Paralleelsed elulood (1)

Paralleelsed elulood
Marie Antoinette ja Anne Boleyn
Marie Antoinette
Marie Antoinette (Maria Antonia Josephina Johanna) sündis 2. novembril 1755 . aastal Viinis , Austrias. Ta oli pärit Tudorite dünastiast, tema isa oli Saksa- Rooma keiser Franz I ning ema oli Maria Theresia, Austria ertshertsoginna ning Ungari kuninganna.
Marie Antoinette kasvas koos oma vanema õe, Maria Carolinaga ning nad olid väga lähedased. Marie Antoinette õppis mängima klavessiini ja ka esines õukonnas. Lisaks oli ta suurepärane tantsija . Kuna tema ema eelistas talle ta vanemat õde, ertshertsog Maria Christinat, oli Marie Antoinette tihtipeale hooletusse jäätud. Ta ise kirjeldas oma suhteid emaga kui aukartusel põhinevat hirmu. Seesugune hooletus , ning ka fakt, et põhiline keel Austria õukonnas oli prantsuse, mitte saksa keel, jättis auke tema haridusse ja nii oskas kaheteistaastane Marie Antoinette vaevu lugeda või kirjutada oma emakeeles.
1767. aastal puhkesid Austria õukonnas rõuged. Kuna Marie Antoinette oli need juba läbi põdenud, oli ta immunne. See aga tähendas, et kaheteistaastane Marie Antoinette oli ainus võimalik abikaasa Louis-Augustele, Prantsuse dofäänile, hilisema nimega Louis XVI. Marie Antoinette läks Prantsusmaale 7. mail 1770 ning tseremoniaalne pulm toimus 16. mail 1770. Neli aastat hiljem krooniti ta seoses abikaasa kuningaks saamisega kuningannaks.
Kuninganna olles oli Marie Antoinettel vähe poliitilist võimu. Marie Antoinette ei olnud liialdav. Kui Prantsusmaa oli rahalises kriisis, vähendas ta tugevalt teenijate arvu ning elimineeris paljud ametikohad, mida tegelikult vaja ei olnud. Selle tegevusega saavutas ta aga teiste kõrgest seisust inimeste pahameele ning laiemalt levisid erinevad jutud tema kohta. Kui valitsus püüdis saavutada rahareforme, olid nii kuningas kui kuninganna nende poolt, kuid noobel takistas muutuste elluviimist. Nii jäid Louis XVI ja Marie Antoinette halba seisukorda, ning seda mitte ainult nende iseloomu tõttu, vaid püüete tõttu muuta Prantsusmaa poliitilisi ja sotsiaalseid ideesid.
1789.aastal nõuti kuningaperelt, et nad koliksid Versaillesi lossist Pariisi. See muutis nad justkui vangideks. Marie Antoinette otsis abi teistelt kuningaperekondadelt, sealhulgas oma vennalt, Austria kuningalt ja oma õelt, Napoli kuningannalt. 1791. aastal üritas Marie Antoinette Pariisist põgeneda, kuid katse ebaõnnestus. Kui Austria ja Preisimaa Prantsusmaale sõja kuulutasid, süüdistati Marie Antoinettet saladuste avaldamises vaenlastele ja 10. augustil 1972 vahistati kuninglik perekond süüdistatuna riigireetmises. 21. jaanuaril 1793 hukati Louis XVI.
Marie Antoinettet koheldi tema vangistuse ajal julmalt. Hukati tema parim sõber ning tema piigi otsa löödud pea viidi Marie Antoinette akna alt mööda. Marie Antoinette lapsed võeti tema juurest ära ning ka neid koheldi karmilt. Ainsana pääses perekonnast esmasündinud tütar, Marie Therese.
Marie Antoinette hukati giljotiinil 16. oktoobril 1793, ilma, et oleks tõendust tema süüdiolekus. Ta oli ainult 37.
Anne Boleyn
Anne Boleyni sünniaasta ei ole teada. On arvatud,et ta sündis kas 1501 või 1502, kuid sünniaastaks on pakutud ka 1507. Tänapäeval on kõige enam toetust leidnud idee, et ta sündis 1499. Ta oli Wiltshire ja Ormondi krahvi Thomas Boleyni ning Elizabeth Howardi tütar.
Anne Boleyn kasvas Heveri lossis, Kentis. Tema varajasest elust ei ole palju teada. Küll aga kirjutas ta oma isale kirja, mis on saanud võtmeks tema haridustee osas. Kiri oli prantsuse keeles ja seal oli õeldud, et ta lõpetab oma haridusteed Hollandis. On arvatud, et selle kirjutamise ajal oli ta kolmteist. Prantsusmaal oli ta õukonnas ning kuninganna Mary ja Prantsusmaa kuninganna Claude saatja. Viimase juures õppis ta prantsuse keelt ja tutvus Prantsuse etiketiga. Kui ta oli umbkaudu kakskümmend, saabus ta Prantsusmaalt tagasi Inglismaale .
1522. aastal läks Anne kuningas Henry VII õukonda, kus ta saavutas kiiresti kuulsuse oma ilu ning stiilsusega. Teda on kirjeldatud kui perfektset naisõukondlast, oma graatsilise hoiaku ja stiilsete Prantsuse rõivastega. Lisaks mängis ta mitmeid pille, omas kaunist lauluhäält ja rääkis soravat prantsuse keelt. Ta olevat olnud intelligentne ja kiire mõtlemisega noor aadlik.
1526. aastal armus temasse kuningas Henry VII. Anne Boleyn keeldus algselt tema meelitustest ja isegi lahkus õukonnast, varjudes oma kodukohta, Heveri lossi. Siiski, juba aasta pärast palus kuningas ta naiseks ning Anne nõustus. Nimelt nägi naine kuninga sõgedat armumist ära kasutades võimalust tõusta Inglismaa poliitikasse. Kuigi ta ei olnud veel abielus, tegutses ta tõepooles poliitika vallas ja seda tihti oma tulevasest abikaasast sõlutmatult. Ta kandis olulist rolli Inglismaa ja Prantsusmaa sõprussuhete kindlustamisel. 1532. aasta talvel toimus kohtumine Prantsusmaa kuninga Francois I, kus Henry VII lootis tema toetust eelseisvale abielule tema ja Anne Boleyni vahel.
Peagi pärast kohtumist toimus saladuskatte all abiellumine ning Anne jäi rasedaks. 25. jaanuaril 1532. toimus kuninglike tavade kohaselt teinegi laulatus, mis oli samuti salastatud. 23. mail 1532 kuulutati Henry VII esimene abielu kehtetuks ning viis päeva hiljem teatati, et Henry VII ja Anne Boleyni abielu on kehtiv.
Anne'l sündis 7. septembril 1533 tütar. Anne kartis Henry esimese naise tütart kui ohtu ja nii saadeti noor printsess elama eraldi Hatfieldi majja, kus tema ema teda tihti külastas. Anne jäi 1534. aasta jõulude paiku uuest rasedaks, kuid laps sündis surnult. 1535. oktoobris oli ta uuesti rase , kuid see rasedus katkes. Avalikuse arvamus temast langes, kuna ta ei suutnud sünnitada poega ning muutus veel madalamaks kui hukati tema vaenlased Sir Thomas Moore ja piiskop John Fisher . 1536. aastal oli Anne jäi Anne uuesti lapseootele. Ta teadis ohtu endale, kui ta ei suuda sünnitada poega. Kui Henry turniiri käigus hobuselt kukkus, oli ta kaks tundi teadvuseta . Anne arvas , et Henry pärast muretsemine põhjustas viis päeva hiljem tema raseduse järjekordse katkemise.
Samal ajal kui Anne Boleyn taastus järjekordsest rasedusest, teatas Henry VII, et ta oli meelitatud abielluma. Anne olevat kasutanud nõidust. Ta leidis uue armukese, Jane Semyouri, ning tõi ta kiiresti elama kuninglikku majja. On arvatud, et Anne hukkamise planeeris Thomas Cromwell. Paljud Anne lähikondsed arreteeriti, nende hulgas ka tema vend, keda süüdistati riigireetmises ja verepilastuses.
2. mail 1536 vangistati Annne Boleyn ning ta viidi Tower of Londonisse. Seal kukkus ta kokku ja nõudis, et talle öeldaks tema rikkumised. Kolm päeva hiljem süüdistati teda abielurikkumises, verepilastuses ning riigireetmises. 14. mail kuulutati tema abielu kehtetuks. 17. mai hukati tema vend ja teised arreteeritud. 19. mai hukati Anne Boleyn pea mahalöömise läbi. Hukkamine toimus Prantsuse stiilis. Ta oli 37 aastat vana.