Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MOZART konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

MOZART konspekt #1 MOZART konspekt #2 MOZART konspekt #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MariellM Õppematerjali autor
Konspekt Mozarti elust

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Muusikaajalugu: mõisted, isikud

Koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. Algusesse võib lisanduda sissejuhatus ja lõppu coda.Sonaadivorm on aluseks sonaaditsüklile. Variatsioonivorm- Ühest teemast(A) tehakse teisendid ( ), mängitakse: · Kes (oli ) on: Stradivari- oli itaalia kuulsaim viiulimeister. Paganini- oli maailma kõige suurem viiulimängija. C. Monteverdi- oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. L. Mozart- W.A.Mozarti isa Leopold Mozart, kes oli Euroopas tuntud viiulimänguõpiku ja paljude muusikateoste autor. Viini klassikud- Viini klassikaline koolkond või lihtsalt Viini klassikud on nimetus märkimaks klassitsismiajastu kolme silmapaistvamat heliloojat. Need olid: Franz Joseph Haydn (1732-1809) Austria; Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Austria; Ludwig van Beethoven (1770-1826) Saksamaa Võimas rühm- oli Vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel Peterburi noorte

Muusikaajalugu
thumbnail
8
doc

Muusikaajalugu- Vastused paljudele mõistetele, küsimustele..

Koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. Algusesse võib lisanduda sissejuhatus ja lõppu coda.Sonaadivorm on aluseks sonaaditsüklile. Variatsioonivorm- Ühest teemast(A) tehakse teisendid ( ), mängitakse: · Kes (oli ) on: Stradivari- oli itaalia kuulsaim viiulimeister. Paganini- oli maailma kõige suurem viiulimängija. C. Monteverdi- oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. L. Mozart- W.A.Mozarti isa Leopold Mozart, kes oli Euroopas tuntud viiulimänguõpiku ja paljude muusikateoste autor. Viini klassikud- Viini klassikaline koolkond või lihtsalt Viini klassikud on nimetus märkimaks klassitsismiajastu kolme silmapaistvamat heliloojat. Need olid: Franz Joseph Haydn (1732-1809) Austria; Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Austria; Ludwig van Beethoven (1770-1826) Saksamaa Võimas rühm- oli Vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel Peterburi noorte

Muusikaajalugu
thumbnail
29
doc

Varane ooper

MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione d

Ooper
thumbnail
17
doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik

Muusika ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun