Ludwig van Beethoven elulugu ja sümfooniad (1)

GH
Arutlus
Ludwig van Beethoven
Ludwig van Beethoven sündis arvatavasti 1770.aasta detsembris Bonnis. Beethoveni vanaisa oli tulnud õukonnakapelli bassilauljana ning hiljem sai temast kapellmeister. Beethoveni isa Johann oli lapsena kapelli soprani-,hiljem tenorilaulja. Muusikuna oli ta oma isast vähem võimekam, kuid suutis siiski olla oma pojale esimeseks klaveri-ja viiuliõpetajaks. Palju kõneldi ka Ludwigu isa nõrgast iseloomust ja joomakalduvusest ning ühtlasi oli pere pidevalt majanduslikes raskustes. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada . Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused .
1787.aasta kevadel sõitis Beethoven esmakordselt Viini, soovides saada Mozarti õpilaseks, kuid Mozartit kohtas ta vaid põgusalt. Beethoven veetis Viinis vaid kaks nädalat, sest teade tema ema raskest haigusest tõi ta kiiruga Bonni tagasi. Juulis suri ta ema tiisikusse ning isa oli selleks ajaks muutunud alkoholist tõsiselt sõltuvaks ning 19-aastasest Beethovenist sai perekonnapea. Ta pidi paluma endale välja maksta poole isa palgast, et ülal pidada kaht nooremat venda.
Tänu noore ja muusikaliselt andeka krahvi Ferdinand von Waldsteini antud stipendiumile sõitis 1792.aasta novembris Beethoven taas Viini, et seekord saada Haydni õpilaseks. Umbes viis nädalat pärast saabumist Viini suri Bonnis Beethoveni isa, kuid see ei muutnud Beethoveni plaane . Kuni 1796.aastani elas Beethoven Viinis vürst Karl von Lichnowsky lossis, kes aitas korraldada tema esimesi konserte Viinis ning ka väga edukat konsertreisi. Beethoveni kaalukaimad teosed valmisid alates 1794.aastast.
Juba 1795.aasta paiku oli Beethoven hakanud märkama oma kuulmisvaegust, kuid ei võtnud seda tõsiselt. Kirjas sõbrale kirjutas Beethoven hirmsast saladusest, mida ta oli juba mõnda aega endale hoidnud . Ta teadis, et jääb kurdiks. Juba mõnda aega olid tal olnud palavikuhood ja kõhuvalud. Noor mees ei osanud kurdiks jäämisele mõeldagi, kuid nüüd hakkas ta seda endale tunnistama. Tal oli raske kuulda, mida inimesed räägivad. Just siis, kui temast oli saamas suurim helilooja , tabas teadmine kuulmise kaotusest teda hirmsa hoobina. 1802. a. veetis ta aega Heiligenstadt´is, mis on nüüdseks Viini eeslinn , kuid sel ajal asus linnas väljas. Seal kirjutas ta kuulsa kirja mida tuntakse kui Heiligenstadt´i testamenti. Selle kuupäevaks on 6. oktoober ja ta kirjutab selles oma kasvavast frustratsioonist, mida põhjustas kuulmise kadumine. Ta palus inimestel endale andestada , et ta ei kuule , mida nad räägivad. Ta rääkis, et ta oli sageli mõelnud võtta endalt elu, kuid tema peas oli liiga palju muusikat, mis vajas üles kirjutamist ning ta otsustas elada. See väga emotsionaalne kiri leiti peale helilooja surma tema asjade hulgast. Isikliku kriisiga kaasnes erakordne loominguline aktiivsus. Sel ajal välja kujunema hakanud beethovenlik väljenduslaad kulmineerus 1802. aastast alanud loomingu kõrgperioodiga, mis kestis 10 aastat. See oli kõige viljakam ajajärk tema loomingus: siis sündis enamik tema kuulsamaid teoseid. See oli ka aeg, mil Beethoven sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Paraku aga jäävad sellesse ajajärku ka tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on oluliselt mõjutanud helilooja loomingu emotsionaalset häälestust.
Järgnes 3-aastane kriisiperiood, mil Beethoven kirjutas väga vähe. Pärast venna surma oli Beethovenil kasvatada vennapoeg , kes talle aga palju meelehärmi valmistas. Samas jõudis ta just sel ajajärgul oma kuulsuse haripunkti , need aastad olid talle ka majanduslikult edukad.
Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Seda perioodi tema loomingus ongi vaadeldud kui üleminekut klassitsismilt romantismile, samuti on seda nimetatud heroilise ja patriootilise muusika ajajärguks. Nüüd pöördus Beethoven tihti polüfooniliste vormide poole: igas tema suuremas teoses on mõni fuuga. Positiivse lõpplahendusega kaasnes üha sagedamini pulbitsev tantsulisus. Beethoven suri 1827.aastal ning tema matustel osales üle 10 000 inimese.
Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult iga detaili. Tal on küll vähem teoseid kui Mozartil ja Haydnil, kuid kui võrrelda kõigi kolme klassiku ühes ja samas žanris kirjutatud töid, siis Beethoveni oopused on oluliselt arendatumad ja pikemad . Beethoveni kõige paremaks teoseks pean mina Üheksandat sümfooniat, mida võib pidada Beethoveni elutöö kokkuvõtteks. Teos kestab 70 minutit, mis on teistest sümfooniatest umbes poole mahukam. Sümfoonia algab jõuliselt ning järgneb rahulikum kuid kiire orkestrimäng ning see muutub vaheldumisi aeglasest hoogsaks. Teose struktuur on palju keerukam ning muusikaliste kujundite hulk suurem võrreldes teiste Beethoveni sümfooniatega.
Beethoveni V sümfoonia on tema teostest armastatuim ning see on sakslaste võitleva patriotismi kõrghetke aja märk. Teos algab samuti nagu Üheksas sümfoonia jõuliselt, kuid liigub edasi õrnematele ning aeglasematele meloodiatele ning siis taas muutub jõudsamaks.
Teoseid saab seostada Beethoveni isiksusega ning ka tema elu on mõjutanud ta muusika kulgu . 1807.aastal kui ta peamiselt töötas V sümfooniaga pidi tema armastatu Josephine perekonna sunnil Beethoveni juurest lahkuma . 1804. aastal valmiv Kolmas sümfoonia oli algselt pühendatud Napoleonile, kuid pärast seda kui ta end keisriks kuulutas, raevus Beethoven ja rebis pühendusega tiitellehe puruks.
Võrreldes Mozartit Beethoveniga alustab Mozart oma sümfooniaid aeglaselt ja rahulikult ning liigub üle kiirema meloodia peale. Minu arvates on Beethoveni muusika palju tundelisem ning sellest tunneb ära,kui suure hinge ja vaeva on ta oma muusikasse pannud . Beethoveni sümfooniad on rohkem tuntud ning minu arvates ka meeldejäävamad. Ta on läbi raskuste suutnud luua suurepäraseid sümfooniaid ning sonette.

Johann Sebastian Bachi muusika on palju emotsionaalsem ning sügavamõttelisem kui Händeli teosed. Minule meeldib rohkem Georg Friedrich Händeli helikunst rohkem, kuna see on rõõmsam ning elavam,võrreldes Händeli Alla Hornpipe (aus "Wassermusik") Bachi Aaria süidist d-duuriga.