L. Tolstoi (1)

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Tolstoi (1828- 1910 )
Tolstoi isa oli Nikolai Tolstoi, krahv ja ema oli vürstitar Maria Volkonskaja. Järelikult oli Lev kõrgest soost. Lapsepõlv oli ühest küljest kurb – ema, siis, kui Lev oli 2-aastane ja kui isa suri, oli Lev 9-aastane ja jäi orvuks. Tal oli 3 venda ja õde. Oli noorukieas üsna isepäine, paistis silma omapärase ja sõltumatu käitumisega, jonnakusega, julgusega ja uhkusega. Samuti oli ta õiguspüüdlik ja aus.
1844 . aastal läks ta Kaasani ülikooli ja algul õppis seal idamaakeeli, hiljem õigusteadust. Ta ei kohandunud ülikooli eluga ja seetõttu otsustas end sealt välja arvata. Põhjenduseks tõi halva tervise ja kodused asjaolud . Venemaa ülikoolides valitses tol ajal igavus, bürokraatia jms. Ta tundis, et akadeemiline haridus polnud tema jaoks. Pärast ülikooli läks ta oma mõisa Jasjana Poljanasse. Tal hakkasid aastatepikkused õige elu otsingud, ootused ja pettumused .
Tema kirjanikuaastaid hakatakse lugema 1851. aastast, kui ta hakkas kirjutama „Minu päeviku lugu“. See teos jäi lõpetamata, aga hiljem sai see teoks tänu teosele „ Eilse päevalugu“. Koos vend nikolaiga läks ta ka Kaukaasiasse sõtta. Kaukaasias sai alguse tema korrapärane kirjanikutöö. 1852. aastal ilmus tal autobiograafiline triloogia pealkirjadega „Lapsepõlv“, „Poisiiga“ ja „Noorus“. Kokku moodustavad need terviku. Ta toetus enda kogemusele, aga püüdis teha üldistust. Tema arvates oli lapsepõlv kordumatu õnneaeg, mil lapsele on antud parimad inimlikud omadused. „Poisieas“ hakkas ta tundma oma seisust ühiskonnas ja jaotasi nimesed korralikeks ja mittekorralikeks ( lihtrahvas ). Tema lapsemeelne armastus oli asendunud aadelliku üleolekuga. „Nooruses“ kirjeldab ta seda ajajärku, mil inimene püüdleb kõlbelise enesetäiustuse poole. Nt kuidas aadlilapsed üritavad omavahel arutades jõuda tõeni, kuidas pöörduda tagasi lapseliku puhaste eluallikate juurde. Tolstoi oli seisukohal, et kõik inimesed on loomult head, aga ühiskond muudab neid halbadeks ja kurjadeks. Triloogias ütles, et loomulikud inimesed on rikkumata lapsed. Haritud inimesed ehk aadlikud on kaotanud oma siiruse ja headuse. Kui väga pingutada, võib tagasi jõuda ideaalini ehk loomulikkuseni.
Kaukaasias kirjutas veel mitu jutustust: „Rünnak“ ja „Metsaraiumine“. Need on pühendatud Venemaa sõjategevusse. ( Lermontov suhtus eitavalt sõjasse, Tolstoi vastuoluliselt – lihtinimesed võtavad sõjast osa, et maad kaitsta, sõda on nende jaoks töö, noore aadliku jaoks pole sõda loomulik, on kajräärivahend või romantiline seiklus , sangarlikkus.) Tolstoil on 2 vaprusetüüpi – sõdurivaprus, mis on vaba teesklusest ja uhkeldamisest ja ohvitserivparus – mäng ja teesklus , et veenda ennast ja teisi, kui vägev mees ma olen.
1854. aastal algas Krimmi sõda. Seal onselline linn nagu Odessa, aga Tolstoi teos räägib mingist muust linnast, Sevastoopolist. Kaukaasia perioodil suhtus sõjasse eitavalt, aga Krimmi sõda sai uue mõtte – oma linna ja kodumaa kaitsmine. Ta kirjutas seal 3 jutustust: „ Sevastoopol detsembrikuus“, „Sevastoopol mais“ ja „Sevastoopol 1855. aasta algul“.
50ndate lõpul ja 60ndate algul on tal 2 seisukohta: Venemaa elu peab muutuma (pärisorjuse kaotamine), elukorra muutmise tee on inimese psüühika ja käitumise muutmine, kõlbelisuse kujundamine. 1857 tegi Tolstoi oma esimese välisreisi Prantsusmaale, Šveitsi, Itaaliasse ja Saksamaale. See reis valmistas talle suure pettumuse. Sealne kultuur ja kodanlik kord olid talle eemaletõukavad. Kui ta naasis reisilt, üritas ta rahvast aidata. 1859- 1862 avas ta talulastele kooli, kuhu kutsus noori õpetejaid ja õpetas ka ise. Ta asutas pedagoogilise ajakirja ja avaldas seal oma artikleid. Kirjutas ise aabitsaid, jutukesi. Ta tundis tugevat sidet talurahva ja –lastega. Ta uskus, et laps peab õppima oma huvist. Ta väitis, et talurahva kultuur on kõrgkultuurist kõrgem ja kirjanikud peaksid talurahva loomingust eeskuju võtma, sest nad on ehedad ja peegeldavad rahva eluvaateid. Ta järgis vabakasvatuse põhimõtet – lapsed käisid, kui tahtsid ja tegelesid, millega tahtsid.
Tolstoi abiellus nimeka Moskva arsti tütre Sofja Bersiga aastal 1862. Sofja oli haritud, hoitud, aga nende vanusevahe oli suur. Ta mõtles pingsalt loodusliku ehk rahvaliku ja tsiviliseeritud maailma suhete üle. Rikkuse ja vaesuse konflikt paistis talle Euroopas sügavam kui Venemaal.
„Sõda ja rahu“. Esialgu tahtis ta kirjtada raamatu dekabrissist, kes tuleb Siberist tagasi. Hiljem jõudis ta tulevase dekabrissi noorus-, kujunemisaega. Sündmustik algab 19. sajandi algusega ja hõlmab 20 aastat.Koosneb 4 osast. Peategelane on rahvas. Tolstoi toob välja põhiseisukoha, et ajalugu ei kujunda mitte üksikisik, vaid rahvas. Ta võttis kasutusele sõna“parveinimese“. Ühiskonnaalus on perekond, mis on omamoodi parv . Samamoodi on omamoodi parv nt secunda sotsiaal jne. Kesksete tegelaste elukäik annab rahva käekäigust seestpoole vaateid, ilmestab sündmustikku. Üksikisiku surm ei mõjute aja käekäiku. Tegelased võib jagada 3 rühma: parveinimesed (positiivne – hoiavad ühte, ühesugused väärtused, tõekspidamised, ideed, tavad, normid jne, teistega arvestamine , meeldiv välimus, on üksteisega seotud lihtsad kõlbelised inimesed, hindavad ka kõrgseltskonna inimesi), indiviidid ( egoistid , isekad, eelistavad enda mugavust, jõukad seltskonnainimesed), kangelased teel (avastavad üldiseid väärtusi, ei ole egoistid ega parveinimesed, arenevad teose vältel). Sõja poolt käsitleb Tolstoi pikalt ja põhjalikult, aga mõistab sõja hukka (laastav, hävitav, kole ). Samas nendib ta ,et äärmuslik olukord paneb rahva proovile, raputab neid ja sunnib arenema. Väejuhtidest räägib nii Napoleonist kui Kutuzovist. Viimast on ta kujutanud sooja lihtsa inimesena, kelle eesmärk pole võimu saavutamine ja oma nime jäädavustamine, vaid Venemaa päästmine. Oma sõjaplaanide koostamisel lähtubki ta sellest kaugemast eesmärgist, ei pea vajalikuks saata mehi mõttetusse surma, kus juba eeltingimused vene vägedele on halvad. Ta leiab, et Moskva tuleb maha jätta. Ta väljendab patriotismi. Napoleon kehastab uuenduslikku ja vabastavat kuju, ei ole rahvaesindaja, vaid egoistlik ja individualistliku elulaadi esindaja.
Raamatus on tegemist ka kõrgaadlike hulka kuuluva perekonna Rostovitega, kes kehastavad kõiki positiivseid väärtuse aadlike puhul. Eelkõige perekondlikud suhted (armastus, hoolivus, mõistmine, toetamine ) ja samalajal ka loomulikkus, siirus . Teiselt poolt ka suuremeelsus, külalislahkus, rahast ei hoolita. Sellega tegelemine on väiklane ja alandav . Nt pereemalt tahab keegi laenata raha, aga pereema omakorda laenab seda, et anda. Perepoeg Nikolai noormehena kaotab kaardimängud 49 000 rubla , siis ta isa suhtub sellesse rahulikult , ei tee pojale etteheiteid. Pärast tuleb välja, et perel oli väga palju võlgasid. Poeg asub riigiametisse, et raha teenida ja perekonna au päästa võlad tasudes. Pere keskne tegelane on Nataša (noor, kaunis, loomulik). Ta viiakse esimeses osas tema esimesele ballile. Tal on palju kosilasi, kuid paljud neist on ka ärakasutajad. Lõpuks langetab Nataša õige otsuse.
Veel üks kangelane on Pierre Bezzuhov. Ta on ühe krahvi vallaspoeg, kes saab pärides suured rikkused ja esialgu oma lihtsa olekuga elab elu nautides. Hiljem hakkab ta tahtma midagi sügavat ja sisulisemat. Algul võtab tühise truudusetu naise, kuid lahutab temast. Püüab ühiskonda parandada, tegeleb põllumajandusega, loodab leida vaimset tuge ja ideaali vabamüürluses, aga pettub. Tal on ka hull idee tappa Napoleoni, kuid ta võetakse sõjavangi. Seal leiab ta ühe lihtsa talupoja sõjamehe, kes oma eheda loomuliku olemusega hoolitseb tema eest ja pakub moraalset tuge ning kõrgemaid väärtusi. Hiljem abiellub Pierre Natašaga.
Venemaa võitis sõja. Elu läheb edasi. Romaan kujutab elu igikestust.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 24 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristenn Õppematerjali autor

tolstoi elulugu ja looming

tolstoi

Sarnased õppematerjalid

doc

Kirjandus - Secunda

Pealkiri tuleb ka sellest, et Lerantov käsitleb valet ja silmakirjalikkust kui ühiskonnaelu põhiseadust teoses. Tsensuur keelas teose ära ja seda ei avaldanudki tema eluajal. Aastatel 1837-1841 saavutas Lermontov luule küpsuse, aga seevastu kirjutas vähem. 1838 kirjutas Lermontov teose ,,Meie aja kangelane", kus ta püüab olla maksimaalselt objektiivne ega panna sisse positiivseid või negatiivseid kangelasi. 5. Tolstoi (1828-1910) Tolstoi isa oli Nikolai Tolstoi, krahv ja ema oli vürstitar Maria Volkonskaja. Järelikult oli Lev kõrgest soost. Lapsepõlv oli ühest küljest kurb ema, siis, kui Lev oli 2-aastane ja kui isa suri, oli Lev 9-aastane ja jäi orvuks. Tal oli 3 venda ja õde. Oli noorukieas üsna isepäine, paistis silma omapärase ja sõltumatu käitumisega, jonnakusega, julgusega ja uhkusega. Samuti oli ta õiguspüüdlik ja aus. 1844 läks ta Kaasani ülikooli ja algul õppis seal idamaakeeli, hiljem õigusteadust

Kirjandus

docx

Romantism ja tema kuulsaimad esindajad

Tema jaoks on see pagendusse saatmine rikastav. Sügisel jõuab tööle tagasi, tegi paberitööd. Lõunas olles sai inspiratsiooni Lõunapoeemide tsükli. ,,Kaukasuse vang", ,,Bahtsisarai purskkaev". ,,Jevgeni Onegin" Onegin on aadli perekonnast. Mihhail Lermontov ,,Meie aja kangelane" Ajaline järjekord: 1. Taman 2. Vürstitar Mary 3. Bela algus 4. Fatalist 5. Bela lõpp 6. Maksim Maksimõts 7. Petsorini päeviku eessõna Leht Lev Tolstoi 1828 Isa oli krahv, ema oli vürstitar. Lapsepõlv oli kurb, ema suri kui Lev oli 2-aastane. Isa suri, kui Lev oli 9'ne ja siis jäi orvuks. Tal oli 3 venda ja 1 õde. Noores eas oli isepäine, paistis silma omapärase ja sõltumatu käitumisega, jonnakuse, julguse ja uhkusega. Ta oli ka õiguspüüdlik ja aus. 1844 läks ta ülikooli Kaasanisse, kus alguses õppis idamaa keeli ja hiljem õigusteadust.

Kirjandus

odt

Lev Tolstoi

LEV TOLSTOI 1828 1910 Tolstoi sündis 28. augustil 1828. aastal Jasnaja Poljana pärusmõisas krahvi pojana. Tema isa oli Nikolai Tolstoi ja ema Maria Volkonskaja. Lisaks Tolstoile oli peres veel neli last vennad Nikolai, Sergei, Dimitri ja õde Maria. Vaatamata sellele, et Tolstoi jäi üheksa aastaselt orvuks, oli ta lapsepõlv siiski õnnelik. Lapsena oli Tolstoi isepäine, õigusepüüdlik ja aus. 1844. aastal astus Tolstoi Kaasani Ülikooli, alguses idamaa keelte, pärast õigusteaduskonda. 1847. aastal palus ta end ülikoolist välja arvata. Saades Jasnaja Poljana ja veel mitme küla valdajaks, pidas Tolstoi oma kohuseks täie jõuga talupoegade elujärge parandada. Ideaalset mõisnikku Tolstoist siiski ei saanud. 1851. aastal hakkas ta kirjutama ,,Minu päeviku lugu". See kavatsus sai osaliselt teoks lõpetamata töös ,,Eilse päeva lugu", mida peetakse Tolstoi loomingi aluseks. 1851

Eesti keel

doc

Realism vene kirjanduses

sellist suunda kirjanduses nimetati XIX sajandi ka kriitiliseks realismiks. Realismi põhizanr on eepika suurvorm romaan. Realism arenes kõige jõulisemalt Prantsusmaal, Inglismaal ja Venemaal. Puskin ja Lermontovi järel kerkisid XIX sajandil vene avalikkuse ette suured sõnameistrid Ivan Gontsarov (1812-1891), Ivan Turgenev (1818-1883), Nikolai Gogol (1809-1852), Fjodor Dostojevski (1821-1881), Lev Tolstoi (1828-1910), Anton Tsehhov (1860-1904). Silmapaistva panuse maailmakirjandusse on andnud kolme viimati mainitud kirjaniku- F. Dostojevski, L. Tolstoi ja A. Tsehhovi looming. VENE KIRJANDUS XIX SAJANDI VIIMASEL KOLMANDIKUL Ajajärgu üldine iseloomustus XIX sajandi viimane kolmandik oli Venemaa ühiskondlik-poliitilises elus murranguline, vastioluderohke ja keerukas ajajärk. Selle perioodi iga üksiku aastakümne eripalgele

Kirjandus

doc

Lev Tolstoi

Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Lev Nikolajevits Tolstoi Referaat Koostaja: Elle Kukk Klass: 11. b õhtune Juhendaja: Merike Olo Kuressaare 2009 2 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 4 ELULUGU...............................

Kirjandus

doc

Kirjanduse Secunda teine arvestus

1899. suve lõpul on Wilde Pariisis, kus ta elas ühes hotellis, mille peremees tasus tema söögi ja joogi ning majapidamise. Suurema summa saades jõlgub ta natuke ka suurlinnas kuid raha lõppeb kiiresti. Sõber Douglas käis pärast isa surma tehda vahel edvistades kostitamas. Wilde suri 30. Novembril 1900 ajuvähki ning tema matused on lühikesed ja kurvad. 2) Loetud programivälise teose analüüs Pilet nr 3: 1) L. Tolstoi elu ja looming Lev Tolstoi (1828-1910) isa oli Nikolai Tolstoi, krahv ja ema oli vürstitar Maria Volkonskaja. Järelikult oli Lev kõrgest soost. Lapsepõlv oli ühest küljest kurb ema suri, kui Lev oli 2- aastane ja kui isa suri, oli Lev 9-aastane Oli noorukieas üsna isepäine, paistis silma omapärase ja sõltumatu käitumisega, jonnakusega, julgusega ja uhkusega. Samuti oli ta õiguspüüdlik ja aus. 1844. aastal läks ta Kaasani ülikooli ja algul õppis seal idamaakeeli, hiljem õigusteadust. Ta ei

Kirjandus

doc

Imeline kirjandus

Realistid püüdsid kujutada oma kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult on, ilma liialduste ja ilustusteta. Sellest tulenevalt ei saanud kirjanik enam üksnes fantaseerida, vaid ta pidi õppima tundma ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku. Realismi põhizanr on eepika suurvorm- romaan. Realism jaguneb kriitiliseks ja psühholoogiliseks. 3. Realism Vene kirjanduses- teemad, esindajad, olemus Ivan Gontsarov, Ivan Turgenev, Nikolai Gogol, Fjodor Dostojevski, Lev Tolstoi, Anton Tsehhov(novellist ja näitekirjanik) 4. Lev Tolstoi eluoluline ülevaade 1828-1910 Sündis kõrgaadlike perekonda, ta kasvas ilma vanemateta, ema suri kui Lev oli 2 ja isa kui Lev oli 9. teda kasvatasid sugulastest hooldajad. Lapsena oli ta jonnakas, isepäine ja julge kuid samal ajal õigusepüüdlik ja aus, elas Jasnaja Poljana mõisas Tuula lähistel. Ta sai koduõppe, selle kaudu kõrge haridustase. Tal oli huvi Idamaade kultuuri ja keelte vastu.

Kirjandus

doc

Lev Tolstoi - referaat

Lev Tolstoi Referaat Sisukord · Sissejuhatus lk. 3 · Elulugu ja päritolu lk. 4 · Tolstoi teosed lk. 5 · Tuntumate teoste lühiülevaade lk. 6 · Lõppsõna lk. 7 · Lisa väljavõtteid päevikust lk. 8 · Kasutatud allikad lk. 9 2 Sissejuhatus: Lev Tolstoi oli vene kirjanik, kes sündis 9. septembril 1828 aadlisuguvõsast pärit mõisnku pojana. Ta vanemad surid veel kui Lev oli noor. Tolstoi koos vendadeõdedega kasvas üles sugulaste juures. Sai haridust erinevatest koolidest ning võttis osa ka sõjast. Tema looming kujutab ta enda kogemusi ja nägemusi vene elust. Lev Tolstoi suri 20. novembril 1910. 3 Elulugu ja päritolu: Lev Tolstoi täispikk nimi on Lev Nikolajevits Tolstoi. Ta sündis 9. septembril 1828 Moskvast lõuna pool asuvas Jasnaja Poljanas, Venemaal, kus asub Lev Tolstoi haud ning ka muuseum

Kirjandus

Rohkem sarnaseid