WOLFGANG AMADEUS MOZART (0)

Referaat
WOLFGANG AMADEUS MOZART
Tartu 2012
SISSEJUHATUS
Mozart on helilooja , kelle puhul näib, et ta on loonud muusikat iseenesest - samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab . Ta on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud. Mozart on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki žanre ühtviisi edukalt ja rohkesti. Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline , tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised. Ise on ta öelnud oma muusika kohta järgnevalt: "Muusika, ka kõige kohutavama olukorra kujutamiseks, peab jääma muusikaks. Peab haarama oma iluga ."
ELULUGU
Austria helilooja, pianisti ning Viini klassikalise koolkonna esindaja täispikk sünninimi oli Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart. Ta sündis 27. jaanuaril 1756 kaunis Austria linnakeses Salzburgis. Peres oli 7 last.
Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart
Mozarti isa, Leopold Mozart, oli viiuldaja , organist, komponist ja viiulipedagoog ning tahtis muusika ilu anda edasi ka oma lastele. Mozart õppis 3-aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt sai noodid selgeks ja hakkas komponeerima. 5-aastasena komponeeris ta oma esimesed muusikapalad ning juba 6-aastaselt kirjutas ta oma esimese sonaadi. Leopold Mozart avastas, et mõlemal ta lapsel oli erakordne anne ning hakkas nendega Euroopas kontserte andma.
8-aastaselt kirjutas ta juba oma esimese sümfoonia ning 12-aastaselt esimese ooperi. 13-aastaselt asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus töötas ka tema isa.  Bologna Filharmoonia Akadeemia võttis 14-aastaselt ta oma liikmeks ning Rooma paavst andis talle "kuldkannuse rüütli" aunimetuse.
Mozarti varakult õitselelöönud anne arenes väga jõudsalt. Tal oli ainulaadne töövõime. Kui ta oli 20-aastane, oli ta jõudnud luua rohkem teoseid kui Beethoven oma elu jooksul kokku. Samas ei õnnestunud tal kogu elu jooksul saada võimetele vastavat töökohta. Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid. Mozart oli esimene helilooja, kes niisuguse olukorraga ei leppinud. 1781. aastal andis ta peapiiskopile kirjaliku lahkumisavalduse, millele vastati solvangutega. Lahkumisavalduse teistkordsel esitamisel laskis peapiiskop Mozarti majast välja visata .
25-aastasena asus ta elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana ning 31-aastaselt õukonna kammermuusikuna. Kümme aastat elas Mozart Viinis vabana ja sõltumatuna. Omamata kindlat töökohta, kannatas ta küll sageli majanduslikku kitsikust, kuid ei tarvitsenud taluda alandusi ja solvanguid.  26-aastaselt abiellus ta Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest neli suri juba enne poole aastaseks saamist.
Constanze Weber
Mozarti kaks ellujäänud poega : Franz Xaver Wolfgang Mozart (vasakul) ja Karl Thomas (paremal)
Oma viimastel aastatel komponeeris helilooja suurema osa oma tuntuimatest sümfooniatest ja ooperitest . Ta suri 5. detsembril 1791 aastal 35- aastasena Viinis. Arvatavasti tapsid Mozarti viletsus ja intriigid, need “öökuningannad”, kes ei suutnud taluda tema geniaalsust ning vabadusejanu. Mozarti surma ümber on liikunud palju kuulujutte kaasaarvatud jutud tema mürgitamisest Salieri poolt. Puškin on kirjutanud isegi tragöödia "Mozart ja Salieri" (1830). Salieri on aga pihtinud, et tema ei ole süüdi Mozarti surmas. Kuigi ütles ta ju ka nii: "On muidugi kahju, et ta suri, aga hea ka, sest muidu poleks maailm meile tükikestki leiba kinkinud."
LOOMING
Mozart oli väga mitmekülgne helilooja, kes kirjutas kõikides tolleaegsetes muusikažanrites ning kasutas küllaltki palju polüfoonilisi võtteid. Tema muusika harmoonias on palju uudset. Tihti ärritas tema muusika kaasaegseid julgete modulatsioonidega. Kokku on ta loonud üle 600 muusikateose, kuid esiplaanile jäi siiski ooper .
Mozarti elusündmused jätsid nii või teisiti jälje ka tema ooperiloomingule. Oma esimese tellitud täiemõõdulise ooperi “ La finta semplice” kirjutas ta Viini õukonnateatri tellimusel, kuid see jäi lavastamata kohalike muusikute intriigide tõttu. Paneb hämmastama fakt, et 12-aastane noormees oli suuteline kirjutama juba enam kui 500-leheküljelise ooperipartituuri.
Tähtsaimad tema ooperitest on " Figaro pulm" ( 1786 ), "Don Juan " (1787), "Cosi fan tutte " (1790) ning "Võluflööt" (1791). Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust, kus tegevuspaigaks on nii antiik- kui ka muinasmaailm. Kuid tema ooperite seas on ka palju selliseid, mis käsitlevad kaasaegset elu (nt. "Figaro pulm"). Sündmustiku teljeks on tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt humaanne. Nii loobub ooperis "Haaremirööv" kuri Türgi paša kavatsusest tappa nooruk Balmonte, kes salaja tungis tema paleesse, et päästa oma armastatu .
Mozarti ooperid on vormilt veel numbriooperid. Neis on tähtis koht aariatel ja ansamblitel. Suur viisirikkus ja ilmekus muutis paljud neist üldrahvalikult populaarseiks.
Mozarti viimane suurem ooper “Võluflööt” on nii öelda Mozarti luigelaul ooperiloomingu vallas, mille ta lõpetas mõni kuu enne surma ning sai tema kuulsusrikka loometee vääriliseks krooniks . “Võluflööt” on muinasjutt - ooper. Muinasjutu-, fantastika -ja heade ning kurjade vaimude maailm oli kaasaegsete kirjanike ning muusikute meelisteema ja kõik muu muinasjutu ning fantastika valdkonda kuuluv ning ta kasutas “Võluflöödis” viimse piirini kõiki selle žanri võimalusi. Mitte eesmärgitult ei ühendanud Mozart “Võluflöödis” opera seria’t laulumänguga. Kahe erineva žanri võtete ühendamine oli vajalik selleks, et anda ooperile täiesti iselaadne helikeel , kuivõrd reaalsus ja muinasjutulisus põimuvad siin nii tihedalt, et on raske märgata, millal üks üle teiseks läheb.
Hoopiski tuntum ooper on „Figaro pulm“, mille 2-vaatuselise ooperi libreto on kirjutatud kuulsa prantsuse näitekirjaniku Beaumarchais' komöödia järgi ( triloogia : "Sevilla habemeajaja ", "Figaro pulm", "Süüdlane ema"). Selles näidendis oli kõike, mida helilooja otsis. See ooper on olnud helilooja ooperiloomingu üks tähtteoseid ja ühteaegu maailma ooperikunsti aegumatuid sedöövreid. "Figaro pulm" on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne 'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda . Figarod ja tema sõpru saadab energiline, kiireloomuline ning “ründav”, krahvi ja tema lähikondlaseid aga õrn ning rauge muusika. Samal määral kui ooperi tekstid, kõlab ka muusikas tollesama “kolmanda seisuse” pealetung , kes juba mõne aasta pärast astus otsustavalt ning võidukalt välja aristokraatia vastu. Kuna komöödias paljastati kõrgema seisuse kombelõtvust ning feodaalühiskonna väärnähtusi, keelati Viinis selle esitamine. Kuid seegi kord naeratas saatus Mozartile - ta sai külastada linna kulul Prahat. “Figaro pulmal” oli seal ebatavaline edu. Praha võttis Mozarti vastu kui suure muusiku. Üksnes siin sai ta juba oma eluajal selle üleüldise tunnustuse osaliseks . Prahasse sõit oli Mozarti jaoks tähtis veel teisestki küljest. Ta sai siit tellimuse uuele ooperile. Spetsiaalselt Praha teatri jaoks kirjutas ta ooperi “Don Giovanni ehk karistatud patune” (1787), mida võib ehk pidada kõige ulatuslikumaks ja keerulisemaks kõigist tema lavateostest.
Ooperite lõpetuseks tuleks mainida Mozarti kõige novaatorlikumat ooperit „Don Juan“, mille probleemistik koondub nimikangelase võluva elunautija ja seikleja ümber. Selle ooperis segunesid esmakordselt tõsise ja koomilise ooperi jooned. Don Juan on paheline isiksus, kuid seejuures mehelikult võluv, julge, leidlik ning suhetes naistega , kes talle meeldivad, kütkestavalt õrn. Don Juani karakteri eri küljed väljenduvad ilmekalt mitmesugustes muusikalistes numbrites.
Sümfooniaid on Mozart kirjutanud 41, millest tuntumad on Es- duur , g- moll ning C-duur. Mozarti enam kui poolesajast sümfooniast loetakse kõige iseloomulikumaks just sümfooniat g-moll. See on üks tema kolmest viimasest ja kõige kuulsamast sümfooniast.
Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat. Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid.
Viinis kirjutas Mozart ka oma viimased kolm sümfooniat (1788) ja Reekviemi (1791). Reekviemi kirjutas Mozart paralleelselt ooperiga "Võluflööt". Olles väga haige tundus Mozartile, et ta kirjutab reekviemi endale. Reekviem jäigi lõpetamata, kuna Mozart suri. Teose lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozarti enda materjalide põhjal.
KOKKUVÕTE
Tänapäeval tunnevad miljonid inimesed Mozartit kui geniaalset muusikut, kui suurimat ooperiheliloojat ning sümfonisti, kelle talendi inimlikkus ning loomingu lahutamatu seos rahvaga on teinud tema teosed inimestele eriti lähedaseks ning kalliks.
Mozart oli andesäralt isegi geeniuste seas erakordne kuju ja on tänaseni jäänud talendi võrdkujuks üldse. Kahtlemata oli ta üks maailma suurimaid heliloojaid ning inimeste hinges elab tema ja ta muusika veel edasi aastasadu ja –tuhandeid.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://et.wikipedia.org/wiki/Wolfgang_Amadeus_Mozart
http://en.wikipedia.org/wiki/Franz_Xaver_Wolfgang_Mozart
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/mozart1.ht m
http://www.kappiyhing.ee/esi/mozart_2006.html
I. Kull, O. Tuisk "Muusikaajalugu keskkoolile"
ENE nr. 5 Tallinn Valgus 1986
ENEKE nr.3 Tallinn Valgus 1984
Vestlusi ooperist B. Pokrovski 1989
8