Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia (2)

Q: Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Jaapan kuulub?

Vastus leiad õppematerjalist: Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia

Q: Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit Jaapanist?

Vastus leiad õppematerjalist: Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia

Q: Kui palju inimesi elab Jaapanis?

Vastus leiad õppematerjalist: Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia

Q: Keskmine või väike riik?

Vastus leiad õppematerjalist: Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia

Q: Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga?

Vastus leiad õppematerjalist: Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia

Q: Millised on sündimuse ja suremuse näitajad?

Vastus leiad õppematerjalist: Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia

Q: Milline on 5viimase aasta jooksul sündinud tüdrukute ja poiste vahe?

Vastus leiad õppematerjalist: Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia

Q: Kui suur osa rahvastikust elab linnades?

Vastus leiad õppematerjalist: Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia

Q: Milliseid energia varusid leidub selles riigis ?

Vastus leiad õppematerjalist: Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia

Q: Millised oleksid minu soovitused riigi energia majanduses tõhustamiseks?

Vastus leiad õppematerjalist: Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia

Keskkool - Geograafia - Geograafia

4 HEA

Esitatud küsimused

Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Jaapan kuulub?
Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit Jaapanist?
Kui palju inimesi elab Jaapanis?
Keskmine või väike riik?
Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga?
Millised on sündimuse ja suremuse näitajad?
Milline on 5viimase aasta jooksul sündinud tüdrukute ja poiste vahe?
Kui suur osa rahvastikust elab linnades?
Milliseid energia varusid leidub selles riigis ?
Millised oleksid minu soovitused riigi energia majanduses tõhustamiseks?
Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks?
Millele on põllumajandus spetsialiseerunud?
Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?
Milliste põllumajandustoodangutega varustab end ise?
Milliste toodete ekspordilt on maailma esimeste hulgas?
Keskkonnaprobleeme?
Mis tüüpi on Jaapanis kasvavad metsad ja millised on peamised puuliigid?
Kus paiknevad suuremad metsamassiivid?
Milleks metsi kasutatakse?
Mis on metsaga seotud?
Milliseid tööstuslikke tooraineid riigis leidub?
Millised tööstusharud on Jaapanis esindatud?
Kus paiknevad suuremad tööstusharud?
Milliseid tööstusharusid riik impordib ja ekspordib?
Millised võiksid olla kõrgtehnoloogia arengu eelised Jaapanis?
Kuidas on võimalik Eestis jõuda Jaapanisse kõige kiiremini?
Millised on turismi arengueelduses Jaapanis?
Kui suure osa moodusta turism sisemajanduse kogutoodangust?

Riigi üldiseloomustus
1.1Üldandmed
1.1.1 Pindala: 377 835 km²
1.1.2 Rahvaarv: 127 600 000 inimest (2003)
1.1.3 Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003)
1.1.4 Riigikeel : jaapani keel
1.1.5 Riigikord : konstitutsiooniline monarhia
1.1.6. Pealinn: Tokyo (8,3 mln elanikku)
1.1.7 Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en)
1.2 Geograafiline asend
Jaapan koosneb paljudest saartest . Jaapan asub Aasia rannikul Vaikses ookeanis. Neli peamist saart ( Honshu , Hokkaido, Shikoku ja Kyushu) kulgevad põhjast lõunasse. Saarestikku kuulub veel umbes 4000 väiksemat saart. Saarestiku moodustavad veealuse mäe aheliku tipud .
1.3 Looduslikud tingimused
1.3.1Pinnamood: Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on 3776 m kõrgune Fuji mägi. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed.
1.3.2Maavärinad: Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat. Maavärinaid tekitab vee all olev mäestik. Enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid.
1.3.3Veestik: Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide – taifuunide – teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maanihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustad maju. Jaapani mägialasid lõhestavad sügavad kuristikud, milles voolavad kärestikulised jõed. Jõed on enamasti lühikesed. Mägialadel on ka kuuma veeallikad. Saareriigis on palju ilusaid järvesid.
1.3.4Kliima: Jaapani meri muudab kliima mõõdukamaks: talv pole nii karm kui Aasia mandril. Ka sademeid on Jaapanis rohkem. Kevad on ilmselt kõige meeldivam aastaaeg: soojad päikeselised päevad vastanduvad suve vihmadele ja roiutavale kuumusele. Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi.
1.3.5Taimed ja loomad: Mitmekesise kliima tõttu on ka Jaapani taimestik väga liigirikas . Mitmetel taimedel on tähtis koht Jaapani kultuuris. Kirsiõied, mille ilu kestab ainult mõned päevad, sümboliseerivad elu ja maailma muutlikkust. Mänd on kujunenud pikaealisuse sümboliks ja bambus oma tugevuse ja paindlikkusega on eeskujuks, kuidas elus raskusi ületada. Jaapanis kääbuspuid bonsaid kärbitakse, nii et nad ei kasvagi.
Kuigi Jaapanis on väga palju väikesi loomaliike ja putukaid, on seal vähe suuri imetajaid. Praegu on mägedes elav karu Jaapani suurim loom, kuigi kunagi elasid seal ka elevandid . Leidub ka rebaseid ja kährikkoeri, kes hulguvad talude ümbruses ja kes on tegelasteks jaapani muinasjuttudes.

2. Riigi arengutaseme iseloomustamine

Jaapan on kõrgeelutasemega heaolu riik

Arengutaseme iseloomustamine
2.1.1 Elanikearv
Jaapanis elab 126 772 000 inimest. Jaapan on rahvaarvu suuruse poolset üheksas riik Temast suuremad on näiteks Hiina (1251,2 mln), USA (273,1 mln.) ja Venemaa (146,4,mln). Jaapanist väiksemaid riike on väga palju.

Rahvaarvu kasv
Jaapani rahvaarvu kasv on 0,17%. See tähendab, et Jaapani rahvastik eriti ei kasva. Aga iive on ikka positiivne. Kui rahvaarvu kasvu võrrelda teiste arenenud riikidega, siis see on sarnane nendega. Vähestel riikidel on rahvaarvu kasv üle üha või rohkema ja vähestel riikidel on rahvaarv ka negatiivne.
2.1.3 Sündimus ja suremus
Jaapani sündimus on 10,04%o
ja suremus on 8,34%o Jaapani sündimus ja suremus on madal, nagu teistelgi arenenud riikidel.
2.1.4 Imiku suremus
Imiku suremus on Jaapanis 3,88%o. See on väga väike võrreldes teiste riikidega. Näiteks Eestis on imikusuremus 12,62%o ja Prantsusmaal on imiksuremus 9,09%o.
2.1.5 Laste arv (naise kohta):
Jaapanis on laste arv keskmiselt naise kohta 1,41%o. Sellest on, võrrelda teiste riikidega, nii kõrgemaid, kui ka madalamaid näitajaid. Näiteks Eestis on laste arv naise kohta 1,21%o ja Prantsusmaal 1,75%o.
2.1.6 Vanuse rühmade osakaal rahvastikus:
Laste osakaal( 0-14 aastased) on ühiskonnas väike kõigest 15%. Üle poole on tööealist elanikkonda (15-65aastased) 68%. Vanemat elanikkonda(üle 65 aastased) on 17%. Riigi keskmine eluiga on kõrge. Teiste arenenud riikidega on Jaapani vanuseline koosesis sarnane. Tööealist elanikkonda on kõige rohkem.
2.1.7 Kirjaoskus :
Kirjaoskus Jaapanis on 99%. See on kõrge. Kuigi on riike kus kirjaoskus on 100%, näiteks Eesti ja Soome. Enamustel arenenud riikidel on kirjaoskus ikkagi 99%, näiteks Prantsusmaa ja Rootsi.
2.1.8 Elatav keskmine eluiga:
Meeste eeldatav eluiga on 78 aastat ja naiste eeldatav eluiga 84 aastat. Keskmiselt on eluiga on 81 aastat. Need on väga kõrged näitajad. Umbes sama kõrged näitajad on veel Prantsusmaal ja Šveitsis, kus keskmine eluiga 80 aasta
2.1.9 SKT(el. Kohta USD):
Jaapani sisemajanduslik kogu toodang on 24900 USD elaniku kohta. See on päris kõrge , kui võrrelda riikidega, mis on töövihiku taga tabelis. Kõrgem SKT on ainult USA, Šveitsil ja Taanil
2.1.10Põllumaa.
Jaapanis on põllumaad umbes 11%. Osades arenenud riikides on põlumaad rohkem ja osades vähem. Näiteks Rootsis on seda 7%, aga Itaalias 31%
2.1.11 Rohumaad:
Jaapanis on rohumaad 3%. Seda on vähe võrreldes teiste riikidega. Kuigi Rootsis on rohumaad 1 % on enamasti teistes riikides seda rohkem

Metsakasvatus :
Jaapanis on metsamaad 67%. See on suur protsent, võrreldes teiste arenenud riikidega. Enamasti on see väiksem. Metsakasvatusega seotud muud maade protsent on sarnane( 19%) teiste arenenud maadega. Näiteks Suurbritannias on see vastavalt 10%ja 19%
2.1.13Põllu majandus
Põllumajanduses osakaal on sarnane teiste arenenud riikidega. Jaapanis on see5%. Näiteks Šveitsis on see ka 5%
2.1.14Hõive :
Hõive tööstuses on 33% ja teeninduses 62%. Hõived on täiesti sarnased teistele arenenud riikidel.
*Järelikult on Jaapan oma arengu taseme poolest arenenud riik.

Arengutaseme võrdlus teiste riikidega
Jaapani SKT on suur(24 900 USD elaniku kohta), suuruselt kolmas. Muude arengutasemete kirjeldused: Kirjaoskus on 99% inimestest. Vähestel riikidel on see 100%ja paljudel riikidel on alla 99%. Jaapanis on sündimus 1,7%o suurem suremusest Võrreldes teiste riikidega on see keskmine Rahvaarv kasvab 0,17% aastas. See on suur protsent. Jaapanis on inimeste eluiga kõrge (keskmiselt 81,7 aastat). Mehed elavad keskmiselt 78 aastaseks ja naised 84aastaseks.

3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse

3.1 Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Jaapan kuulub?
Jaapan kuulub: Imf - 14 august 1952 liitus
Üro - 18 detsember 1956 liitus
WTO - 1 Jaanuar 1995 liitus
3.2 Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit Jaapanist?
Jaapanist on pärit järgmised rahvusvahelised firmad:
Canon - on maailmas juhtiv digitaalse kodu- ja kontorikeskkonna pilditehnika lahendustega varustaja.
Mitsubishi Motors- toodab autosid
Fuji – tegeleb elektroonikaga
Nissan Motor Co – toodab autosi
Toyota – toodab autosid
Honda Motor Co- toodab autosid
Mazda Corp- toodab autosid
4. Rahvastik
4.1 Kui palju inimesi elab Jaapanis? Kas see on suur, keskmine või väike riik?
Jaapanis elab umbes 126,7 miljonit inimest. Jaapan on rahvaarvu poolest ülemaailmselt võttes suur riik. Ta on suuruselt üheksas riik. Temast suuremad on näiteks Hiina (1251,2 mln), USA (273,1 mln.) ja Venemaa (146,4,mln). Jaapanist väiksemaid riike on väga palju. Sealhulgas ka Eesti.
4.2 Joonista rahvaarvu kasvu graafik . Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil rahvaarvu muutumist selles riigis.
Ülevalt alla on rahvaarv (tuhandetes)
Vasakult paremale on aastad
1950. aastatel hakkas rahvaarv riigis tõusma. 1990. aastast kuni 2010 on rahvaarv enamaaltjaolt muutumatu. Ja 2020 aastast hakkab rahvaarv langema. See tähendab Jaapanis on vananev elanikkond.
4.3 Iseloomusta rahvastiku paiknemist Jaapanis
4.3.1 keskmine rahvastiku tihedus
Jaapanis on rahvastiku tihedus suur. Ühe ruutkilomeetri kohta on umbes 337 inimest. Ta ei ole Aasias ainuke suure tihedusega riik. Näiteks suur rahvastiku tihedus on ka Hiinas ja Indias. Euroopas on suure rahvastiku tihedusega Saksamaa. Kogu maailma mastaabis võttes on nende riikide rahavastiku tihedus väga suur
4.3.2Rahvastiku tiheduse võrdlus naaberriikidega.
Kuna Jaapan on saare riik, siis tema naaberriigid asuvad tast üpris kaugel. Tema naaberriikideks läänes on Põhja ja –Lõuna Korea. Nii põhjas kui ka läänes on Venemaa. Need riigid on kõige lähemal Jaapanile. Koreaga on Jaapani rahvastiku tihedus umbes sama, aga Venemaal on see tunduvalt väiksem. Hiinaga on Jaapani rahvastiku tihedus ka sarnane.

Tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad, põhjused.
Rahavastiku tiheduse määrab tavaliselt riigi pinnamood ja vahel ka kliima. Suurtes linnades on tihedam asustus ja suured linnad on tekkinud hea pinnamoega kohale. Jaapani lõuna osa on rohkem asustatud, sest seal on suurlinnad . Põhja osas on ka rohkem mägisem maa. Jaapani rahvastiku tihedus sõltub ka sellest et riik koosneb paljudest saartest.
5. Rahvastiku soolis -vanuseline koosseis
5.1 Leian internetist andmeid Jaapani soolis- vanuselis kooseisu kohta
v Rahvaarvud on antud tuhandetes
anus mehed naised kokku
0-4 3,111 2,957 6,068
5-9 3,091 2,938 6,030
10-14 3,126 2,971 6,097
15-19 3,353 3,194 6,547
20-24 3,828 3,660 7,488
25-29 4,386 4,191 8,577
30-34 5,082 4,872 9,955
35-39 4,433 4,309 8,742
40-44 4,012 3,948 7,960
45-49 3,861 3,838 7,699
50-54 4,430 4,466 8,896
55-59 4,976 5,093 10,069
60-64 4,101 4,372 8,473
65-69 3,434 3,830 7,264
70-74 2,938 3,534 6,472
75-79 2,169 2,930 5,099
80-84 1,145 2,100 3,245
85-89 518 1,219 1,737
90-94 192 590 782
95-99 36 158 195
100+ 3 20 24
5.2 Joonistan rahvastiku püramiidi
mehed
naised
Jaapan 2005
Rahvastik on miljonites
Protsentides rahvastiku vanuseline ja sooline koosseis.
vanus
mehed
naised
kokku
protsent
0-14
9
9,1
18,1
13,92
15-64
43,1
42,7
85,8
66
65+
11,3
15,7
27
20,77
5.3 Iseloomustan riigi rahvastiku püramiidi järgmiste punktide alusel
5.3.1 Kui suure osa rahvastikust moodustavad: lapsed, tööealised ja vanemaealised inimesed?
Lapsed (alla 15 aastased) moodustavad kogu rahvastikust 13,92%. See on umbes 18,1 miljonit last. Tööealine elanikkond (15-65 aastase) moodustavad kogu rahavastikust 66%. See on umbes 85,8 miljonit inimest. Vanemaealine elanikkond (üle 65 aastased) moodustavad kogu rahavastikust 20,77%. See on umbes 27 miljonit inimest.
5.3.2.Kas selle riigi rahvastik vananeb?
Selle riigi rahvastik väheneb. Püramiidilt on näha, et kõige suurem osa rahvastikus on tööealisel elanikkonnal ja kõige väiksem osakaal on lastel. Kui võrrelda seda rahvastikupüramiidiga, mis on plaanitud 2025 aastaks, siis on näha ka et rahavastik väheneb. Sest laste osakaal ühiskonnas järjest väheneb. 2025 aastal arvatakse olevat laste osakaal ühiskonnas vaid 11,5%. See on umbes 13,6 miljonit last. Laste osakaal ühiskonnas on vähenenud 19,92%-lt 11,5%-le ehk 8,42% võrra. Kogu rahvaarv oleks umbes 117,7 miljonit. Rahvastikus oleks ikka kõige suurem osakaas tööealisel elanikkonnal (69,9%) . tõusnud oleks aga vanemate inimeste osakaal (34,2%-ni).
5.3.3 Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? On see kõrge või madal?
Meeste keskmine eluiga on 78 aastat. See on väga kõrge. Mitte üheski riigis ei ole meeste eluiga nii kõrge , kui Jaapanis Jaapanile järgnevad meeste eluea kõrgusega Argentiina , Prantsusmaa ja Šveits, kus meeste eluiga on eeldatavalt 77 aastat.
Naiste keskmine eluiga on 84 eluaastat. See on väga kõrge eluiga. Mitte üheski riigis ei ole naiste eluiga nii kõrge, kui Jaapanis Jaapanile järgnevad eluea kõrguse poolest Austraalia , Itaalia, Prantsusmaa, Poola ja Šveits, kus naiste eluiga on eeldatavalt 83 aastat.
Jaapani rahvastiku keskmine eluiga on umbes 81 eluaastat. See on väga ka kõrge. Muidugi on veel teisigi riike kus keskmine eluiga on kõrge. Näiteks Prantsusmaa ja Šveits, kus keskmine eluiga on umbes 80 aastat.
(Andmed on võetud töövihiku lõpus olevast tabelist, järelikult võib veelgi olla üksikuid riike, kus eluiga on Jaapaniga sama suur või veelgi kõrgem)
5.3.4 Millised on sündimuse ja suremuse näitajad?
Jaapani iive on 0,07% ja seega positiivne. Sündimus on 10,04%o ja suremus on 8,34%o
Imikusuremus on 3,88%o . See on väga väike võrreldes teiste riikidega. Näiteks Eestis on imikusuremus 12,62%o ja Prantsusmaal on imiksuremus 9,09%o. Jaapani sündimus ja suremus on täiseti keskmised, kui võrrelda teda teiste arenenud riikidega. Näiteks Suurbritannia sündimus on 11,54%o ja suremus on 10,35%o ning Šveitsis on sündimus 10,12%o ja suremus 8,77%o. Kui võrrelda Jaapani sündimust ja suremust arengumaadega, siis on need näitajad täiseti väikesed.
5.3.5 Kas sündimus on viimastel aastatel vähenenud või suurenenud?
Laste sündimus ei ole langenud, aga ei ole viimas seitsme aasta jooksul ka eriti tõusnus.
lapsed vanuses 0-4

laste arv miljonites

aasta
poisid
tüdrukud
kokku
2000
3,094852
2,940695
6,03555
2001
3,094268
2,940386
6,03465
2002
3,096845
2,943098
6,03994
2003
3,100618
2,947047
6,04767
2004
3,105936
2,952446
6,05838
2005
3,110829
2,957393
6,06822
2006
3,103963
2,951163
6,05513
5.3.6 Milline on 5viimase aasta jooksul sündinud tüdrukute ja poiste vahe?
Kuna laste sündimus ei ole eriti suurenenud. Siis on poiste ja tüdrukute suhe viimase seitsme aasta jooksul sarnane.
lapsed vanuses 0-4

lastearv miljonites

aasta
poisid
tüdrukud
vahe
2000
3,094852
2,940695
0,15416
2001
3,094268
2,940386
0,15388
2002
3,096845
2,943098
0,15375
2003
3,100618
2,947047
0,15357
2004
3,105936
2,952446
0,15349
2005
3,110829
2,957393
0,15344
2006
3,103963
2,951163
0,1528
5.3.7Millises demograafilise ülemineku etapis on Jaapani rahvastik?
Jaapan kuulub kaasaegsesse rahvastiku tüüpi.
Selle tunnused:

Sündimus ja suremus on enamvähem võrdsed (madalad).
Rahvaarv kasvab väga aeglaselt ja hakkab varsti langema.
Tööealist elanikkonda on üle poole ja noorte osakaal ühiskonnas on kõige väiksem.
Keskmine eluiga on väga kõrge.

6. Linnastumine

6.1 Kui suur osa rahvastikust elab linnades?
Linnades elab ¾ elanikkonnast. Üle 30 miljoni inimese elavad Kanto linnastus , kus asub näiteks pealinn Tokyo. Ma arvan see et ¾ elanikkonnast on linlased on suur arv. Sest vaid ¼ elab maal. Teistes maades on need arvud teistsugused .

Iseloomusta linnade paiknemist.
Nagu eeltoodud kaatril on näha paiknevad Jaapani linnastud Jaapani mere ja Vaikse ookeani ääres. Enamik linnasid on ka rannikul. See on selle pärast nii, sest meri on üks tähtsamaid transpordi teid Jaapanis ja ka selle pärast et Jaapan on sisemaal väga mägine. Ühesõnaga linnade ja linnastute paiknemine Jaapanis on ära määratud pinnamoe poolt.
Osad linnad on ka sisemaal. Need linnad ei ole väga suured. Nad kõik paiknevad suuremate teede (raudteede, maanteede ja jõed) ääres.

7. Energiamajandus

Milliseid energia varusid leidub selles riigis ? Kanna kaardile.

Jaapanis ei leidu energiavarusid.
7.2Milliseid energiavarusid riik ekspordib ja impordib ?
Jaapan ei ekspordi energiavarusid, kuna need tal puuduvad. Ta impordib naftat ja kivisütt. Sest riik vajab sellegi poolest energiat.
7.3Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse?
Jaapan toodab elektrit põhiliselt tuumaelektrijaamades kuid ka hüdroelektrijaamades ja soojuselektrijaamades. Hüdroelektrijaamu kasutab Jaapan vähem, sest selleks on vaja jõgesid, mis oleks väga kiire vooluga. Kuna Jaapan on väike saar siis ei ole temal küllalt pikki jõgesid hüdroelekterjaamade ehitamiseks. Kuigi Jaapani jõed on enamasti kiirevoolulised, sest Jaapan on mägine maa.
Jaapan kasutab palju tuumaelektrijaamu, sest tal enesel ei ole energiavarusid. Selle kasutamine on Jaapanile odavam, kui muude energiavarudega energia tootmine.
7.4 Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengu taset?
Jaapan kasutas 2004 aastal kokku 243,5 gigavati elektri energiat. Inimene tootetakse elektrienergia toodangust umbes 2 kW. See näitab Jaapan kulutab elektri energiat nagu teisedki arenenud riigid.
7.5 Millised oleksid minu soovitused riigi energia majanduses tõhustamiseks?
Ma arvan et riik võiks kasutada rohkem alternatiiv elektrienergiat. Kuigi ma ei tea kas see on selles riigis võimalik. See oleneb ja pinnamoest ja ka kliimast . Samas kui isegi on võimalik mõnda alternatiiv energiaallikat kasutad, siis ma ei tea kas riigi on kohe selline raha võtta. Aga ma arvan, et Jaapan võiks kaaluda ja võimalusel kasutusele võtta rohkem mõne alternatiiv energiaallika.
8. Riigi põllumajanduse iseloomustamine
8.1Millised on loodulikud eelised põlumajanduse arendamiseks Jaapanis?
8.1.1Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav?
Põllumaa
11%
Rohumaa
3%
Metsamaa
7%
Muu
19%
Ainult 15% kogu Jaapani pindalast on võimalik harida, sellest on
Jaapani põllumajandus on kõrgelt rahastatud ja kaitstud.
8.1.2 Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohalt.
Jaapani pinnamood on mägine, seega on raske leida uut pinda, kus saaks arendada põllumajandust. Jaapani mägialasid lõhuvad ka sügavad kuristikud. Jaapanis on ka palju väikseid jõgesid ja järvi. Jaapan asub Vaikses ookeanis, seal kus tekivad taifuunid, mis rikud palju viljasaaki. Seega on Jaapanis keeruline põllumajandust edasi arendada.
8.1.3 Kliima-kliimavööde, agrokliima iseloomustus.
Honšiu saare poolitab põhjaks ja lõunaks kahe kliimavöötme piir: põhja jääb parasvööde, lõunasse niiske lähistroopiline kliima. Üle Jaapani kirdeosa jookseb mussoonkliima.
Kliima on enamasti pehme, kuid varieerub märkimisväärselt erinevates piirkondades, enamasti tänu kontinentaalsetele õhuvooludele loodest, mis domineerivad talvel ja ookeanilistele õhuvooludele kagust, mis annavad tooni suvekuudele. 4 aastaaega on selgelt eristatavad.
Suvekuude alguses on paarinädalane vihmaperiood , mis saab alguse lõunast ning levib üle terve maa. Suvi on soe ja niiske ning algab juuli keskel. Domineerivad soojad, niisked õhumassid Vaikselt ookeanilt, (temperatuurid on +16º;+32ºC). Sellele järgneb vihmaperiood, mis kestab umbes 1 kuu.
Talved on Vaikse ookeani poolsel küljel enamasti pehmed , kuid kuivad, esineb palju päikesepaistelisi päevi. Samal ajal on Jaapani meri ja selle rannikuala tavaliselt pilvine, ka lund on rohkem (temperatuurid on vahemikus: -24º;+8ºC). Mägine sisemaa ja saare põhjaosa on üks lumisemaid piirkondi terves maailmas, lumi on maas 2-3 kuud igal talvel. Samas lõunapoolsetel aladel on lumetormid haruldased, isegi, kui lund sajab, sulab see enamasti paari päevaga. Kontrastina talve ja suve ekstreemsetele oludele on kevad ja sügis aasta parimad ajad oma rahulike päevade ja selgete ilmadega. Siiski toob varane sügis endaga kaasa taifuune, mis võivad raputada sisemaad oma ägedate vihmadega ja tormituultega.
Sademete hulk on külluslik, 1000-2500 mm aastas, kusjuures reeglina on Lõuna-Honšiu sademete rohkem (keskmiselt 3500 mm), kui Põhja-Honšiu (keskmiselt 1000-1500 mm) ning suvel sajab rohkem Vaikse ookeani poolsetel aladel kui Jaapani mere ääres.
Aasta keskmine temperatuur varieerub 9,6°C saare põhjaosas kuni 16,2°C lõunas.
Jaapanis on pikk vegetatsiooni periood, aastas saadakse 2-3 (lõunas) saaki
8.1.4 Mullad .
Honšiu saare põhja osast alates on valdavaks lettmullad. Lettmuldasid iseloomustab horisontide silmnähtav erinevus ning huumuse vähene kogus. Kogu mullakihi keskmiseks paksuseks on 1 meeter, mis on Jaapani oludes üsna kõrge. Lettmuldadel on suhteliselt hea põllumajanduslik potentsiaal, seda tänu oma soodsale niiskustasakaalule ja kõrgele viljakusele.
Alates Honšiu saare lõuna osast laeriitmullad. Viljaka mulla kiht on seega õhukene. Laeriitmullad moodustavad tõsiseid probleeme põllumajandusele, kurnates põllukultuuri üsna kiiresti välja.
8.1.5Maaparandustööd
Üle poole põllumaast on niisutatav. Kuivendus töid ei tehta.
8.1.6 Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei.
Jaapanis pole võimalik tegeleda igal pool põllumajandusega, sest Jaapan on mägine riik. Seega saab tegeleda põllumajandusega ainult teadudes kohtades.
8.2 Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks?
8.2.1 Kapitali olemas olu.
Põllumajandustootmine on kallis ja kultiveeritavat maad napib, imporditakse üle 50% põllumajandussaadustest, täielikult katab kodumaine tootmine vaid riisinõudluse.
8.2.2. Tööjõud
Põllumajanduses töötava elanike arv on 12 miljonilt alanenud 3,621 miljonile, mis on 1,7 % vähem kui 2003. aastal. Samuti on põllumajandustöötajate keskmine vanus pidevalt kasvanud. 2004. a oli 57 % põllumajandustöötajatest vanemad kui 65 aastat. Põllumehe sissetulek on viimase kolmekümne aastaga kahanenud 36 %E-lt vähem kui 30 %E-le võrreldes tööstustöölise omaga .
8.2.3 Valitsuse majanduspoliitika
Valitsus panustab rohkem impordile-ekspordile. Sest Jaapan on väike ning mägine riik, pole mõtet üle liia raha panustada sinna, kust seda tagasi ei saa, rohkem
8.3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud?
8.3.1.Peamised põllukultuurid
Kõige enam kasvatatakse riisi, see hõlmab üle poole külvimaast. Veel kasvatatakse nisu, otra , kaunvilju, köögivilja, bataati, kartulit , puuvilju, teepõõsast, tubakat , suhkrupeeti(Hokkaidol) ja suhkruroogu (lõunas).
8.3.2. Kas mõne kultuuri kasvatamisel on maailma esimeste hulgas?
Jaapanlased ei ole millegi kasvatamisel maailma esimete hulgas, kuigi Jaapanis kasvab palju riisi.
8.3.3. Enam arenenud loomakasvatusharud .
Jaapanis ei tegeleta eriti loomakasvatusega.
8.3.4. Kas mõne loomakasvatusharu arengult on maailma esimeste hulgas?
Ei, Jaapan ei ole esimeste hulgas.
8.4.Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?
8.4.1.Milliste põllumajandustoodangutega varustab end ise?
Kaloripõhisel arvestusel varustas Jaapan 2003.aastal end toiduainetega 40 % ulatuses (1960.a 80%), teravilja osas kaeti omatoodanguga vajadus 14 % ulatuses. Jaapan suudab toota kogu siseturul vajamineva riisi, 82% juurviljadest ja 44% puuviljadest. Piimatoodete ja linnuliha osas kaetakse ise 2/3 vajaminevast kogusest. Loomaliha vajadustest suudetakse ise katta kõigest 1/3.
8.4.2Milliseid põllumajandustooteid sisse ostab?
Jaapan ostab sisse kõiki põllumajandustooteid sisse, välja arvatud riisi, seega on Jaapan maailma suurim toiduainete importija. Ta ostab sisse umbes 60% vaja minevatest toiduainetest. Teravilja 86%, juurvilja 18%, puuvilja 56%. Piimatoodetest ja linnulihast 1/3 ning loomalihast 2/3.
8.4.3Milliseid tooteid ekspordib?
Jaapan ei ekspordi mingeid põllumajandustooteid
8.4.4. Milliste toodete ekspordilt on maailma esimeste hulgas?
Kuna Jaapan ei ekspordi põllumajandustooteis, siis ei kuulu ta kuhugi maailma esimeste eksportijate hulka.
9.5. Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme?
Jaapanis esinevad suured üleujutused, mis võivad saagi rikkuda.
9. Metsamajandus ja metsatööstus
9.1 Kui suurel pindalal kasvavad metsad Jaapanis.
Jaapanis on metsamaa all 67%. See on väga suur protsent, kui veel arvestada, et Jaapan on väike saareriik . Kõige suurem metsamaa protsent on Soomel 76%, siis tuleb Rootsi 68% ning siis ongi Jaapan oma 67%.
9.2 Mis tüüpi on Jaapanis kasvavad metsad ja millised on peamised puuliigid?
Jaapanis on kolm erinevat tüüpi metsi. On parasvöötme okasmets ja segamets ning niisked lähistroopilised metsad. Puuliikidest on levinumad bambused, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud.
9.3 Kus paiknevad suuremad metsamassiivid ?
Suuremad metsamassiivid paiknevad ranniku aladel, üle terve riigi. Riigi sisealasid hõlmavad suured mäestikud ja kuristikud
9.4 Milleks metsi kasutatakse?
Jaapani puitu kasutatakse peamiselt saematerjaliks, kuigi ka palju puitu imporditakse sisse. Jaapani oma puit katab aasta vajadustest umbes 18-20 %. See protsent aastatega palju langenud, aastal 1960 oli see t 87%
9.5 Arvestades Jaapani üldist majanduslikku arenguttaset püüa iseloomustada metsamajandust ja metsatööstust.
Jaapani metsatööstus seisneb eelkõige puidu importimisel, sest endal tal ei ole piisavalt puidu varusid. Seoses metsamaterjali eksportivate maade töödeldud toodangu eksportimise soodustamise poliitikaga, kahanes saematerjali import Jaapanisse kümnendiku võrra võrreldes 2001. aastaga.
9.6Kas olemaolevad puiduvarud rahuldavad Jaapani vajadusi
Jaapanis olemas olevad puidu varud ei kata vajadusi. Kuigi 70 % Jaapani pindalast on kaetud metsaga, ulatus 2003. a saematerjali sissevedu 15,34 miljoni tihumeetrini ning metsatööstus sõltub enamuses sisseveetavast puitmaterjalist. viimastel aastatel on suutnud Jaapan oma metsatööstust toorainega varustada 18-20 % ulatuses (1960. a 87%).
9.7. Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidu tooteid? Milline on tema osa maailmamajanduses?
Jaapan ekspordib puidu tooteid. Tema osa maailmamajanduses pole eriti suur.
9.8Millised võiksid olla peamised probleemid Jaapanis, mis on metsaga seotud?
Jaapanlased on palju looduses kujundanud enda käe järgi. Nii võibki pidada üheks probleemiks inimest, sest ta teeb metsaga mida tahab. Ehitab kiirteid läbi metsad ja läbi mägede. Samas on jaapanlased loodushoidlikud, nad on rajatud palju parke ja kaitsealasid.
10. Tööstuse areng
10.1 Milliseid tööstuslikke tooraineid riigis leidub?
Jaapanis leidub vasemaaki ja polümetallilist maaki.
10.2 Millised tööstusharud on Jaapanis esindatud ?
Jaapanis on esindatud järgmised tööstusharud:
Kõige enam on autotööstust, siis on elektroonikatööstus ning kolmas on laevaehitus .
Seejärel on ka esindatud järgmised tööstusharud(mitte järk):masina ja metallitööstus,
must metallurgia , kergetööstus, toiduainetööstus, keemiatööstus, naftatööstus, värviline metallurgia, alumiiniumitööstus, metsa-ja puidutööstus.
Vähesel määral ka kalatööstus ning tselluloosi-ja paberitööstus.
10.3 Kus paiknevad suuremad tööstusharud?
Suuremad tööstusharud paiknevad suuremate linnade ääres. Seega ka rannikul. Suurimad tööstusharud asuvad Tokyo, Osaka , Yokohama linnakutes.
10.4 Milliseid tööstusharusid riik impordib ja ekspordib?
Peamised ekspordiartiklid on masinad ja seadmed , sealhulgas autod, elektrilised masinad ja elektroonikatooted, mis moodustasid 72% koguekspordist; keemiatooted moodustasid 8% ja raud, teras ning metalltooted 6,2% ekspordist.
Impordis moodustas 2002. suurima kaubagrupi masinad ja seadmed (31,8 %); järgnesid mineraalkütus 19,4 ja toiduained 12,5 %-lise osaga ning tooraine
10.5 Iseloomusta masinatööstuse toodangu arengut.
2002. aastal Jaapani toorterase toodang suurenes 4,7 %, jõudes 107,75 mln tonnini. Terase eksport kasvas 19,2 %, 36,32 mln tonnini ja import vähenes 13,6 % 5,26 mln tonnini.
Olles masinaehitusseadmete tootmiselt maailma number üks, on Jaapan oluliselt suurendanud kontrolli masinaehitusseadmete tootmise osakaalu , mis töötavad arvutimälusse salvestatud juhendite kohaselt. Perspektiivikaks peab Jaapan robotite tootmist ja nende rakendamist koduses majapidamises (ennustuse kohaselt 30% 2010. a valmistatud robotitest), meditsiinis ja hoolekandes. 2002. aastal tootis Jaapan 62 335 robotit koguväärtusega 391 mlrd jeeni.
10.6 Millised võiksid olla kõrgtehnoloogia arengu eelised Jaapanis?
Jaapanil on head eelised kõrgtehnoloogia arendamiseks. Kõrgtehnoloogia arendamiseks kulub vähem toorainet, mida imporditakse, seega on seda odavam toota. Kuna kõrgtehnoloogia on praegu hinnas siis on ka mõttekas seda haru edasi arendada. Kõrgtehnoloogia arendamiseks läheb küll vaja harutud tööjõudu, aga jaapanlased on töökas rahvas nii et tööjõu harimine pole probleem. Samas nõuab kõrgtehnoloogia suuri kapitali investeeringuid, mida Jaapanil on, kui ta soovib seda arendada.
11. Transpordi iseloomustamine
11.1 Millised looduslikud tegurid soodustavad või taksitavad transpordi infrastruktuuri arengut?
Jaapan mägine saarte riik. Seega taksitavad transpordi infrastruktuuri arengut: mäed, läbi nende on raske teid ehitada ja üle nende on ka keeruline ning see nõuab palju kapitali; teiseks on see et Jaapan on saarte riik, siis et teid ehitada läbi terve riigi peab rajama palju erinevaid sildu , mis jälle nõuab palju kapitali. Kuna Jaapanis on palju maavärinaid ja taifuune, mis lõhuvad kõike, siis tuleb tihti ka liiklusteid uuendada ja parandada.
11.2 Millised transpordi liigid võiksid olla olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes ?
Nii sise- kui rahvusvahelistes vedudes on lennu reisijate arv kasvanud alates1975 aastast. Kuigi pärast 2001 aasta 11. septembrit on lennu reisijate arv vähenenud ja ka kaubavedude osakaal lennukiga on vähenenud peale seda, sest täiendati ohutusreegleid. Samas ajavahemikus on kaupade vedu autodega suurenenud 141% ja laevadega 3 %. Veerandsajandiga on kaupade vedu raudteel kahanenud rohkem kui poole võrra, sest on tekkinud uued ja kiiremad liiklemisvahendid. Riigisiseses reisijateveos domineerivad kindlalt sõiduautod- bussid ja rongid, sest Jaapan on suhteliselt väike riik ja seega saab nendega piisavalt kiiresti ja odavalt sihtkohta. Rahvusvahelistes kaubavedudes domineerib kindlalt meretransport , sest Jaapan on saare riik ja seega on tal kõige lihtsam liikuda laevadega.
11.3 Iseloomusta eri transpordiliikide arengutaset.
11.3.1 Autotransport
Autotransporti saab kasutada ainult riigi siseses liikumises, sest Jaapan on saare riik.
Mootorsõidukite hulk Jaapanis kasvas 2001. aastaks 76,3 miljonile, sõiduautosid oli neist 53,5 miljonit.
1987. a kinnitas Maanteenõukogu kiirtee -ehitusplaani, milles kohaselt seati eesmärgiks aastaks 21. sajandi alguseks ehitada valmis 14 000 kilomeetrit kiirteid, 2001. a oli neist käigus 9000 km. Ühtekokku on Jaapanis maanteid 1,16 mln kilomeetrit, neist kõvakattega 534 000 km. Enamus teedest asuvad rannikul, linnade vahelises liikumises, sest sisemaal on mäestikud, kus pole eriti linnu.
11.3.2. Raudteetransport
Raudteetransport on sammuti ainult riigi siseseks liikumiseks.
Veerandsajandiga on kaupade vedu raudteel kahanenud rohkem kui poole võrra, sest on tekkinud uued kiiremad võimalused kaupade transpordiks .
Süstikrongide reisijate arv kasvas 0,7 % võrra, küündides 283 miljoni. Süstikrongid on väga kiired ja ka odavad ning seega ka rahva seas populaarsed .
11.3.3. Siseveetransport
Jaapanis asuvad jõed on lühikesed ja kärestikulised, seega ei toimu nendel mingit erilised transporti
11.3.4. Meretransport.
Rahvusvahelistes kaubavedudes domineerib kindlalt meretransport, millega 2001. veeti 880 mln tonni kaupu, mis moodustas üle 80 % kaupade ekspordist-impordist. Kaupade vedu on 1975 aastast kuni 2001 aastani suurenenud kuni 33%.
Brutotonnaažilt on Jaapan maailmas kuues (Panama, Libeeria, Bahama, Kreeka ja Malta järel) laevandusriik 14,5 mln-ga, kusjuures võrreldes esimese viiega on Jaapanil aluseid rohkem – 7 924
11.3.5Õhutransport
Jaapani siseriiklikud kaubaveosed kasvasid 2001. rahandusaastal 0,5 % 580,7 mld tonnkilomeetrile, sealjuures vähenes kaubavedu lennukitega esmakordselt üheksa aasta jooksul, osalt tingituna täiendavate ohutusreeglite rakendamisest 11. septembri (2001) terrorirünnaku järel. Samas on lennutranspordi maht 1975. aastaga võrreldes kasvanud kuus ja pool korda. Lennureisijate arv 2001. aastal pisut kahanes - 111 miljonile, sealhulgas lennureisijaid siseliinidel oli 94,5 mln ja rahvusvahelistel liinidel 16,9 mln.
11.4 Kuidas on võimalik Eestis jõuda Jaapanisse kõige kiiremini? Millised on teised transpordi võimalused sinna jõudmiseks?
Kõige kiiremini jõuab Jaapanisse lennukiga. Kui kiirest sihtkohta jõuab olenebki sihtkohast. Reis kestab umbes 15 tundi.
Lennukiga minna Jaapanisse ongi kõige mõttekam. Teine võimalus on minna oma autoga läbi erinevate riikide. Näiteks läbi Venemaa, aga see on täiesti mõttetu, sest Jaapanisse jõudmiseks kuluks vähemalt 1kuu.
12. Turismi iseloomustus
12.1. Kas riik on tuntud turismi maa?
Jaapan on päris tuntud turismimaa. Kuigi ta ei kuulu esimese kümne külastatud turismi maa hulka.
12.2 Millised on turismi arengueelduses Jaapanis?
Jaapanil on huvitav ajalugu ja täiesti teistsugune kultuur kui Euroopas. Jaapanil on soe kliima ning teistsugune loodus, kaasa arvatud see et Jaapan koosneb saartest. Jaapanil on ka omapärane köök. Kui kõiki neid eeldus arvestada, siis saaks riik teha endast tõelise turismi magneti, kui ta seda tahaks ning kui tal olek kapitali mida kasutada.
12.3Uuri välja milliseid sihtkohti külastatakse Jaapanis kõige enam.
Toon siia top 10, sihtkohtadest mida kõige enam külastatakse:

Tokyo

Kyoto

Osaka

Nagoya

Hiroshima

Nikko

Nara

Kobe

Yokohama

Sapporo
12.4. Kas eesti firmad pakud Jaapanisse reise ?
Eesti turismifirmad pakuvad Jaapanisse reise.
Näiteks: Reisiekspert: Manila & Luzon,Osaka, Šanghai, Tokyo
Kaleva Travel : ringreisid kevadel ja sügisel
12.5. Kui suure osa moodusta turism sisemajanduse kogutoodangust?
Turism ei moodust kuigi suurt osa SKT-st. See on väga väike osa
8. Kasutatud kirjandus:
1.Raamatud:
Maailma atlas Eesti entsüklopeediakirjastus 2000
ENE 4 istkoni
2.Interneti aadressid :
http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan
http://www.vm.ee/est/kat_479/
http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/4142.ht m
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/jaapan.ht m
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/jaapan.ht m
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/jaapan_liina.ht m
http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbsum.pl?cty=JA
http://www.census.gov/ipc/www/idbpyr.html
http://www.eia.doe.gov/emeu/cabs/Japan/Full.html
http://www.google.ee/search?q=jaapani+kliima&ie=UTF-8&hl=et
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel189_165.html
http://www.eas.ee/?id=1354
http://www.kalevatravel.ee/120386
http://www.reisiekspert.ee/default.asp/ac/reisiinfot/id/463/lan/ee
21

.DOC Laadi alla originaalfail 22 lk · .doc · 74 allalaadimist

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia #1

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia #2

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia #3

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia #4

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia #5

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia #6

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia #7

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia #8

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia #9

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia #10

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia #11

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia #12

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia #13

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia #14

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia #15

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia #16

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia #17

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia #18

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia #19

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia #20

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia #21

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia #22

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

74 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

aliisk Õppematerjali autor

Jaapani kohta nii loodugeograafilised andmed kui ka majandusgeograafia andmed.
Koostatud 10 ja 11 klassi geograafia töövihikute küsimuste põhjal

jaapan aasia

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Jaapani ühiskonnageograafia

................................... Transpordi iseloomustus 13...............................................................................................Turismi iseloomustus 14...................................................................................................Kasutatud materjal Riigi üldiseloomustus Üldandmed Pindala: 377 835 km² Rahvaarv: 127 066 000 inimest Pealinn: Tky Pealinna elanike arv: 8 550 000 inimest Keel: jaapani Rahaühik: jeen (JPY) Geograafiline asend Jaapan koosneb saarteketist, millest 4 suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km²), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala

Geograafia

doc

Jaapan

Seal elab 127 960 000 inimest, kellest umbes 8 803 200 elab Jaapani pealinnas Tokyos. Jaapani riigikeeleks on jaapani keel. Rahaühikuks jeen. Geograafiline asend Joonis 1. Jaapani kaart Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan on pikliku kujuga ning koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Looduslikud tingimused Pinnamood Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani

Geograafia

doc

Jaapan

JAAPAN 1.Jaapanist Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan on saja viimase aasta jooksul suutnud üllatada oma erandliku muutumis- ja arenemisvõimega. Ajavahemikus 1639 -1868 oli maa täielikult eraldatud muust maailmast: jaapanlasi ei lastud maalt välja ega ühtegi võõramaalast ei lastud maale, ristiusk oli surmanuhtlusega karistatav. Kui Jaapan piirid avas, siis oli ta arengutasemelt keskaegne feodaalriik. Vaatamata II maailmasõja suurtele kaotustele, suutis Jaapan tõusta maailma kolme suurima tööstusriigi hulka

Geograafia

docx

Jaapani rahvastik

Jaapani rahvastik Sander Randoja 10 klass jaapani rahvaarv on 2013 aasta seisuga 127 325 000 inimest.Jaapan on riik kus jaapanlased moodustavad 99,4% koguelanikonnast.Jaapanlaste hulka kuuluvad ka Hokkaido saare põlisasukad, neid on ligi 20000 kogu rahvaarvust.Teise maailmasõjaajal viidi Jaapanisse päris palju korealasi kesnüüd moodustavad kõigist mittejaapanlastest 40%. Jaapanis leidub ka hiinlasi ning vietnamlasi kuid nende osakaal pole väga suur. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar Peale teist maailmasõda, kui sõda läbi sai ning inimeste eluolu paranes tuli suur beebibuum. Tol ajal sündinud lapsi on nüüd aga väga palju ning kõik vananevad väga jõudsalt. Jaapanlaste keskmine eluiga on 81,25 (2006), mis on maailmas väga kõrgel tasemel.2004. aastal oli 19,5% elanikest 65 aastased või vanemad, 2006. aastal oli sama näitaja juba 20,8% ja

Geograafia

doc

Jaapani rahvastiku referaat

JAAPAN 1. Jaapanis elab 126 475 664 inimest. Riigi rahvaarvult on tegu suurriigiga, kuna Jaapan asub maailmas rahvaarvu poolest 10. kohal. Enam-vähem samapalju inimesi nagu Jaapanis elab ka Mehhikos ja Venemaal. 2. Võib öelda, et rahvastik paikneb üpriski ebaühtlaselt, kuna enamus inimkonnast elab rannikualadel, kuna sisemaal asub mitmeid vulkaane. Jaapani keskmine rahvastiku tihedus on 336 inimest ruutkilomeetril. Tihedamini on asustatud muidugi suuremad linnad nagu Tokyo, Yokohama, Kobe, Osaka, Nagoya jne kus inimesi elab ühel ruutkilomeetril üle 700

Geograafia

doc

Jaapan (Riigi iseloomustus)

JAAPAN Riigi iseloomustus Tallinn 2011 JAAPAN Riigi lipp Globaalne kaart · Saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. · Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Neist neli suuremat on Honsh, Hokkaid, Kysh ja Shikoku, mis kokku moodustavad 97% Jaapani maismaa pindalast.

Geograafia

ods

Jaapan

Puhja gümnaasium Elis Uiboupin 10r Jaapan Referaat Juhendaja: õpetaja Aili Tamm Puhja 2009 2 Sissejuhatus Autor valis oma referaadi teemaks Jaapan, kuna see tundus talle olevat kõige huvitavam riik. Jaapani esmakordne külastaja peab arvestama väikese kultuurisokiga, mis tõusva päikese maale astudes tabab. Elu on Jaapanis võrreldes sellega, millega me harjunud oleme, tunduvalt erinevam. Lisaks aasiapärasele kirevusele ja idamaisele olustikule liitub Jaapani elustiiliga ka ülimoodne lääne tehnikamaailm, mille eestvedajaks ongi tegelikult saanud juba Aasia riigid eesotsas Jaapaniga. Siit tulevad

Geograafia

doc

Referaat - Jaapan

GEOGRAAFIA Avinurme Gümnaasium 10.klass JAAPAN Koostaja : Rahel Pihlak Õpetaja : Ene Lüüs Sissejuhatus Mina valisin Jaapani, sest sellest riigist ei teadnud ma varem suurt midagi. Uurimise käigus sain teada palju, nii geograafia vallast, põllumajandusest, energeetikast, metsandusest, riigi valitsemisest, majandusest, haridusest, kultuurist ja religioonist, spordist, muusikast,

Geograafia

Rohkem sarnaseid