50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristiina ..
Õppematerjali autor
milles esinevad vaid mõningad operatiivsel ja strateegilisel tasandil tähtsamaid tulemusi andnud sõjakäigud (nt. 1217 aasta Madisepäeva lahing). Kuigi Henriku kroonikal põhineva saksa misjoni keskse ajalookäsitluse järgi algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208. aastal, siis mõnikord on selle alguseks peetud ka taanlaste kaks aastat varasemat sõjaretke Saaremaale. 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders Suneseniga Saaremaale, kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest, ning hakkas seal ehitama linnust. Kuid, et keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe 3 lahkumist sinna jääda, siis oli kuningas sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama. Peapiiskop Anders käis aga pärast seda Riias, kus arutas piiskop Albertiga Liivimaa misjoniseerimise üle. Tõenäoliselt 1208
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasid germaanlased s
Novgorodi väed aga Eestimaale ei jõudnudki, ilmselt liidulubaduse andnud uue vürsti nõrga siseriikliku autoriteedi tõttu. Eestlaste liitlasväe rasket lüüasaamist Madisepäeva lahingus on paljud ajaloolased pidanud pöördepunktiks, mille järel eestlaste sõjalise vastupanu tahe ja võime tunduvalt nõrgenesid, või isegi sõja sisuliseks lõpuks. Sõjakäik Läänemaale 1217. aasta alguses oli koos ristisõdijatega Riiga saabunud Lauenburgi krahv Albert, Taani kuninga Valdemar II õepoeg ja vasall. Hoolimata püsivast konfliktist Novgorodi vürstiga hakati nüüd tema eestvedamisel kavandama sõjakäiku Taani kuninga huvipiirkonda, Saaremaale. 1217./1218. aasta pehmel talvel tugevat merejääd aga ei tekkinud ja lõpuks otsustati suunduda hoopis Saaremaa naabermaakonda Läänemaale. Teele asunud riialaste, liivlaste ja latgalite vägi kohtas Salatsi juures saarlasi, kes nende eest Läänemaale põgenesid. Saarlasi
ebaõnnestunud valitsejat saavutas paavstivõim lõpliku võimu, aga oli ka lootusetult oma mainet kahjustanud. Taani poliitika Põhja-Saksamaal 12.-13. sajand Taani pidas osalt Põhja-Saksa aladega kaubandust, osalt röövis neid. Varustas kala ja põllumajandussaadustega. Knut VI (1182-1202) kasutas ära Saksa-Rooma riigi nõrkust, vallutas suurema osa Pommerist, Holsteini, Mecklenburgi, Lüübeki, Hamburgi. Ülemvõimu laiendamine Läänemerel viis kokkupõrgeteni Saksa feodaalidega. Valdemar II võeti vangi, oli sunnitud loobuma kõigist taanlaste poolt vallutatud aladest Läänemere lõunarannikul. 13. sajandil Taanis kuningavõimu langus, feodaalide iseseisvuse kasv. Kodusõdadest huvitatud sakslased. Habsburgide esiletõus Habsburgid olid teisejärguline krahviperekond, kellel olid võrdlemisi väikesed alad Sveitsis ja Elsassis. Rudolf von Habsburg valiti 1273. aastal Saksa keisriks. Habsburgi krahvid tõsteti
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tungisid Balkani poolsaarele.
1187 põletavad Sigtuna linna maha ida poolt tulnud meresõitjad; Pärast Sigtuna hävitamist tugevdati maa kaitset; Rajati uusi kindlustusi, millest esile kerkis Stockholm; Birger Jarl (u1200.1266) Sai kuninga kõrval riigi tegelikuks juhiks; Õnnetus luua tugev keskvõim; Loodi provintsiseadustik; Jätkati Soome alistamist; Stockholmi linna väljaarendamine; Birgeri Jarli poeg Valdemar sai kuningaks; Pärast Birger Jarli surma algas kodusõda tema poegade Valdemari ja Magnuse vahel; Magnus Aidalukk (1275-1290) Jäi peale võitluses vend Valdemariga; Tpetus sakslastele; Tugevdas kuningavõimu; Aadlikud hakkavad teenima ratsaväes; Vasekaevanduste kasutuselevõtt; Birger Magnusson (1290-1321) Kuningaks saades 11-aastane; Tema asemel valitses algul Torgils Knutssen, kelle ajal ühendati Soome lõplikult
Rootsi XI-XIII saj 1290. a. Magnus Aidaluku surres sai võimule ta poeg Birger. Valitseb regent marsk Torgils Knutsson. Torgils Knutssoni ajal vallutatakse Soomes juurde uusi alasid. Asutatakse Viiburi; Rootsi piir Neeva jõel. Magnus Aidaluku poeg Birger Magnusson kihlatakse Taani kuninga tütrega ja tema vend Erik Magnusson Norra kuninga tütrega. Rootsi XIV saj 1302. a. hakkas Birger valitsema iseseisvalt. Birgeri vennad Erik ja Valdemar võtavad oma läänides valitsemise üle ja ei soovi eriti oma venda kuulata. Vennad lähevad Torgils Knutssoniga tülli ja põgenevad. Mäss Västergötalandis Norra kg toetusel. Torgils Knutsson vahistati 1305. a. ja hukati 1306. a. Rootsi XIV saj Vennad Erik ja Valdemar võtavad Håtuna lossis Birgeri vangi ja sunnivad teda tegema järeleandmisi. Erik abiellus Norra kuninga tütrega ja sai poja Magnuse. Valitses oma maadel sõltumatult. Rahva olukord oli halb. 1317. a
Sellise keerulises olukorras tabas eestlasi raske kaotus - mitme teise Sakala vanemate hulgas langes ka Lembitu. Vastaspool saavutas ülekaalu, ehkki kandis samuti suuri kaotusi: teiste hulgas langes liivlaste "kuningas" Kaupo, ja eestlased hakkasid taanduma ümberkaudsetesse metsadesse ja soodesse. Muistse vabadusvõitluse suurim lahing lõppes kaotusega. 17)Sündmused 1219-1218 Taanlased Põhja-Eestis. 1219 suvi taanlaste laevastik saabus Tallinna sadamasse. Retke juhtis Valdemar II. Asuti eestlastele kuulunud linnusesse, ilma, et neid oleks selles takistatud. Kohalikud vanemad ja saadikud avaldasid sõbralikkust taanlaste vastu. Sel ajal kogusid eestlased salaja vägesid ja 15.juuni õhtul tungisid taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli algul edukas. Neil õnnestus tappa Theoderich. Ootamatult ründas eestlasi taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus. Taanlased koondusid ja saavutasid võid
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid