Koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. Algusesse võib lisanduda sissejuhatus ja lõppu coda.Sonaadivorm on aluseks sonaaditsüklile. Variatsioonivorm- Ühest teemast(A) tehakse teisendid ( ), mängitakse: · Kes (oli ) on: Stradivari- oli itaalia kuulsaim viiulimeister. Paganini- oli maailma kõige suurem viiulimängija. C. Monteverdi- oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. L. Mozart- W.A.Mozarti isa Leopold Mozart, kes oli Euroopas tuntud viiulimänguõpiku ja paljude muusikateoste autor. Viini klassikud- Viini klassikaline koolkond või lihtsalt Viini klassikud on nimetus märkimaks klassitsismiajastu kolme silmapaistvamat heliloojat. Need olid: Franz Joseph Haydn (1732-1809) Austria; Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Austria; Ludwig van Beethoven (1770-1826) Saksamaa Võimas rühm- oli Vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel Peterburi noorte
Koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. Algusesse võib lisanduda sissejuhatus ja lõppu coda.Sonaadivorm on aluseks sonaaditsüklile. Variatsioonivorm- Ühest teemast(A) tehakse teisendid ( ), mängitakse: · Kes (oli ) on: Stradivari- oli itaalia kuulsaim viiulimeister. Paganini- oli maailma kõige suurem viiulimängija. C. Monteverdi- oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. L. Mozart- W.A.Mozarti isa Leopold Mozart, kes oli Euroopas tuntud viiulimänguõpiku ja paljude muusikateoste autor. Viini klassikud- Viini klassikaline koolkond või lihtsalt Viini klassikud on nimetus märkimaks klassitsismiajastu kolme silmapaistvamat heliloojat. Need olid: Franz Joseph Haydn (1732-1809) Austria; Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Austria; Ludwig van Beethoven (1770-1826) Saksamaa Võimas rühm- oli Vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel Peterburi noorte
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione d
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik
Kõik kommentaarid