Sangaste lossi interjöör (1)

Tartu Kõrgem Kunstikool
Sangaste lossi interjöör
Essee
Tartu 2010
Sissejuhatus
Sangaste loss asub Lossiküla külas, Sangaste vallas, Valgamaal. Praeguse mõisahoone ehitamist alustati aastal 1879 , mil nn rukkikrahv Friedrich von Berg ja arhitekt Otto Pius Hippius Peterburist olid valmis saanud ühise projekti, mis oli inspireeritud Windsori ja Balmorali losside külastustest. Hoone on nn tudoristlikku tüüpi ( gooti stiili taassünni periood, nimetatud Tudorite dünastia järgi Inglismaal). Ametlikult sai hoone valmis 2. märtsil 1881, mil kinnitati lossi torni tuulelipp. Sisetööd ja lõppviimistlus said valmis aga 1883. aasta sügisel. Algselt oli lossis 99 ruumi, kuna 100 võis neid olla vaid tsaaril. Ümberehituste käigus lisati ruume juurde ning nüüd on neid kokku 149.
Lossi interjöörist
Tegemist on historitsistliku ansambliga, mille kujundus lähtub neogootikast. Gootilikkuse peamisi rõhutajaid on lossi 22.8 meetri kõrgune, nelja korrust läbiv torn, mis on pealt kroonitud sakmelise rinnatisega. Olulised stiilitunnused on ka ülejäänud, väiksemamõõdulised tornid, teravkaarsed ja pilujad aknad, astmikfrontoonid, kõrged korstnapiibud, tugipiilarid, mašikulii karniisid, dekoratiivsed müüriankrud jms. Lossi sissepääsu katab tudorkaarne veranda . Selle kaare all on akustiline efekt. Ühes nurgas sosistatu on teises nurgas kuuldav .
Hippius on öelnud: „Arhitektuuristiil pole sugugi üksnes väline maitsesuund ja stiiliprobleem ainult konstruktiivne küsimus- sel on sügavam tagapõhi, mis seostub traditsioonilise kunstisümboolikaga.“ (A. Hein, 2003)
Kogu ehituse juures on teatav romantiline joon. See jätkub ka interjööris. Peauksest sisenedes satume vestibüüli. See on kaheksanurkne ruum, mis on konstrueeritud keeruka võlvisüsteemiga. Võlvikaared toetuvad kanneleerimata korintose sammastele. Uksest sisenedes näeb otsevaates teravkaarelist seinaava, mille tagant paljastub trepp. Varem asetses vestibüülis ka F.W.R. von Bergi elusuuruses marmorkuju, kuid seda enam ei ole. Põrand on kaetud tumehallikaks tõmbunud ja tumesinakate kuusnurksete kiviplaatidega. Vestibüülis asub madal merihobumotiividega kirjutuslaud. Lossis ei ole algupärast mööblit, kuna see sõja ajal hävitati.
Lossi keskseim ruum on kagupoolses tiivas asuv kaheosaline saal. Saali põhiosa katab läbi kahe korruse ulatuv kuppel , mille tipus on sõõrikujuline valguslatern. Kogu kuplipinda täidab altpoolt toetav elegantne gootipärane roidestik, mis toetub seina keskosale kinnituvatele tugipiilaritele. Seina keskosas on horisontaalsed ehistahvlid, millel on kujutatud väänlevaid taimornamente ning rosette . Ballisaali parketi muster on sümmeetrilises kooskõlas saali võlvistikuga- see kujutab tähtvõlvi projektsiooni põrandale, mille muster moodustab roseti. Seinal on nišid, mis meenutavad hiinapäraseid uksekaari. Kaarte servad on kaunistatud sakiliste motiividega ja rosettidega. Saali ühel küljel on kõrgel asetsev siserõdu. Pargi suunas avaneva läänekülje keskel on üsna lai ja kõrge astmikfrontoon, mille ees on ka rõdu.
Alakorrusel asub veel mauri dekooriga inglise stiilis kabinet (kuhu ma ei pääsenud) ning tumeda puitviimistlusega inglise stiilis söögituba, mida kutsutakse ka jahisaaliks. Seal peetakse isegi praegusel ajal jahipidusid. Seintel on hulganisti loomanahku ja –sarvi. Seinapaneelid ulatuvad sama kõrgele kui uksed ning on tehtud tumedatest puitlaudadest ning ülalt ääristatud karniisitaolise servaga. Saali nurgas asub ruudukujulistest kollakasmustadest glasuuritud saviplaatidest kamin. Ruumil on tumedast puidust kassettlagi, mida toetavad omakorda diagonaalsed tugitalad seinte ääres. Ühe seina sisse on ehitatud kolm väikest kõrvutiasetsevat gooti teravkaar- akent .
Trepihallis on iseäralikud trepikäsipuud ning uksed, mis annavad tunnistust juugendstiilist. Kitsastel tumedast puidust ustel on silma kõrgusel kolmeavalised klaastahvlid. Trepiosa piirab kaunis sepistatud võrestik. Laetala otstes on lehekese motiividega juugendlikud dekoratsioonid. Põrandakatteks on uuemat tüüpi lühikestest peentest detailidest koosnev puitparkett. Lossis eraldavad ruume kohati ka kergelt juugendliku kujuga kaared .
Teisel korrusel asub raamatukogu, kus asuvad algupärased kõrged raamatukapid. Kappide ülaosa on pikkade kitsaste klaasustega ning sisaldab riiuleid. Alumine osa on ligikaudu meetri kõrgune ja selle uksed on ilma klaasideta ning kaunistatud ristikujuliste sepistega. Raamatukogu eesruumis asub lugemistuba, kus on valged koobaltmaalingutega kahhelahjud. Viimaseid leidub ka mujal üle terve lossi; iseäranis teise korruse ruumides. Teisel korrusel asuvad veel kunagise krahvi poja pere magamistoad ning kunagine piljardisaal.
Kolmandal korrusel asusid vanasti teenijate ruumid. Kõrvaltiivas ehk peatornitiivas asuvad magamistoad külalistele.
Hoone ühes servas on talveaed, kuid paraku pole see algsel kujul säilinud.
Kunstiteadlane Leo Gens on lossi kohta öelnud: „Sangaste lossi arhitektuuriline lahendus tähistab olulist vaheetappi klassitsistliku mõisahoone ja kodanliku individuaalhoone vahel. Selles säilib püüd esinduslikkuse ja seisusliku üleoleku väljendamiseks ning silmnähtav taotlus omaks võtta uue kujuneva elustiili suuremat intiimsust ja inimlikku mastaapi. Sangaste loss on küpse historitsismi musternäide.“
Kasutatud kirjandus
Hein, Ants Eesti mõisaarhitektuur historismist juugendini. - Tallinn, 2003
www.wikipedia.org/wiki