Jan van Eyck - elu ja looming (3)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Jan van Eyck
(1390-1441)
Sisukord

Sissejuhatus

Elulugu

Loomingust

Tehnikast

Mõningad teosed

Kokkuvõte

Kasutatud allikad
„Madalmaade maalikunst püüab nii paljusid asju hästi teha, …et hästi ei tee ta neist ühtegi.”
Michelangelo
1. Sissejuhatus
Nagu tavaliselt oli ka seekord minu jaoks referaadi teema valimine ääretult raske. Viimasena jäi sõelale Hieronymus Bosch, kelle tööd köitsid mind esimesest pilgust alates, kuid tema detailiderohkus mõjus üldpildina väsitavalt. Lapates „Madalmaade maalikunsti 15.-17.sajandini”, avastasin ma enda jaoks palju sügavama ja keerukama tegelase, kelleks oli siis lõplikult valitud Jan van Eyck. Mind lummavad kunstnikud , kelle teoste taga on palju rohkem, palju enam, kui esmapilgul tundub. Isegi siis, kui maal esmapilgul tundub lihtne ja üheselt mõistetav. See tekitab huvi ka kunstniku enda vastu ja nii ma otsustasingi uurida, kes on selliste lummavate teoste taga.
2. Elulugu
Jan van Eycki elust on üldiselt vähe teada. Ta sündis 1390. aastal Maaseickis. Edaspidi on teda aga mainitud juba 1420ndatel Hollandi krahvi Baieri Johannese õukonnast, kus ta oli kunstnikuks . 1425. aastast kuni oma surmani(1441) oli ta Burgundia hertsogi Philippe Hea õuemaalija ning kammerhärra. Ta olevat hertsogi käsul ka täitnud mitmeid ohtlikke diplomaatilise missioone. Tänu sellele õnnestus tal aga käia Itaalias ja Portugalis, kus ta olevat püüdnud Isabella kätt paluda. 1429. aastal tõmbus ta tagasi õukondlikust elust ja asus elama-töötama Brüggesse. Eyck sai kuulsaks juba oma eluajal, ta oli otsitud meister bürgerite seas. Tema loomingut hinnati ka väljaspool Madalmaid, sealhulgas ka Itaalias.
3. Loomingust
Jan van Eyck oli üks Madalmaade teenekaim ja andekaim kunstnik 15.sajandil ning ühtlasi ka maailma maalikunsti suurmeister, kelle loominguperiood jääb aastatesse 1422-1441. Tema tähtsaimaks teoseks on peetud Genti altarit, mille ta tegi koos oma venna Hubert van Eyckiga ja mis koosneb 24st pilditahvlist. Arvatavasti on see valminud koostöös mõne skolastikuga, sest kuigi 15.sajandi kunstis oli levinud asjadele sümboolse tähenduse omastamine , siis nii keerulist ja raskesti mõistetavat kunsti pole ühelgi teisel meistril. Altarilt võib leida näiteks Kristuse( tall ), tema lunastava ohvri(missakarikas) ja ristiusu(puhta vee allikas) sümboleid. Üks sagedane detail tema maalidel – ka Genti altaril – on tekst, mis on loetav vaid ülevalt alla vaadates ning seega suunatud otse jumalale taevas. Altari ladinakeelne pealkiri ütleb, et seda alustas Hubert van Eyck(„suurim kõigist”) ja lõpetas tema vend Jan van Eyck(„kunstides teine”) Jodocus Vydti ülesandel ning et 6.mail 1432 pühitseti altar sisse. Kuigi ta ei tundnud perspektiivireegleid, jõudis ta intuitiivsel teel üsna lähedale sellele, mille saavutasid itaallased matemaatilisel teel. Ta nägi looduse harmoonias, kõiges elavas jumalikku alget, vaatles kõike analüüsides ning iga isik või ese tema pildil on kujutatud ülima hoolikuse ja täpsusega. Ometi ei mõju tema maalid detailimaalina, vaid ühtse tervikuna . Ka ei ole tema maalides midagi juhuslikku ning kõik on hoolikalt läbimõeldud.
Eyck oli ka silmapaistev portretist ning teda võib pidada üheks portreekunsti kui iseseisva kunstižanri rajajaks. Portreed oli tavaliselt neutraalse tumeda taustaga, kujutatava pea oli ¾ pöördes vaatega vasakule. Nägu oli tavaliselt tugevalt valgustatud, nii oli seal eriti hästi näha valguse-varju mängu. Isikud portreedel on endasse tõmbunud ja uuriva või skeptilise pilguga ning sealt ei olnud võimalik nende sisemaailma kohta midagi välja lugeda. Parim näidis selleks on „Mees punase turbaniga”, mida peetakse tema autoportreeks, sest selline otse vaatajale suunatud uuriv pilt on omane peegli ees maalitud autoportreele.
4. Tehnikast
Madalmaade maalikunstnikud üllatasid 15. sajandil kõiki – eelkõige aga Itaalia maalikunstnikke – värvitoonide sügavuse ja pehmuse ning üleminekute sujuvusega. Kui siiani oli maailmatehnikas olnud valitsevaks tempera , siis nüüd võeti kasutusele õlivärvid, mis võimaldasid kõike seda, milleks tempera võimeline polnud: sära, sujuvus, läige. Õlimaalitehnika ei tekkinud aga juhuslikult, vaid seoses uue püüdlusega kujutada kõike võimalikult detailselt ja loomutruult. Ekslikult on õlimaali leiutajaks peetud mõnda aega ka Jan van Eycki, kuid tema vaid täiustas õlimaalitehnikat. Tegelikult oli see olemas aga juba enne 15.sajandit. Jan van Eyck võttis sideainena kasutusele lina-, seemne- ja pähkliõli, mis kuivavad kiiremini ning säilitavad ka kuivanult hästi siduvad omadused. Need ei tumene ja annavad värvidele sära. Veel kasutas ta ka kõrgkvaliteetseid pigmente. On küll arvatud, et Eyck kasutas alusmaaliks temperat , kuid tegelikult maalis ta ainult õli- ja õli-vaigu värvidega, mis kanti alusele üliõhukeste, vahel ka läbipaistvate kihtidena. Kokku on täheldatud üle seitsme kihi, mis viitab meeletule ajakulule ja kannatusele.
5. Mõningad teosed
„ Abielupaar Arnolfini portree” kujutab eduka Itaalia pankuri Arnolfini pulma jõukast Itaalia perest pärit Giovanna Cenamiga.
Selle teose puhul on tegemist minu lemmikuga van Eycki teostest(mitte sellepärast, et see „Meeleheitel koduperenaiste” alguses on). Algselt seda uurides tundus pilt totaalselt absurdne mitmete „juhuslike” detailide tõttu: kingad , koer, apelsinid . Pildi geniaalsus seisnebki aga selle detailides. Nimelt peeti paljajalu maapinnal käimist viljakuse tagajaks. Apelsinid võivad aga viidata tegelaste Vahemere-äärsele päritolule või olla ka keelatud vilja sümbol, sest apelsinid on tuntud ka Aadama õuna nime all. Kõige üllatavam tegelane koer on aga truuduse ja maise armastuse sümbol ning ühtlasi ka tasakaalustab maali muidu nii range meeleolu.
On aga pisiasju, mis esmapilgul silma ei hakka, kuid omavad samuti sümboolset tähtsust. Ühendatud käed pildil on kristliku abielu sümbol ning nende kuju kordab lühtri kumeraid vorme. Lühtris põlev üksik küünal on jumala silma sümbol ning süüdati enamasti noore abielupaari voodi kõrvale. Seinal rippuvad palvehelmed on peigmehe kink pruudile ning sümboliseerib igavest truudust ja puhtust. Ka värvide mängul on oma osa. Pruudi roheline kleit on rohelist ehk viljakuse värvi, voodi punane kangas on kire värvi. Hämmastav on aga see, et pruut polegi rase , vaid tema asend toob esile kõhu, mida peeti ilu keskpunktiks. Võiks ju arvata, et selline sümboolne teos tagab õnneliku abilelu ja igavese armastuse, kuid tegelikkuses läks kõik vastupidi – paar ei saanud lapsi ning hiljem pidas Arnolfini armukest. Praegu asub teos Londoni Rahvusgaleriis.
„Kantsler Rolini Madonna” on järjekordne imetlusväärne teos van Eycki omadest. Paleetaolises ruumis istub Maarja, süles Kristus, kes on tõstnud oma õnnistava käe põlvitava kantsleri poole. Kristuse käes on riigiõun, mis tähendab, et kogu maailma valitseb kristlus . Romaanipärase arhitektuuri hoone, kus nad viibivad, tähistab ühte ruumi paradiisis, kus Maarja katoliikliku ettekujutuse järgi viibib. Pildi erakordsus avaldub jällegi hullumiseni hämmastavas detailsuses, seda nii kanga mustrites kui ka tegelaste vahelt avanevas vaates. Kuni silmapiirini võib (luubiga) näha selgeid pisiasju, mis küll kaugenedes aina kahvatumates toonides on kujutatud, kuid see kõik mõjub siiski väga loomulikult ja terviklikult. Ka figuurid on paigutatud just sedasi, et suunata vaataja pilt maastikule. Ka sellel maalil ei puudu sümbolite mäng. Lauda, millel asub avatud piibel , kaunistab sinine kangas - taevalikkuse värv. Neitsi Maarja kannab seljas suursugust punast ürpi, mis rõhutab sügavat armastust. Ingel hoiab madonna pea kohal krooni - taevakuninganna sümbolit. Terrassil kasvavatest lilledest on valge liilia jumalaema lill - puhtuse , rahu ja täiuslikkuse sümbol, punased õied märgivad Kristuse tulevasi kannatusi.
Teos ise asub Louvre ’is.
„Madonna kirikus”. Esimesel pilgul ei ütleks, et teos väga iseäralik oleks. Kuid pikemal vaatlemisel hakkab silma, et Maarja on sellel pildil väga vales proportsioonis. Nimelt on teda kujutatud nii suurena , et tema pea ulatub trifooriumini. On selgeks tehtud, et tegu oli mitte oskamatusega, vaid madonna sümboliseerib kirikut ja tema puhul lihtsalt ei kehti inimlikud proportsioonid. Madonna keha s-kujuline poos vastab oma elegantsusega gooti ideaalile. Laps tema süles on aga Eyckile omaselt detailne ja elulähedane, samamoodi on kujutatud ka kiriku interjöör. Tähelepanu väärib ka valguse langemine akendest, see on nii pehme ja soe, lausa jumalik .
1978. aasta seisuga asub see maal Berliinis.
6. Kokkuvõte
Tunnistan, et olen rahul oma teema valikuga. Kuigi on kahju, et van Eycki enda ja tema elu kohta nii vähe säilinud on. Kuid on vähemalt on olemas tema teosed ja – jumal tänatud! – on olemas inimesed, kes oskavad selliseid teoseid tõlgendada ja võhikutele lahti seletada. Võib öelda, et olen saanud juurde oskuse olla tähelepanelikum ja kannatlikum vaatleja. Ja veel võib öelda, et olen saanud endale juurde ühe lemmiku kunsti vallas.
7. Kasutatud allikad
* http://i270.photobucket.com/albums/jj97/zoyd_2009/fmc663971b.jpg
* http://www.jim3dlong.com/1433_Jan_van_Eyck_Man_in_a_Red_Turban-wl400.jpg
* http://commons.wikimedia.org/wiki/Jan_van_Eyck
* http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Eych/index.html
* R. Cumming „Teejuht maailma: kunst . Maailmakuulsate maalide taustast”
*A. Kartna, M. Lumiste, E. Pihlak „Madalmaade maalikunst 15.-17. sajandini”

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 73 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

73 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kkrautman Õppematerjali autor

Soovitan tungivalt ära vahetada sissejuhatuse ja kokkuvõtte, sest need personaalsed ja sõltuvad ju maitsest. Kiidetud ja väärt töö.

jan van eyck

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Jan van Eyck

Ta olevat hertsogi käsul ka täitnud mitmeid ohtlikke diplomaatilise missioone. Tänu sellele õnnestus tal aga käia 1428-1429 Itaalias ja Portugalis, kus ta olevat püüdnud 1428.aastal Lissabonis Isabella kätt paluda. Et te lõunamaid tundis, sellest tunnistab lõunamaa taimestiku esinemine Talle kummardamise pildil. 1429. aastal tõmbus ta tagasi õukondlikust elust ja asus elama ning töötama Saksamaale Brüggesse. Eyck sai kuulsaks juba oma eluajal, ta oli otsitud meister bürgerite seas. Tema loomingut hinnati ka väljaspool Madalmaid, sealhulgas ka Itaalias. Ta oli abielus Margaretiga ja neil oli kaks last. Ta oli üks Madalmaade teenekaim ja andekaim kunstnik 15.sajandil ning ühtlasi ka maailma maalikunsti suurmeister, kelle loominguperiood jääb aastatesse 1422-1441. Eyck oli ka silmapaistev portretist ning teda võib pidada üheks portreekunsti kui iseseisva kunstizanri rajajaks. Portreed oli

Kunstiajalugu

ppt

Jan van Eyck ja tema tööd

Jan van Eyck Jelena Pertel ja Triin Avistu · Jan van Eyck (või Johannes de Eyck) · Vendade Eyckide elust teatakse kahjuks väga vähe. Noorem vend Jan on sündinud umbes 1390 a. ja suri umbes 1441. On arvatud, et tema vanem vend Hubert sündis 1370 a. ja suri 1426 a. Sageli on Huberti olemasolus kaheldud. · Jani elust ja loomingust on teada, et ta oli aastatel 1422-1424 Haagis Flandria krahvi Jean'i teenistuses ja tegutses 1425. aastast Lille`is Burgundia hertsogi Philippe Hea

Kunstiajalugu

docx

Madalmaade kunst 15. Sajandil

Audentese Spordigümnaasium Nimi Madalmaade kunst 15. Sajandil Referaat Juhendaja: Nimi Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. HUBERT van EYCK ja JAN van EYCK 3. JAN van EYCK 4. ROGIER van der WEYDEN 5. HANS MEMLING 6. HIERONYMUS BOSCH 7. PIETER BRUEGEL Kasutatud kirjandus: Pealkiri: Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini Autor(id): Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak Kujundaja: Marje Üksine, Rein Mägar http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/15saj_madalmaade_kunst_leilalille.htm http://www.annaabi.com/materjal-53555-kunst-15-sajandil-ja-17-sajandi- %C3%BCldiseloomustus http://www.slideshare.net/jpg12b/madalmaade-kunst-15 Sissejuhatus: 15

Kunstiajalugu

doc

Arnolfini abielupaar - sümbolid

Arnolfini abielupaar Jan van Eyck (tegutses 1422-1441) Milliseid sümboleid leiad pildilt? Mida need võiksid tähendada? Jan van Eycki oivaline kaksikportree kujutab eduka Itaalia pankuri Arnolfini pulma. Sümboleist tulvil maal töötab erinevatel tasanditel: see on kohaliku kunstniku tehtud kahe olulise seltskonnategelase portree, mis viitab abielukohustele, nagu neid 15. sajandi keskel mõisteti. Van Eyck näitab siin oma suurepäraseid maalijaoskusi, valitsedes vabalt suhteliselt uut õlimaalitehnikat, mis tegi ta tuntuks kogu Euroopas. Üksik küünal Lühtris põlev üksik küünal sümboliseerib jumala kõikenägevat silma. Vastabiellunute voodi kõrval süüdati üksik küünal viljakuse soodustamiseks. Kristallist palvehelmed Palvehelmed oli tüüpiline tulevase abikaasa kingitus oma pruudile. Kristall sümboliseeris

Kunstiajalugu

docx

Jan van Eyck

Jan van Eyck Jan van Eyck oli Renessanssi maalikunstnik. Tema pärisnimi oli Johannes de Eyck ja ta oli sündinud 1395. aastal Põhja-Belgias. Teda peetakse üheks olulisemaks Põhja- Euroopa kunstnikuks 15. sajandil. Jan van Eyckil oli vend, Hubert van Eyck, kellest ta oli 14 aastat noorem. Mõlemad vennad olid Madalmaade maalikunstnikud, kelle ühistööna valminud maal asub praegu Belgias nn. „Genti altar“. Selles maalikogus on Eyck’id kujutanud uudset maailma nägemist ja kujutamist (kui avada altari tiivad siis tuleb esile 12 erinevat maali mis koos loovad ühe pildi). Jan van Eyck’i tööd paistavad silma nimelt oma puhaste ja selgete struktuuride poolest ning teemad mida on maalitud on väga igapäevased tolle aja kohta. Põhiliseks

Kunsti ajalugu

docx

Renessanssi teoste iseloomustus

peal, tema ümber on püha Barbara ja paavst Sixtus IV. Maali koloriit on soe ning selle taust on ebamäärane, kuid seal on õrnalt märgata väikeseid ingleid. Last hoidev Madonna moodustab täiusliku ringi; kasutatud on ka kolmnurkmotiivi. Raffaeli jätsid külmaks detailid, ta keskendus harmoonia, sümmeetria ja klassikalise ilu maalimisele. Raffael oli esimene kunstnik, kes kasutas palju õpilaste abi. ,,Abielupaar Arnolfini portree" Jan van Eyck Jan van Eyck (1395 1441) oli üks esimesi suurmeistreid Põhja-Madalmaades. Tal oli reaalne ja elav kujutus, värvide abil lõi sügavusillusiooni: eespool olevad esemed olid soojemates toonides, taga külmemad ja murtud toonid. Ta maalis koos oma venna Hubert van Eyckiga Genti altari, mis koosneb 24-st tiibtahvlist, mille suletud altari välisküljel võib enamasti näha Maarja kuulutust, kaugel olevad esemes sulavad helesinisesse udusse. Kuulsaimaid töid on ,,Abielupaar Arnofini portree"

Kunstiajalugu

odt

Renessanss madalmaades

Referaat Renessanss madalmaades Sisukord Madalmaade renessanss .......................................................................................................................3 Jan van Eyck ja Hubert van Eyck...................................................................................................4 Rogier van der Weyden,Hans Memling,Michel Sittow jaHugo van der Goes................................5 Hieronymus Bosch ja Pieter Brueghel vanem.................................................................................6 2

Kunstiajalugu

doc

Madalmaade Renessanss

- looduse kujutamiseks ei üritatud luua rangeid reegleid ja matemaatilisi skeeme, areng toimus läbi kogemuse. Seetõttu jõuti realismini kiiremini, õhuperspektiivi kasutamine professionaalsem kui Itaalias. Kokkuvõtvalt on madalmaade maalikunst peen, realistlikku laadi käsitluse, meisterliku maalitehnika, värvide sulavuse ja toonide intensiivsusega. Suurimad saavutused on just maalikunstis, arhitektuur ja skulptuur jäävad tahaplaanile. Tähtsad tegelased: HUBERT van EYCK (u.1370-1426) ja JAN van EYCK (u. 1390-1441) Vennad. Madalmaade maalikoolkonna loojad Nende ühine töö on suur altar Sint-Baafsi katedraalis Gentis, nn Genti altar (1420- 1432). See on madalmaade maalikunsti esimene ja suurim meistriteos. Iseloomulik Genti altarile: JAN van EYCK (u. 1390-1441) Tegutses Phillippe Hea õuemaalijana, sooritas kaugeid reise, arvatavasti seeläbi tunneb ka lõunamaa taimi ja loomi (Talle kumardamise pilt).

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid