Referaat Uus-meremaast (2)

Uus- Meremaa
REFERAAT
Antsla2010
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Riigi üldiseloomustus 4
2.Riigi arengutaseme iseloomustamine 6
3.Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 7
4. Rahvastik 7
5.Rahvastiku soolis -vanuseline koosseis 8
6. Energiamajandus 9
7.Riigi põllumajanduse iseloomustus 10
7.1 Looduslikud eeldused 10
7.2 Majanduslikud eeldused 10
7.3 Põllumajanduse üldiseloomustus ja eksport 10
8. Metsamajandus ja metsatööstus 13
9.Tööstuse arengutase 14
10.Transpordi iseloomustus 15
10.1 Autotransport 15
10.2 Raudteetransport 15
10.3 Siseveetransport 15
10.4 Meretransport 16
10.5 Õhutransport 16
11. Turismi iseloomustus 17
Kokkuvõte 18
Kasutatud allikad 19
Lisad 20
Lisa1.Riigikaart 20
Lisa2. Põllumajandussaaduste jaotus 20

Sissejuhatus

Tegin enda referaadi väikesest Vaikse ookeani lõunaosas asuvast saarekesest Uus-Meremaast. Valisin just Uus- Meremaa , kuna see asub Eestist väga kaugel ja see on olnud alati minu jaoks üks unistuste paiku kuhu ma sooviksin reisida . Et reis, mis ma loodan ka kunagi toimub oleks põnevam ja lihtsam minu jaoks, uuringi selle saarekese geograagiat, rahvast ja vaatamisväärsusi. Referaadis on veel juttu põllumajandusest, riigi arengust, metsandusest, energiamajandusest tööstusest ja muust huvitavast. Põhieesmärk ongi teada, saada millisel tasandil on Uus-Meremaa arengu poolest, kas ta konkureerib maailma arenenumate riikidega või on ta arengult maha jäänud muust maailmast, kuna asub nii võrd kaugel.

1. Riigi üldiseloomustus

Üldandmed
Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa ( maoori keeles)
Geograafilised koordinaadid: 41 00 S, 174 00 E
Pindala: 268 680 km2.
Maapiire: 0km
Rannajoont : 15 134 km
Elanikke: 4 035 461 (2005 aasta seisuga)
Elanikke pealinnas:451 700 (2005 aasta seisuga)
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia
Riigipea : Elizabeth II
Riigikeeled: inglise, maoori, Uus-Meremaa viipekeel
Pealinn: Wellington
Rahaühik: dollar
Riigitähised: NZ, NZL
Geograafiline asend
Uus-meremaa on saare riik Okeaania edelaosas. Ta asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel alal (nn. Vaikse ookeani tulerõngas). Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiliselt paikneb ta kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Neid kahte saar eraldab Cooki väin. Väiksemad saared võrreldes nende kahe suurimaga on tühise pindalaga. Uus-Meremaa pealinn Wellington asub Põhjasaare lõunakaldal, Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn.
Uus-Meremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue, mis on iseseisvad, aga ainult vaba assotsiatsioonina, nad on Tokelau ja Rossi Sõltuvuses, mis tähendab Uus-Meremaa territoriaalseid nõudeid Antartikas.[3]
Uus-Meremaa on just eriline oma eraldatuse tõttu, olles eraldatud Austraaliast loodesse Tasmaani mere poolt üle 2000 km. Lähimateks naabriteks on põhjas on Fidži, Tonga ja Uus- Kaledoonia .
Antropoloogid on nimetanud Uus-Meremaad koos Hawaii ja Lihavõttesaarega Polüneesia Kolmnurgaks. [4]
Uus-Meremaa on geoloogiliselt noor, valdavalt mägine maa. Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel. Mägisem ja kõrgem on Lõunasaar, selle telgmise osa moodustavad Lõuna- Alpid . Lõunas on fjordrannikut. Saarel esineb ka geisreid, kuumaveeallikaid ja mudavulkaane.
U-M on maavarade poolest mitmekesine , kuid nende varu on väike. Kõige rohkem leidub maagaasi, olulised on ka naftat, kuld ja ehituskivimid.
Suurem osa U-M asub parasvööndis läänetuulte valitsemisalas, ainult äärmine põhjaosa ulatub lähistroopilisse vööndisse. Kliima on mereline , ühtlane ja pehme.
U-M on palju veerikkaid jõgesid, neist pikim on Taupo järvest väljavoolav Waikato(445 km). Lõuna- Alpides aeg-ajalt puhuv föön põhjustab liustikke sulatades suuri üleujutusi. Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi, tektoonilisi kui ka liustikutekkelisi( suurim Taupo, sügavaim Hauroko)
Algselt leidus Uus- Meremaal palju viljakaid pruun-, punapruun-, ja mustmuldi, neid on aga kahjustanud metsaraie ning maakasutuse ja sissetoodud loomade elutegevuse tagajärjel tekkinud erosioon .
Uus-Meremaa taimestik ja loomastik on ainulaadsed, üle 3/4 taimeliike on endeemid. Mitmerindelistes metsades kasvab palju liaane, epifüüte ja sõnajalgpuid. Põhjasaarel kasvab ka hiiglaslik kauripuu, Lõunasaare suuri raiesmikke katab sekundaarne võsa. Uus-meremaa on oma loomastiku omapära tõttu omaette faunistiline piirkond. U-M puuduvad kiskjalised ja sõralised, üle 90% linnuliikidest on endeemsed( kiivi , tui, kea jne). Ainus roomaja on põhjaosa väikesaartel elutsev hateeria. Leidub väga palju sissetoodud loomalikke, neid on üle 600( siil , hiir , küülik, rebane , tuhkur, rott , horv, metssiga , põder, varblane , kuldnokk, rästad jne) on soodsa elukeskkonna tõttu hästi kohanenud, kuid paljud neist on mõjunud kohalikule loodusele hukatuslikult. [2]

2.Riigi arengutaseme iseloomustamine

Uus-Meremaal on kaasaegne arenenud majandus, mille SKT on ligikaudu 101 688 miljardit dollarit (seisuga 2005).
Riigil elatustase (SKT elaniku kohta) on ligikaudu $26,400 (suhtelised arvud Austraalias $31,900 ja USA-s $41,800). Elustandardeid on mõõdetud ka mitmel muul kujul, sealhulgas inimarengu indeks (2005. aastal 19. kohal) ja ökonoomia 2005. aastal ülemaailselt 15-ndal kohal.
Kolmanda astme sektor tööstuses on ka suurim sektor terves riigi majanduses, moodustades ligikaudu 67.6% SKT-st, millele järgnevad teine tööstus sektor 27.8% ja esimene tööstussektor 4.7% (andmed aastast 2005) .
Uus-Meremaa on riik, mis toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikule toodangule, millest peaaegu 20% ekporditakse riigist välja (võrdluseks Inglismaal 21%, Soomes 49% ja Belgias 83%). See teeb Uus-Meremaast iseäranis haavatavaks tarbeesemete hinna langusele maailma majanduslanguse korral. Põhilised ekspordi tööstusharud on põllumajandus, aiandus , kalapüük ja kalatööstus ning metsandus, mis moodustavad umbes poole riigi ekspordist. Riigi põhilised ekspordipartnerid on Austraalia 22.4%, USA 11.3%, Jaapan 11.2%, Hiina 9.7%, Saksamaa 5.2% (2004). See on draamatiline muutus pärast 1965. aastat kui Inglismaa sai Uus-Meremaa ekspordist üle poole.
Uus-Meremaal nauditi kõrget elutaset tänu stabiilsele toodete ekspordile, mis baaseerus tugevale sõprussuhtele Inglismaaga. Aastal 1973 ühines Inglismaa Euroopa Liiduga ning hakkas kinni pidama oma kauplemis poliitikast . Samal ajal mõjutasid Uus-Meremaa majanduse elujõudu ka teised tegurid, näiteks naftakriis. See viis väga tõsise majandusliku kriisini, mille jooksul langes Uus-Meremaa elatustase madalamale kui see oli Austraalias ja Lääne-Euroopas.[4]

3.Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse

APEC – ( Asia - Pacific Economic Cooperation ) Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon
OECD – ( Organisation for Economic Co-operation and Development ) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon , 30 liikmesmaad
SPF – (Pacific Islands Forum) Vaikse Ookeani Saarte Ühendus (tõlge ligilähedane)
SPC – (Secretariat of the Pacific Community) Vaikes Ookeani Kogukonna Sekretariaat (tõlge ligilähedane) [1]

4.Rahvastik

Kuna Uus- Meremaal elab 4 331 600 inimest, on see pigem keskmine riik.
Nagu tabelilt näha, on rahvaarv kasvanud üsna sujuvalt , kuigi 2001st aastast on kasv natuke hoogsamalt edasi läinud. Viimase 14 aastaga on rahvaarv suurenenud 571 236 võrra.
[12]
Keskmine rahvastiku tihedus on 16.1 in/km2. Uus- Meremaa asub maailma riikide edetabelis rahvastiku tiheduse poolest 200. kohal. Esimesel kohal asub Macau (18 534,247 in/km2), teisel Monaco (16 923,077 in/km2) ning kolmandal Singapur (7 022,81 in/km2). Võrreldes naaberriigi Austraaliaga (2,88 in/km2) [11], mis asub 233. kohal, on Uus- Meremaa rahvastiku tihedus ikka palju suurem. Austraalia nii väike rahvastiku tihedus on tingitud sellest, et suurt osa riigist katavad mitmed kõrbed ning inimesed on koondunud äärealadele elama, jättes riigi keskosa hõredalt asustatuks.
Lõunasaar on Uus- Meremaa suurim osa ning seda katavad kõrged Lõuna- Alpid. Põhjasaar on vähem mägine ning sinna on koondunud ka 8 kõige tähtsamat Uus- Meremaa linna ning pealinn, kus toimub peamine majandustegevus . Ilmselt seetõttu elabki 76% riigi rahvastikust Põhjasaarel. Linnades elab 87% Uus- Meremaa rahvastikust. Peaaegu kõik Uus- Meremaa linnad asuvad vee ääres. Seetõttu elab peamine osa riigi rahvastikust äärealadel[13]

5.Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis

Alla 15- aastaste seas on poisse 10,6% ning tüdrukuid 10,7%. 15- 65 aastaste hulgas on mehi 33,3% ja naisi 33,2 %. Üle 65- aastaseid mehi on 5,8% ning naisi 7%. On näha, et mehi- naisi on üsna võrdselt kuni 65nda eluaastani, sealt edasi on naiste osatähtsus suurem.
Sündimus (2009)- 15‰
Suremus (2009)- 7‰
Loomulik iive (2009)- 8‰ (sünnid- surmad )
Kõige varasem aasta mille kohta infot saab on 1986. Sel aastal oli loomulik iive 3‰ ning järgnevatel aastatel kõikus see päris palju. 1991 ja 1992 oli iive isegi 11‰. Nüüdseks on see jällegi langenud.
Keskmine eluiga- 80 aastat
Keskmine eluiga naistel- 82 aastat
Keskmine eluiga meestel- 78 aastat [17]
Keskmine eluiga on kindlasti kõrge. See on tingitud sellest, et Uus- Meremaal on kõrge elatustase ning head elutingimused . Väga vähesed inimesed elavad vaesuses.
Uus- Meremaa rahvastikupüramiid aastal 2009 [14]
Naisi on vanemas eas rohkem kui mehi, sest mehed riskivad tihedamini oma elu ja tervisega . 0-65 aasta vanuseni on naisi ja mehi suhteliselt võrdselt. Alla 15- aastaste osatähtsus on 20,7 %, 15-65 aastaseid 66,5% ning üle 65- aastaseid 12,8%. Kõige enam ongi tööealisi inimesi. Alla 15- aastaseid lapsi on rohkem kui vanureid. Mõnes kohas on ka tühimikud. Need olid põhjustatud 1980ndate suurest majanduskriisist, mis oli omakorda põhjustatud naftakriisist.
Uus- Meremaa kuulub demograafilise ülemineku kaasaegsesse rahvastiku tüüpi, sest tööealisi on üle poole riigi elanikkonnast, lapsi alla 25%. Suremus jääb 10‰ piiridesse .

6.Energiamajandus

Vaatamata suhteliselt väikesele rahvaarvule ja rohketele loodusressurssidele, on Uus-Meremaa puhas energia sissevedaja. Energia tähtsus seisneb naftasaaduste kujul. Umbes 30% põhienergiast tuleb taastuvatest energiaallikatest. Uus-Meremaa energia tarbimine on 4.53 energiaühikut kapitali kohta, pisut vähem kui OECD keskmine 4,67. Uus-Meremaa on üks 13 OECD riigist, mis ei kasuta tuumaelektrijaamu. [6]
Uus-Meremaal mõlemal saarel on põhiliseks energiaks hüdroenergia. Elektrienergiat toodavad 29 hüdro- ja 9 geotermilist elektrijaama (üle 63% elektrienergiast). Suurim hüdroelektrijaam on Põhjasaarel asuv kaskaad. Lõunasaarel aga Clutha ja Waitaki jõgedest ning Fiorland`s Lake`st. Soojuselektrijaamades toodetakse 27% energiast. Ligi veerand riigi energiavarudest kaetakse maagaasi-, söe ja geotermiliste jõujaamadega. Suuremad energiatööstuse keskused on: Auckland, Whangarei, Hamliton, Taurunga, New Plymouth, Napier ja Palmestron Põhjasaarel ja Nelson ja Dunedin Lõunasaarel. Aastas toodetakse 38,39 miljonit kWh energiat. Uus-Meremaal on piisavalt energiat, nad ei pea seda importima. [1]
2006 aasta seisuga:
Naftasaadused inimese kohta: 1, 57 tonni
Gaas inimese kohta: 1,014 m 3
Elekter inimese kohta: 10, 049 kWh
Uus-Meremaa energiakulu on pisut väiksem kui maailma keskmine. [6]

7.Riigi põllumajanduse iseloomustus

7.1 Looduslikud eeldused

Loodusolud on põllumajandusele, eriti loomakasvatusele väga soodsad. Riigi pindala on 27 miljonit ha, millest põllumajandusmaad 14 miljonit ha ja metsaistandusi 1,8 mln ha. Põllumajandusmaast on teravilja all vaid 170 000 ha, aedvilju kasvatatakse 51 000 ha-l, puuviljaaedu on 112 000 ha. Ülejäänu(13,7 mln ha)on karjamaa , kus rohi kasvab 12 kuud aastas ja kari on aasta läbi karjamaal.[7]
Pinnamoe poolest on Uus-Meremaal suhteliselt keeruline põllumajanudsega tegeleda, kuna ta on väga mägine maa ja ta asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel ala. [1]
Suurem osa Uus-Meremaast asub parasvööndis läänetuulte valitsemisalal, ainult äärmine põhja osa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C. Lõuna- Alpide läänenõlvakuil sajab kuni 7500 mm/a, idaosas on tunduvalt kuivem . Põhjasaare lääneosas sajab keskmiselt kuni 1600, idaosas 1300 mm/a. Põhiliselt on Uus-Meremaal kerged mullad , aga suureks probleemiks on tuule erosioon. Kohekindlasti igal pool pole võimalik tegeleda põllumajandusega, just Põhjasaarel on tegelemine natukene raskendatud, sest seal leidub vulkaanilist tegevust ja ka kõrgemaid mägesid katavad igijää ja lumi. [2]

7.2 Majanduslikud eeldused

Uus-Meremaa majanduse aluseks ongi peamiselt tulus põllumajanduse eksport. Umbes 10% kogu rahavastikust tegelevad põllumajandusega, enamik neist tegelevad looma kasvatusega. [7]

7.3 Põllumajanduse üldiseloomustus ja eksport

Loodusolud on eriti soodsad loomakasvatuseks. Karjamaid on 14 mln ha(52% territooriumist, 2003).[1] Uus-Meremaa on kaheksandal kohal maailmas piimatoomises, umbes 2,2% maailma kogutoodangust. Traditsoonilised piimatoodangu alad Wetteri piirkonnas: Waikato, Taranaki, Horowhenua, Manawatu ja Westland. Suurimad piimatootjad on Fonterra, Tatua ja Synlaid. Peetakse veiseid ja lambaid, 2007 aastal oli 38,5 miljonit lammast ja 4.39 million veist Uus-Meremaal. 2006 aasta juunis toodeti 573 tonni lambaliha ja 164 tuhat tonni puhast villa. Villa-, piima- ja võitoodangu poolest kuulub Uus-Meremaa maailma kümne esimese riigi hulka; oluline on ka juustu ja liha tootmine. Uus-Meremaa eripära on hirvekasvatus(2006 aastal 1,59 millionit), peetakse ka kitsi ja sigu . Aastal 2005 oli 264 seafarmi mille kogupindala 12.831 hektarit. 2007 aastal toodeti 50 tuhat tonni sealiha , mida täiendati 40 tuhande tonni imporditud sealihatoodetega, et katta siseturu nõudlust. 2006 aastal toodeti 84,1 miljonit kana liha pärast, keskmiselt toodetakse 145 tonni kanaliha. Teisi kodulinde ei kasvatata nii suurearvuliselt, kui kanu . Uus-Meremaal peetakse umbes 1.3 miljonit munakana , kes toodavad umbes 900 miljonit muna aastas(2006).
Kitsi kasvatatakse peamiselt liha, piima ja mohääri tarvis, ning, et kontrollida ka umbrohu kasvamist. Teraviljakasvatus(nisu, oder, mais, kaer) ei rahulda siseturu vajadusi, vilja ostetakse Austraaliast juurde. Loomakasvatus on peamiselt murusöödal,aga talvekuudel kasutatakse silo ja heina, et korvata karjamaa aeglast kasvu. Kasvatakse ka kartulit ning köögi- ja puuvilja. Uus-Meremaal on umbes 400 tuhat luuviljaliste kasvatajat, kes kasutavad 3 tuhat hektarit maad, peamiselt Hawke's Bay ja Otago piirkondades. Kolm neljandikku toodetud puuviljadest tarbitakse siseturul. Suurteks ekspordi toodeteks on õunad ja pirnid , neid kasvatakse peamiselt Hawke Bays ja Tasmaania piirkonnas neid on kokku ligi 10 tuhat hektarit. Üle 29 tuhande hektari on Uus-Meremaal viinamarjade istandusi (2007), enamasti Marlborough, Hawke's Bay ja Gisborne. Igal aastal korjatakse 250 tuhat tonni viinamarju. 2007 aastal oli Uus-meremaal 543 veintootjat. Peaaegu kõik hein ja silo tarbitakse samas põllumajandusettevõttes, kus see on toodetud. Enamik täiendavat söödakultuuri kasvatatakse South Island , seal hoitakse talvevarusid laos, kuna seal on suhteliselt külm kliima. Nisu kasvatatakse enamasti Canterbury piirkonnas ja seda kasutatakse sisetarbimise eesmärgil leiva ja küpsiste valmistamisel. Maisi kasvatatakse Waikato ja Manawatu-Wanganui piirkondades kanade , sigade ja veiste söödaks. Kaera kasvatakse Canterbury ja Southland piirkondades loomasöödaks ning kaerahelveste ja kaerajahu tootmiseks. Köögivilja kasvatamiseks kulub rohkem kui 50 tuhat hektarit maad ja annab tööd 25 tuhat inimest.Uus-Meremaal kasvatatkse üle 50 erineva köögivilja.
2002 aasta märtsi lõpul oli põllumajandustoodete ekspordi väärtuseks üle $ 14.8 miljardi. Põllumajandus ja sellele tuginev toiduainetööstus annavad 40% ekspordi väärtusest. Nagu eelnevalt mainisin , siis põhiliselt osatab Uus-meremaa sisse teravilja Austraaliast. Kuna Uus-Meremaal kasvatatkse väga palju lambaid, siis peamisteks ekspordi toodeteks ongi toorvill ja villased tooted. Uus-Meremaa on maailma suurimaid ulukiliha eksportjaid. Virsikud, nektariinid ja ploomid on toodetud sisetarbimiseks ning aprikooside ja kirsside , peaaegu kõik mis on pärit Otagost eksporditakse. Uus- Meremaale on tulus ka õunte ja pirnide eksport, kokku eksporditakse 30 sorti õunu ja pirne. Kiivid on Uus-Meremaa suurim aia ekspordi väärtusest, 2006 aastal eksporditi üle 80 miljoni kandiku kiivi, see on umbes üks neljandik kogu maailma toodangust. 2007 aastal koguekspordist värsked puuviljad olid väärt NZD 1.200 miljonit ja veini eksporditi 76 miljonit liitrit mille maksumuseks on NZD 698 miljonit.
Uus-Meremaa on kehtestanud väga karmid piirikontrollid, et kaitsta oma loodust ning eelkõige põllumajanduse edukat arenemist . Tänu oma geograafilisele eraldatusele puuduvad Uus-Meremaal osad kahjurid ja haigused. [7]

8.Metsamajandus ja metsatööstus

Uus-Meremaal leidub põhiliselt plantationi metsi, neid võib leida peaaegu kogu Uus-Meremaa piirkondadest, välja arvatud Kesk Otagost ja Fiordlandist. Aastal 2006 nende kogupindala oli 1,8 miljonit hektarit, kusjuures 89% Pinus radiatat ja 5% ebatsuugat.[7] Metsaraie maht üha suureneb, sest üha rohkem saab raieküpseks neid metsi, kuhu on istutatud talutud puuliike(männid, kuusk , eukalüptid, kask , paplid).[1] Palki lõigati 2006 aastal 18,8 miljonit m3 , aga 2003 aastal oli see number erakordselt suur 22,5 miljonit m3. Põhiliselt toodetakse palke, laaste, saematerjali, paneele ja pabertooteid; peamiselt kõik need tooted eksporditakse teistesse riikidesse. Eksporditoodete väärtuseks 2006 aasta märtsi lõpul oli $ NZ 3,62 miljardit. Prognooside kohaselt tõuseb see $ 4.65 miljardini 2011 aastal. Austraalia moodustab veidi üle 25% ekspordi väärtusest, peamiselt paberist toodetele , millele järgnevad Jaapan, Lõuna-Korea, Hiina ja Ameerika Ühendriigid. Uus-Meremaa metsamajandus moodustab ligikaudu 4% riigi SKTst. Rahvusvahelisel areenil on Uus-Meremaa metsanduses suhteliselt väike tootja, Uus-Meremaa puiduvarud tööstuslikuks otstarbeks moodustavad 1% kogu maailmast. [5]

9.Tööstuse arengutase

Uus-Meremaa on maailma arenenuimaid riike. 19 sajandil kujunes majanduse põhiharuks lambakasvatus (villa veeti Suurbritanniasse). 19 sajandi lõpul ergutas külmutuslaevade(nendega oli võimalik viia Euroopasse ka liha, võid ja juustu) ehitamine veisekasvatust. Põllumajanduse alusel tekkisid kerge-ja toiduainetööstus. Tööstuse areng kiirenes 1950. ja 1960. aastail USA, Austraalia ja Jaapani kapitali abiga. 1973 puhkenud rahandus - ja majanduskriis peatas arengu 1984. aastani. Järgnenud majandusreformidega suudeti arengut jätkata. [1]
Tööstuse peamise tooraine moodustab põllumajandustoodang. Töötleva tööstuse põhiharu on toiduainetööstus (eriti liha- ja piimasaadused). Arenenud on masinaehitus ning metalli- ja elektrorehnika tööstus, rajatud on mõned elektroonikatööstuse ettevõtted. Kiirelt areneb keemiatööstus. Kohalikku toorainet kasutavad ehitusmaterjali-, portselani-, puidu-, tselluloosi- ja paberi- ning tekstiili-, naha- ja jalatsitööstus. Olulised on ka mustmetallurgia ja alumiiniumitööstus.[3] Üks suur tööstusettevõtete haru on kalatööstus. On teada, et Uus-Meremaal leidub üle 15.000 mereliigi(umbes 10% maailma mitmekesisusest). Peamised akvakultuurid(rannakarbid, austrid, lõhe) teenivad ekspordi pealt aastas 226 miljonit, see teeb mereannid suuruselt viiendaks ekspordi kaubaks. Peamiseks sihtpunktiks, kuhu eksporditakse on Aasia. Peamisteks kalapüügi kohtadeks on Coastal suudmed ja Kermadeci soon.[15] Üks suur tööstusharu on ka söetööstus, aastal 2008 toodeti 4,9 miljonit tonni kivisütt, millest üle 2,4 miljoni tonni eksporditi. [3]
Sisse tuuakse masinaid ja seadmeid, elektroonikatooteid, naftat ja naftasaadusi, alumiiniumoksiidi, värvilisi metalle , väetisi ja rõivaid. Lisaks veel eelnevalt nimetatud välja veetavatele toodetele, ekspordib Uus-meremaa veel villa, alumiiniumi masinaid, vineeri, keemiatooteid, kunstkiudu jne.[3]

10.Transpordi iseloomustus

Ehkki Uus-Meremaa mõlema peasaare liiklusolud on head, on Põhjasaare maantee - ja raudteevõrk Lõunasaare omast tunduvalt parem. Maismaaliikluse taarbeks vajalike teed ehitamine ei ole kõige kergem, kuna Uus-Meremaa on päris mägine maa ja palju leidub ka looduskaitse all olevaid piirkondi, kus elavad või kasvavad haruldased loomad või taimed, seeda ei tohi igalepoole teid rajada. Maismaaliiklust täiendavad Põhja- ja Lõunasaare ning paljude väikesaarte vahelised õhu- ja parvlaevaliinid. Ühaenam parandatakse ühendusepidamist Uus-Meremaaga liitunud alade Cooki saarte, Niue ja Tokelau atollidega. [8]

10.1 Autotransport

Enamus maanteid on maksustatud, ainult väikesemad teed pole maksustatud. Uus-Meremaal võib kohata nii sillutatud kui ka kivitamata teid. Uus-Meremaa on riik Highway võrgustikul, mis on 10 895 km pikk. Põhjasaarel asub sellest 5974 km ja Lõunasaarel 4921 km, millest 170 km on kiirteid. 2003 aasta seisuga on Uus-Meremaal 92 662 km maanteid, neist 59 109 km on kõvakattega. Enamus autod, mis U-M müüakse on kasutatud ning imporditud, millest 94,6% on pärit Jaapanist. Uus-Meremaal on ka võimalik liikuda busside, taksode ja jalgratastega. Üks autotranspordiga seotud suur probleem on joobes sõidukijuhtjad. Liiklussurmade arv on ka suhteliselt kõrge. [8]

10.2 Raudteetransport

Uus-Meremaal on kokku 3898 km raudteid, neist 506 km on elektriraudteid. Mass vedudeks on põhiliselt domineerivad teenused, eriti kivisüsi, palgid ja puidust tooted, piim ja piimatooted , väetised, konteinerid, teras ja autod. Pikamaa reisijateveo teenused piirduvad kolmel liinil - TranzAlpine (Christchurch - Greymouth) TranzCoastal (Christchurch - Picton) ja Overlander (Wellington - Auckland). Linnaliinide teenused tegutsevad Wellingtonis ja Aucklandis, ning kaugliinid sõidavad Palmerston Northi ja Wellingtoni (Capital Connection ) ning Mastertoni ja Wellingtoni (Wairarapa Connection) vahel. Uus-Meremaa teiste riikidega raudteeühenduses ei ole. [8]

10.3 Siseveetransport

Uus-Meremaal on 1609 km laevatatavaid siseveekogusid, aga need ei ole enam olulised transpordiliinid.

10.4 Meretransport

Uus-Meremaa on pika ajalooga rahvusvahelises ja rannikutranspordis. Meretransporti kasutatakse peamiselt kauba ekspordiks Austraaliasse võis siis teistesse naaberriikidesse. Alates 1962 aastast sõidavad Põhja- ja Lõunasaare vahel regulaarselt ro-ro-tüüpi parvlaevad, kes veavad nii inimesi kui ka kaupu. Saarte omavahelist laevaliiklust omab Interislander. Sõidus on kolm laeva, neist kaks on raudteereisiparvlaevad. Sõltuvalt laevast kestab tavaline transiit Põhja-ja Lõuna-saare vahel kolm tundi või siis kolm tundi ja kakskümmend minutit. Tähtsamad konteinersadamad on: Ports of Auckland (Auckland), Port of Tauranga (Tauranga), Napier, Wellington, Lyttelton (Christchurch), Port Chalmers (Dunedin); teised sadamad: Whangarei, Devonport (Auckland) Gisborne, New Plymouth, Wanganui, Nelson, Picton, Westport, Greymouth, Timaru, Bluff. [8]

10.5 Õhutransport

Kokku on Uus-Meremaal lennujaamu 118, neist 45-l on kõvakattega lennurada ja ülejäänutel kivitamata rada. Peamine rahvusvaheline lennujaam on Aucklandi lennujaam, kus 2005 aastal käis läbi 11 miljonit reisjat. Christchurci ja Wellingtoni lennujaamas käib aastas läbi 4 miljonit reisjat.[8] Aucklandi lennujaam on U-M kõige olulisem infrastruktuuri vara, andes tuhandetele töökohti selles piirkonnas. See lennujaam on lasti „sadama”väärtust arvestades teine suurim lennujaam riigis. [9]
Eestist Uus-Meremaale on kõige kiiremin võimalik sõita lennukiga, aga otselennuga pole võimalik sinna minna. Sõidupikkus oleneb, sellest kus kohas peab ümberistuma ja kui kaua peab kusagil lennujaams järgmist lendu ootama. Lend sinna võib kesta iseg 24 tundi koos kõigi ümberistumistega.

11. Turismi iseloomustus

Uus-Meremaa ei ole olnud turismimaana niivõrd tuntud, kui seda on mõned teised riigid, kuid viimase kümne aastaga on Uus – Meremaa muutunud üheks maailma kiirema arenguga turismimaaks. 2009 aasta seisuga külastas Uus-Meremaad 2,4 miljonit turisti. Enim turiste saabus Austraaliast, Suurbritanniast ja USA-st. Keskmiselt kulutatakse päevas 125$ ja ühe reisi kohta 2 818$, kusjuures keskmine külastus kestab 19 päeva. Turistid tulevad Uus-Meremaale, kuna sealne pinnamood on väga eriline – leidub kõrgeid mägesid, madalaid tasandike, vulkaane ja kuumaveeallikad. Samuti huvitab turiste Uus-Meremaa loodus, 70% Uus-Meremaa taime- ja loomaliikidest on endeemsed, s.t., et neid ei leidu mitte kusagil mujal kui Uus-Meremaal. Turismimajanduse edule on lisaks imelisele loodusele suuresti kaasa aidanud 2001. aastal esilinastunud Peter Jacksoni, kes on Uus – Meremaal sündinud, filmide triloogia: „Sõrmuste Isand ”, nimelt nende filmide võtted toimusid Uus-Meremaal. Paljud turistid tulevadki Uus-Meremaale nied kohti vaatama, kus on tehtud filmivõtteid. Lemmikuteks külastuskohtadeks on Rotorua, Waitomo koopad, Milford Sound ja Queenstown.[10]
Turism mängi olulist rolli Uus-Meremaa majanduses, ta moodustab 8,9% riigi SKT-st ja annab9,9% tööjõulistele inimestele täistööajaga tööd. [3]
Eesti turismifirmad pakuvad küll reise Uus-Meremaale, lennukiga minnes on võimalik minna, kas Aucklandi, Christchurci või Wellingtoni lennujaama.[18]

Kokkuvõte

Olen väga õnnelik, et valisin oma riigiks Uus-Meremaa. Tänu sellele referaadil avardus mu silmaring ka maakera teiselt poolt, muidu teadisn enam vähem ainult Euroopa riikide kohta, aga nüüd tean ka natukenegi Uus-Meremaast ja ta naaber riigist Austraaliast. Suur ülatus oli minu jaoks see, et ise nii väike saare riik, aga ekspordib suhteliselt palju asju oma naaberriiki Austraaliasse, mis on mitu korda suurem. Sain teada ka seda, et Uus-Meremaal Põhjasaarel leidub kulda ja ausaltöeldes ma ei teadnud ka seda, et Uus-Meremaal leidub vulkaanilisi alasid. Tore on see, et see väike saare riik on suhteliselt iseseisev, ta impordib suhteliselt vähe asju, enamus ekspordib. Uus-Meremaa on paljudes maailma edetabelites kõrgetel kohtadel.
Peale selle referaadi valmimist, tekkis mul veel suurem soov reisida sinna imekaunisse riiki, mis on väga populaarne turismipiirkond. Kindlasti oma elu jooksul tahan Uus-Meremaal korra ära käija.

Kasutatud allikad

Entsüklopeediakirjastus(2007):”EE 15, Maailma maad”; (lk 666)

Eesti Entsüklopeediakirjastus(1998):”EE 10”; (lk 107)

http://en.wikipedia.org/wiki/New_zealand

http://et.wikipedia.org/wiki/Uus-Meremaa

http://en.wikipedia.org/wiki/Forestry_in_New_Zealand

http://en.wikipedia.org/wiki/Energy_in_New_Zealand

http://en.wikipedia.org/wiki/Agriculture_in_New_Zealand

http://en.wikipedia.org/wiki/Transport_in_New_Zealand

http://en.wikipedia.org/wiki/Auckland_Airport

http://en.wikipedia.org/wiki/Tourism_in_New_Zealand

http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_population_density

http://www.census.gov/ipc/www/idb/country.php

http://en.wikipedia.org/wiki/North_Island

http://www.census.gov/ipc/www/idb/country.php

http://en.wikipedia.org/wiki/Fishing_industry_in_New_Zealand

http://www.innz.co.nz/about/industry.html

http://www.prb.org/Datafinder/Geography/Summary.aspx?region=232®ion_type=2

http://www.flysas.com/et-ee/ee/?wt.srch=1&wt.mc=ee2

http://www.thecommonwealth.org/Shared_ASP_Files/UploadedFiles/%7B776C6927-C28A-4EDB-B8C9-E743E6A74D9E%7D_NewZealand.gif

http://www.maf.govt.nz/mafnet/rural-nz/sustainable-resource-use/land-management/cadmium-in-nz/report-one/page-12.jpg

Lisad

Lisa1.Riigikaart

[19]

Lisa2. Põllumajandussaaduste jaotus

[20]