esiletõus omal maal. Vahe oli lihtsalt selles, et nad nägid selleks erinevaid teid. Võitluse käigus toimus lähenemine, kuid kunagi ei saadud nii lähedasteks, et oleks võinud toimuda liitumine. Kahe mehe vaated olid lihtsalt nõnda erinevad. Mõlemad pooled said aru, et eesmärgi teostamiseks on vajalik nii majandusik kui ka kultuuriline areng. Lisaks Pätsile ja Tõnissonile, kes oli nn liberaalid, oli Eestis veel kaks poliitilist ringkonda. Konservatiivid moodustasid peaasjalikult baltisaksa aadlid, kes nagu nimigi ütleb, pooldasid kõike vana ja järele proovitut. Kolmas ringkond oli sotsialistlik leer ehk sotsiaaldemokraadid, kelle eestvedajateks olid Peeter Speek ja Mihkel Martna. Nende ajaleheks oli "Uudised", mis nagu "Postimeeski" ilmus Tartus. Nende juhtlause oli: rahvus pole mitte ühtne tervik, vaid jaguneb vaenulikeks klassideks. Nende peamised toetajad olid töölised ja noored, kes levitasid lendlehti.
Prantsusmaa liitlasteks said Venemaa ja Inglismaa,millega oligi Kolmikliidu vastu suunatud liit loodud. Prantsusmaa tegeles ka aktiivselt koloniaalpoliitikaga,temast sai koloniaalvalduste poolest suuruselt 2 riik. Inglismaa Kuningavõim. Kuninganna Victoria oli väga armastatud valitsejanna.Ta ei sekkunud riigiasjadesse.1901.aastal ai kuningaks Edward VII,tal oli hea haridus ja suhtlemisoskus ning ta sekkus ka oma emast rohkem riigiasjadesse,eriti välispoliitikasse. Liberaalid ja konservatiivid. Võimu pärast konkureerisid Liberaalid ja konservatiivid.Kuni 1870.aastateni olid juhtival kohal liberaalid.Nende ajal kehtestati kohustuslik algharidus,anti ametiühingutele tegevusvabadus ,anti valimisõigus ka maatöölistele.Siis said enamasti võimule konservatiivid.Siis tulid võimule jällegi liberaalid ja nii kordamööda. Majanduslik areng. Inglismaa oli 19.sajandil juhtiv tööstus-,rahandus- ja kaubanduskeskus maailmas.Inglise
Attlee. Churchill võttis koha sisse opositsioonis, ta rõhutas parlamendis riikliku kaitse vajadust ning hoiatas läänt kommunismi ohu eest. Poliitika, loengute andmine, maalimine ja kirjutamine hoidsid Churchilli tegevuses, kuid need tegevused ei rahuldanud täielikult tema suurt energiat. Ta leidis tegevust Chartwell Manor`is, oma maavalduses Kent`is. Ta tundis uhkust oma karja ja võidusõidu hobuste üle. Aastatel 1948-1949 ilmus temalt Teise maailmasõja ajalugu. Konservatiivid naasesid võimule 1951. a. Churchillist, kes oli nüüd peaaegu 77-aastane, sai jällegi peaminister. Nagu tavaliselt kontsentreeris ta oma energia välissuhetele. Ta töötas eriti Briti-USA suhete nimel, selleks külastas ta kolme järgneva aasta jooksul Washingtoni. 1953. aasta aprillis lõi kuninganna Elizabeth Churchilli rüütliks, samal aastal võitis sir Churchill Nobeli kirjanduspreemia. 1955
Rapallo leping-1922.Venemaa ja Saksamaa vahel, Venemaa koostööleping Saksamaaga, vene loobus saksale sõjakahjude hüvitamisest ja sõjaline koostöö. Tänu sellele lepingule hakkab saksamaa end üles ehitama sõjaliselt Dawesi plaan-Saksamaa ja USA. USA püüab saksamaad abistada, vähendatakse sakslaste reparatsioonimakseid ja pikendatakse nende tähtaega. USA laenab raha reparatsioonimaksete tasumiseks Briand-Kelloggi pakt-1928 , 15 riiki kirjutasid alla, välistas sõja kui ühevahendi rahvusvahelistes suhetes Locarno konverents-1925- saksamaa saab enda õigused tagasi. Pannakse paika saksamaa läänepiir Kominterni-vastane pakt-1936 Jaapani ja Saksamaa vaheline pakt, milles lepiti kokku võitluses kominterni vastu Müncheni sobing-1938 suurbritannia, saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tsehhoslovakkia loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida MRP-23.08.1939 mittekallaletungi leping saksamaa ja venemaa vahel, salajases lisaprotokollis jag...
Bessaraabia läks NSVL-ile+mitu Olulist piirkonda Soomelt. Island iseseivus sõja ajal. Potsdami rahukonverents. USA Tõusis läänemaailma võimsamaks riigiks. Muutus diplomaatia: isalotasiooni asemel asus USA looma liite teiste riikidega, lootes sedasi peatada kommunismi levikut. Sisepoliitikas väljendus see makartismina. Suurbritannia Puudu jõud impeeriumi kooshoidmiseks. Asumaad Aasias ja Aafrikas iseseivusid. Rahvusvahelise tähtsuse langus. Säilis kaheparteisüsteem konservatiivid, leiboristid. Prantsusmaa Sõjajärgne Prantsuse riik kasvas välja vastupanuliikumisest (eesotsas kindral Charles de Gaulle, kes moodustas 1944. aastal Ajutise Valitsuse). 1946. aastal Koostatud ja referendumil heaks kiidetud põhiseaduse kohaselt sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. Majanduspoliitika muutus vasakpoolseks. Uus poliitiline süsteem osutsuski ebakindlaks, võimule said tsentristlikud erakonnad, kes olid nii
aastal Inglismaal, kui parlament võttis vastu õiguste seaduse. c) konservatiivne ideoloogia -Riik on nagu organism ja seetõttu on ühiskonna heaolu tähtsam kui selle koostisosade (sotsiaalsed grupid, huvigrupid, indiviidid) heaolu. Inimesed on ebavõrdsed ja see peab kajastuma ka sotsiaalses kihistumises. Seetõttu tuleb nii privileegid kui kohustused jagada inimeste vahel ebavõrdselt. Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head. Konservatiivid tunnevad suurt austust põhiseadusliku võimu vastu ning usuvad, et valitsus peab olema tugev ja kodanikud peavad sõna kuulama. Omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on inimloomusele kaasasündinud jooned. d) sotsialistlik ideoloogia Riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Sotsialistliku voolu esindajate arvates sünnitas konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. 1830ndatest alguse saanud. 3
saavutatut. Konservatism on traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev maailmavaade, mis eelistab järkjärgulist arengut järskudele muutustele. Konservatiivide jaoks on kollektiivi ja kogukonna areng tervikuna tähtsam üksikisiku personaalsest käekäigust. Konservatiivne majanduspoliitika on riigi liigse sekkumise vastu ja mõõdukate maksude poolt. Samuti hindavad konservatiivid eraomandi puutumatust, traditsioonilist perekonnamudelit ja religioosset moraali. Konservatismi pehmema haru kristliku demokraatia eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik: kodanike majanduslikuks toimetulekuks ei piisa vabaturumajandusest, riik peab varanduslikku ebavõrdsust leevendama sotsiaal- ja tööhõivepoliitika abil. Vasakpoolsus Üldistavaks sünonüümiks on sotsialism, mis näeb ühiskonna arengu tingimusena üldise
- Sotsiaalsfääri tõus (pension, sotsiaalhüved, puhkus, lapsehooldustasu, töötu abiraha jne) 3.Demokraatia Demokraatia leviku põhjused. Demokraatia põhijooned. Ameerika Ühendriigid. Sõjad olid peale jäänud demokraatlikud riigid- Inglismaa, Prantsusmaa, USA, see tõstis nende riikide autoriteeti. Pärast sõda iseseisvusid väga paljud riigid, see tõi kaasa demokraatlikud vabadused (valimisõiguse suurendamise- naised jne). DEMOKRAATLIKUD IDEALOOGIAD: 1) Konservatiivid (Inglismaa, USA) - tegelesid majandusküsimustega - kaitsesid vaba turgu - toetasid riigi mittesekkumist majandusellu - keskendusid üksikisiku vabadusele ning traditsioonide hoidmisele 2) Sotsiaaldemokraadid (Saksamaa, Prantsusmaa, Põhja-Euroopa riigid) - toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu, kõrgemate maksude kehtestamist - keskendusid tööliskonna huvide kaitsmisele - elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust
Berliini müür - tugevasti kindlustatud betoonmüür, mis jagas Berliini kaheks. Müür oli rajatud ümber Lääne-Berliini, et takistada idasakslaste põgenemist läände. Müür oli 13 km pikk. (1961-1989) Sotsiaalne turumajandus - ,,Saksa ime'' vabaturumajanduse ja rugeva sotsiaalpoliitika ühendamine Lääne-Saksamaal 1950.-1960.aastatel. Eestvedajaks Ludwig Erhard. Brandenburgi väravad - väravad, mis olid Ida-ja Lääne-Berliini piiriks. Rajati 18.sajandil. Konservatiivid - alates 19.sajandist Suurbritannia Konservatiivse partei liikmed, kes tähtsustavad traditsioone. Falklandi sõda - sõda Suurbritannia ja Argentiina vahel 1982.aastal, kui Argentiina okupeeris SBR-le kuulunud Falklandi saared aastal 1981. Seejärel sekkus ja vallutas saared tagasi SBR. Leiboristid - alates 19.sajandist Suurbritannia Leiboristliku partei liikmed, kaitsevad tööliste huve Thatcherism - Suurbritannia peaministri Margaret Thatcheri majanduspoliitika
maksude poolt. vastu ning erasektorilt) vabaturumajand eraomanduse us ja mõõdukate maksude poolt. Erinevus seisneb aga selles, et konservatiivid kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve Sotsiaalpoliitik Lähtutakse heaolu Keskseks Inimeste edukus a heaolu tagamisel tagamisel väärtuseks on sõltub inimestest ja
Kristlik demokraatia pöörab rohkem tähelepanu ka kodanikuühiskonnale. Leitakse, et turumajandus põhjustab liiga suurt majanduslikku ebavõrdsust ning riigi ja kolmanda sektori ülesanne on seda leevendada. Eriti populaarsed on kristlikud demokraadid olnud Saksamaal. Põhjamaade kristlikud erakonnad on parempoolsemad ja nende valijaskond jõukam. Konservatism Nad pole pidanud demokraatiat parimaks ühiskonna valitsemise viisiks, kuna rahvas pole alati pädev otsustama. Konservatiivid väärtustavad eriti rahvust ja selle kultuuri, religiooni kui ühiskonna moraalset alust ning perekonda. Ajalooliselt on nad pidanud parimaks ühiskonna valitsemise vormiks konstitutsioonilist monarhiat, mis tasakaalustab ühiskonna eri klasside huvid. Aadelkonna kadumisega on konservatiivide valijateks eelkõige keskklass, ettevõtjad ja traditsioone hindavad inimesed. 1. Rõhutab liberaalidega sarnaselt isikukesksust e individualismi, isikuvabadust 2
Püha Liit ja Nelikliit kaitsesid neid põhimõtteid. Viimane korraldas aeg-ajalt kongresse, kus suurriikide juhid kooskõlastasid oma tegevust. Viinis ei kuulutatud välja rahvusvaheliste suhete üldpõhimõtteid, mida edaspidi igal üksikul juhul rakendada. Selle asemel kehtestati kord, mis tulenes võimust ja poliitilisest reaalsusest. Liberaalid on hakanud Viini kongressi suhtuma üldiselt halvakspanuga, nimelt territoriaalsete muudatuste pärast, mis viidi ellu enesemääramist eirates. Konservatiivid seevastu on imetlenud ja kiitnud Viini lahendusi nende realismi pärast, mis puutub suurriikide vahelistesse suhetesse, ja selle eest, et need aitasid mitmekümneks aastaks säilitada rahu. 2) Selle lagundamine õpik lk.167 Põhitegurid: - siseriiklikud pinged ja rahutused, mis tingivad Püha Liidu tegevuse - idaküsimus – Venemaa ja Austria huvide põrkumine Balkanil Kuna 1848.a. revolutsioonis tagandatakse Metternich, kes oli Viini süsteemi hoidja ja Prantsusmaal
· 1928 Briand-Kelloggi pakt · 1935 neutraliteediseadus keelati müüa või saata relvi sõdivatele riikidele · Huvitumine Lad-Am -> suurem mõju; sekkuti majanduslikult, poliitiliselt ja sõjaliselt 2. Inglismaa · Peale I MS laiendati demokraatiat: valimisõiguse laiendamine, piiratud valimisõigus naistele · Liberaalne partei kaotas oma positsiooni Leiboristidele (esindas tööliste huve) -> esialgu võimul lühikest aega; põhilistel kujundasid poliitikat konservatiivid · 1926 esimene üldstreik 4milj töölist streikisid 9 päeva · Iirimaa iseseisvumine ülestõus Iirimaal; vabadusvõitlus inglastega -> 1921 Iirimaa dominion; 1937 kuulutati välja Iirimaa Vabariik · Üritas hoiduda konfliktidest; tihendada sidemeid kolooniate ja dominioonidega · Osad asumaad kuulutati dominioonideks (Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia) oma seadusandlus, parlament, kohtusüsteem, kuid riigipeaks Inglise kuningas
DEMOKRAATIAD KAHE SÕJA VAHEL USA ÕPIKUD: Fjodorov 103-107;120-127 Adamson 57-61;64-65 Laar 77;80-82 Prosperity ajajärk ehk kuldsed kahekümnendad USA oli pärast IMS tõusnud maailma juhtivaks riigiks. Teda võib pidada ainsaks IMS võitjaks. · USA-st oli saanud suurim rahandusjõud kuna ta andis sõja ajal peaaegu kõikidele euroopa riikidele laenu. Samuti tänu Dawesi plaanile hakkas kogu raha ringlema läbi USA. (Kasutusel olid naelsterlingid) · USA tööstusriigina: seoses IMS oli tööstustoodang kasvanud 20%. Ameerika oli maailmas esimesel kohal terase-, nafta- ja autotootjana. o Samuti hakati rakendama ja täiustama konveiermeetodit, mis muutis tootmise odavamaks, kiiremaks ja lihtsamaks. Näiteks auto ostmine muutus ka töölisklassile võimalikuks. Samal ajal Euroopas oli auto alles luksus. ...
tööpuudus, stagnatsioon, inflatsioon e stagflatsioon. Üldine pessimism. Kontrakultuur- eitusel põhinev kultuuriline liikumine. Roheline liikumine. Säästlikkus. Geenitehnoloogia areng. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu. Avastused antropoloogia vallas. Kujunes poppkultuur ja muusika (ABBA). Teksad, punk, feminism. 4. Uuskonservatiivsed suundumused - Optimismi taastamine ja traditsioonide taasleidmine said nurgakiviks. Kõik see viis kahepooluselise maailmakorralduse lagunemiseni. Konservatiivid kritiseerisid valitsuse liiga suureks kasvanud rolli, mis oli tekitanud inimestes sõltuvuse riiklikest abirahadest ja prgrammidest inimesed peavad oma elu puudutavaid otsuseid ise tegema. Majanduse aluseks sai monaterism (valitsus saab ja peab majandust mõjutama vaid ringluses oleva rahamassi reguleerimise teel; liialt ei või majandusse sekkuda; võitlus inflatsiooni vastu). Nõudlust tuleb ergutada alandada maksukoormust (kõrged maksud vähendavad inimeste soovi tööd teha ja
Rahvusvahelised suhted enne I maailmasõda 19. sajandi lõpul ja 20. algul hakkasid Euroopa suurriigid koonduma vaenulikesse leeridesse. Euroopas oli kolm keisririiki: Saksa keisririik (uus nähtus; 1870. toimus Prantsuse-Preisi sõda, preislased tungisid Pariisi, rüüstasid seda, Versaille'i lossis kuulutati 1871. aastal Saksamaa keisririigiks, prantslased jäid Reini äärsest alast ilma, Elsass-Lotring); Austria-Ungari keisririik (sisemiselt mäda, valitses kaksikmonarh Asutria keiser, Ungari kuningas, riigis oli palju erinevaid rahvusi; habras, ettearvamatu suur riik; nõrk) Venemaa keisririik Suurriikide vahel olid kujunenud leppimatud vastuolud (nt Saksamaa ja Prantsusmaa; võitlus kolooniate pärast; suurriikidel olid imperialistlikud ambitsioonid, mis aina kasvasid). Suurt rolli mängis ka paljude Euroopa riikide hirm Saksamaa ees. Saksamaa oli sel hetkel Euroopa tugevaim sõjajõud (armee), samuti muutus Saksamaa sajandiv...
Külm sõda (1945-48 lõpp 1990) Vastuolu 2 süsteemi kommunistliku ja demokraatliku süsteemi vahel. Raudne eesriie sümboolne joon (piir) kommunistliku ja demok. süsteemi vahel. Külma sõja algatajad: J.Stalin, H.Truman, W.Churchill, K.Adenauer See on pidev võitlus ja vastasseis 2 maailmasüsteemi (demo. ja komm.) vahel. Kestis aastatel 1946-1991 (sotsialismileeri kokkuvarisemiseni) Külma sõja avaldumise vormid: Võidurelvastumine (strateegilised ehk tuumarelvad, kõige arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H.Trumani doktriin 1947 3)Berliini blokaad 1948-49 4)Potsdami konverents 1945....
Rahvalt nõuti loobumist läänelikest kommetest, keelustati alkohol, naised pidid kandma jälle traditsioonilisi riideid. Välispoliitika muutus agressiivseks. 1980. astus Iraan sõtta Iraagiga. Sõda kestis 8 aastat ja nõudis Iraanilt 350 000 elu. Thatcherism Suurbritannias Esimesena haaras konservatiivne revolutsioon kaasa inglased. UK oli 1970. aastate lõpul muust Euroopast maha jäänud, majandus kasv oli aeglane. Kujunenud rahulolematus viis 1979. aasta valimisel võidule konservatiivid. Peaministriks sai Thatcher, kes lõpu teha sotsialismile UKs. Ta viis oma lubadused kiirelt ellu ja sai see tõttu endale hüüdnime Raudne Leedi. Võimule saades kuulutas ta välja kokkuhoiu poliitika, kärpis sotsiaalprogramme ning kõikvõimlikke toetusi.Tema edu põhjuseks olid tema karmide reformide positiivsed tagajärjed. Inflatsioon vähenes, raha stabiliseerus. Tööstuse struktuur muutus, maksude alandamine tõi UKsse väliskapilati, arenes kõrgtehnoloogia tootmine.
JUDAISM juudi rahvaste usk *Etniline usund -emaliin, ema roll traditsioonide edam andmises on väga oluline. Ema on kindel kui aga isa ei pruugi olla nii kindel Ema peab olema sellest rahvusest ja siis on ka lapsed selle rahvuse esindajad. Ema on alati judaismis patrioot. -Iisraeli usund, varasem judaïsmi vorm on muistne iisraeli usund, mis on kujunenud tänapäeva judaismiks. -Heebrea hõimud, heebrea hõimudest on see rahvas välja kasvanud. *Esiisa Aabrahami, mees kellega jumal sõlmis lepingu.Tal oli poeg nimega Iisak.Aabraham oli justkui muster usklik, kes oli valmis oma poega ohverdama. Omakorda Iisakul oli poeg Jaakob, kes abiellus Raheliga ja sai temaga 12 poega, kellest areneski iisraeli rahvas. *Iisraeli rahvas - 12 suguharu - Kuningas Taavet umb 1000 ema. Nö ideaalne valitseja. Sellega seostub ...
Lubati piire mitte rikkuda. 1928. a. Briand(Prantsusmaa)-Kellogi(USA) pakt Kohustuti loomuma sõjast ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Alla kirjutas 15 riiki, hiljem lisandus 48 riiki. Demokraatlikud riigid. I MS järel algul tänu võitjariikidele demokraatia mõju kasvas. Suurenes demokraatlike riikide arv ja laienesid demokraatlikud vabadused (üldine valimisõigus). Ideoloogiad. Liberaalid kaotasid populaarsust. Konservatiivid võitsid valijaid juurde. Sotsiaaldemokraadid muutusid väga populaarseks seoses valimisõiguse laienemisega töölistele. USA. - Majanduse tõus peale I MS. - Kuiv seadus (alkoholi keeld) järgnes maffia mõju plahvatuslik suurenemine ja korruptsioon. - President Hoover vähendas riigi osa majanduses miinimumini, et kriisist välja tulla. Võttis vastu reformikava ,,New Deal" (,,Uus kurss"): 1. Riik organiseeris hädaabitöid ja uusi töökohti. 2
lahingust võidukalt väljatulemine andis Punaarmeele „võitmatu“ staatuse. Stalin tõusis esile Nõukogude rahvaste hulgas, kes hakkas teha üha rohkem pidama suureks juhiks. Punaarmee kindraleid peeti vääriliselt meeles ning hakati kasutama „ohvitseride“ terminit. Suurt osa mängis NSVL võit Stalingradis ka mujal Euroopas, eriti okupeeritud aladel. See kuidas Punaarmee end ohverdas, andis jõudu paljudele okupeeritud rahvastele vastupanuliikumiste algatamiseks. Ka anglosaksi konservatiivid ülistasid Punaarmeed ja nende sangarlikkust. Stalingrad ise oli sõjaga muutunud rusumäeks. Kõik oli pea peale pööratud, alates raudteerööbastest lõpetades elumajadega. Ligi 3500 eraisikut said tööd hukkunute matjatena. Sakslaste laibad toimetati punkritesse või suvel kaevatud tankitõrjekraavi. Surnukehi kaevati välja mitu aastat. Tasapisi hakati linna ka uuesti üles ehitama ja endine elu taastuma. Kokkuvõte
Mida väiksem riik, seda parem esindatus inimese kohta). Valimised (Kord 5 aasta tagant, igas riigis samal ajal. Valimisreeglid erinevad riigiti) Eesti (hetkel): Kaja Kallas, Tunne Kelam, Marju Lauristin, Urmas Paet, Indrek Tarand, Yana Toom. MEP töö: Kõik kuuluvad poliitilisse fraktsiooni (Eestlased neljas fraktsioonis) Fraktsioonid vasakult paremale (Vasakpoolsed-põhjamaade rohelised. Sotsiaaldemokraadid. Rohelised / vaba Euroopa. Iseseisvad/fraktsioonid. Euroopa liberaalid. Konservatiivid, Konservatiivid-reformistid- euroskeptikud. Vaba Euroopa (euroskeptikud)) MEP töö- mittepoliitiline: Kuulumine komiteesse. Igaüks valib endale peamise ja teisese komitee. Käiakse koos ja arutatakse-otsustatakse. Kuulumine delegatsioonidesse. Välisasjad, teiste riikidega seotud. Taas, kõik peavad valima. Osalemine istungitel Kommiteed: AFET - Foreign Affairs (Kelam) DROI Human Rights SEDE Security and Defence (Kelam) DEVE Development
erinevates riikides seadusandluse kaudu vägivallale kutsuvate riigikorda kukutavate parteide loomine keelatakse ära. Euroopa ideoloogiliseks peasuunaks saab tsentri otsimine. Otsitakse lahendust, mis sobiks kogu elanikkonnale. Sots ja lib elementide sümbioosi tekitamine. Vabaduse temaatika hakkab nihkuma üksikisiku privaatsfääri. Majanduses maksimaalselt vasakpoolseid põhimõtteid niipalju kui maj seda välja kannatab. Traditsiooniliste pol jõudude( konservatiivid, lib , sotsialistid) nihkumine tsentrisse. Majkasvu mõju: radikaalid ei saavuta enam pol edu , kommunismide kõrvaletõrjumine, Parem-Vasak koalitsioonivalitsused, vähemusvalitsused Religioon kaotab praktiliselt oma mõju poliitikale Muutub ääretähtuseks Euroopa pol , mis on pigem omane Euroopa ääremaades toimuvatele konfliktidele ( nt Põhja Iirimaa). 9
korralduse alusel. Esile kerkis terav troonipärimisküsimus ja sellega seotud usuprobleemid. Charles II järglaseks oli määratud tema vend(troonil James II nime all), kes aga oli katoliiklane. Kardeti, et ta taastab katoliikluse Inglismaal. Opositsioon esitas kandidaadiks Jamesi tütre Mary ning tolle mehe Oranje Willemi. Nende pooldajad said nimeks viigid, Jamesi omad aga toorid. Viigidest ja tooridest kujunesid Inglismaa poliitilised parteid 19. saj. Vastavalt liberaalid ja konservatiivid. 1688. ühinesid viigid ja toorid katoliikliku James II vastu. Inglise troon kuulutati vabaks, valitsema kutsuti Mary ja Willem ning suure laevastiku ja armeega saabunud Willem kukutas James II. 1689. kokku tulnud parlament kuulutas Oranje Willemi William III nime all Inglismaa kuningaks. Kuna riigipööre toimus veretult, on seda hinnatud kui Kuulsat revolutsiooni. Samal aastal võttis parlament vastu Õiguste billi (Bill of Rights), mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel:
Kuid Churchilli viibimine kohtumisel jäi lühikeseks, ta oli kaotanud oma koha peaministrina. · Churchilli kodumaal oli toimunud valimised ning konservatiive tabas kaotus. Rahva südamed vallutasid leiboristid. 26.juulil astus Churchill tagasi ning uueks peaministriks sai Clement R. Attlee. Churchill võttis koha sisse opositsioonis, ta rõhutas parlamendis riikliku kaitse vajadust ning hoiatas läänt kommunismi ohu eest. · Konservatiivid naasesid võimule 1951. a. Churchillist, kes oli nüüd peaaegu 77-aastane, sai jällegi peaminister. Nagu tavaliselt kontsentreeris ta oma energia välissuhetele. Ta töötas eriti Briti-USA suhete nimel, selleks külastas ta kolme järgneva aasta jooksul Washingtoni. 1953. a aprillis lõi kuninganna Elizabeth Winston Churchilli rüütliks. Samal aastal võitis sir Churchill Nobeli kirjanduspreemia.5 5 Http://www.Miksike.ee/ Poliitikast loobumine 1955
Sisukord Valgustusajastu ................................................................................. ..................1 - 2 Valgustus absolutism ......................................................................................... .................3 Tähtsamad valgustaja .......................................................................................... ..........4 - 7 Prantsusmaa valgustamine ..................................................................................... ........8 - 9 1 Valgustusajastu Valgustusajastu - ajajärk Euroopa riikide ühiskondlik-poliitilises ja kultuurielus 17. saj. II poolest 19.saj.alguseni. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonda ja ideoloogiat teravalt vastustanud uus inimesekäsitus, mille kohaselt inimese põhiolemuseks on mõistus. usus...
millega piirati Inglise monarhide absoluutset võimu; Puritaanid- "puhtausuline" ehk range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. Independendid-1580. aastail kujunenud Inglise protestantlik usulahk. Inglise 1640.60. aasta revolutsiooni ajal poliitiline vool, puritaanide vasak tiib, leppimatud kuningavastased. , õiguste bill- deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad , toorid konservatiivid, viigid liberaalid. Nii nimetati neid enne 1832 aasta parlamendireformi, tööstusrevolutsioon-periood 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. , tsartism- töölisliikumine Suurbritannias 183654, mida põhjustas rahulolematus 1832. aasta parlamendireformi ja 1834. aasta vaesteseadusega
Maailm aastatel 1945-1955 Pärast Teise maailmasõja lõppu kujunes umbes viie aasta jooksul välja nn kahepooluseline maailm, kus kaks „suurt“ olid koos oma mõttekaaslastega pidevas ideoloogilises vastasseisus. Lühendite selgitusi: USA – Ameerika Ühendriigid, NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, GBR – Suurbritannia, FRA – Prantsusmaa, LÄÄNE-EUR – Lääne-Euroopa, GER LV – Saksamaa Liitvabariik, JPN – Jaapan, GER DV – Saksamaa Demokraatlik Vabariik, CHN – Hiina Rahvavabariik Nürnbergi protsess 20.11.1945-01.10.1946. Rahvusvahelise tribunali peetud kohtuprotsess Hitleri- Saksamaa partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle. Kaksteist kohtualust mõisteti surma, kolm said eluaegse vanglakaristuse ning neljale määrati vanglakaristus. Kaks kohtualust mõisteti õigeks. Samalaadne kohtuprotsess toimus ka Jaapani riigijuhtide üle (tuntud kui Kaug-Nürnbergi protsess), kus mõisteti süüdi 25 sõjakurjategijat. Külm sõd...
töölistele. Proletariaat- palgatöölised Imperialism on suurriikide soov oma territooriume naabrite arvelt laiendada ja kolooniaid hõivata. See tekkis siis, kui suurriigid tahtsid selgeks saada, kes on ikkagi kõige tugevam. 10.POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL Iseloomusta lühidalt järgmisi poliitilisi voole: konservatism, liberalism, rahvuslus, sotsialism (sh sotsialism-utopism), marksism Konservatism- Tekkis Prantsuse revolutsiooni ajal. konservatiivid olid seisukohal et mehed on tähtsamad kui naised. konservatism säilitas ajaloolist järjepidavust ja traditsioonilisi väljavaateid. Nad olid seisukohal, et kõik ühiskonna liikmed ei tegeleks poliitikaga. Nad ei toetanud üldist valmisõigust ja naiste võrdsust poliitikas. Liberalism- soovisid kaitsta revolutsiooniaastatel kättevõidetud vabadusi. Liberalism tähtsustas vabadust ja võrdõigsust, et mehed ja naised oleksid võrdsed. Liberalismi iseloomustas vabameelsus.
Referaat Mihhail Sergejevits Gorbatsov Sisukord Elulugu...............................................................................3 Gorbatsov riigipeana...................................................4 Gorbatsovi reformid...................................................4 Suhted Läänega..........................................................4 Gorbatsovi vastased ja pooldajad..............................4 Gorbatsovi maine langus............................................5 Mihhail Gorbatsov armastab viina................................5 Nõukogude Liidu Lagunemine........................6- 8 Kasutatud Kirjandus........................................................9 Elulugu Põhja-Kaukaasias sündinud Gorbatsov õppis Moskva ülikoolis õigusteadust ja astus 1952 NLKP-sse. 19551962 töötas ta Stavropoli krai komsomoliorganeis, seejärel parteilistel ametipostidel Stavropoli krais ja linnas. 19701978 oli ta Sta...
vastane. Vastused: 1. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Esimese Maailmasõja ajal ja peale seda kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlike õigusi eelkõige puudutas see valimisõigust. 2. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 3. 19. sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. 4. Töölistele valimisõiguse andmine suurendas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide poolehoidjate arvu. 1920. -1930. aastail asusid nad Skandinaaviamaades valitsuste etteotsa. Ka Suurbritannias juhtis Tööerakond sõdadevahelisel ajal mõnda aega valitsust. 5. Kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks.
Poliitika, loengute andmine, maalimine (vt Pilt nr 2 lk 9) ja kirjutamine hoidsid Churchilli tegevuses, kuid need tegevused ei rahuldanud täielikult tema suurt energiat. Ta leidis tegevust 7 Chartwell Manor'is, oma maavalduses Kent'is. Ta tundis uhkust oma karja ja võidusõiduhobuste üle. Aastatel 1948-1949 ilmus temalt Teise maailmasõja ajalugu. Konservatiivid naasesid võimule 1951. aastal. Churchillist, kes oli nüüd peaaegu 77- aastane, sai jällegi peaminister. Nagu tavaliselt, kontsentreeris ta oma energia välissuhetele. Ta töötas eriti Briti-USA suhete nimel, selleks külastas ta kolme järgneva aasta jooksul Washingtoni. 1953. a aprillis lõi kuninganna Elizabeth Churchilli rüütliks, samal aastal võitis sir Churchill Nobeli kirjanduspreemia. Poliitikast loobumine 1955
seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Sõjajärgsetel aastatel olid võimul demokraadid, nende uus liider- H.Truman. 1952a. loobus Truman kandideerimast, presidendiks sai D.D.Eisenhower. Suurbritannia Kadus koloniaalsüsteem. Erinevalt mitmest teisest suurriigist kulges Briti impeeriumi lagunemine suhteliselt valutult ning Suurbrit. säilitas endistes kolooniates maj. ja poliitilise mõju. (Rahvaste Ühendus) Säilis kaheparteisüsteem , kord võimul konservatiivid, kord leiboristid. Leiboristid asusid teostama vasakpoolseid reforme: riigistasid osa tööstust ning laiendasid tunduvalt sots. hooldussüsteeme. Konservat. ajasid mõnevõrra parempoolsemat poliitikat, üritasid Suurbrit. rahvusvahelisi positsioone taastada. Saksa maj.ime NSVL tsoonis S.-l kehtestati totalit. riigikord, lääneriikide tsoonides asuti aga teostama dem. reforme. 1948 a. algatasid vabadel valimistel valitud liidumaade esindusorganid uue, 3 läänepoolselt okupats. hõlmava
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik õigus NAISTE ROLL JA ÕIGUSED ISLAMISTLIKUS SAUDI-ARAABIAS Essee Õppejõud: Tanel Kalmet TALLINN 2015 Sissejuhatus Koraani peetakse Islami püha raamatuks. Koraan sisaldab endas palju naiste õigusi ja kohustusi, mis puudutavad perekondlike teemasi. Laialt levinud arvamusena leitakse, et tänu Koraanile paranes oluliselt Islami naiste roll võrreldes islami eelse ajaga. Paljud usuvad, et enne Islamit ei olnud naistel üldse iseseivust, sest neid võrreldi kui ...
rajamine. Helsingis 1910.a. 136 000 elanikku. Venestus ei avaldunud Soome majanduses! 29 Moodsa demokraatia ja parlamentalismi areng Põhjamaades (1814-1921) Norra, Taani ja Rootsi arengu ühisjooned 19.sajandil: Võitlus konservatiivide ja liberaalide vahel. 1870-1920 kujunesid moodsad parteid, mis on jäänud püsima (stabiilsus): kaardil konservatiivid, liberaalid, sotsdemokraadid (+tsentrumisse jäävad talurahvaparteid) Norra sisepoliitika ja demokraatia areng Radikaalseim teerajaja põhjamaades: demokraatlik Eidsvolli põhiseadus (1814) koos parandustega. Mh majandusprobleemide tõttu purunes esialgne talurahva ja eliidi (ametnikud ja majandustegelased) omavaheline liit, nende rühmade omavaheline pinge. Eliidi hulgas 2 voolu: konservatiivsed patrioodid = jäik põhiseaduslik konservatism/liberaalse põhiseadusliku suuna
Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus. Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED: A: Euroopas olid liberalism ja konservatism. Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu. Konservatiivid ei tahtnud uuendusi, kaitsesid vabaturgu ja ei tahtnud, et riik sekkuks majandusellu. Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas tekkisid sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Suurbritannias oli selleks Tööerakond. Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus.
huvigruppide) oma. Usub inimeste loomulikku ebavõrdsust. Ollakse seisukohal, et nii privileegid kui ka kohustused tuleb jagada erinevate inimeste vahel ebavõrdselt. Konservatiivide jaoks on väga oluline ajalooline järjepidevus ja olemasolevate vaadete, struktuuride ja traditsioonide säilimine läbi aegade. "Kehtivad institutsioonid on head, sest nad on vanad," väidavad nad. Inimene ei ole loodud täiuslikuna, konservatiivid on sotsiaalsed pessimistid: usutakse, et omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on paratamatult inimloomusega kaasaskäivad nähtused. 19. Iseloomusta sotsialismi kahte ajaloolist suunda tuues välja nende iseärasused ? Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialismi alla kuulub palju ideoloogiaid: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt
ajajärk, mis kestis ligikaudu 70 aastat. Nii Mitre kui ka tema järglane Domingo Faustino Sarmiento (1868-74) meelitasid riiki Euroopa immigrante ja investeeringuid, mis kiirendasid majanduse kasvu. Inglismaa kapitaliga ehitati raudteid, mida mööda veeti põllumajandustooteid pampadest Buenos Airesesse, kust need omakorda meritsi riigist välja viidi. 1880-1930 kuulus Argentina maailma kümne rikkama riigi hulka. 19. sajandi lõpul valitsesid Argentiina poliitikas konservatiivid, kes kasutasid valimiste võitmiseks sageli pettust. 1889 moodustasid nendega rahulolematud argentiinlased Kodanikeliidu, mis nõudis valimisreformi. Kodanikeliit, millest 1891 kasvas välja partei Radikaalne Kodanikeliit, köitis paljusid immigrante ja keskklassi ärimehi. Majandus Üldiseloomustus.Argentinat on majanduse arengutasemelt liigitatud nn läveriikide hulka.IMF- i hinnangul oli SKT 2008. a-l 338,7 mld $, 1 inimese kohta seega 8522 $(ostujõu pariteedi
olulise joonena lääneriikide 1960. aastate majandus- ja sotsiaalpoliitikat, tunnused: riik sekkus majandusse, võrdsus, ressurside ümberjagamine vaesematele (sotsiaaltoetused), elanike kindel elukvaliteet, kõrge elatustase, suurenevad sissetulekud, sotsiaalse turvalisuse kasv, väike tööpuudus. 12. Inglismaa Ühendatud Kuningriik, parlamentaarne monarhia, leiboristide ja konservatiidide regulaarne võimu vahetus, 1950. 1960. aastatel võimul konservatiivid, juhtpositsiooni langus maailmas (Suessi kriis), koloniaalimpeeriumi järkjärguline kadumine, tuumariik, ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige, The Beatelsi edu, Inglise võit jalgpalli MM 1966, elujõuline Briti Rahvaste Ühendus, inglise keel jätkuvalt maailmakeel, majanduse areng ja heaolu kasv (mitte nii kiire kui Saksamaal: suur ülemereturg, kus puudus innovatiivsus ja efektiivses, leibiristide sotsiaalprogrammid ja kahjumiga töötavate ettevõtete doteerimine
on mainitud. Arnold Rüütel ütles ka oma ettekandes, et ülemnõukogule on saabunud 21 480 kirja. Rahvas oli öelnud nimetatud seaduseelnõudele kindla ,,ei". Teaduste Akadeemia erakorralise üldkogu koosoleku otsuses rõhutati, et seaduseelnõud on vastuolus NSV Liidu Kommunistliku Partei XIX konverentsi vastuvõetud otsustega. Kohe pärast XIX konverentsi,kus Balti riikide ja teiste demokraatlikult meelestatud ametlikkude teadaannete survel olid konservatiivid sunnitud taganema, alustasid nad uut pealetungi. Toodi näiteid seaduseelnõude vastuoludest. Saadikud olid materjalidega kursis, aga ettekannete ajal tekkis saalis nördinud suminat ja nõutust. Eelnõus sätestati, et Liidu Ülemkogu reguleerib seadusadnlikult omandisuhteid jne. A. Almann esines veel oma ettekandega enne lõunavaheajale minekut. See oli täienduseks eelnevale ettekandele. A. Almann soovis kindlalt, et vabariik tagaks võimu NSV Liidu liiduvabariigina. Eesmärk oli, et
korrektseks konservatiivseks parteiks teise nime all. Pärast aastakümneid kestnud valmisolekut partei traditsioonilisest liinist kõrvalekaldumiseks on konservatiivid ja leiboristid tekitanud elevust j loobunud suurest osast oma tavakohasest toetajaskonnast ning asunud flirtima vastastega. Nad on osavalt vahetanud programmilisi seisukohti, ja nüüd võitlevad leiboristid kõige privatiseerimise eest, mis ei ole veel konservatiividele ära erastatud, ja konservatiivid on võtnud endale ühiskondlike hüvede kaitsja uskumatuna tunduva rolli. Kolmandasse parteisse kuuluvate liberaalide ümbernimetamine liberaaldemokraatideks viis nende arvu kahekordistumiseni parlamendis. Veel hiljaaegu mahtusid liberaalide parlamendisaadikud ära taksosse. Nüüd läheks vaja juba bussi, lausa kahekorruselist. 1.6.1 Rahanduspoliitika Inflatsioon on langenud 10,9%-lt madalseisu algusest 1990. aasta septembris 2,6%-ni 1995. aasta aprillis
looma sotsiaalpoliitikat, mis toetaks inimese arengut. Riik peab aitama luua töökohti. 3) Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina 18. sajandil. Neneda arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlike järkjärgulisi reforme. Kuigi kollktiiv(rahvus,kogukond,suguvõsa) on tähtsam kui üksikisik, ei tähenda see sugugi võrdsuse ülistamist. Pigem vastupidi. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist, nii rahvuslikult kui varanduslikul alusel. Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidega riigi sekkumise vastu. Ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Erinevus seisneb aga selles et konservatiivid kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali ja oma ettevõtjate huve. Nad suhtuvad tõrjuvalt avatud majandusruumi ja võivad koondada kaitsetollide ja kaitsekvootide kehtestamist. nt
Selle tagajärjel keelati natside partei mõnes kohas Saksamaal ning nende juhid vangistati. Hitler mõisteti riigireetmise eest viieks aastaks vangi. Vanglas alustas Hitler raamatut “Mein Kampf”, mis sai natside nn pühakirjaks. ○ Fast forward: Hitler vabastati (käitus hästi, temas ei nähtud ohtu), oli majanduskriis, parlament muutus töövõimetuks, toimusid mitmed valimiseed, natside ja kommunistide populaarsus kasvas. ○ Kommunistide mõju kasv viis konservatiivid Hitlerit toetama ning pärast mitut valitsuskriisi nimetas president 1933 kantsleriks Hitleri. 5 ○ 1933 loovutas parlament ka seadusliku võimu valitsusele ning sellega oli Weimari vabariigi konstitutsioon ja Saksamaa föderaalne korraldus lõpetatud. ○ 1933. aasta lõpuks saadeti laiali kõik parteid ning 1934 suri president ja Hitler võttis üle ka riigipea ameti.
enda kontrolli alla. Ta sekkus kiriku asjadesse millal tahtis: otsustas, kellest saab piiskop, teostas järelvalvet vaimulike kohtute üle ja valitses kiriku maavaldusi. Ta vähendas kloostrites elavate munkade ja nunnde arvu, kes sinna nekruti- või makuskohustuste eest põgenesid ja asjatult riigikassat tühjendasid. Peeter küll jäi õigeusklikuks, kuid ta oli veendunud, et kirikupoliitikat tuleb ajada ja kiriku finantse valitseda tema tingimuste kohaselt. Seevastu konservatiivid keeldusid teda õigeusklikuks valitsejaks pidamast- ta veiderdas, mehkeldas välismaalastega ja nägi nende moodi välja- habemata ja võõrastes riietes. Peetril puudus sümpaatia õigeuskliku vagaduse suhtes. Sõjategevus Peetri üks kaalukamaid ukaase oli teenistusastmete tabel, kus vanad vene auastmed tõrjuti kõrvale, uued välismaistel eeskujudel loodud tegid aga selget vahet sõjalis-, tsiviil- ja kohtuastmetel
mängus ning räägib kuulsa "raudse eesriide" kõne eelseisvat külmat sõjat Nõukogude Liiduga. Poliitika, loengute andmine, maalimine ja kirjutamine hoidsid Churchilli tegevuses, kuid need tegevused ei rahuldanud täielikult tema suurt energiat. Ta leidis tegevust Chartwell Manor'is, oma maavalduses Kent'is. Ta tundis uhkust oma karja ja võidusõiduhobuste üle. Aastatel 1948-1949 ilmus temalt Teise maailmasõja ajalugu. Konservatiivid naasesid võimule 1951. aastal. 77aastasest Churchillist sai uuesti peaminister. Nagu tavaliselt, kontsentreeris ta oma energia välissuhetele. Ta töötas eriti Briti-USA suhete nimel, selleks külastas ta kolme järgneva aasta jooksul Washingtoni. 1953. a aprillis lõi kuninganna Elizabeth Churchilli rüütliks, samal aastal võitis sir Churchill Nobeli kirjanduspreemia, seda just eriti 6. osa The Second World War kohta. 1955
kommunistlik liikumine- põgeneti läände parema elu nimel. Mustanahaliste liikumine)martin luther king võitles mustanahaliste eest- nõuti võrdsust seaduse ees. Naised nõudsid õigusi-naise koht pole kodus, edu. Seksuaalrevolutsioon- vahekord enne abielu , rasestumisvastased vahendid. INGLISMAA Usas valitsevad parteid?vabariiklased ja demokraadid Iseloomusta inglismaa riiklikku korraldust!Kes oli võimul? Parlamentaarne monarhia, troonil Elisabeth II, võimul vaheldumisi leiboristid ja konservatiivid. Kuidas mõjutas Suessi kriis inglismaad? Suessi kriis 1956a. Inglismaa pidi loobuma kolooniatest. Inglismaa kaotas om ajuhtpositsiooni maailmas. Millised asjaolud võimaldasid Inglismaal võimalikult rahulikult leppida ja kohaneda koloniaalimpeeriumi kadumisega? Alaline positsioon ÜROs.Briti Rahvaste Ühendus osutus elujõuliseks. Majanduskasv. Mida tähendas sotsiaalne turumajandus? Riik ei sekku majandusee, vabaturumajandus Miks inglismaa majandus arenes aeglasemalt kui Saksamaa oma?
jne. Inglismaal oli tugev klassiühiskond. Kui Prantsusmaal ei tehtud vahet kust pärit, siis Inglismaal tehti vahet, kas räägib Oxfordi inglis keelt või töölisklassi tavalist inglise keelt. Moodsa kapitalismi ja parlamentaarse demokraatia pioneerriik (parlamendireform 1832, 1867, 1884). 19saj on maailma juhtiv tööstusriik. 1832 hääleõigus keskklassi meestele, 1867 linnamehed, 1884 maamehed, 1918 naised. Juhtivad parteid kuni I MS lõpuni: uuendusmeelsed liberaalid ja mõõdukad konservatiivid. 20saj alguses ametiühingute poolt asutatakse Inglise Tööpartei, see oli algusest peale mõõdukas, mitterevolutsiooniline partei. Evolutsioon, mitte revolutsioon. Mõõdukas liberalism ja konservatism, ei kaldutud äärmustesse. Juhtivad poliitikud: 1. Liberaalide William Gladstone (valitsused 1880-85, 1868-74, 1886, 1892- 1904). Sisepoliitikaküsimused, uuendused, võrdlemisi passiivne välispoliitika. Ta ei olnud imperialistlik. Usuline sallivus, majanduslik
need on Siiri Oviir( ald), Ojuland( ALD e. liberaalid), Tuune Kelam(konservatiivid ,hetkel esimesel kohal ELi parlamendis), Indrek Tarand( rohelised), Vilja Savisaar-Toomast(ald), Kallaste ( sotsiaaldem, teisel kohal EL parlamendis), kõikide riikidega kokku on 766 liiget-liikmete arv oleneb kui palju parasjagu liikmesriike on. Liikmete koostöö on fraktsioonipõhine ja fraktsioon põhineb maailmavaatel. Fraktsioonid ( sotsiaaldem, ALD-liberalid, konservatiivid, rohelised jne) on poliitiline pool, reaalne töö toimub komisjonides, mis tegelevad ELi asjadega ja delegatsioonides, mis tegelevad Eli väliste asjadega nt. arenguriikidega . Delegatsioonides ja komisjonides käiakse koos arutatakse asju , valmistatakse dokumente ette. Tegelikult on Euroopa Parlamendil väga vähe õigusi, seoses Lissaboni leppega 2009 aastal need õigused laienesid. *EUROOPA KOMISJON 28 liikmega kogumik on nagu valitsuse ministrid- teevad otsuseid, Eestist on
riigi lahutatust kirikust. Ent liberaalid pole mitte alati pooldanud demokraatlikku valitsemist. XIX sajandi algul kartsid liberaalid, et kui anda võim harimatule ja varatule massile, siis hakkab ta seda tingimata kuritarvitama. Kõigil on võrdsed võimalused. Inimese ühiskondliku positsiooni peavad põhiliselt määrama saavutuslikud kriteeriumid nagu talent, töökus ja loovus, mitte aga sünniga seotud asjaolud, nagu arvavad konservatiivid, kes on pidanud elus edasijõudmisel määravaks päritolu ja "klassikuuluvust". Pooldavad erinevalt konservatiividest reformismi. Progress vajab reformidele aktiivset kaasaaitamist, mitte aga lihtsalt nendest passiivset osavõttu. Alles pärast 1929-33.a majanduskriisi hakati mõistma riigi sekkumise vajadust majandusse, eriti F. D. Roosevelti "uus kurss". Sotsiaalliberalism avaldub ka USA presidentide, demokraatide J. F. Kennedy ja B. Clintoni puhul
1. 20. sajandi periodiseering (lk 4-6) a) 1901-1913. Neid aastaid peavad paljud ajaloolase 19.sajandi jätkuks. Ajavahemikku 1872-1913 võib tõesti vaadelda ühtse perioodina, mida iseloomustab suurte, ülemaailmse tähtsusega vapustuste puudumine. Elu kulgeb võrdlemisi sujuvalt, evolutsiooniliselt ning muutuse paremuse poole inimkonna arengus on selgelt jälgitavad. Moodsaks sai sõna ,, progress" ning seda eitada söendasid vaid kõige lootusetumad konservatiivid, aga ka mõned veidrikud, kel oli prohvetlik ajalootunnetus. Enamik siiski uskus progressi katkematusesse ning selle tulemuste pöördumatusesse. Aastad 1900-1913 olid optimismi võidutsemise aeg. Samas aga kuhjusid maailmas probleemid ja vastuolud, mis olid võimelised purustama elu sujuvat kulgu. b) 1914-1923. Kriisid aeg ja kogu 19.sajandil kujunenud sotsiaalse ning poliitilise süsteemi lagunemise aeg: esimene maailmasõda, revolutsioon Venemaal,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
