Viini klassikud (0)

Viini klassikud
Viini klassikuteks peetakse kolme heliloojat: Ludwig van Beethovenit, Wolfgang Amadeus Mozartit ja Joseph Haydn ’i.
Nad on kõik tuntud oma erakordse panuse eest muusika ajalukku. Kõik nad tegutsesid Viinis klassitsismiperioodil.
Franz Joseph Haydn (31.03.1732-31.05.1809) oli Austria helilooja . Tema on kõige vanem Viini klassikutest. Teda peetakse sümfoonia ja keelpillkvarteti isaks, sest ta andis nende arengusse väga olulise panuse.
Haydn sündis Unagri piiri lähedal Rohrau külas. Tema vanemad ei tundnud kumbki nooti, aga siiski meenutas ta tihti, et tema lapsepõlv oli rohkelt muusikat täis, sest lauldi palju naabritega ja perekeskis. Kui Haydni vanemad märkasid, et laps on muusikaliselt andekas, teadsid nad, et Rohrau külas tal tõsisemaid arenemisvõimalusi ei ole. Haydnite sugulane Johann Matthias Frankh, kes oli koorijuht , nõustus Josephi enda hoole alla võtma ja teda õpetama. Elu Frankhi majapidamises oli keeruline, tihti pidi nälgima ja riided olid alati räpased. Samas oli see koht, kus Haydn sai õppida viiulit ja klavessiini ja samas ka laulda kirikukooris, kus teda hiljem märgati ja Haydnist sai laulja Püha Stephani katedraali poistekooris. 1749. Aastal algas tal häälemurre ja ta ei saanud kooris laulmist enam jätkata ning hakkas otsima tööd vabakutselisena. Ta pani end proovile mitmel alal: muusikaõpetajana, tänavamuusikuna ja hiljem ka Nicola Porpora teenrina.
Lõpuks oli Haydn krahv Morzini alluvuses kapellmeister. Tema ülesanne oli juhatada krahvi väikest orkestrit ja kirjutada sellele sümfooniaid .
Hayden tundis ka Mozarti. Nad kohtusid esmakordselt aastal 1784. Mitmete sõnul mängisid Haydn ja Mozart mõnikord koos keelpillikvartetis. Haydn oli Mozarti teostest vaimustuses ning rääkis neist kiitvalt ka teistele. Mozarti austust Haydni vastu tõestab aga kogumik Haydnile pühendatud kuuest keelpillikvartetist, mida tuntakse tänapäeval "Haydni kvartettidena".
Haydnil oli tugev huumorimeel, mida on kuulda ka tema teostes. Haydnil oli palju sõpru ning teda tunti enamjaolt kui õnnelikku ja loomult rõõmsameelset inimest, kuid elu lõpus koges ta ka depressiooniperioode, nagu siis, kui noorelt suri tema sõber Maria Anna von Genzinger.
Aga ta oli iseloomult väga ahne, eriti kui tegemist oli äriliste kokkulepetega.
Haydn oli lühike, terve nooruse kestnud alatoitumise tõttu. Ta ei olnud ilus. Ta oli põdenud rõugeid ning tema nägu katsid selle tõttu armid . Tema nina oli suur ja konksus. Paljud ei mõistnud, kuidas oli see võimalik, et teda armastasid paljud ilusad naised.
On kirjutatud, et vaatamata suurele töökoormale, leidis ta aega ka iseendale käies kalapüüdmas ja püssilaskmas.
Tema teoste loetelu on meeletult pikk. Kokku kirjutas ta 106 sümfooniat, 78 keelpillikvartetti, 52 klaverisonaati, 3 oratooriumi, 14 missat, 16 ooperit, 12 kellpillitriot, rohkelt instrumentaalkontserte, millest on säilinud 26 ja väga palju muudki.
Haydni “Keisrilaulust” sai hiljem Austria ja Saksamaa rahvushümn.
J. Haydn
Wolfgang Amadeus Mozart (27.01.1756- 5.12.1791) oli austria helilooja ja Viini klassikalise koolkonna esindaja. Teda peetakse lääne muusikaloo üheks säravamaks andeks.
Mozart sündis Salzburgi õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini perekonda noorima pojana . Üles kasvasid nende seitsmest lapsest vaid Wolfgang ja tema õde Maria Anna. Mozarti elusündmused jätsid nii või teisiti jälje ka tema ooperiloomingule ning ooperite saatusele .
Amadeus alustas väga noorelt. Tema isa Leopold juhtis tugevalt poja muusikalist arengut. Tema kohta öeldakse, et ta oli geniaalne improvisaator, haruldase kuulmisega ja fenomenaalse mäluga. Juba 5-aastaselt kirjutas ta oma esimesed palad . 6-aastaselt alstas ta kontserdireisidega mööda Euroopat. 9-aastaselt kirjutas ta esimese sümfoonia,10-aastaselt esimese ooperi.
1773.- 1781 . Töötas ta Salzburgi peapiiskopi õukonnas ja seal komposeeris enamiku oma vaimulikest teostest. Seejärel oli ta Viinis vabakutseline.
Kui Mozart oli 14-aastane, tegi Paavst temast Kuldkannuse rüütli. See oli väga eriline tunnustus.
Tema loomingut peetakse väga mahukaks, dokumenteeritud on üle 600 teose. Neist on 41 sümfooniad ja 27 on klaverikontserdid.
Oma esimese kvartetikogumiku pühendas Mozart Haydnile, keda ta austas väga. Tema täitsaimaks vaimulikuks toeseks peetakse “ Reekviemi ”.
Mozarti viimane suurem ooper “Võluflööt”, mille ta lõpetas vaid mõni kuu enne surma, sai üheks tema kuulsaimaks teoseks.
Wolfgang Amadeus Mozart suri Viinis 1791. aastal. Tema surmaolud on endiselt tänapäevani jäänud müsteeriumiks ja keegi tegelikult ei teagi, kuidas ta suri. Oma viimastel aastatel komponeeris helilooja suurema osa oma tuntuimatest sümfooniatest ja ooperitest .
W.A.Mozart
Ludwig van Beethoven (16.12.1770- 26.03.1827) oli saksa päritolu helilooja ja pianist. Beethoven sündis 1770. aastal, olles pere kolmest imikueast vanemaks kasvanud pojast vanim. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli tema enda isa, kes oli ise tenorilaulja. Isa Johann tahtis oma pojast teha imelapse .
Juba 16-aastasena oli ta omakodulinnas Bonnis tuntud, kuid see linn jäi talle liiga väikseks, seetõttu 1787. a. Soovis Beethoven saada Mozarti õpilaseks ja sõitis selleks Viini. Ta oli seal üpris lühikest aega, kuna ta pidi ema surmahaiguse pärast tagasi pöörduma koju ema ravima, kuid tuli tagasi 21-aastasena ja seekord hakkas õppima J. Haydni käe all ja jäi sinna lõplikult.
Üks asi, mille poolest ta tänapäeval ka tuntud on on tema halb kuulmine . Tema kuulmine hakkas juba üpris varakult halvenema ja 1820. Aastal oli ta juba täiesti kurt. Arstide arvates oli kuulmise halvenemise põhjuseks kõhukoopa haigestumine , mis tekkis tüüfuse põdemise tagajärjel 1796. aastal. Teiste teooriate järgi on kurtuse põhjuseks mainitud grippi, ajupõrutust ja skleroosi.
Oma välimusest ja hügieenis ta ei hoolinud. Teiste inimestega suheldes eiras etiketti. Kord arreteeris Viini politsei Beethoveni, sest nad arvasid, et ta on kerjus.
1806. Aasta kevadel armus Beethoven oma 18-aastassesse õpilasse, mõisniku tütresse, Therese Brunswicki. Aasta hiljem tegi ta Theresele abieluettepaneku, aga neiu keeldus, sest Beethoven oli kurt, juba 40. Aastane ja majanduslikult ebastabiiline. See tegi mehele väga haiget. Enne surma 56-aastaselt oli Beethoven niivõrd populaarne , et eelviimase akadeemia lõpetas viiekordne ovatsioon ning helilooja matustele tuli austust avaldama erinevatel andmetel 10 000 – 20 000 inimest. Tegelikuses oli ta ise enne surma masenduses oma kurdisuse ja ebaõnnestunud naiseotsingute tõttu.
Tema loomingut iseloomustab pikk valmistusaeg. Tal kulus kaua aega teoste valmistamiseks seetõttu, et korraga oli tal neid käsil mitu. Samuti oli tal kombeks oma teoseid viimse detailini lihvida. Tema helikeele kohta öeldakse, et see oli patettilini ja heroiline. Beethoveni looming juhatab sisse 19. sajandi. Ta oli peamiseks eeskujuks paljudele romantismiajastu heliloojatele ja paljud žanrid, näiteks sümfoonia ja sonaat , lähtuvad 19. sajandi lõpuni tema teostest.
Beethoven on kirjutanud üheksa sümfooniat, viis klaverikontserti, 32 klaverisonaati, kaks missat, oratooriumi "Kristus Õlimäel", ooperi "Fidelio", palju kammer- ja klaverimuusikat ning üle saja laulu. Tema kõige tuntumad teosed on näiteks kolmas, viies, seitsmes ja üheksas sümfooniad.
L.v. Beethoveni haud Viinis
Beethoven