Marie-Antoinette (0)

Paide Ühisgümnaasium
MARIE- ANTOINETTE
Referaat
Koostaja : Maris Övel
Klass: 9a
Paide, 2011
Sissejuhatuseks
Oma referaadi teemaks olen ma valinud Marie-Antoinette, kuna ta on kindlasti üks legendaarseimaid naisi ajaloos. Marie-Antoinette sündis enda jaoks valel ajastul. Ta oli hea abikaasa ja suurepärane ema kuid kahjuks mitte adekvaatne kuninganna.
Referaadis loodan ma välja tuua, kes too kuulus naine siis õigupoolest oli, milline oli tema elu ja kuidas ning miks ta suri.
Head lugemist.
Lapsepõlv
Maria Theresia tütar
Maria-Antoinette (Maria Antonia Josephina Johanna) sündis 2.novembril 1755 Saksa- Rooma keisri Franz I ja Maria Theresia peresse. Ta oli viieteistkümnes laps ja üheteistkümnes tütar peres. Muretumat elu kui Antonial pole võimalik ette kujutada. Ta eelistas õppimisele muretut ringilippamist pargis või kelgutamist koos õdede-vendadega. Antonia mõtteis olid ainult lõbustused. Tüdruk armastas muusikat ja õppis edukalt mängima klavessiini samuti oskas ta hästi tantsida.
Suured Ootused
Et säilitada rahu peale pea sajandi kestnud konflikti Austria ja Prantsusmaa vahel pani Maria Theresia ette, et Prantsusmaa kuninga Louis XV lapselaps ja troonipärija Louis-Auguste abielluks ühega tema tütardest. Suure ülesande täitjaks oli ema määranud Antonia. 1769 aastal soostus Louis XV Austria lepinguga ning Antoniale hakati õpetama usuteadust, prantsuse keelt ja kirjandust ning Prantsusmaa ajalugu. Prantsusmaa kuningalt paluti, et ta saadaks Viini troonipärija tulevase naise jaoks sobiliku õpetaja ning mõne aja pärast saabuski Hofburgi abee de Vermond, kel tekkis vastupidiselt ootustele pirtsaka printsessiga üllatavalt hea läbisaamine. „Ta on taiplik, kuid ma ei suuda harjutada teda asjadesse süvenema, ehkki minu meelest on ta selleks võimeline,“ tähendas abee.
Madame La Dauphine
7. mail 1770 aastal jõudis keiserlik tõld koos Antoniaga Ile des Epis´le – eikellegimaaks peetavale saarele Reini jõel Prantsusmaa ja Austria vahel, kus toimus dofääni abikaase remise ehk üleandmine. Edasi viidi uue prantsuse nimega Marie-Antoinette kohtuma kuninga ja oma abikaasaga ning seejärel luksuslikku Versaille ´s paleese, mis tundus noorele neiule oma külluses kui imedemaa. Marie-Antoinette ja tema troonipärijast abikaasa laulatus toimus 16. Mail 1770. Noor pruut oli siis kõigest 14. Aastane.
Versaille´si rikkalikus ja pillavus nakatas neidu ning ta nautis täiel rinnal kuulsa lossi hüvesid.
Ta korraldas esmaspäeviti oma eluruumides balle ja pidas piknikke ja pidustusi. Samuti võttis Marie osa tema auks korraldatud pidustustest ja ka ooperitest , näidenditest ja muudest linna pakutavatest lõbustustest.
Kuninganna
Kuninga surm
10. mail 1774 kustus kuninga kambri aknal küünal. Peale rasket võitlust haigusega suri kuningas Louis XV rõugetesse. Marie-Antoinette ja Louis-Augustine viibisid selle lõputu surmaheitluse ajal koos dofääni vendade , õdede ja vennanaistega oms eluruumides, oodates saatuslikku uudist. Kell pool neli kuulsid dofään ja Marie äkitselt mingit ebamäärast heli, mis muutus järjest valjemaks ja valjemaks. Printsi eluruumide uksed paiskusid valla Louis XVI´d trooniletõusmise puhul õnnitlema tulnud õukondlaste summa ees.
Emadus
Marie-Antoinettel oli teadaolevalt neli last. Esimene, tütar sündis 19. detsembril 1778 aastal ja sai nimeks Marie- Therese . Teine, poeg, sündis 22. Oktoobril 1981 ning sai nimeks Louis Joseph Xavier Francois (suri seitsme aastaselt). Kolmas, poeg, sündis 27. Märtsil 1785 aastal. Nimeks pandi talle Louis-Charles. Peale oma vanema venna surma sai Louis Charles troonipärijaks. Neljas, tütar, sündis 9. Juulil 1976 ja kandis nime Sophie Helene Beatrice (suri 19. Juuni 1787).
Kahanev populaarsus
Üsna varsti peale troonile tõusmist hakkas prantsusmaalaste arvamus oma kuningannast välja paistma. Rahvas pidas teda omakasupüüdlikuks, pillavaks ja kõlupäiseks välismaalasest kuningannaks, kes ei toonud nälgivale rahvale mingit kasu. Raha puudumine pandi kergesti kuninganna süüks ja tema väljaminekuid kritiseeriti avalikult. 1787. aastal hakkas rahvas Marie-Antoinette kutsuma „Madame Deficit” iks.
Revolutsioon ja kuninga surm
Prantsuse Revolutsiooni mõju
Kuningapaari suutmatus riigi ja enese maine kujundamisel ning nende täielik ükskõiksus selle suhtes, valgustusajastu ning Ameerika Iseseisvussõjale kulutatud rahad ongi peamised Prantsuse Revolutsiooni põhjused. Rahva rahulolematuse kasvades tekkisid Pariisis mässud ja rahutused, mis kulimineerusid Bastille´ kindlusvangla vallutamisega 14. Juulil 1789. Sama aasta oktoobris toimus Pariisi pesunaiste ja muu lihtrahva retk Versailles ´ lossi. Toidupuuduse kuulujuttudest ajendatud rahvas võttis endaga kaasa kahurid ja muud relvad. Kuninglik paar sunniti kolima Pariisi, Tuileries´ lossi.
Põgenemiskatse
Kuningapaar, vaatamata oma huvipuudusele, ei tahtnud taanduda lihtsalt konstitutsiooniliseks monarhiks, riigi esindusfiguuriks. Seega plaanisid nad sõda Prantsuse Revolutsioonile, kuid mitte enne kui kuninga turvalisus on tagatud. Kuningat mõjutati salaja Pariisist põgenema ja emigreeruma. 20. Juunil algas kuningapere põgenemiskatse. Perekond jõudis peaaegu Austria piiri äärde, kuid tunti siis ära ja saadeti tagasi.
Kuninga kukutamine
10. augustil puhkes pealinnas ülestõus, mis kukutas Louis XVI. Rahulolematu rahvas, kes oli veendunud monarhi täielikus reeturlikkuses, tungis Tuileries´ lossi ja püüdis kuningat vangistada või tappa. Louis XVI viidi kiiresti Seadusandliku kogu kaitse alla kuid see lasi monarhi peagi sisuliselt vangistada. Samal päeval algas Pariisis vabariigi väljakuulutamise protsess, kuningas kuulutati troonilt kukutatuks ja ta hakkas kandma kodanikunime Louis Capet .
Kuninga surm
1792. aasta lõpuks vaadati Louis XVI´d üha enam kui kurjategijat ning tema üle otsustati kohut mõista. 1793. Aastal mõisteti ta süüdi kui türann ja riigireetur ning 21. Jaanuaril hukati endine Prantsusmaa kuningas Louis XVI hukati giljotiinil.
Marie-Antoinette vangistus , kohtuprotsess ja surm
Vangistatud kuninganna
Marie-Antoinette veetis suurema osa oma vangistusest Temple kindluses, Pariisis. Peale oma abikaasa surma langes ta sügavasse leina ja keeldus söömast, rääkimast ja harjutusi tegemast. Sel ajal põdes ta tuberkuloosi ja võimalikult ka emakavähki. Marie-Antoinettel ei lastud näha oma lapsi, kes asusid kambrites tema ligidal. Küll pidi ta aga kuulma , kuidas tema poega , Louis-Charlesi, sunnitakse laulma revolutsioonimeelseid laule.
Madame Capet´i kohtuprotsess
14. oktoobril 1793. Aastal astus Marie-Antoinette Capet Revolutsiooni kohtu ette. Süüdistuste seas (millest enamus olid valed ja tõstatatud kuulujuttudest) olid näiteks: orgiate korraldamine Versailles, miljonite liivrite saatmine Austriasse, plaan tappa Orleansi krahvi , insesti sooritamine oma pojaga ja tema Prantsusmaa kuningaks kuulutamine. Marie eitas kõiki temale esitatud süüdistusi. 16. Oktoobril kuulutati Marie-Antoinette süüdi riigireetmises.
Marie-Antoinette surm
Samal päeval, peale kohust, lõigati Marie-Antoinette juuksed ja ta sõidutati avatud veokaarikus läbi Pariisi. Endist Prantsusmaa kuningannat pidi teel hukkamisele saatma kolmkümmend tuhat sõdurit. Massiline rahvahulk karjus inetusi ja vabariigimeelseid lauseid nagu „Elagu vabariik!” ja „Maha türannia!”. Kuninganna viimased sõnad olid: „Vabandage palun, ma ei teinud seda meelega.” Kuna ta oli tapalava trepist üles sammudes kogematta timuka jalale astunud . Kell 12.15 lõunal langes giljotiini tera ja suri Prantsusmaa viimane kuninganna.
12. aastane Marie-Antoinette, Martin van Meytens, 1767.
Prantsusmaa dofään Louis-Auguste, Louis-Michel van Loo, 1769
Marie-Antoinette lastega, Adolf Ulrich Wertmüller, 1785
Marie-Antoinette teel giljotiinile, Jacques -Louis David, 1793
Kasutatud kirjandus
Raamatud:
Evelyne Lever. 2000. Marie-Antoinette L´Autrichienne.
Guido Ilves. 1998. Sündmused, mis vapustasid maailma. Lk 82-83.
G.Labrune,. PH. Toutain. 1986. Prantsusmaa ajalugu. Lk 64-66.
Interneti- lingid
http://en.wikipedia.org/wiki/Marie_Antoinette
http://en.wikipedia.org/wiki/French_Revolution
http://en.wikipedia.org/wiki/Louis_XVI