures. Viimane palub tal teha ülevaade kõigist austerlaste teadetest olukorra kohta, kui saabub Austria ülemjuhataja Mack ja teatab, et austerlased on puruks löödud.
IV-V Rostov on ostnud omale hobuse porutšik (auaste) Teljaninilt, kuid teab, et hobune pole raha väärt. Ta on külas Denissovil. Denissov palub üle lugeda oma raja ja rahakoti padja alla panna. Külla tuleb ka Teljanin. Pärast on rahakott kadunud. Denissov otsib seda tulutult taga ja süüdistab teenrit, kuid Rostov teab tegeliku süüdlast. Ta läheb otsib Teljanini üles ja sunni raha tagasi andma, kuid lahkudes viskab siiski raha talle tagasi. Ta kannab ette ka polgu ülemale, kes asja maha tahab vaikida ja läheb viimasega tülli. Teised ohvitserid käsivad tal vabandust paluda ja oma eksimust tunnistada, kuigi tal on õigus. Rostov keeldub.
VI-VIII Venelased taganevad prantslaste ees. Ühe silla ületamisel jõuavad prantsuse väed piisavalt lähedale, et tuli avada. Rostov saab esimest korda tule all olla. Lõpuks saavad kõik mehed üle silla ja see süüdatakse.
IX-XIII Vene väed taganevad endiselt ja väldivad suuremaid kokkupõrkeid. Vürst Andrei viib teate väiksemast võidust prantslaste üle Viini ja pääseb keisri vastuvõtule. Andrei leiab, et kogu keisri õukond on mõttetu ega mõista sõja tõsidust. Ta pöördub oma vägede juurde tagasi. Käivad jutud allaandmisest.
XIV-XIX Venelased saavad teada, et nad piiratakse ümber ja peavad pidama otsustava lahingu. Vürst Andrei laseb ennast saata rindele, et end proovile panna. Vene vägedel on tõsine oht vangi langeda. Vägedes valitseb korralagedus ja allaandmismeeleolud. Viimaks algavad lahingud. Rostov sattub sammuti lahingutesse, saab haavata ja ärkab üksi keset lahinguvälje, ega tea, kus on omad. Tal on aga õnne ja ta leiab oma väed üles.
XX- Lahingu kulgeb venelastele halvasti. Nende väed haaratakse ümber ja sunnitakse taganema. Rostov jõuab suurtükiväelaste juurde ja palub luba nendega liituda, kuna ta ei tea, kus ta oma väeosa asub. Külas peavad vene kindralid nõu. Nad konstanteerivad, et olukord on halb. Oskamata enam midagi rääkida, mainib üks polgukomandör, et degradeeritud reamees Dolohov on end lahingus hästi näidanud. Rostov tunneb masendust, ega oska midagi peale hakata.
III Osa
I-II Vürst Vassili hakkab Pierrega lähemalt suhtlema ja organiseerib talle isegi ameti. Tema eesmärk, on lõpuks naita Pierre oma kauni tütre Helenaga. Vürstitar, kes ei sallinud Pierre’ t ja aitas vürst Vassilil tema vastu intriige luua, muutub ja palub Pierrelt vabandust. Hea inimesena Pierre loomulikult lubab isa õetütardel enda Moskva maja elama jääda. Anna Pavlovna aitab vürst Vassilil Helenat Pirrega naita. Pierre tunneb esialgu, et ei peaks Helenaga abielluma, kuid on võlutud tema ilust, ega suuda eemlae hoida. Viimaks palub ta Helena kätt.
III-V Vürst Vassili läheb koos pojaga külla vanale vürst Bolkonskile. Vürst vihastab sellest kuuldes. Ta käitub külalistega ebaviisakalt, kuid vürst Vassili kannatab selle ära, kuna soovib oma poega kindlasti naisele saada. Anatole aga võtab kõike kui lõbustust. Andrei naine ja madmosele Bourienne üritavad inetut Marjat ilusaks teha, kuid välja kukub hoopis vastupidine . Kuna viimane on ka õnnetu, näeb ta veel koledam välja, kui tavaliselt. Vürstitar Marja soovib küll väga meest, kes teda armastaks, kuid peab seda võimatuks, kuna ta on liiga kole . Vürst Bolkonski otsustab, et pole abielu vastu, kui peigmees tema tütart väärt on. Vürst vestleb Anatolega, kui pole temaga eriti rahul. Vürst Vassili pakkumisele, et Anatole Marjaga abiellub, vastab ta, et on põhimõtteliselt nõus, kuid tahab Anatolet paremini tunda. Vürstitarile meeldib Anatole, kuid too tunneb suuremat huvi Bouienne vastu. Nad jäävad kahekesi ka Marjale vahele. Isa küsib Marjal, kas too tahab Anatolet meheks. Lõpuks otsustatakse , et Marja ei abiellu Anatolega.
VI- Rostovid saavad üle pika ja Nikolailt kirja, kus too teatab haavata saamisest ja ohvitseriks ülendamisest.
VII-X Austrias asuvale vene armeele saabub Venemaal täiendust. Boriss läheb vürst Andrei juurde, et küsida toetust kuhugi staabiohvitseriks saamisel. Andrei aga ütleb, et selliseid noori ohvitsere on juba kõik kohad täis ja mingile tähtsale kohale tõusmine on väga raske, et mitte võimatu. Andrei kohtub ka Rostoviga, kes ütleb, et staabiohvitserid saavad autasusid ei millegi eest. Järgmine päev leiab aset Austria ja vene vägede ülevaatus. Ülevaatusel osalevad mõlema riigi Keisrid. Eriti imetletakse noort Vene Keisrit Aleksandrit. Rostov näeb keisrit lähedalt ja sattub temast vaimustusse. Väejuhatus otsustab minna pealetungile prantsuse vägede vastu. Rostovi väeosa sattub tema suureks pahameeleks reservi. Nende kätte langeb vangi üks prantsuse tragun. Keiser haigestub.
XI-XIII- Järgmisel päeval tuleb rahupakkumine prantslastelt. See lükatakse aga tagasi. Toimub Austerlitzi lahing. Staabis valitseb ärevus. Rostov saadetakse vaenlase positsioonidele luurele. Ta sattub vaenlase tule alla. Rostov esitab kindral Bagrationile palve , et teda viidaks üle eskadroni, mis lahingus osaleb. Kindral võtab ta oma käsundusohvitseriks.
XIV- Varahommikul lähevad vene väed rünnakule. Ilm on udune. Kahe liitlasväe vahel puhkevad segadused ja korralagedus. Väed ei liigu õigeaegselt. Seda segadust kasutavad prantslased ära, et tungida vene positsioonide poole. Ka Andrei Bolkonski sattub lahingusse ja saab haavata. Rostov on lahingus osalenud ja saab nüüd käsu minna ülemjuhataja Kutzovi juurde. Ta sattub juhuslikult keset lahingut, kuid pääseb õnnelikult edasi. Jõudes tagalasse näeb Rostov seal valitsevat segadust ja ta üritab leida ülemjuhatajat. Ta kuuleb, et keiser on saanud haavata ja ülemjuhatus on veel tahapoole viidud . Rostov jõuab Keisri voorile järele ja vaatab teda vaimustunult. Õhtul kella viieks on Venelased kõikjal lüüa saanud ja paljud polgud relvad maha pannud . Vürst Andrei leitakse lahinguväljalt prantsuse sõdurite poolt. Napoleon näeb teda koos lipuga lamamas ja peab teda ekslikult surnuks . Ta ütleb: „eks ole ilus surm“. Siiski avastatakse, et ta elab ja tema haavu ravitakse. Omaeti ei leia Bolkonski, et Napoleon oleks eriti suur mees, kuigi ta temast varem lugu pidas. Ta jäetakse haavatuna kohalike elanike hooleks.