1. keemiliselt seotud vesi varustatud a. hapniku puudusel on millel on suur (taimed kätte ei saa) 3. liigniisked ajutiselt või pidurdatudtaime juurte kasv soojusneeldumisvõime, võib isegi a. konstitutsiooniline vesi pidevalt liigniisked b. hapniku puudusel väheneb juulikuus lumi maas olla. b. kristalisatsioonivesi Niiskusastme momendid: mullast veeneelamine taime juurte poolt · Liigniisketes 1. veeaur a
(Tannberg, T 2003) 3.5 Revolutsioon Saksamaal 1848. aasta veebruari lõpul algas revolutsioon Saksamaal, kulmineerudes 18. märtsi väljaastumisega Preisimaa pealinnas Berliinis. 1848. aasta aprillis alustas tegevust Preisi Asutav Kogu eesmärgiga koostada kningriigi jaoks põhiseadus. 1848. aasta lõpul saadeti aga Preisi Asutav Kogu laiali, Berliini toodi taas valitsusväed ning linnas taastati sõjaseisukord. Uue põhiseadusega sai Preisimaast konstitutsiooniline monarhia ning 1849. aasta suvel lõpetas Saksamaal oma tegevuse Frankfurdi parlament. (Tannberg 2, T 2003) 3.5.1 Revolutsiooni tagajärjed Pärast revolutsioone oli absolutistlik riigikord nõrgenenud, kehtestati põhiseadused ning sätestati demokraatlikud vabadused ja õigused. Olulised olid ka revolutsioonide ühiskondlikud ja majanduslikud tagajärjed: feodaaligantide kaotamine põllumajanduses, kodanlusele laiema tegevusvabaduse andmine ja teised sellised muutused, mis kiirendasid
1. Kindel piir 2. Kindel territoorium 3. Püsiv kodanikkonda 4. Valitsus 5.Rahvusvaheline tunnustus : De Jure täieõiguslik rahvusvahelise õiguse subjekt De facto rahvusvaheline tunnustus Riigivormid. 1. Vabariik - unitaarne ( lihtriik, halduse KOV ) - föderatsioon ( liitriik autonoomsed osariigid, riigivõim keskvõimu pädevuses ) - konföderatsioon ( suveräänsete liikmseriikide liit EL ) 2. Monarhia - absoluutne (seadusandlik,täidesaatev ,kohtuvõim ) - konstitutsiooniline ( seadusandlik võim parlamendil, täidesaatev võim valitsusel ) Ülesanded. 1. Millised territooriumid kuuluvad Hollandile, Suurbritanniale ( 5 ) ? Holland Aruuba, Antillid, Suurbritannia inglismaa, põhja-iirimaa, Saint Heleni s, Falklandi sd, Lõune-Georgia, Lõuna sandwichi s-d, Pitcairo, Kanada, Austraalia, 2. Millistel Euroopa riikidel on veel sõltuvaid territooriume? Nimeta need ! dunno 3. Hongkong tagastati 1997a.Hiinale. Millisele riigile kuulus varem ?
Suremuse sama 6 näitaja oli 10,05. Väikelaste suremus oli 4,9 last 1000 kohta. Sündivuse määr oli 1.7 (last naise kohta). Suurbritannia on kaasaegse rahvastiku tüübi etapis, mida iseloomustab madal sündimus ja suremus. Laste osatähtsus rahvastikus väheneb, inimesed elavad vanemaks ja vanurite osakaal rahvastikus tõuseb. 7 4. Poliitika Suurbritannias on konstitutsiooniline monarhia, ühtset terviklikuna kirjutatud konstitutsiooni ei ole. Seda asendavad mitmed põhiseaduslikud aktid, seadused, põhiseaduslikud kokkulepped ja tavad ning ülemkohtu otsused. Riigipea on kuningas/kuninganna (alates veebruar 1952 Elizabeth II), kellele kuulub kõrgeim võim. Sisuliselt täidab riigipea ülesandeid Ministrite Kabinet, mille liikmeid nimetab peaminister. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile, mis koosneb Alamkojast ja
KORDAMISKÜSIMUSED : 1) NIMETA RIIGITUNNUSED (VÄHEMALT 3): Territoorium ( piirid ) , Rahvaarv , pealinn , sümblid , kultuuriline taust , keel , ajalugu , iseseisuvs ( suveräänsus ) . 2) MIS ON ABSOLUUTNE MONARHIA ? ( TOO NÄIDE ) absolutism . Riigivalitsemisvorm mille puhul kuulub monarhile nii seadusandlik , täidesaatev kui ka kohtuvõim . Näide : Katar , Omaan , Saudi-Araabia 3) MIS ON KONSTITUTSIOONILINE (põhiseadus ) MONARHIA ? (TOO NÄIDE ) riigivalitsemise vorm , mille puhul on monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega . Näide : Suurbritannia , Holland . 4) MIS ON FÖDERATSIOON ? (TOO NÄIDE ) Liitriik , mis koosneb autonoomsetest osariikidest , kus osariigi võim on antud keskvõimu pädevusse . Näide : USA , Venemaa 5) MIS ON UNITAARRIIK ? ( TOO NÄIDE)
Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Lut...
Positiivne Negatiivne Võeti vastu inimeste ja kodanikuõiguste Võimu haarasid jakobiinid leidis aset nende deklaratsioon verine diktatuur (tapeti palju lihtkodanikke) Rõhutati õigusvabadusele, võrdsusele; Hävitati palju kultuuripärandeid kõrgem võim oli rahvas (vabadus, vendlus, võrdsus) Võeti vastu põhiseadus ja valiti seadusandlik Vallutussõjad kogu Prantsusmaa konstitutsiooniline monarhia (hiljem vabariik) Kaotati tsunftikord ning feodaalsed privileegid 10. Millised olid Saksamaa ühendamise positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? Positiivne Negatiivne Laienes ühtse Saksa riigi rajamist taotlev Saksamaa killustumine paljudeks riigikesteks liikumine 1830. aastatel hakkas kiiresti arenema tööstus Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi keiser
Saksamaa juhtide üle. Sõja tagajärjed Teine maailmasõda põhjustas enneolematuid purustusi ja kaotusi. Hukkus väga palju tsiviilisikuid. Kasvas kommunistliku diktatuuri mõju. Tekkis nn. Teine Maailm, kommunistlik blokk. Maailm lõhestus, algas külm sõda. Mitmel pool maailmas muutusid riigipiirid USAst sai maailma võimsaim riik DEMOKRAATLIKE RIIKIDE ARENG Sisepoliitilised muutused a) Suurbritannias: konstitutsiooniline monarhia alates 1936-1952 George VI, alates 1952 Elisabeth II vaheldumisi olid võimul konservatiivid ja leiboristid impeerium lagunes Põhja-Iirimaa tekitas tervaid konflikte b) Prantsusmaal: 1946a. võeti vastu uus põhiseadus ning kehtima hakkas IV vabariik presidentaalne 1947-ndani valitsuses ka kommunistid 1958 V vabariik. Poolpresidentaalne. Impeerium lagunes 1968 noorterahutused c) Saksamaa Liitvabariik
Rootsi üldandmed. Rootsi kaart. Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: euro Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 26 Teeninduse % SKP- 71 st SKP $/in. 20 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid,
klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. Kataloonias, Baskimaal ja Galiitsias kasutatavatel piirkondlikel keeltel on ametlik staatus kõrvuti riigikeeleks oleva hispaania keelega, mida kutsutakse ka kastiilia keeleks.
FAYETTE10 [la fai´jett] ja kuninga nõbu PHILIPPE D’ORLÉANS11 [fi ´lipp dor´lea(n)]. See oli vanameelsete lõplik kaotus. 9. juulil soovitas kuningas ka kõigil ülejäänuil ühineda Rahvuskoguga, mis samal päeval muutus esimeseks üldrahvalikuks parlamendiks, võttes nimeks ASSEMBLÉE NATIONALE CONSTITUANTE, meie ajalooõpikutes ASUTAV KOGU. Niisiis oli parlamentaarne revolutsioon õnnelikult lõpusirgele jõudmas. Absoluutne monarhia lakkas olemast. Konstitutsiooniline monarhia oli sündimas. Viimast oli vaja veel kinnitada põhiseadusega, mida hakatigi agaralt kirja panema. Seda tähtsat kirjatööd tehti sageli öösel, kuna päev kulus, nagu parlamendis ikka, argiprobleemide lahendamiseks. Mirabeau’ osalus nii ühes kui teises töös oli põhjapanev. Just temast sai parlamentaarse revolutsiooni juhtfiguur. Selleks võimaldas tal saada nii tema erakordne kõne- kui ka sulemehe anne. Keegi ei kõnelnud vabariigist, ka need mitte, kellest kolme aasta
kutsuma kadettideks. Tekib veel rida konservatiivseid marurahvuslikke ja monarhistlike parteisid. Liberaalid leiavad, et tuleb tegutseda parlamentaarselt ning lõpetada mässamine. Bolsevikud tahavad jätkata revolutsiooni. Toimubki bolsevike Detsembri mäss Moskvas, aga see surutakse valitsuse poolt maha. · Duuma demokraati periood Järgneb nn. Duuma demokraatia periood. Toimuvad riigiduuma valimised ja tsaar annab välja konstitutsioon. Valitsevaks korraks saab konstitutsiooniline demokraatia. Duuma 7 volitused jäävad piiratuks kuna võimutäius on ikkagi tsaari käes. Esimene duuma tuleb kokku 1906, arvab, et võib sõna võtta, mille peale ta saadetakse laiali. Tsaar kohendab põhiseadust. Valiti II Riigiduuma, sama saatus. Valitakse III Riigiduuma, mis ei võta tugevalt sõna ning jääb püsima. Uueks peaministriks saab Stolõpin (lk 48). Surub mässu täielikult maha ja hakkab läbi viima agraar- e. maareforme
NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste.- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine.Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine ,rahva osalemine ühiskonna valitsemises,vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus.AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad-Postmodernistlikühiskond(iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond,kiiresti muutuvate väärtustega);teeninduslikühiskond e. postindustriaalne(teenindussekrotis hõivatute ülekaal);infoühiskond(arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon) Võim majanduses, võim riigis-kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi iga päeva elu. Võimu tunnused -isiku või sotsiaalse grupi suutlikus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saaavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine)ja võimu teostamise m...
Praktikum 12. Kontrolltöö: mulla füüsikalis-keemilised, füüsikalised ja mehaanilised omadused, struktuursus, mullavesi, mullaõhk, toitained. Ülesanne: 1) Kontrolltöö seni läbitud osa kohta (Mullateadus lk 103–219); 2) Praktiliste tööde protokollide (vihikute) kontroll; Kordamisküsimused (teemad): 1) Põhimõisted: 1. kolloid - osakesi, mis olle läbimõõt on 1-100nm. Neid on näha vaid elektronmikroskoobi abil. Jagunevad; mineraalsed kolloidid, orgaanilised kolloidid, orgaanilis-mineraalsed kolloidid. Mineraalsed kolloidid koosnevad räni-, alumiinium- ja raudoksiididest. Orgaanilised tekivad taimsete ja loomsete jäänuste lagunemisest. Orgaanilis-mineraalsed tekivad orgaaniliste ja mineraalsete kolloidide vastastikusel mõjul. 2. hüdrofiilne - adsorbeerivad rohkesti vett ja hoiavad seda tugevasti kinni 1. hüdrofoobne - Vett hülgav 3. koagulatsioon - kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks, mis kas setti...
pakkuda suutsid. 27-29.nov toimus J.Tõnissoni eestvedamisel Tartus ülemaaline rahvaasemikkude koosolek. Kokku tuli umbes 800 inimest, vastupidiselt J.Tõnissoni plaanidele, valiti radikaalidest liikmete poolt koosoleku juhatajaks Jaan Teemant. Koosolek jagunes kaheks pooleks ja pooled nõustusid vaid selles, et venestamine tuleb lõpetada. Mõõdukad parempoolsed(J.Tõnissoni pooldajad) leidsid et Venemaal tuleb kehtestada konstitutsiooniline monarhia ja valida demokraatlik rahvaesindus. Parempoolsed radikaalid(juhid: Mihkel Martna ja Hans Pöögelmann) kutsusid üles kasutama kõiki võimalusi, et saavutada demokraatia. Kasvõi relvastatud võitlusega. Üle Eesti said tuntuks enamasti radikaalide aulakoosoleku otsused, sest saadikud viisid teate laiali üle maa. Olukord eestis muutus ärevaks, sest prooviti otsuseid ellu viia. Tööliste salakoosolekul Tallinnas võeti vastu otsas mõisate hävitamisega alustada
Nendega ühinesid ka mõned aadlikud ning vaimulikud ning moodustati Asutav kogu. · Vallutati monarhia sümbol Bastille' kindlus. · Revolutsioon kaotati seisuslikud eesõigused, võrsustati maksustamine, võeti vastu inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon, kiriku maad pandi oksjonitele, vaimulikud hakkasid kindlat palka saama, kaotati aadliseisus. · 1791 võeti vastu põhiseadus, uus kesksne riigivõimuorgan oli Seadusandlik Kogu keda kutsuti ka sooks. Konstitutsiooniline monarhia. Lõpuks kuningavõim kukutati, eriti suurt tööd tegid selleks jakobiinid (saadikud, kes ei tahtnud kuningavõimu). · Kuulutati välja vabariik, kuulutas Rahvuskonvent. Zirondiinid ei thantud revolutsiooni süvendada jakobiinid tahtsid ning lisaks sellele tahtsid hukata ka kuningas. Kuningas hukati. · Jakobiinide võimule tulek võit zirodiinide üle, uus põhiseadus (sätestati rahva ülemvõim ja kodanike võrdõigus).
vangistataks ilma põhjendatud kohtuotsuseta jne. 1679. aastal arendas Inglismaa parlament asja edasi ja võttis omavoliliste vangistamiste vältimiseks vastu seaduse Habeas Corpus Act, mis keelas Inglise kodanikku kohtuotsuseta vangistada ja vangis pidada ning määras kindlaks kohtumenetluse ja seaduse sätteid rikkunud ametnike vastutuse. Kuigi Inglismaa parlament kutsuti esimest korda kokku juba 1265. aas tal, õnnestus alles 1688. aasta revolutsiooniga kehtestada Inglismaal püsiv konstitutsiooniline monarhia, kus parlament sai riigi seadusandlikuks koguks. Selleks, et muuta parlament ise tõeliseks esinduslikuks demokraatlikuks organiks, kulus inglastel aga veel üle saja aasta. XVIII sajandi konstitutsioonilise demokraatia teoreetilisteks alusepanijateks olid inglise ühiskonnafilosoof John Locke ning prantsuse õigusteadlane ja poliitik Charles de Montesquieu. Locke avaldas 1690. aastal oma teose ,,Teine traktaat valitsemisest", kus ta
Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav a) Absoluutne monarhia – kogu võim valitseja käes b) Konstitutsiooniline monarhia – riigipea valitseb koos parlamendiga (Inglismaal, Kuningas on nn traditsioon nagu) 2) Vabariik – riigijuhid/juht valitakse a) Parlamentaarne vabariik (demokraatia) - Parlamendil suur võim. Parlament valitakse rahva poolt, president mitte (parlamendi poolt). Eestis! b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) – suur võim presidendil. Nii president kui parlament valitakse rahva poolt. USAs.
Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võim on päritav a) Absoluutne monarhia kogu võim valitseja käes b) Konstitutsiooniline monarhia riigipea valitseb koos parlamendiga (Inglismaal, Kuningas on nn traditsioon nagu) 2) Vabariik riigijuhid/juht valitakse a) Parlamentaarne vabariik (demokraatia) - Parlamendil suur võim. Parlament valitakse rahva poolt, president mitte (parlamendi poolt). Eestis! b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) suur võim presidendil. Nii president kui parlament valitakse rahva poolt. USAs.
Riigipea – President www.president.ee Riigipea on kas faktiliselt või nominaalselt kõrgema riigivõimu kandjaks ning ühtlasi riigi kõrgeimaks esindajaks tema suhetes välisriikidega. Ainuisikuliseks riigipeaks võib olla kas päritavate võimuvolitustega monarh või teatud tähtajaks valitud president. Monarh on riigipea, kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius (absoluutne monarhia) või on monarhi võimutäius piiratud (parlamentaarne ja konstitutsiooniline monarhia). President on kõrgeim ametiisik riigis, kes esindab riiki ja võtab seaduses sätestatud ulatuses osa seadusandliku võimu teostamisest. Riigipea pädevuses võib olla ka seadusandliku kogu laiali saatmine. Presidentaalsetes vabariikides kuulub riigipeale kogu täitevvõim. Eesti riigipea on Eesti Vabariigi President, kelle ülesannetest on olulisemad järgmised: •esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises;
sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast must võimust. 3. Tunnused. Tunnused: riigipiir, riigivõim, kodanike julgeolek, õiglane kohtlemine, ühiskondlik abi. 4. Piir. Üht riiki eraldab teisest riigipiir. Tavaliselt järgib see looduslikke piire, kuid vahel eraldab riike joon, mis ei arvesta looduslikke tegureid ega rahvastikku paiknemist. 5. Koloniaal imperiumi Jäänused 6. Mis on monarhia. Absoluutne, konstitutsiooniline. Monarhia on riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal (emiir, keiser, kuningas, sultan, tsaar) on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Absoluutse võimu puhul kuulub monarhile nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Konstitutsiooniline monarhia puhul on võim määratletud põhiseadusega. 7. Vabariik. Presidentaalne, parlamentaarne. On riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigiorganid valib rahvas või moodustab need parlament. 8. Riigi korra põhivormid. a
mingi riigiorgan või seisuslik esindus, kellega tal tuleb arvestada, mistõttu monarhi võimul puudub absoluutne iseloom. Seisuslik-esinduslik monarhia esines Euroopa feodaalriikides 13.-17. Sajandil ja seda iseloomustas monarhi kõrval seisuslik esindusorgani olemasolu, mis oli küll põhimõtteliselt nõuandva pädevusega, kuid mille toetud oli monarhile vajalik eelkõige maksude kehtestamisel ja sissenõudmisel, samuti seaduste vastuvõtmisel. Konstitutsiooniline monarhia on selline riigivalitsemise vorm, mille puhul monarhi pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Konstitutsiooniline monarhia on tänapäeval kõige levinum monarhia vorm. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. Presidentaalne vabariik on riigivalitsemise
Demokraatlikud riigid jagunevad kaheks ühel juhul koondub kõrgem riigivõim ühe organi kätte ja teisel juhul mitme organi kätte esimeste hulka kuuluvad parlamentaarse või presidentaalse demokraatiaga riigid. Liitriigid on jagatud suveräänsusega. On ka riike, kus faktiline suveräänsus on riigiväliste institutsioonide käes, nt kapitali omanike. Lääne demokraatiad põhinevad peamiselt parlamentaarsel suveräänsusel. See sai alguse Inglismaalt (16. saj esiplaanil konstitutsiooniline riik). Parlamentarism on Põhjamaades, Belgias, Hollandis, Itaalias, Prantsusmaa, Kreekas, Jaapanis, Austraalias, Nigeerias jne. Monarh on paljudes riikides vaid rahvuse sümbol, kehastab rahvuse ühtsust (nt Jaapanis keiser). Presidentaalse riigi puhul teostab parlament suveräänset riigivõimu koos presidendiga. Konstitutsioonilise monarhia puhul teostab parlament võimu koos monarhiga. Kõrgema esindusorgani kompetents on piiramatu või suhteliselt lai
Ühiskonna eksam Pilet 1 1) Nüüdisühiskonna kujunemine : Nüüdisühiskonna tunnusjooned: - Inimõiguste tunnustamine - Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus) - Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - Tööstuslik kaubatootmine - Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus Anastav majandus - korilus, küttimine, kalastamine Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast. Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv(suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäe...
Maailm 20 saj algul 20. saj algul elas maailmas 1,6 mlrd inimest tänapäeval elab 6 mlrd inimest. Suurriigid olid: suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, jaapan, austria-ungari, venemaa, USA, itaalia. Riik Riigikord Sisepoliitika Välispoliitika majandus Suurbritannia Põhiseaduslik Kahe partei 1899-1902 Esialgu oli monarhia süsteem inglise-buuri sõjaliselt ja Konservatiivid ja sõda mille majanduslikult liberaalid lõppes inglased võitsid võimsaim riik viktoriaallik suurte periood järelandmiste iiriküsimus hinnaga suurim ...
● ühiskonna sidusus (ei ole rassismi) ÜHISKONNA VALITSEMINE Rahva osalemine valitsemises. Hääletamised,küsitlused,avalik arvamus. Riigivormid: monarhia ja vabariik. Monarhia ehk ainuvalitsus - riigi- ja valitsemisvorm, mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea (monarh). Monarhia puhul riigipead ei valita, vaid selleks saab isik, kellel on sünnipärane õigus selleks. Monarhia Absoluutne võim - ühe isiku käes, tema otsustab. parlamentaarne ehk konstitutsiooniline (Inglismaa) - ennem kuninga/kuninganna otsuse tegemisel peab leidma see kinnitust parlamendis. Vabariik ● Presidentaalne (USA) ● Parlamentaarne (Eesti) Vabariik - Valitsemisvorm, mille riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. Eestis valitakse president 5 aastaks ja võib olla kaks valitsusaega. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Rahva võim. Põhimõtted ● rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimiste kaudu
Eestis eksisteerib ühtne KOV korraldus. Munitsipaalõigust saab jaotada ka: · materiaalseks munitsipaalõiguseks (hõlmab riigiõiguse ja omavalitsuskorraldusõiguse õiguslikku alust, mille realiseerimise puhul tuleb arvestada kehtivate menetlusreeglitega määrusandlikmenetlus, istungi kokkukutsusmise menetlus, valimisprotseduur jne); · menetluslikuks (protsessuaalseks) munitsipaalõiguseks (tähendab konkreetse õiguse elluviimist; näiteks: KOV konstitutsiooniline kaebus); · välismaiseks munitsipaalõiguseks (välisriigi munitsipaalõigus) · siseriiklikuks munitsipaalõiguseks; · EL munitsipaalõiguseks; · rahvusvaheliseks munitsipaalõiguseks 1 KOV süsteemina võib käsitleda KOV korraldust. Eesti on unitaarriik ja siin kehtib ühtne KOV korraldus. Valdadel ja linnadel on
Ta võitles katoliku kiriku vastu. Ideoloogia koostamisel lähtus ta samuti loodusest. Tema arust oli õigluse aluseks vabadus ja omand. Isikuvabadust ja sõna- ja trükivabadust rõhutas ta kõige rohkem. Reformides oli palju abi ümberkorraldamises. Tema ideaal oli valitseja liit filosoofidega. Charles Montesquieu analüüsib oma peateoses "Seaduste vaim" peamisi valitsemisvorme, mis tema arvates olid despootia, monarhia ja vabariik. Konstitutsiooniline monarhia oli tema jaoks ideaalne. 3 Despootia oli tema jaoks sobimatu, ning vabariik sobis ainult väikestele riikidele.Tema raamat mõjutas hiljem paljude riikide riigikorda. Montesquieu vaadetes oli peamine võimude lahususe teooria. Tema meelest pidid seadusandlik, täitesaatev ja kohtuvõim olema eraldatud. Teda peetakse liberalismi üheks isaks.
või on ta arengult maha jäänud muust maailmast, kuna asub nii võrd kaugel. 3 1. Riigi üldiseloomustus Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Geograafilised koordinaadid: 41 00 S, 174 00 E Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (2005 aasta seisuga) Elanikke pealinnas:451 700 (2005 aasta seisuga) Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Riigikeeled: inglise, maoori, Uus-Meremaa viipekeel Pealinn: Wellington Rahaühik: dollar Riigitähised: NZ, NZL Geograafiline asend Uus-meremaa on saare riik Okeaania edelaosas. Ta asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel alal (nn. Vaikse ookeani tulerõngas). Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiliselt paikneb ta kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Neid kahte saar eraldab Cooki väin
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine RIIGI TEKKIMINE : Tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimine, see oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine 2) selle võimu teostamine territoriaals...
Lepinguteooria- arusaamine, et valitsemist tuleks vaadelda kui valitsejate ja rahva vahelist lepingut. Rahvasuveräänsus- riiklik võim on rahva käes. Rahvas valib enda esindajad, riigi valitsemine toimub rahva huvides. Võimude lahusus- võimu kuritarvitamise vastu, peavad seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim olema eraldi. Kõigi demokraatlik osalemine- rahval on õigus ja kohustus osaleda võimus. (Inglismaal: konstitutsiooniline monarhia, Mandri-Euroopa: valgustatud absolutism, Prantsusmaa: revolutsiooniline radikalism) Polriseeritud mõtlemine mõtlemine jaguneb selgelt positiivseks ja negatiivseks. Hakatakse läbi mõistete vastandama. Nt: Mõistus versus Ilmutus Teadmised versus Traditsioon Prantsuse valgustus Esmased impulsid saab Inglismaalt, võtab siiski oma eripärase vormi Prantsusmaal. 3 iseloomulikku tunnust: 1
elektroonilised teenused. 8. RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK MONARHIA Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis Riigipea on päriliku võimuga monarh; kuningas, tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule keiser, sultan, emiir. monarhiale Parlamentaarne Presidentaalne Konstitutsiooniline Absoluutne Parlamentaarne Riigipea on ühtlasi Monarhi võim on Monarh on võimukorraldus valitsuskabineti juht ja piiratud põhiseadusega ja ainuvalitseja, kellele rajaneb parlamendi enamasti kodanike poolt tal on esindusfunktsioon. kuulub nii võimu otse valitud. Riigi igapäevast seadusandlik, Valitsus moodustatakse
- Talupoegadel kaotati väljaostumaksud riigile maa eest - Parandati töötingimusi, lühendati tööpäevi tööliste. Saadi õigus moodustada ametiühinguid ning teha üksteist abitavaid kassasid - Sõna- ja keelevabadus suurenes, eriti koolides (koolid läksid riigid pädevusse) - Rahvas sai mitmeid poliitilisi õigusi, mis neil varem puudusid - Revolutsiooni põhiülesanne lükkus edasi (kehtestada demokraatlik konstitutsiooniline riigikord ja anda vabadus kõigile rahvastele) Venemaa pärast 1905. aasta revolutsiooni - 1906. aastal tuli kokku I Riigiduuma - Tsarismi tingimusteta toetajaid oli vaid kümnendik, kõige rohkem oli kadette - Riigiduuma nõudis Riiginõukogu ärakaotamist, poliitvangidele amnestiat, talupoegade näljahädade rahuldamist jne - I Riigiduuma saadeti laiali juba 3 kuud peale kokkutulemist ning II Riigiduuma samamoodi
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL 2. Demokraatia ja diktatuur 20 sajandi I poolel Laar I, lk.74-99 Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandi I poolel. Diktatuuride kehtestamise põhjused. Diktaatorlike riikide iseloomulikud jooned Saksamaa, Itaalia ja NSVL-i näitel. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel. II maailmasõja põhjused ja tagajärjed. Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950). Laar II, lk.6-23. MUUTUSED EUROOPA POLIITILISEL KAARDIL PÄRAST I MAAILMASÕDA 1) Pariisi rahukonverentsil sõlmitud rahud, millega Euroopa kaart ümber kujundati (vt. Rahvusvahelised suhted) eriti Versailles' ja Saint Germaini rahulepingud, aga ka Trianoni rahu 2) Venemaast lahku löönud uued riigid 3) Osmani impeeriumi jagamine 4) Iirimaa iseseisvumine 1918.a. lõpuks laius alal, mis oli enne kulunud kolmele suurele keisririigile 11 riiki. Kõik peale Venemaa üritasid kehtestada lääne stiilis p...
Üks professionaalne kohtunik + kaks kaasistujat. Liidumaa sotsiaalkindlustuse kohus, Liidu Sotsiaalkindlustuse Kohus. · Töökohtud – vaatavad I astme kohtuna läbi töövaidlusi. Üks professionaalne kohtunik + kaks kaasistujat. Liidumaa töökohus, Liidu Töökohus. Kaasistujad esindavad erinevate poolte huvisid. Liidu Konstitutsioonikohus– kaks 8-liikmelist senatit neljas erinevas suunas: 1) liidu õigustloovate aktide Konstitutsiooniline ja liidumaade õigustloovate aktide Konstitutsiooniline ja Liidu õigustloovatele aktidele vastavuse kontroll, 2) liidumaade ja Liidu kompetentsi alaste vaidluste lahendamine, 3) erinevate riigivõimude kompetentsi alaste vaidluste lahendamine, 4) inimõiguste kaitse küsimused. Liidumaade konstitutsioonikohtud – kontrollivad liidumaa õigustloovate aktide vastavust liidumaa konstitutsioonile. Kohtunike ametisse nimetamine toimub eri liidumaades erinevalt. Nimetab ametisse liidumaa
valitsuskriise. o Monarhia - valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Piiratud monarhiad: Konstitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad on riigid, kus monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse, parlamendi tegevuse või mõlemaga. Põhiseaduses deklareeritu ei taga demokraatiat automaatselt, otsustav on hoopis see, kas demokraatlikku põhiseadust tegelikkuses ka järgitakse. Konstitutsiooniline monarhia e põhiseaduslik monarhia. Monarhi võimu piirab konstitutsiooni alusel töötav parlament. Valitsus vastutab oma töös päriliku monarhi ees. Monarhil on vetoõigus valitsuse otsuste puhul, ta nimetab ja vabastab ministreid. Esineb väikeriikides: Liechtenstein, Luksemburg, Monaco, Kuveit Parlamentaarne monarhia on konstitutsioonilise monarhia liik. Monarh on riigipea, tal on esindusfunktsioon, on pigem riigi järjepidevuse ja ühtsuse sümbol kui võimu tegelik
..) peale esitatud kaebused. Üks professionaalne kohtunik + kaks kaasistujat. Liidumaa sotsiaalkindlustuse kohus, Liidu Sotsiaalkindlustuse Kohus. · Töökohtud vaatavad I astme kohtuna läbi töövaidlusi. Üks professionaalne kohtunik + kaks kaasistujat. Liidumaa töökohus, Liidu Töökohus. Kaasistujad esindavad erinevate poolte huvisid. Liidu Konstitutsioonikohus kaks 8-liikmelist senatit neljas erinevas suunas: 1) liidu õigustloovate aktide Konstitutsiooniline ja liidumaade õigustloovate aktide Konstitutsiooniline ja Liidu õigustloovatele aktidele vastavuse kontroll, 2) liidumaade ja Liidu kompetentsi alaste vaidluste lahendamine, 3) erinevate riigivõimude kompetentsi alaste vaidluste lahendamine, 4) inimõiguste kaitse küsimused. Liidumaade konstitutsioonikohtud kontrollivad liidumaa õigustloovate aktide vastavust liidumaa konstitutsioonile. Kohtunike ametisse nimetamine toimub eri liidumaades erinevalt. Nimetab ametisse liidumaa
esindajate (saadikute) kaudu ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel d. monarhia riigivorm, mille puhul on päritav võim e. siirderiik üleminekuriik (näiteks Poola, Ungari ja Venemaa üleminek totalitaarsest riigikorrast demokraatiasse) 14) Riigikorrad ja riigivormid a. Riigivormid · Monarhia 1. Absoluutne monarhia (näit Saudi Araabia ja Kuveit) 2. Konstitutsiooniline monarhia (näit Jaapan ja Rootsi) 3. Parlamentaarne monarhia (NB! Erand, vaid Suurbritannias, kus pole põhiseadust) · Vabariik 1. Parlamentaarne vabariik (näit Eesti, Iisrael ja Saksamaa) 2. Presidentaalne vabariik (näit Leedu, Venemaa, Prantsusmaa ja USA) b. Riigikorrad · Demokraatia (näit kaasaja Eesti, Rootsi, Suurbritannia, USA, Prantsusmaa)
o Hariduse rõhutatus · Rahvuslik liikumine o Rahvuskultuuri edendamiseks o Kulmineerus võitlusega rahvusriigi eest · Teaduse areng kujunes määravaks tootmises ja tervishoius Riik ja valitsemine · Absolutistlik monarhia o Kuninga/keisri võim piiramatu, võis kuulda võtta õukondlaste nõu o Valitseja piiramatu kohtuvõimuga · Parlamentlik monarhia · Poliitilised erakonnad · Konstitutsiooniline riigikord (põhiseadus+rahvaesindus) Millal lõppes uusaeg? · Esimene maailmasõja algus · 19saj lõpp · Uusaja põhiperioodid: o 17-18saj kuni Suur Prantsuse revolutsioon(1600-1789) o Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg (1789-1815) o 19 saj (1815-1900) Puritanism kapitastliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17.sajandil Puritanism · Puritanism kujunes kalvinismi eeskujul
Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhu...
EUROOPA Suur Prantsuse revolutsioon 18 saj lõpp. Oluline mõju 19. sajandile Põhjused, eeldused prantsuse revolutsioonile oli absolutismi aeg. Pratsusmaal suur raha kulutamine absolutismile ja Louis XIV ja XV kulutasid riigi riigi raha. Louis XVI oli suurtes raskustes , kuna merkantelism oli toonud neg tulemusi. Riigis oli suur inflatsioon ja lõputud sõjad, ülal tuli pidada ka kuninga õukonda (nõudis meeletult raha) Louis XVI-l oli ka kuulus abikaasa Marie Antoniette ( Maria Theresia tütar, ehk Austria printsess).Kuulsaks saanud oma naiivse ja rumala mõttemaailma pärast. Nõudis palju raha oma kleitidele jne. Kuningapere rikkusele vastandus ÜLIM vaesus Prantsusmaa rahva seas. Pärisorjus oli mõnel pool olemas ja seega halvenes olukord. Tekkisid rahutused, mis suudeti küll maha suruda, kuid ei toonud mingit lahendust probleemidele. Viimane piis...
3.Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse kolme põhitunnuse abil: avalik võim, territoorium ja rahvas (+võimalus võimu teostada). Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab oma territooriumil iseseisvat võimu. 4.Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia, piiramata monarhia, piiratud monarhia (seisuslik-esinduslik monarhia, konstitutsiooniline monarhia), vabariik (sotsialistlik vabariik, nõukogude vabariik, rahvademokraatlik vabariik, presidentaalne vabariik, parlamentaalne vabariik). Parlamentaalse vabariigi presidendil on, erinevalt presidentaalsest vabariigist, rohkem esindusfunktsioon ja tal puudub seadusandlik võim. Presidentaalses vabariigis on võim koondunud Presidendi kätte. 5.Millised on riikliku korralduse vormid?
· Ei raha ega võimu USA ülesehitamiseks · Ei funktsioneeri hästi: vaja uuendada riigikorda liitriigi suunas · Oluline keskvõimu küsimus: A. Kui tugev see peaks olema ? B. Mis küsimused peaks olema olulised ? · 4. Uue põhiseaduse kehtestamine 1787/89 (jõustus realselt kui I president astus ametisse ja uus kongress kogunes) · Konföd. Probleemide lahendamiseks kogunesid 12 osariigi esindajad (va. Rhode island) Philadelphiasse 1787: konstitutsiooniline konvent · ,,Suurmeeste kokkutulek": nt. Eesistuja G. Washington, B.Franklin (55 delegaati) Konstitutsiooniline konvent · Eesmärgiks uus valitsuskorraldus ja põhiseadus: sihiks jõudude tasakaalu süsteem · Vaja kokku sobitada kohalik võim ja keskvõim: A. Tugeva keskvõimu pooldajad = föderalistid (mh. Washingon, James Madison) B. Osariikide iseseisvust ja lõtva liitu pooldavad vabariiklased = antiföderalistid (mh
Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Riigihümn : Kimi ga yo Pealinn : Tky Pindala : 377 835 km2 Riigikeel(ed) : jaapani Rahvaarv : 127 066 000 (2008) Rahvastiku tihedus : 337 in/km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Keiser : Akihito (alates 07.01.1987) Peaminister : Yukio Hatoyama Iseseisvus : umbes 660 eKr SKT : 4366 miljardit USD SKT elaniku kohta : 38 341 USD Rahaühik : Jaapani jeen (JPY) Rahandusaasta: 1. aprill kuni 31 märts Ajavöönd : maailmaaeg +9
1. Riigi üldiseloomustus 1.1Üldandmed 1.1.1 Pindala: 377 835 km² 1.1.2 Rahvaarv: 127 600 000 inimest (2003) 1.1.3 Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003) 1.1.4 Riigikeel: jaapani keel 1.1.5 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia 1.1.6. Pealinn: Tokyo (8,3 mln elanikku) 1.1.7 Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en) 1.2 Geograafiline asend Jaapan koosneb paljudest saartest. Jaapan asub Aasia rannikul Vaikses ookeanis. Neli peamist saart (Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu) kulgevad põhjast lõunasse. Saarestikku kuulub veel umbes 4000 väiksemat saart. Saarestiku moodustavad veealuse mäe aheliku tipud. 1.3 Looduslikud tingimused 1.3.1Pinnamood: Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud umbes 70%
eeldab haridust ja teadmisi, eeskujuks loodus, esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, kristlik asketism. Uskusid lakkamatusse protsessi. Kõik, mis tuleb, on parem. Pöörasid tähelepanu inimõigustele. 3.Voltaire, Montesquieu, Rousseau käsitlused ideaalsest riigikorrast Voltaire' jaoks oli ideaalne riigikord valgustatud absolutism, (valitseja liit filosoofiaga). Montesquieu jaoks oli ideaalne riigikord konstitutsiooniline monarhia, seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim 1 2 tuli eraldada. Rousseau jaoks oli ideaalne riigikord rahva suveräniteet. Siiski vabariigi suhtes oli tal kahtlusi. Ühiskondliku korra aluseks on eraomand. 4.Entsüklopeedia tähtsus 18. sajandil alfabeedilises süsteemis käsitles kõiki olemasolevaid teadmisi. Ühendas koostavaid teadlasi. 2
Vasakpoolsed -Sotsiaalne võrdsus -Riik kehtestab sotsiaalseid hüvesid -Riigi sekkumine majandusse on suur -Kõrgema sissetulekuga kõrgemad maksud Parempoolsed -Rahvuslus -Vaba konkurents majanduses, riigi väike roll -Võrdeline maksusüsteem -Indiviidi vabadus end sotsiaalselt kindlustada -Konservatiivne ja traditsioone säilitav valitsemine 4.4 Riigikorrad ja valitsemise vormid Monarhia -Üks osa võimust on päritav 1. Absoluutne(piiramatu) - kogu võim on päritav 2. Konstitutsiooniline - põhiseadusega piiratud monarhia Vabariik -Valitav võim 1. Demokraatia - võimude lahusus -Otsene demokraatia - rahvahääletus e referendum -Esindusdemokraatia - rahvas valib oma esindajad, kes teostavad võimu --Parlamentaarne - valitsus sõltub parlamendist --Presidentaarne - president on valituse juht(USA) 2. Diktatuur -Autoritaarne - poliitiliste õiguste rikkumine(Eesti 1932) -Totalitaarne - poliitiliste õiguste rikkumine, rikutakse ka inimõigusi. (NL, Natsi Saksamaa) 4.5 Valimised
Õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda juhul, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisundis (koordinatsioonisuhe). Avaliku õigusesse kuulub probleem juhul, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvussuhtes (subordinatsioonisuhe). Koordinatsioonisuhete puhul ei saa peale panna üksteisele siduvaid otsuseid. Alluvussuhetes saab. Mandri-euroopalikus õiguskultuuris – era ja avalik õigus. Common Law-s üldine ja õiglane õigus. Ombudsman – konstitutsiooniline organ, kes peab kaitsma üksikkodanikku põhiõiguste rikkumise korral ja üldise ametkondliku omavoli eest. Eestis on selleks õiguskantsler – sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet omavalitsuse õigustloovate aktide PS ja seadustele vastavuse üle. 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus Euroopa Liit moodustub kolmest sambast, millel on ühine katus ja alustala. Ühised katusenormid panevad paika liidu eesmärgid, nimetavad organid
III teema. Õigusnormid 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus. 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5. Õigusnormide liigid. 6. Juriidiline fakt. 7. Euroopa Liidu õiguse õigusnormid. 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus Süsteemiteoreetik N. Luhmann: ühiskond on süsteem, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismina. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Süsteemi omadused ja tunnused: Mitteamorfsus – temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus – süsteem on eraldatud teistest süsteemidest. süsteemi mõiste põhineb elemendi ja suhte mõistetel. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid,...
Rahvusvahelised suhted- politoloogia üks harusid, mille valdkond hõlmab riike ja konkreetset välispoliitikat. VPga seotud valitsusametkondade, organisatsioonide fuktsioneerimine. Hõlmab faktoreid, mis mõjutavad VP (nt geograafiat, majandust). Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida-Rooma alusel. Sõbralikud suhted naabritega. Abielude diplomaatia- polnud väga edukas. Religiooni tähtsus: paganad tuleb viia ristiusku. Realismi arengule on kaasa aidanud diplomaat Machiavelli (1469-1527). Hans Morgenthau Realism- “Politics among nations” 1. rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises maailmas. Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on sissejuhatus, sisuline pool vaidluse üle, pöördumine mitme jumala poole lepingu kinnituse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
