võimu. See aga võitles oma sõnavabaduse ja saadikute immuniteedi eest. Sealjuures hoidis ta kinni õigusest lubada makse. Võitlus puhkes just selle parlamendi eesõiguse ümber, kui charles I krooni alalisest rahahädast päästmiseks kuulutas 1626. aastal oma võimutäiusest 9 Euroopa õiguse ajalugu (2004), Hans Hattenhauer, II raamat: Lüübeki õigusest kuni Code Civil de France' ni. Lk 258-260 välja uued koormised sundlaenu vormis ja asus neid sisse nõudma. Kui kusagil ilmutati rahulolematust uute maksude pärast, vastas kuningas vahistamisega. Sir Edward Coke mõõtuandev töö ,,Õiguste petitsiooni" sõnastamisel oli üks neid lauseid, kust võis välja kasvada ,,Bill of rights". Selle valimiskapitulatsiooniga tunnustas hoon parlamendi maksude lubamise õigust, inglaste vabadusi ja allutas end parlamendile kui suveräniteedi kandjale. Sellega oli ta toonud ohvriks oma nõudmise absoluutsele, ainult
Uute mõisate rajamine nõudis talupoegadelt järjest suuremat tööpanust. Keskaja lõpul muutusid talupojad sunnismaisteks e. talunikud ei tohtinud ilma mõisniku loata oma talusid müüa ning talu pärandati kohustuslikus korras talumehe pojale. Probleemid: Maa-aadel Talupojad põgenesid Ikaldused Eestlased röövisid Talupojad Maad ei jätkunud Maaharimine vaevaline Pärisorjus Lahendus: Maa-aadel Aadlike kokkulepped Suuremad koormised Rannarootslased Talurahvas Relvakandmise keeld KESKAEGSED LINNAD EESTIS ? Mõisted: Raad - linna valitseja Byrgonmeister raadi juhatus Linnafoogt maaisanda esindaja rae juures Gild kaupmeeste ühing Stunft käsitööliste selts Skraa põhikiri - Käsitöö - selle uuendused ja eraldumine põllumajandusest - Kaubandus - feodaalide võimu all elamine oli kulukas, kaupmeestel oli soodne elada ja kaubelda oma äranägemise järgi
kohtuvõimule, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse, lubab Rootsi ajal kõnelda talupoegade pärisorjastamisest. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696.aastal avaldatud Liivimaa majandusreglemendis, mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisatele. Mõisarentnike kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati, talupoegade võõrandamine maast lahus keelati, fikseeriti koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, samuti õigus kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud. Need puudutasid vaid kroonumõisasid, erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund talupoegade seisund ei muutunud. TALURAHVA OLUKORD PÄRAST PÕHJASÕDA 1696.aasta majandusreglement jäi püsima ka Vene ajal, kroonumõisate arv aga vähenes
· poliitiline o Vene keskvalitsust oli hakanud suhtuma kriitiliselt balti agraarolude suhtes + mõisamajanduse skeem (kuidas oli võimalik ehitada häärbereid, uued tuluallikad) Algselt müüd Lääne-Euroopasse ja Venemaale vilja, vilja põletamisel sai viina, mida müüdi vene sõjaväele, sellest järele jäänud praak toideti nuumpullidele, kelle sõnnikuga sai jällegi väetada vilja (nuumpullid läksid ka Venemaale). Samuti oli sissetulekuallikateks koormised. · 1919 maareform MÕISATE KAOTAMINE 7. Eestlaste kujunemine kirjaoskamatust rahvast kirjaoskajaks rahvaks kattub 4. alates jesuiitidest 8. Eestlaste muinaküladest uhkete linnadeni 20. saj Linnade kujunemine (millised, kuidas nad välja nägid, erinevad stiilid barokk, renessanss, klassitsism) · Linnused olid muinasaja lõpul valdavalt mullast ja puust, kombineerituna kivivallidega Linnaarhitektuur keskajal · Linnad hakkasid tekkima 13
poliitiline o Vene keskvalitsust oli hakanud suhtuma kriitiliselt balti agraarolude suhtes + mõisamajanduse skeem (kuidas oli võimalik ehitada häärbereid, uued tuluallikad) Algselt müüd Lääne-Euroopasse ja Venemaale vilja, vilja põletamisel sai viina, mida müüdi vene sõjaväele, sellest järele jäänud praak toideti nuumpullidele, kelle sõnnikuga sai jällegi väetada vilja (nuumpullid läksid ka Venemaale). Samuti oli sissetulekuallikateks koormised. 1919 – maareform MÕISATE KAOTAMINE 7. Eestlaste kujunemine kirjaoskamatust rahvast kirjaoskajaks rahvaks kattub 4. alates jesuiitidest 8. Eestlaste muinaküladest uhkete linnadeni 20. saj Linnade kujunemine (millised, kuidas nad välja nägid, erinevad stiilid – barokk, renessanss, klassitsism) Linnused olid muinasaja lõpul valdavalt mullast ja puust, kombineerituna kivivallidega Linnaarhitektuur keskajal Linnad hakkasid tekkima 13
kolmanda sulased). Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate üleastumiste eest. 1816, 1819 talurahvaseadused: aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks maad tuli rentida seega pidi talupoeg täitma teokohustusi. Normeeritud koormised asendati rendilepingutega, mis tähendas koormiste piirangute tühistamist ning andis mõisnikule võimaluse omi nõudmisi talupoegadele dikteerida. Talupoeg võis küll vabalt minna ühe mõisniku juurest teise juurde kuid linna elama asumiseks või oma kubermangu piiridest lahkumiseks tal luba ei olnud, liikumisvabadus oli piiratud. Pärisorjusest vabastamisega kaasnes perekonnanimede panek. 30. Priiuse esimesed aastakümned Vallakohtud-ülal juba kirjas.
Toimis feodaalkord. Maadel oli senjöör ning talupojad rentisid maad. Feodaalne maaomand oli astmeline kuningas oli kogu Prantsusmaa omanik, suurfeodaal oli hertsogkonna valdaja, väikefeodaal väiksemas valduses, lõpuks talupoed. Keeg polnud eraomanik. Talupojad olid isiklikult vabad ja neid ei karistatud ihunuhtlusega. Kohtuvõim kuulus feodaalile, absolutismi ajal läks see kuninglike kohtute kompetentsi. Maa muutmine eraomanduseks oli prantsuse revolutsiooni tulemus. Talupoegade koormised olid väga suured. Feodaalile a) Kindlaksmääratud suurusega hinnus b) Loonus andam(Osa põllusaagist ¼) c) Banaliteedid ehk feodaali monopoolsed õigused(veskiõigus, leivaküpsetusõigus, sepikoja, viinamarjapressi õigus) Talupoeg pidi maksma õiguse eest küpsetada leiba. Kirikule a) Kümnis(1/10 saagist, kariloomadelt) b) Maksud kirikutalituste eest(laulatus, ristimine, matmine) Kuningale A) Maks kogutulult B) Pearahamaks inimeste arvu pealt
kolmanda sulased). Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate üleastumiste eest. 1816, 1819 talurahvaseadused: aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks maad tuli rentida seega pidi talupoeg täitma teokohustusi. Normeeritud koormised asendati rendilepingutega, mis tähendas koormiste piirangute tühistamist ning andis mõisnikule võimaluse omi nõudmisi talupoegadele dikteerida. Talupoeg võis küll vabalt minna ühe mõisniku juurest teise juurde kuid linna elama asumiseks või oma kubermangu piiridest lahkumiseks tal luba ei olnud, liikumisvabadus oli piiratud. Pärisorjusest vabastamisega kaasnes perekonnanimede panek. 30. Priiuse esimesed aastakümned Vallakohtud-ülal juba kirjas.
*Vastastel oli parem organiseeritus ja kindel sõjaplaan Eesti keskaeg (muistse vabadusv lõpp-Liivi sõda ehk 13.saj IIveerand-16.saj 2. pool) Maa kindlustamiseks rajati linnused. Läänimeestel lasus maa kaitse. *Talupoegade õiguslik olukord halveneb *Kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalide kätte, kuid kohtus olid ka maarahva esindajad *Kohustuslik sõjateenistus *Talurahva majanduslikud tingimused muutsid kitsamaks: kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks *Talurahva koormised kümnis ja hinnus *Pidi ehitama linnuseid, kirikuid, rajama teid *Teotöö kohustus *Talupojad jäid isiklikult vabadeks, neil oli oma maa, lubatud oli kaubitsemine Läänistamine maade jagamine vasallidele tasuks hea teenistuse eest Mõõgavendade ordu Liivimaa tugevaim relvastatud jõud Riia piiskopkond Liivimaa kõrgeim vaimulik võimukandja Maapäev kokkusaamine, kus arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi
1. esikohale tõusis teo töö. Igas talust üks inimene 6 päeva mõisas. 2. loomusrent, kõigist omatoodetud protuktidest ja karjalt iga 10nes osa mõisale. 3. järjest rohkem tuli maksta raha renti(adra ja vaku raha ja isikumaks). Talupojad üritasid leida uusi ja paremaid elukohti venemaal rootsis ja soomes. 14saaj hakkasid mõisnikud lahkunud talupoegi trahvidega karistama. 15 saj hakkas kehtima põhimõte mees või võlg. Uus mõisnik pidi talupoja tagasi saatma või maksma tema koormised. 16saj alguseks olid talupojad kaotanud isiklikud vabadused neid võis müüa kinkida pärandada jne. See tähendab et oli tekkinud päris orjus ehk sunnis maisus. Talupojad jagunesid 1. adra talupojad- neid oli kõige rohkem maksid andamit ja tegid teo tööd. Jõukamad võisid omada kuni 5te sulast ja teenijat. 2. üksjalad- adratalupoegade nooremad pojad, kes said asutada väikesed talud ääre maadele. Teo töö kohustus 1 päev nädalas. 3
8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kes maksid makse. Aja jooksul kujunesid ka erinevused seisu...
vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, maapäeva lükkas selle aga tagasi. Nõnda jäi talurahva kaitse korraldamine jõusse vaid kroonumaadel, mis Liivimaal moodustasid 5/6 kogu maadest. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. aastal avaldatud Liivimaa majandusreglamendis, ille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisatele. kodukari õigust piirati, kusjuures taluperemeeste karistamine keelati üldse; fikseeriti koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega; talude päritav kasutamisõigus: õigus kaevata mõisniku peale, kui too reglemendist kinni ei pea. Erakätesse jäänud mõisatee talupoegade seisund ei paranenud. + vaimuelu asjad: Rahvaharidus: - Ärksamatele talulastele jagasid koolitarkust köstrid. - 1684 asutati Bengs Gottfried Forselliuse eestvedamisel Tartu lähedal piiskopi
2) läänid - *Maid läänistasid Taani kuningas, Tartu piiskop ja Saare-Lääne piiskop **MIks ordu aladel oli läänistamist vähe? -Ordul oli oma sõjavägi olemas, sinna kuulusid ordurüütlid, nad kaitsesid orduriiki Talupojad harisid maaisanda domeeni ja ka läänisid. Talupojad olid isiklikud vabad enne Jüriöö ülestõusu, pärast seda hakati nende vabadust piirama. Keskaja esimesel poolel oli talupojal veel relvakandmisõigus. Maa kasutamise eest tulid talupojal koormised: 1) Kümnis - teatud protsent saagist. algul nõuti kümnist teraviljas, hiljem hakati nõudma ka karja pealt. 2) Hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks *Kümnis oli olulisem 3) Kiriku, linnuse ja teedeehitamine **Mis oli peamiseks ehitusmaterjaliks lõuna-Eestis? - liivakivi ja tellised. Põhja-Eestis oli paekivi *Tuli maksta kirikukümnist ning kohaliku preestri ülalpidamismaks Keskaja algusel tekkisid eestisse ka linnad. Linnal pidi olemas linnaõigus. Tekkisid enamasti 13. sajandi
AJALOO SUULINEARVESTUS Pilet nr.1 1.Eesti ajaloo periodiseerimine *9000 eKr.-esimesed Eesti elanikud. 11000 aastat tagasi on elanud siin esimesed inimesed. *5-11 saj. EKr-keskaja algus. *13.saj- ristiusulaste sissetulek Eestis-samal ajal kõrgkeskaeg Euroopas. *16.saj I pool-uusaeg algav Liivisõjaga, peale Liivisõda läksid eesti alad jagamisele: Põhja-Eesti Rootsi Lääne-Eesti Taani Lõina-Eesti Poola *1816-pärisorjuse kaotamine eestis, algas uusimaeg. *24.veebruar 1918-Eestis algab lähisajalugu, EVB väljakuulutamisega. 2.Tartu Ülikooli asutamine *1630 Johan Skytte eestvõttel loodi tartus Akadeemiline gümnaasium *1631 avati gümnaasium Tallinas ja Riias *1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule *15.oktoober 1632 Taru Ülikooli-Academia Gustaviana-avamine *Ülikoolis oli 4 teaduskonda- õpinguid alustati kas teoloogia, arsti või õigusteaduskonnas. *Õppetöö ladina keel...
8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kes maksid makse. Aja jooksul kujunesid ka erinevused seisustes, näiteks võis vaimulikke se...
a. (õp lk 141) · Roseni d kirjeldab balti aadlike arusaama ideaalsest elukorraldusest: mõisnikul on tlp üle kõik õigused, kuid oma suuremeelsuses annab ta viimasele aeg-ajalt mõne õiguseraasukese tagasi. · Tlp olukord jäi raskeks, kuid mõneks ajaks saadi rahu sõjategevusest ja katkutaudidest. 18. saj lõpuks oli rahvaarv kuni pool miljonit. Roseni deklaratsioon Browni määrused Tlp koormised normeerimata ...normeeriti Mõisnikel õigus tlp-de suhtes rakendada Normeeriti tlp-de karistusi kodukarja (ihunuhtlus) Tlp-l vara ei ole, omand on mõisnikul Tlp-l õigus vallasvarale Tlp on pärisori (sunnismaine) Pärisori, kuid võis peale maksude maksmist mõisnikule ülejäänud toodangust maha müüa Tlp-l minimaalne õigus mõisniku peale ...süvendati seda õigust kaevata
· Möldrid · Kõrtsmikud · Sepad · Puusepad · Mõisaametimehed · Igasugused muud käsitöölised. Olid vabad adratalupoegade tavalistest korrmistest. ADRATALUPOJAD · Pidid tegema teotööd ja maksma makse. · Omasid palgalisi tööliseid Talude majandusliku kandevõimet mõõdeti adramaades. 1 adramaa = ühe adraga haritav maa. U. 10 ha. ÜKSJALAD · Küladest väljaspoole uusi talusid asustavad adraniktalunike nooremad pojad · Koormised väiksemad uudismaa ülesharimine oli vaevaline. VABADIKUD · Külaühiskonnas alumises kihis ilma maata või vöhese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad: sulased; teenijad. On mainitud ka orje. 15. saj. II poole hakkas levima arusaam, et talupoeg on mõisniku oma ja kujunes välja sunnismaisus. Pilet nr.7 Vaimuelu Rootsi ajal Rootsi oli jäik luterlik maa. 17. saj. hakkab eesti kuuluma luterlike riikide hulka. Selle mõju
valitsemisviis. 5.Talurahva 17.-18. saj Rootsi ajal Pärisorjus ja sunnimaisus kinnistusid (talupoeg oli mõisnikust isklikus sõltuvuses, kasvasid teokoormised). Karl XI tahtis küll pärisorjus kaotada, kuid maapäev lükkas selle tagasi. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. Liivimaa majandusreglemendiga: kodukariõigust piirati, taluperemehe karistamine keelati ära, talupoega ei tohtinud müüa maast lahus, fikseeriti koormised ja viidi vastavusse tegeliku majandusliku kandevõimega, talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisniku peale. Erakätesse jäänud talupoegade seisund ei paranenud. Vene ajal 1696. aasta sätted jäid kehtima, kuid kroonumõisate arv vähenes. Suur osa talupoegi sattus jälle erakätesse. Balti erikorra ajal oli olukord parem (puudus nekrutikohustus). 1765. a alustas Browne Katariina II nõudmisel talurahva olukorra parandamist (kodukariõiguse
riigikassa. Seda laiendati ka Eesti- ja Liivimaale. Tegi head riigile (a aadlikud vastu) Johann Reinhold Patkul: Liivimaa aadlipositsiooni juht. Maanõunik Kutsuti üles aadlike kuninga käske eirama. Mõisteti surma, põgenes. Põhjasõja ajal vihaseim intriigipuhuja Rootsi vastu. Pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine Eesti maal ja Liivimaal: Eestimaal uuendatud maakorraldus, Liivimaal maapolitseikorraldus. Vakuraamat: Kõik talude koormised märgiti sinna ülesse, vastavalt talude kandevõimele. See piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi. Rakmetegu: Talumajapidamisele kõige koormavam, 3-6 päevaks nädalas tuli mõisasse saata mees hobuse või härjapaari ja rakendiga. Jalategu: Ainult mees, ilma loomadeta. Mõisavoor: Talvine. Hullem kui abitegu. Abitegu: Hooajaline kiireloomuline töö. Rootsi riigi viljaait: Nii nimetati Baltimaid, kuna siinsetest väjaveoartiklitest oli suurim teravili. Vahel isegi 85%. 1695.-1697
kasutatav põllumajandusinventar, masinad ja loomad, samuti maatüki saadused, mis on vajalikud majandamise jätkamiseks järgmise saagini. §61. Päraldise lõppemine (1) Asi lakkab olemast päraldis selle lahutamisel peaasjast, kui ühtlasi on väljendatud õigustatud isiku tahe lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides. (2) Asi ei lakka olemast päraldis selle ajutisel lahutamisel peaasjast. Kasu, koormised ja kulutused §62. Kasu (1) Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). (2) Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. (3) Õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu.
kasutatav põllumajandusinventar, masinad ja loomad, samuti maatüki saadused, mis on vajalikud majandamise jätkamiseks järgmise saagini. §61. Päraldise lõppemine (1) Asi lakkab olemast päraldis selle lahutamisel peaasjast, kui ühtlasi on väljendatud õigustatud isiku tahe lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides. (2) Asi ei lakka olemast päraldis selle ajutisel lahutamisel peaasjast. Kasu, koormised ja kulutused §62. Kasu (1) Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). (2) Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. (3) Õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu.
6 Maareform Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist. Määrati kindlaks, kui palju võib olla taludel maad. Võõrandati ka vara ja loomi. Uusmaasaajate majapidamistest ei kujunenud elujõulisi talusid, kuna need olid liialt väikesed. Maade võõrandamiseks sageli muudeti ka elujõulised talud elujõuetuks. Talupoegade õlul lasusid mitmesugused riiklikud koormised ja kohustused. Talupojad pidid sümboolse tasu eest riigile andma kindlaksmääratud normi põllumajandussaadusi. Maareformi ajal hakati moodustama ka riiklikke põllumajandusettevõtteid. Kolhooside loomine 1946.aasta lõpust ilmnes Moskva tugevneval survel Eesti NSV tollases võimuladvikud suud kolhooside loomisele. 1947.aasta mais võttis ÜK(b)P Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis
8. KLASSI AJALOOEKSAMI PROGRAMM 1. ABSOLUTISM EUROOPAS (õpiku I osast lk 10-13) Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism oli 17. ja 18. sajandil. Näiteks Prantsusmaa, Venemaa ja Rootsi. Absolutistlikke riike valitseti ainuisikuliselt. Valitsejale võis kuulata nõuandeid, kui keegi ei tohtinud talle oma tahet peale suruda. Absolutismiajal oli 3 seisust: I seisus vaimulikud, II seisus aadlikud ning III seisus talupojad ja linlased. III seisus pidi koguaeg maksma makse. Louis XIV ajal jälgis arvukas rahvapolitsei rahva meeleolu ning karistas kuninga tahte vastu väljaastunuid. Õukonda kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt, kus neile anti ...
Mõlemas piirkonnas vallakohtute loomine. Talurahva vabastamine pärisorjusest. Kuna Napoleon oli vallutatud aladelt pärisorjuse kaotanud, siis oli ka Vene tsaar sunnitud järeleandmistele: 1816. aastal kinnitas keiser Aleksander I Uue Eestimaa talurahvaseaduse, Liivimaal 1819. Sellega kaotatigi pärisorjus aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isikute üle. Kuigi samas tunnistati talupoeg maa mõistniku ainuomandiks. Maad tuli mõisnikult rentida. Senised normeeritud koormised aasendati ,,vabade" rendilepingutega." Talupoeg oli saanud nimeliselt küll vabaduse, kuidas kasutamisvõimalused olid napid. Pärisorjuse kaotamisega kaasnes perekonnanimede(priinimi) panek. Mõisakoormised teotöö ehk teorent, mis jagunes korraliseks nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks. Tiiklikeks kohustusteks olid pearaha igalt meeshingelt ning nekrutiandmise kohustus ehk ,,verekümnis." Lisaks veel kogukondlikud koormised ja kirikumaksud. Usuvahetusliikumine. 1845
Vajadust magusa aitas rahuldada viinamarjadest keedetud käärimata jook. 3. Feodaalmõis Kogu maa kuulus keskajal feodaalile. Maal asusid feodaalide majapidamised - mõisad. Mõisa keskel seisis feodaali elumaja koos abihoonega. Põllumaa oli jagatud kahte ossa: ühe moodustasid mõisapõllud, teine oli antud talupoegadele ja seal asusid nende majapidamised. Mõlemat osa harisid talupojad, kellest enamik olid sunnismaised pärisorjad. Talupoegade koormised Feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad kandma koormisi, s.t täitma kohustusi feodaali heaks. Nad pidid harima mõisapõlde ja tegema teisigi feodaali majapidamistoid. Niisugust maa kasutamise eest tasumise viisi nimetakse teorendiks. Kogu mõisapõlde saak kuulus feodaalile. Lisaks sellele tuli talupoegadel tasuda loonusrenti, s.o anda feodaalile osa oma põllult kogutud saagist, heinast, küttepuudest ja kodus valmistatud käsitöötöödetest. Edusammud põlluharimises
vili kuulub. Reeglina kuulub vili omanikule või sellele, kellel on õigus seda asja kasutada, mis vilja annab. Kui on keegi, kes peab vilja välja andma, on tal õigus nõuda kulude hüvitamist. Kui on näiteks hulkuv lüpsilehm ja see lehm sünnitab vasika ja siis saabub omanik ja nõuab lehma koos vasikaga tagasi. See kes aitas vasika ilmale tuua võib öelda et jaa, aga hüvita kulud § 62-64. Teine liik kasu on kasutuseelised praktilise kasutuse võimalused. 4.3.2 Koormised ja kulutused Koormised tähendavad mingisuguseid kohustusi seoses asjaga. Need koormised võib jagada nii eraõiguslikud koormised ja avalik õiguslikud koormised. Eraõiguslik on näiteks reaalkoormatis. Avalik õiguslik koormatis on näiteks maamaks. Need on just need koormatised mis koormavad asja. Kulutused - need on need kulutused mida seoses asjadega tuleb teha. Need on sätestatud § 63. need on sellised kulutused mis on vajalikud asja säilitamiseks
Keskaegsed eesti linnad: Tallinn, Tartu, Vana- ja Uuspärnu, Rakvere, Paide, Narva, Haapsalu, Viljandi. Kindluste tüübid: Kastell - nelinurkne, selleleehitati lisaks konvendi hoone. Torn kindlus - näiteks Paide. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343-1345) Muistse vabadusvõitluse jätk. Parasjagu käisid Taani ja Ordu vahel läbirääkimised, et Taani müüks oma alad Ordule. Allikmaterjal: Bartolomaos Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika." (Ei ole tänaseni säilinud.) PÕHJUSED: Talurahva koormised kasvasid. Mõisnikud hakkasid oma maamõisadesse elama asuma. KÄIK: 23.04.1343 - öösel algas Harju- ja Virumaal. Suvel jõudi Lääne-Eestisse ja Saartele. Harjus hakkas esimesena, sest see piirkond oli kõige varem läänistatud. Jüriöö valiti ülestõusus alguseks, sest sellel päeval oli eestlastel tavaks tuld teha. Siis ei osanud sakslased tuld, millegi märguandeks pidada. Märguande peale rüüstasid eestlased Harju-Virus mõisu ja tapsid kõik saksasoost inimesed. Padise
o Ristimisega olid kaasas ka „ristiusuliste kohustused“. o Põhiliseks koormiseks oli kümnis ehk kümnes osa talu saagist. Maksti ajapikku igatviisi. o Hinnus oli kindalaks määratud naturaalmaks. o Lisaks pidid talupojad ülalpidama preestrit ja maksma erilist kirikumaksu, lisaks trahvid ja kingitused mida aadlikud võisid nõuda kohtumõistmisel. o Sellised rasked koormised tõid 1315a kaasa viljaikalduse, mis mõjus eriti rängalt Harjumaa talurahvale. o Töömahuka kohustusena lausus rahva õlule kirikute, linnuste, teede ja sildade rajamine. o Pikapeale seati mõisates sisse teotöö. o Talupojad jäid üldjoontes siiski vabadeks, sest neil oli oma maa ja kasutamieks ka ühisvara, sammuti oli neile lubatud kaubitsemine.
maatükid.) Ka oli karja- ja metsamaa ühine – kollektiivne. Uuendused rehielamus – kütmata kambrid, kus suvel elati ja mida talvel kasutati laoruumidena. Talvel kanti lambanahast kasukaid. Barokk ja klassitsism jätsid jälje talurahva ehetesse ja rahvariietesse. Peamised toidud – teraviljatoidud. Leib oli aganatega segatud – puhast leiba söödi üksnes pühadel ja pidupäevadel. Lia söödi talvel, suvel oli leivakõrvaseks soolasilk. Talurahva koormised Teotöö, naturaalandamid. Riigimaksud, mida kogusid ja andsid edasi mõisnikud. Liivimaa riigimaksud sõltusid sellest, kui suured olid koormised, Eestimaal sõltusid täisealiste meeste arvust. Seega oli Eestimaal teotöö kohustus mõnevõrra kõrgem. Teede ja sildade ehitus jms oli samuti talupoegade õlul. Küüdikohustus sõjaväe jaoks. Sõdurite enda juures majutamine oli samuti talupoja kohus. Maksta tuli ka kirikumaksu. Talurahva õiguslik olukord
1220. Hõivati Lihula linnus (rootsi), sakslased võtsid neilt ära selle. 1222. Võeti ette Saaremaa (taani), eestlaste võit. 1222-1223 eesti taas vaba va Lindanise linnus. Linnuseid kindlustati. Paluti abi venelt, ja sakslased asja nii ei jätnud eesti vallutati tagasi va. Ugandi. Maade jagamine: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond. Riia piiskop mõõgavendade ordu. Eestimaa hertsogkond keskus Tallinn. Linnused rüütlitest läänimehed, enamus taandati talupoja seisusesse. Koormised, viljakümnis(protsentuaalne andam) või hinnus (määratud suurusega). Vabad sõjateenistus. Kirikukihelkonnad. Linnad: Riia 1201 Albert, Tallinn 1248, Rakvere (1302), Narva (1345), Tartu (1262) Uus-Pärnu (1318), Paide (1291) Vana-Liivimaa: Piiskopkonnad (Riia, Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa). Seisuslik olukord muutub, vasallidel kindlustatum, igast õigused läksid neile üle (nt kohtu) Võitlus võimu üle. Läänimehed ja linnad. Maaisandate võim nõrk, vajasid tuge vasallidelt
*keiser on piiramatu võimuga valitseja, eksisteeris ka konstantinoopoli aruistokraatlik senat, kui see võis kersrile ainutl nõu anda.keiser valitses Kristuse asemikuna maa peal, oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik, ülim seasduseandja. Ta võis ainukesena kanda purpurrüüd ja ka allkirja andis purpurtindiga. Lihtrahvas räg vaid pidulikel rongkäikudel.keisri valis ametisse armee, senat ja rahvas. Keisrivõim polndu päritav, keiser ise valis järeltulija b) talupoegade koormised kõrgkeskajal Agraarühiskond*Feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad kandma koormisi, s.t täitma kohustusi feodaali heaks. Nad pidid harima mõisapõlde ja tegema teisigi feodaali majapidamistoid. Niisugust maa kasutamise eest tasumise viisi nimetakse teorendiks. Kogu mõisapõlde saak kuulus feodaalile. Lisaks sellele tuli talupoegadel tasuda loonusrenti, s.o anda feodaalile osa oma põllult kogutud saagist, heinast, küttepuudest ja kodus valmistatud käsitöötöödetest. Pilet nr
Keskaeg Eestis Liivimaa ristisõda 1143. rajati Lübecki linn Liivimaa piiskopid: Meinhard (11861196) rahulik, sõbralik, ehitas 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas...
vallutatutele. Jüriöö ülestõus. Vasallid ja nende õiguste laienemine. Uus haldusjaotus - varasemate muinasmaakondade asemel luuakse piiskopkonnad. Välja kujunevad Liivimaa välispiirid. Piiskopkondade valitsejateks olid piiskopid. Saksa ordu vs. piiskopid. Piiskopid arvavad, et ordumeister peab neile alluma, kuid ordu arvab, et piiskoppide ilmalik võim peab olema piiratud. Talurahval säilib nende vabadus. Kuid neile pannakse peale uued koormised (hinnus ja kümnis). Samuti on neil sõjaväekohustus oma maaisanda väes. Jüriöö ülestõus. 23.04.1343. Toimus Harju-ja Läänemaal, mitte terves Eestis. Ordu aitab Taanit, kuna viimane ei suuda ise rahutusi maha suruda. 04.05.1343 on Paide konflikt, mille käigus tapetakse neli Eesti kuningat. 14.04.1343 - Tallinnas lahing, mille võidavad ordu väed. Saaremaa rahustamine toimub veel 1344-1345.
Üürnik peab oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. (VÕS § 280 pisipuuduse kõrvaldamine) Üürnik võib üürileandja nõusolekul anda asja kasutamise osaliselt või täielikult edasi kolmandale isikule (allkasutus), eelkõige anda asja allüürile. (VÕS § 288 lg 1) Üüri maksmisega seotud õigused ja kohustused (VÕS § 292-304) Üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. (VÕS § 293) Millised on osapoolte õigused ja kohustused? Need sisalduvad VÕSi § 277291. Kohustuste rikkumine või mittekohane täitmine annab teisele osapoolele õiguse lepingust taganeda, nõuda kulutuste ja kahju hüvitamist, puuduse või takistuse kõrvaldamist. (Maaleht nr 41, 11.okt 2007, Sõlmi üürileping õigesti, Maj.kom.min elamutalit. Peaspets. Martin Mändla)
omanikele, kes pidi osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile, millega riigi tulud kasvasid kiirsti. koormiste liigid - Teotöö, mis jagunes rakme-ja jalateoks. Iseloomulik oli teotöö pidev suurenemine seoses mõisapõldude lainemisega. - Abitegu ehk hooajalised tööd mõisas (nt sõnnikuvedu, kütise põletamine ehk aletamine, ehtustööd mõisas jne.) - Mõisavooris käimine (nt tervavilja vedu sadamalinnadesse) - Naturaalandamid (hinnus, käsitöötooted jne) - Rahalised koormised. olukord pärast reduktsiooni *Paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord. *Kasvasid järsult Rootsi riigi tulud. *Halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted. näljahäda 17. sajandi lõpul Suur nälg tabas eestit 1694. Ilm oli halb ja vihmane, viljasaaks oli väike. Suure näljaga proovisid inimesed süüa kõike, mis kätte sattus. Söödi isegi õlgi, puukoort, sõnnikut. Paljud inimesed läksid linnadesse, kus oli aga samuti toidupuudus
Ladina tähestik on olnud u 500 keele alus tähestikuks. Rooma õigus - Rooma riik toimis seaduslikul alusel.Kõik rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Ka keiser kui kürgem seadusandja ja riigi plemkohtunik pidi alluma seadustele ja andma neid välja mitte isiklikest, vaid riiklikest huvidest lähtuvalt. Kerkisid esile silmapaistvad seadusetundjad. Roomas sai alguse õigusteadus. Eesti talurahva õiguslik ja majanduslik seisund 13.-16. sajandil Talurahva õiguslik seisund ja koormised 13.-14. sajandil. Jüriöö ülestõus. Talurahva õigusliku ja majandusliku seisundi halvenemine 15.-16. sajandil. Talurahva õiguslik seisund ja koormised 13-14 sajandil. Jüriöö ülestõus Talurahava õigusliku ja majandusliku seisundi halvenemine 15-16. sajandi.
Kuna Napoleon vabastas pärisorjusest vallutatud alade talupojad, siis pidi Vene tsarism järeleandmisi tegema. Uus talurahvaseadus sai kinnituse 23. mail 1816 Eestimaal ja 26. märtsil 1819 Liivimaal. Eesti talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. · Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. · Talupoeg pidi talus elamiseks mõisnikult maa rentima. · Talupoeg pidi teokohustusi täitma. · Normeeritud koormised asendati "vabade" rendilepingutega. · Renditingimused määras mõisnik. · Talupoja liikumisvabadus oli piiratud. · Talupojad said endile perekonnanimed e. priinimed. · Nimed panid talupoegadele mõisnikud. · Levisid saksapärased perekonnanimed. · Priinimed eestindati 1930ndate II poolel. · Viljahindade langemisega 1820-30ndatel kaasnes rendihindade tõus ja talude "mõisastamine".
aastal katastroofilised pankrotid Itaalia pankades, mis tõmbab kaasa paljud väikesed ärid ja erakäsitöölised. 1348. jõuab aastal Suur Katk, mis niigi langeva demograafilise kõvera (alates 14. sajandi algusest rahvastik väheneb) muudab katastroofiks. Feodaalvõimu aluseid õõnestab üha suurenev raharendi olemasolemine koormistest, sest rahaväärtused on väga kõikuvad ja reaalselt saavad feodaalid vähem makse koormistena kui ennem. Koormised fikseeritud, aga inflatsioon sööb osa ära. Selliste arengute tulemusel püüti hiliskeskajal Lääne-Euroopas uuesti sisse seada pärisorjus ja teotöö. Tollal fikseeriti ka ülampalk, et vältida inimeste puuduses palkade tõusu. Sellised arengud vallandasid põlluharijate ülestõus 1381 Inglismaal. Laiendati karjakasvatust. Kas ,,hiliskeskaja kriis" üldse oli? Defneerimise küsimus, kindel see, et kõiki piirkondi ei tabanud see ühtemoodi. Kõikjal toimusid muutused:
talurahva omavalitsuse rajamise suunas. *1816. Eestimaal ja 1819.Liivimaal kinnitas Aleksander I uue talurahvaseaduse. Aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Samas aga tunnistati maa mõisniku ainuomandiks, et oma talus edasi elada, tuli maad mõisniku käest rentida, seega pidi talupoeg ka edaspidi teokohustusi täitma. Senised normeeritud koormised asendati rendilepingutega. *Piiratud liikumisvabadus talupoeg võis vabalt minna ühe mõisniku juurest teise juurde, kuid linna elama asumiseks või oma kubermangu piirest lahkumiseks tal luba ei olnud. Pärisorjusest vabastamisega kaasnes perekonnanimede panek. Varem kutsuti talupoegi nende talu, ise ja ristinime järgi (Kahvre Hansu Mart), nüüd lisandus perekonnanimi e priinimi. Kuna enamasti panid nimed
*LääneEuroopa talupojad sõltusid feodaalidest. Maa, mida nad harisid kuulus isandale, enamik talup olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema: nad harisid põlde v maksid andamit. Isandal oli talup üle kohtuõigus, sh teda ihunuhtlusega karistada ja surma mõista. *Euroopa hõredamalt asustatud ääremaadel, nt Skandinaavias pärisorjust välja ei kujunenudki ja talup säilitasid koos maavaldusega üldiselt ka isiku vabaduse. 16.Talupoegade koormised *teotöö(teorent)põllutöö *loomusrentannab saadusi mõisa,jahisaagi ja metsasaadused mõisnikule *relvarent *ehitustöö(töökohustus)teede,mõisade,tiikide jm ehitus 9. Feodaalsete kodusõdade(killustatuse) põhjused *Feodaalide seiklus ja saamahimu ajendas neid sageli vastastikkustele röövretkedele ja põhjustas kodusõdu. 10.Rüütlieetika,tiitlid
· Jüriöö ülestõus oli muistse vabadusvõitlus jätk, selle lõppvaatus. Tulemused: 1. eestlaste kaotus 2. Taani müüs 1346.a. oma valdused Saksa ordule, kes andis need alad 1347.a. valitseda Liivi ordule 3. Liivi ordu autoriteedi tõus Vana-Liivimaal ainukene tõeline sõjaline jõud 4. sakslased muutusid julgemaks, hoogustus mõisate rajamine 5. kasvasid talupoegade koormised, eriti teotöö, sest mõisapõllud vajasid töökäsi Maarahvas 14.-16. sajandil: Talurahva olukord, sotsiaalne ja rahvuslik koosseis: · Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine ja seadusetus, talupoja õigustega arvestati vähem. · Aadlikud asusid elama rohkem mõisatesse, sõnakuulmatuse puhul kasutati sõjalist jõudu. · Lääne-Euroopas arenes manufaktuuritööstus ja linnad, suurenes vajadus teravilja järele, see toodi
AJALOO EKSAM 1.ABSOLUTISM EUROOPAS Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. Sajandil Euroopa riikides, näiteks Venemaal, kus valitses tsaar, Türgis, kus valitses sultan ja Prantsusmaal, kus valitses kuningas. Absolutistliku riigivormi peamisteks tugedeks oli ametnikkond ja sõjavägi. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja oma nooru...
lepinguga. · Jüriöö ülestõus oli muistse vabadusvõitlus jätk, selle lõppvaatus. Tulemused: 1. eestlaste kaotus 2. Taani müüs 1346.a. oma valdused Saksa ordule, kes andis need alad 1347.a. valitseda Liivi ordule 3. Liivi ordu autoriteedi tõus VanaLiivimaal ainukene tõeline sõjaline jõud 4. sakslased muutusid julgemaks, hoogustus mõisate rajamine 5. kasvasid talupoegade koormised, eriti teotöö, sest mõisapõllud vajasid töökäsi Maarahvas 14.16. sajandil: Talurahva olukord, sotsiaalne ja rahvuslik koosseis: · Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine ja seadusetus, talupoja õigustega arvestati vähem. · Aadlikud asusid elama rohkem mõisatesse, sõnakuulmatuse puhul kasutati sõjalist jõudu. · LääneEuroopas arenes manufaktuuritööstus ja linnad, suurenes vajadus teravilja järele,
Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalugu algas umbes 5500a. tagasi. Sellest ajast on esimene dateeritud kiri savitahvlitel. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS elas kindlasti u. 35 milj. a tagasi Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi. Homo HABILIS (osav inimene ) oskus kasutada esimest tööriistu pihukirves Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld Neandertaallane u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks ...
28. augustil 1699 aastal avatud Pärnu Academia Gustavo-Carolina pääses Põhjasõja käigus 1708 aastal toimunud Tartu elanikkonna küüditamisest. Pärnusse kolinud ülikool sai seal tööd jätkata 1710 aastani, mil ta suleti seoses linna kapituleerumisega Põhjasõjas Vene vägedele 12. augustil 1710. Vakuraamat 14-15 sajandil märgiti vakuraamatusse talupoegade andami võlad, mida ei suudetud tähtaegselt tasuda. 16 sajandist alates kõik talul lasuvad koormised ja nende täitmine. Reduktsiooni ajal riigistatud mõisates sisse seatud vakuraamatud ühtlustasid talupoegade koormised ja välistasid maksude meelevaldse tõstmise ning seal kirjas olevad talude koormiste normid muudeti kohustuslikuks riigimõisas 17 sajandi lõpus, eramõisas aastast 1804. Peale pärisorjuse kaotamist kaotati ka vakuraamatud, mida asendasid talude rendilepingud. Häärber 17 sajandi mõisas olev elumaja mõisavalitseja jaoks, mida mandril kutsuti häärberiks
TTP0010 Majanduspoliitika eksamiküsimused 2014/2015. õppeaastal 1. Millest tulenevad põhiliselt (majandus)poliitika alternatiivid? Põhiliselt erinevatest (grupi)huvidest. 2. Mis piiravad majanduspoliitika väljatöötajate ja elluviijate võimalusi? Nende endi pädevus; Kehtiv poliitiline kord; Huvigrupid. Majanduspoliitika väljatöötajad ja elluviijad sõltuvad järgmistest ühiskondlikest otsustussüsteemidest. Turg. Tsentraliseeritud planeerimise ja otsustamise puudumine. Turul toimivad protseduurid annavad informatsiooni kaupade ja teenuste nappuse määrast ning selle muutumisest ajas. Konkurents garanteerib, et kaupu toodetaks efektiivselt ja pakutaks odavaima võimaliku hinnaga. Samas võib te...
laager töötab vees, korrodeerivas keskkonnas või kõrgel temperatuuril. Laagrid on [H] -lubatud kontaktpinge, MPa. Saadud arvutusliku telgede vahe alusel valitakse pöörlevate võllide ja telgede toed, mis juhivad nende liikumist ja võtavad vastu neile standardne arv. Leitakse ülekande geomeetrilised parameetrid ja kontrollitakse mõjuvad koormised. Laagrikerad võivad olla terviklikud või poolitatavad, valatud või kontaktpinge keevitatud. Laagriliudade materjalil peavad olema head hõõrumisvastased ehk antifriktsioonilised omadused (madal hõõrdetegur ja suur sööbimiskindlus). NT pronks, malm, teflon, kumm jt. Liuglaagrite olulisemaks töövõimelisus kriteeriumiks on kulumiskindlus, on otseses sõltuvuses laagris valitavast hõõrdereziimist
d 3 Ümartelgede arvutusvalemiks kujuneb paindemomendi M mõjudes [ ] S S S= [ S ] = 1,3...2,1 S 2 + S2 Summaarne arvutegur tuleb: 56. Liugelaagrid. Laagerduse tööfaasid ja hõõrdereziimid. Laagrid on pöörlevate võllide ja telgede toed, mis juhivad nende liikumist ja võtavad vastu neile mõjuvad koormised. Laagrikerad võivad olla terviklikud või poolitatavad, valatud või keevitatud. Laagriliudade materjalil peavad olema head hõõrumisvastased ehk antifriktsioonilised omadused(madal hõõrdetegur ja suur sööbimiskindlus). NT pronks, malm, teflon, kumm jt. Liuglaagrite olulisemaks töövõimelisus kriteeriumiks on kulumiskindlus, on otseses sõltuvuses laagris valitavast hõõrdereziimist. Tapi ja laagri tööpindadel on mikrokonarused, mis määrded hõõrdumisel on kontaktis.
Hupel ja talurahvaküsimus Liivi- ja Eestimaal Mõisnike hoolitsus talupoegade mõõduka heaolu eest soodustaks nende mõisate elanike arvu ja seega mõisnike jüukuse kasvu. Inimeste müümises ja ihunuhtluses kutsus Hupel mõisnike üles mõõdukusele ja humaansele kohtlemisele. Tegi reformiettepanekuid. Enamik Hupeli ametivendi oli temaga põhijoontes samal arvamusel. 1804. aasta Liivimaa talurahvaseadusega jäi Hupel rahule. Selle järgi tuli talupoegade koormised pärast maade mõõtmist täpselt kindlaks määrata, taluperemehed said talukoha peale pärandatava õiguse ja neid tohti kohalt minema kihutada vaid kohtu otsusega, inimeste müük keelustati ja mõisnike kodukari õigust piirati.
lubjakivist kruus, jämeliiv, keskliiv, niiske ja märg peenliiv, niiske ja märg tolmliiv, kõva ja püdel saviliiv, kõva kuni voolavas olekus savi. Nõrku pinnaseid, kohevat liiva ja pehmet savi, saab tugevdada killustiku või kruusakihi sissetampimise teel. Nõuded vundamendile. Vundament peab olema tugev, püsiv, kestev kogu hoone ekspluatatsiooniea vältel, samas ka odav ja nägus. Vundamendi ülesanne on hoone koormuse kandmine. Mõjutavad tegurid on vertikaalsed koormised, horisontaalne mullasurve, pinnasevesi, perioodiline külmumine ja sulamine, sise- ja välistemperatuuride koosmõju ning niiskus keldriruumis, pinnasevete keemiline agressiivsus, vibratsioon. 15 Vundamendi vajumine olgu ühtlane. Kivimaja puhul tuleb rakendada lisaabinõusid vajumisest tuleneva pragunemise vältimiseks: armeerida vundament, seinu sarrustada, vaheseinu tugevalt ankurdada välisseintega. Hoonete maa-alune osa, sh
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
