Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Drakei avastused (0)

1 Hindamata
Punktid

Drakei avastused
Sir Francis Drake
Sir John Hawkins
Sir Francis Drake on Briti meresõitja, viitse- admiral , piraat,ta oli esimene inglane kes ümber maakera purjetas ja elas selle üle.Francis Drake sündis Tavistockis,Devonis.Ta oli Mary Mylwaye ja Edmund Drake üks kahest pojast.Ta sündis u 1540 ja suri 1596 Partobelo lähistelt.
Drake oli pärit vaesest perekonnast.12-aastasena asus ta ranniku kaubavedaja teenistusse,kes vedas lasti Inglismaalt Prantsusmaale ja Hollandisse.Tööandja surma järel päris Drake tema laeva.Ajalugu ei kajasta täpselt tema tegevust sellest ajast kuni 1567.aastani.Teada on, et 1565.aastal saatis Drake kapten John Lovelli reisil Mehhikosse, kus too oli seotud orjakaubandusega.Rio de la Hacha linnas röövisid hispaanlased kahelt meremehelt kogu nende vara.
1567.aastal asus Drake koos sugulase John Hawkinsiga ekspeditsioonile Mehhikosse. Laevastiku üks neljast laevast oli “ Judith ”,mida justud Drake.Laevad lahkusid Plymouthist 2.oktoobril 1567,võtsid Roheneemesaartel peale varusi ja Quinea rannikult ostetud 200 orja.Drake ja Hawkins tahtsid oma inimlasti Rio
de la Hachas maha müüa,kuid hispaanlased keeldusid nendega kaubitsemast.Kõhklemata käskis Drake linna suurtükkidest tulistada.Kui Briti laevastik saabus Ulloale Püha Johannese sadamasse,et ankrusse heita,olid juba his- paanlased need,kes tule avasid ja kaks laeva uputasid.Drake ja Hawkins suutsid siiski põgeneda hispaanlaste poolt seatud lõksust ning jõudsid 25.jaanuaril 1568 Plymouthi sadamasse. See vahejuhtum viis brittide viha hispaanlaste vastu haripunkti .
Aasta hiljem otsustas ta asuda võitlusesse Hispaania ja Portugali meresõitjate vastu.Kuninganna salajasel heaks-kiidul asus Drake 24.mail 1572 kahe laevaga teele Plymouthist,et jõuda Darieni lahte( Kariibi meres) ning randuda Rio Fran-ciscos.Nombre de Diose linna lähedal sundisid hispaanlased ta taanduma,aga hiljem õnnestus tal kaaperdada kaks Hispaania aarete laeva.Pärast paljusi relvas-tatud konflikte Mehhiko lahes naases Drake 9.augustil 1573 Inglimaale selleks ajaks oli ta üle kuningriigi kuulsaks saanud.
Drake oli aastatel 1573- 1576 Essexi krahvi Walter Devereux teenistuses,kes osales mässus Ulsteris(Põhja- Iirimaa ).Pärast Devereux´I enneaegset surma tutvustati Drake´i lord C.Huttoni poolt kuninganna Elizabeth 1-le. Monarh andis oma õnnistuse Drakei plaanile jõuda Lõunamerele,et asuda võistlema Hispaaniaga kolooniate pärast.Talle anti viis laeva(“Pelican”, mis hiljem sai nimeks “Golden
Hind”, “Elizabeth”, “ Swan ”, “Marygold” ja “ Christoph ”) ja 164 eliitsõdurit.15. novembril 1577 lahkus ta Plymouthi sadamast.Laevastik seilas Roheneemesaartele,kus võeti pardale provianti.Edasi purjetas Drake läbi Lõuna-Atlandi,piki Brasiilia ja Argentiina rannikut ning heitis ankrusse Rio de la Plata suudmes. Magalhesi väina läbimine kestis 16 päeva,kuigi mõned päevad veedeti ka Hoorni saarel.Piki Tšiili rannikut sõites rüüstati ka Valparaiso linna.Nende teekond jätkus Callao sada- masse ,kus Drake alustas järjekordset rünnakut sadamasse ankurdatud Hispaania laevadele. San Francisco neeme lähedal jõudis ta järele Hispaania aarete laevale “Cacafuego” ja röövis selle saagi mille väärtus oli 360 000 peesot. Pärats väikese Guatulco sadama (Mehhiko) kiirkülastust ,mis hävitati koos sealse kiri-kuga,võttis Drake põhjakursi ja randus San Francisco lahes, mida sel ajal asustas miwaki hõim,kes võttis briti meremehed rahumeelselt vastu.Rannariba võeti Inglise kuninganna valdusesse ja nimetati Uus-Albioniks.Juuli lõpus lahkus ta Põhja-Ameerika pinnalt ja seilas Magalhãesi poolt avastatud Landronese saartele.Sealt purjetas Drake edasi Vürtsi-saartele, kus ta vahetas osa oma röövitud kullast Timori vürtside vastu. Pärast lühikest peatust Timoril seilas Drake India Ookeanil , sõitis ümber Hea Lootuse neeme, viibis veidi aega Sierra Leones ning naases 26.septembril 1580 Plymouthi.Tunnustuseks tema tulusa
tegevuse ja esimese Briti ümbermaailma-reisi eest löödi Drake kuninganna Elizabeth 1 poolt rüütliks.
1585.aastal asus Drake teele juba 25 laevaga, et teha suure-jooneline röövretk Kariibi meres.Kahe aasta pärast uputas ta 33 Hispaania laeva Cadize sadamas.See rünnak lükkas paari aasta võrra edasi hispaanlaste plaanitud invasiooni Inglis -maale. 1595 .aastal ründas Drake Lääne-India saarestikku.
Pärast ebaõnnestunud katset vallutada Puerto Rico suundus Drake Panama maa-kitsusele,tulistas uuesti Rio de la Hacha linna ja võttis Nombre de Diose linna peaaegu ilma lahinguta.Seal nakatus ta düsenteeniasse ja suri kaheksa päeva hiljem,20 jaanuaril.Hispaanlased võisid nüüd hinge tõmmata.
16.sajandi britid pidasid Drake´i rahvus-kangelaseks.John Carbett võrdles teda Nelsoniga,pannes sellega piraadid samale pulgale väejuhtidega.Esimene hinnang vastas ajastu vaimule,teine oli aga kohatu võrdlus. Drake ei saanud kunagi ülendust Kuninglikus mereväes.Tema veendumuse järgi olid kõik vahendid head,et saavutada Hispaania kulul materiaalset kasu nii kuningannale, kodumaale kui ka muidugi iseendale.
Drake oli osaline ka kartulitaime Euroopasse jõudmisel. Külastades inglaste kolooniaid Põhja-Ameerikas, tutvustas ta neile Lõuna- Ameerikast saadud kartulimugulaid, mis aitasid meeskonnal merel nälga leevendada. Kolonisaatorid saatsid kasvatatud kartulitaimed kuningannale, kellele serveeriti Londonis pidulikult kartulitaime pealseid ja õisi.
Selle meresõitja ja piraadi nime kannab Ameerika lõunatipu ja Põhja- Antarktika vaheline väin.Drake´I väin asub tulemaa ja Lõuna-Shetlandi saarte vahel,ühendab Atlandi ja Vaikset Ookeanit.Maailma kõige laiem väin(kuni
1120km),pikkus u.460km,suurim sügavus 5249m.Sageli tormine, lõunaosas talvel mäed, suvel jäämägesid.Väinas on jahe kliima.
Puhuvad tugevad tormid,peamiselt läänest, väina läbib Läänetuulte hoovus.Nimetati F.Drake järgi, kes läbis väina 1578 .
Drakei avastused #1 Drakei avastused #2 Drakei avastused #3 Drakei avastused #4 Drakei avastused #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Brrr Õppematerjali autor
Drakei ja Hawkinsi avastused merel

Sarnased õppematerjalid

3 maailmaavastajat
10
rtf

3 maailmaavastajat

Fernao de Magalhaes Kolumbus avastas küll uue maailmajao, kuid tee Indiasse jäi leidmata. Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared. Magelhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse. Viis laeva lahkusid Hispaania rannikult 20. septembril 1519. aastal, ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna - Ameerika rannikut. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad Ameerika ja Tulemaa vahelises väinas (kannab praegu

Ajalugu
Fernao de magalhaes
2
doc

Fernao de magalhaes

Fernão de Magalhães (1480 Sabrosa, Portugal ­ 27. aprill 1521 Mactan, Filipiinid) oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes purjetades Hispaania lipu all püüdis leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Kuigi ta ei jõudnud ümbermaailmareisilt tagasi, oli ta üks esimesi, kes läbis kõik meridiaanid, sest Mactani saar, kus ta hukkus, oli Vürtsisaartest, kus ta varem oli käinud, lääne pool. Ta oli ka esimene, kes juhtis ekspeditsiooni Euroopast Aasiasse lääne suunas ja ületas Vaikse ookeani. Andmed tema reisist pärinevad peamiselt Antonio Pigafetta reisikirjast. Fernão de Magalhães sündis vaesunud aadliperekonnas Põhja-Portugalis Trás-os-Montesi provintsis. 10-aastaselt kaotas ta oma vanemad ja läks paaziks João II ja kuninganna Leonori õukonda. Ta sai seal hea hariduse. Oma esimese ekspeditsiooni tegi ta 25-aastaselt 1505. aastal, kui ta saadeti Indiasse, et seada Francisco de Almeida Portugali vii

Ajalugu
Maadeavastajad ja reisimehed
17
doc

Maadeavastajad ja reisimehed

Kool Nimi klass Õpimapp Maadeavastajad ja reisimehed Juhendaja: Asukoht Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Vanaaja reisimehed........................................................................4 1. Hanno....................................................................................5 2. Pytheas Massaliast.......................................................................5 Keskaja maadeavastajad..................................................................6 3. Ibn Battuta...............................................................................7 4. Marco Polo..............................................................................7 5. Al Idrisi...................................................................................7 Uusaja maadeavastajad......................

Geograafia
Vasco da Gama-Kolumbus-Magalhaes
5
doc

Vasco da Gama, Kolumbus, Magalhaes

Vasco da Gama ja meretee Indiasse · India- retke juhiks oli kavandatud Vasco da Gama. Mõned kaasaegsed ja hilisema aja, 16.saj kroonikakirjutajad on maininud, et India uurimisretke plaanid olevad oma lõpliku kuju saanud Joao II viimastel eluaastatel. Esialgu pidi ekspeditsiooni juhiks määratama Estevao da Gama, kes suri enne, kui laevastik teeleasumiseks valmis seati. Seejärel pakuti sedasama kohta ta pojale ­ Paulo da Gamale, kes loobus halva tervise ettekäändel. Nõnda avanes tema noorema venna Vasco võimalus. Teise üriku järgi olevat kuningas Manuel valinud Vasco da Gama India-retke juhiks, sest tõusis teiste õukondlaste hulgas esile ning valitsejale meeldis tema väljanägemine. Nüüdisajaloolaste arvates sai Vasco da Gama Indiasse suunduva laevastiku juhiks teistmoodi. · Kaasaegsed pidasid Gama mehi vaprateks. Ühteaegu oli Gama mõnikord nii sihikindel, et see jättis pigem jonnaka mulje. Just

Geograafia
MAADEAVASTUSED 15-– 18-SAJANDIL
7
doc

MAADEAVASTUSED 15. – 18. SAJANDIL

võimalikuks ookeanisõidu. Araablastelt võeti üle kolmnurkne, nn ladina puri, mis võimaldas vastu tuult sõita. Kujunes uus laevatüüp karavell. AMEERIKA NIMESAAMISE LUGU Amerigo Vespucci töötas Itaalia suurperekonna Medici juures, kes saatis ta 1491. aastal tööle Hispaaniasse laevade varustamise alal. Seal kohtas ta Kolumbust. Aastatel 1497 ­ 1504 reisis ta ise mitmel korral üle Atlandi. Keegi ei tea täpselt, mitu reisi ta tegi, sest avastused olid väärtuslikud ja nende üksikasju hoiti saladuses. Kindel on, et ta purjetas piki Lõuna-Ameerika rannikut lõuna suunas, möödudes Amazonase suudmest. Nagu Kolumbuski, arvas ta algul, et uurib üht osa Aasiast. Edasi lõunasse sõites sai aga selgeks, et see maa ei ole Aasia. Aasta pärast Kolumbuse surma, 1507. aastal tegi kartograaf Martin Waldseemüller ettepaneku, et selle uue maa leidis Amerigo, kandku see nime Amerige või Ameerika. Nii ka jäi. MAADEAVASTUSED AUSTRAALIASSE 17

Ajalugu
Ajaloo referaat
10
doc

Ajaloo referaat

Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. Ameerika avastamine Tänapäeval on vürtsid täiesti tavaline asi ja neid on igas kodus. Vanasti olid aga vürtsid sama kallid kui kuld ja isegi kallimad. Kui poes kaaluti vürtse, pandi kõik aknad kinni, et tuul kalli toote ära ei viiks. Ka paljud reisid ja avastused olid seotud vürtsidega. Inimesed tahtsid rikkamaks saada ja otsisid aina uusi paike, kust neid kalleid asju saab. Arvati, et Indias oli palju vürtse ja seepärast otsiti sinna teed. Christoph Kolumbus (1451-1506) kavatses sõita Indiasse. Kolumbus läks Portugali kuninga juurde rahalist toetust küsima . Kuningas John II keeldus aga teda abistada. Kuid Christoph ei heitnud meelt, ta sõitis koos oma poja Diego`ga Hispaania kuninganna Isabella juurde. Seal

Ajalugu
Kolumbus
2
docx

Kolumbus

KOLUMBUS 1. Teema valisin kuna olen teadlik Kolumbuse Ameerika avastamisest aga kunagi pole olnud aega lähemalt lugeda Kolumbusest, et kuidas siis ikkagi avastati Ameerika. 2. Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451Genova, Itaalia ­ 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. 3. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug- Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad võisid jõuda Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domi

Ajalugu
Argentiina
14
doc

Argentiina

Uulu põhikool Geograafia Oliver Stimmer 8. klass ARGENTINA Referaat Juhendaja: Anu Tammik Uulu 2007 Sisukord Sisukord..........................................................................................................2 Üldandmed.....................................................................................................3 Argentina Vabariik República Argentina........................................................................................................ 3 Haldusjaotus.................................................................................................. 5 Majandus........................................................................................................6 Nimi.................................................................................................................6 Loodus...........................................

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun