Tartu Kõrgem
Kunstikool Sangaste lossi interjöörEssee
Tartu 2010
Sissejuhatus
Sangaste loss asub Lossiküla külas, Sangaste vallas, Valgamaal.
Praeguse mõisahoone ehitamist alustati aastal
1879 , mil nn
rukkikrahv Friedrich von
Berg ja arhitekt Otto Pius
Hippius Peterburist olid valmis saanud ühise projekti, mis oli inspireeritud
Windsori ja Balmorali losside külastustest. Hoone on nn
tudoristlikku tüüpi (
gooti stiili taassünni periood, nimetatud
Tudorite dünastia järgi Inglismaal). Ametlikult sai hoone valmis 2.
märtsil 1881, mil kinnitati lossi torni tuulelipp. Sisetööd ja
lõppviimistlus said valmis aga 1883. aasta sügisel. Algselt oli
lossis 99 ruumi, kuna 100 võis neid olla vaid tsaaril. Ümberehituste
käigus lisati ruume juurde ning nüüd on neid kokku 149.
Lossi interjöörist
Tegemist on historitsistliku ansambliga, mille kujundus lähtub
neogootikast. Gootilikkuse peamisi rõhutajaid on lossi 22.8 meetri
kõrgune, nelja korrust läbiv torn, mis on pealt kroonitud sakmelise
rinnatisega. Olulised stiilitunnused on ka ülejäänud,
väiksemamõõdulised tornid, teravkaarsed ja pilujad aknad,
astmikfrontoonid, kõrged korstnapiibud, tugipiilarid, mašikulii
karniisid,
dekoratiivsed müüriankrud jms. Lossi sissepääsu katab
tudorkaarne
veranda . Selle kaare all on
akustiline efekt. Ühes
nurgas sosistatu on teises nurgas
kuuldav .
Hippius on öelnud: „Arhitektuuristiil pole sugugi üksnes väline
maitsesuund ja stiiliprobleem ainult konstruktiivne küsimus- sel on
sügavam tagapõhi, mis seostub traditsioonilise kunstisümboolikaga.“
(A. Hein, 2003)
Kogu ehituse juures on teatav romantiline joon. See jätkub ka
interjööris. Peauksest sisenedes satume vestibüüli. See on
kaheksanurkne ruum, mis on konstrueeritud keeruka võlvisüsteemiga.
Võlvikaared toetuvad kanneleerimata korintose sammastele. Uksest
sisenedes näeb otsevaates teravkaarelist seinaava, mille tagant
paljastub trepp. Varem asetses vestibüülis ka F.W.R. von
Bergi elusuuruses marmorkuju, kuid seda enam ei ole. Põrand on kaetud
tumehallikaks tõmbunud ja tumesinakate kuusnurksete kiviplaatidega.
Vestibüülis asub madal merihobumotiividega kirjutuslaud. Lossis ei
ole algupärast mööblit, kuna see sõja ajal hävitati.
Lossi keskseim ruum on kagupoolses tiivas asuv kaheosaline saal.
Saali põhiosa katab läbi kahe korruse ulatuv
kuppel , mille
tipus on
sõõrikujuline valguslatern. Kogu kuplipinda täidab altpoolt toetav
elegantne gootipärane roidestik, mis
toetub seina keskosale
kinnituvatele tugipiilaritele. Seina keskosas on horisontaalsed
ehistahvlid, millel on kujutatud väänlevaid taimornamente ning
rosette . Ballisaali
parketi muster on sümmeetrilises kooskõlas
saali võlvistikuga- see kujutab tähtvõlvi
projektsiooni põrandale,
mille muster moodustab roseti.
Seinal on nišid, mis meenutavad
hiinapäraseid uksekaari. Kaarte servad on kaunistatud sakiliste
motiividega ja rosettidega. Saali ühel küljel on kõrgel asetsev
siserõdu.
Pargi suunas avaneva läänekülje keskel on üsna lai ja
kõrge astmikfrontoon, mille ees on ka rõdu.
Alakorrusel asub veel mauri dekooriga inglise stiilis kabinet (kuhu
ma ei pääsenud) ning tumeda puitviimistlusega inglise stiilis
söögituba, mida kutsutakse ka jahisaaliks. Seal peetakse isegi
praegusel ajal jahipidusid. Seintel on hulganisti loomanahku ja
–sarvi. Seinapaneelid ulatuvad sama kõrgele kui uksed ning on
tehtud tumedatest puitlaudadest ning ülalt ääristatud
karniisitaolise servaga. Saali nurgas asub ruudukujulistest
kollakasmustadest glasuuritud saviplaatidest kamin.
Ruumil on
tumedast puidust kassettlagi, mida toetavad omakorda diagonaalsed
tugitalad seinte ääres. Ühe seina sisse on ehitatud kolm väikest
kõrvutiasetsevat gooti teravkaar-
akent .
Trepihallis on iseäralikud trepikäsipuud ning uksed, mis annavad
tunnistust juugendstiilist. Kitsastel tumedast puidust
ustel on silma
kõrgusel kolmeavalised klaastahvlid. Trepiosa piirab kaunis
sepistatud võrestik.
Laetala otstes on lehekese motiividega
juugendlikud dekoratsioonid. Põrandakatteks on uuemat tüüpi
lühikestest peentest detailidest koosnev puitparkett. Lossis
eraldavad ruume kohati ka kergelt juugendliku kujuga
kaared .
Teisel korrusel asub raamatukogu, kus asuvad algupärased kõrged
raamatukapid. Kappide ülaosa on pikkade kitsaste klaasustega ning
sisaldab riiuleid. Alumine osa on ligikaudu meetri kõrgune ja selle
uksed on ilma klaasideta ning kaunistatud ristikujuliste sepistega.
Raamatukogu eesruumis asub lugemistuba, kus on valged
koobaltmaalingutega kahhelahjud. Viimaseid leidub ka mujal üle terve
lossi; iseäranis teise korruse ruumides. Teisel korrusel asuvad veel
kunagise krahvi poja pere magamistoad ning kunagine piljardisaal.
Kolmandal korrusel asusid vanasti teenijate ruumid. Kõrvaltiivas ehk
peatornitiivas asuvad magamistoad külalistele.
Hoone ühes
servas on talveaed, kuid paraku pole see algsel kujul
säilinud.
Kunstiteadlane Leo Gens on lossi kohta öelnud: „Sangaste lossi
arhitektuuriline lahendus tähistab olulist vaheetappi
klassitsistliku mõisahoone ja kodanliku individuaalhoone vahel.
Selles säilib püüd esinduslikkuse ja seisusliku üleoleku
väljendamiseks ning silmnähtav taotlus omaks võtta uue kujuneva
elustiili suuremat intiimsust ja
inimlikku mastaapi. Sangaste loss on
küpse
historitsismi musternäide.“
Kasutatud kirjandusHein, Ants Eesti mõisaarhitektuur historismist juugendini.
- Tallinn, 2003
www.wikipedia.org/wiki
Kõik kommentaarid