XX sajandi ajalugu (3)

5 VÄGA HEA

20. sajandi periodiseering (lk 4-6)

1901-1913. Neid aastaid peavad paljud ajaloolase 19.sajandi jätkuks. Ajavahemikku 1872-1913 võib tõesti vaadelda ühtse perioodina, mida iseloomustab suurte, ülemaailmse tähtsusega vapustuste puudumine. Elu kulgeb võrdlemisi sujuvalt , evolutsiooniliselt ning muutuse paremuse poole inimkonna arengus on selgelt jälgitavad. Moodsaks sai sõna „ progress“ ning seda eitada söendasid vaid kõige lootusetumad konservatiivid, aga ka mõned veidrikud, kel oli prohvetlik ajalootunnetus. Enamik siiski uskus progressi katkematusesse ning selle tulemuste pöördumatusesse. Aastad 1900-1913 olid optimismi võidutsemise aeg. Samas aga kuhjusid maailmas probleemid ja vastuolud, mis olid võimelised purustama elu sujuvat kulgu .

1914-1923. Kriisid aeg ja kogu 19.sajandil kujunenud sotsiaalse ning poliitilise süsteemi lagunemise aeg: esimene maailmasõda, revolutsioon Venemaal, revolutsioonilised kriisid Euroopa riikides, rahvuslikud revolutsioonid Aasias, sõjajärgne maailma ümberjagamine, 19.sajandil ja 20.sajandi algul juhtivat osa etendanud impeeriumide lagumine ning uute riikide teke ning uute rahvuste, klasside ja sotsiaalsete rühmade esilekerkimine.

1919-1929. Maailm pärast Esimest maailmasõda ning rahvusvahelised suhted: sõjajärgset maailmakorda reguleerivate lepingute sõlmimine. 1920. aastate teisel poolel toimub majanduslik ja poliitiline stabiliseerumine, mistõttu seda perioodi nimetatakse sageli kuldseteks kahekümnendateks. Siis tundus, et kriisi ületanud maailm naasis rahumeelse, evolutsioonilise arengu teele.

1929-1933. Uus ülemaailmne majanduslik ja ühiskondlik kriis. Tomuvad järsud muutused paljude riikide sotsiaalses ja poliitilises korras ning tekivad esimesed mõrad pärast Esimest maailmasõda kujunenud rahvusvaheliste suhete süsteemis.

1933-1939. Maailm liigub Teise maailmasõja poole. Ultranatsionalistlike, totalitaarsete ning militaristlike režiimide võidukäik paljudes maades. Pärast Esimest maailmasõda kujunenud rahvusvaheliste suhete süsteem variseb kokku.

1939-1945. Teine maailmasõda, mis oli verisem ning purustavaim sõda inimkonna ajaloos. See sõda haaras tõepoolest kogu maailma ning, nagu ka Esimene maailmasõda, kutsus terves maailmas esile majandusliku, ühiskondliku, poliitilise süsteemi ning vaimsete väärtuste kriisi.

1945-1955. sõjajärgne aastakümme- ärevad ning kriisiderohked aastad. Puruneb koloniaalsüsteem. Sõja tulemusena oma mõjuvõimu laiendanud NSVL üritab põhjustada maailmas kapitalismi üldkriisi ning etendada nn maailmarevolutsiooni uut vaatust . Sellele seisavad vastu Ameerika Ühendriigid koos oma Euroopa liitlastega. Õhus on Kolmanda maailmasõja puhkemise reaalne oht.

1956-1985. Kahepooluselise maailma võrdlemisi stabiilne periood, võidurelvastumise aeg. Tehnilise ja teadusliku progressi uut lainet sel ajavahemikul võib käsitada kui teaduslik-tehnilist revolutsiooni. Eesrindlike lääneriikide jaoks on see üleminekuaeg postindustraalsele ning sotsiaalse turumajandusega ühiskondlikule korrale. Nõukogude Liidu kogu majanduslik, poliitiline ja idoloogiline süsteem mandub ja laguneb. Aasia , Aafrika ja Ladina-Ameerika endised kolooniad ja sõltuvad maad asuvad rahvusliku eneseteostuse teele. Nendes regioonides püütakse kujundada Kolmandat Maailma.

1985-2000. Maailm kolmanda aastatuhande künnisel. Nõukogude Liit ja sotsialismileer varisevad kokku ning sellega kaasnevad rohkearvulised kohalikud etnilised konfliktid. Postsovetlike maade ja rahvaste saatus on üheks põletavamaks küsimuseks. Tulevikumaailm : on see ühtne, ühepooluseline, mitmepooluseline ? Optimism ja pessimism 21. sajandi künnisel.

Inimkonna edusammud 20. sajandil ( lk 8-13)
Euroopa tsivilisatsioon, mille aluseks on isikuvabadus ja inimeste võrdsus, eraomad ja turumajandus , rahva suveräänsus ja demokraatia, käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi ning kui kogu inimkonna tuleviku. Igasugune Euroopa omast erinev ühiskondlik ja poliitiline kord tundus olevat mittetsiviliseeritud ja elust maha jäänud.
Euroopa kultuuri ja teadvuse vorme, mille aluseks olid positiivsed teadmised ja ratsionaalne mõtlemine, austati kui ainuõigeid ja teaduslikke.
Liberaalne kord võidutses. Ühiskondliku tootmise ja materiaalse heaolu kasv, raudteed ja aurulaevad , elekter, telegraaf , telefon- kõike seda vaadeldi kui uue korra võidukäigu tulemust. Sõna „progress“ muutus üheks kõige sagedamini kasutatavaks sõnaks. Progressi käsitleti katkematu ja lõpmatu edasiliikumisena lihtsate asjade juurest keerulisemate juurde, madalamalt tasemelt kõrgemale ning inimkonna edusammud tundusid igaveste ja pöördumatute saavutustena.
Tunnistati kehtetuks keskaaegsed seadused, mis piirasid inimest elukoha ja tegevusala valikul , tühistati seisuslikud privileegid ning omandiõiguse piiranud jne. Valitavad võimuorganid. Turumajandusel rajanev liberaal -demokraatlik riigikord hakkas järk-järgult levima ja kinnistuma üle kogu maailma.

Esimese maailmasõja algus, sõdivad pooled (lk 52-54)
Põhjused: A) peamiseks põhjuseks oli koloniaalvalduste ümber jagamine Saksamaa sunnil
B) poliitilised põhjused: puudus rahvusvahelisi kriise rugleeriv institutsioon
C) puudus kaalukas diplomaatiline läbikäimine
D) kriise lahendati sõjaliselt
E) sõja romantiseerimine. 20.sajandi algul peeti sõda üllaks ja mehiseks tegevuseks.
F) alahinnati reaalset ohtu, kuna eksisteeris ülemaailmne kaubandus.
Ajend : Bosnia kriis- Austria-Ungari vastuseis Serbiale. Vaidlusalased territooriumid olid Bosnia ja Hertsogoviina. Serbias pidas neid muistseteks slaavi aladeks. Serbial oli sündinud Suur- Serbia idee. Serbias tekkivad mitmed terroristlikud organid , neil kujuneb arvamus, et riik kujuneb läbi terrori. Tuntumad: Must Käsi ja Blada Bosnia organ. Must Käsi mõistis koosolekul ertshertsogi Ferdinandi surma. 28. juunil 1914- toimus Bosnia pealinnas Sarajevos atentaat . Bosnia serblasest tudeng Gavrilo Princip mõrvas Austria Ungari troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi ning tema abikaasa Spohie, Hohenbergi printsessi.
Pärast atentaati süüdistas Austria valitsus Serbiat Sarajevo terroriakti korraldamises ning nõudis, et Austria politseil lubataks juurdlus teostada Serbia territooriumil. Serbia nõustub sellega. Seejärel tuli Viinist ultimaatum , milles nõuti Austia vägede lubamist Serbiasse, et nad võiksid võtta enda kontrolli alla mõned tähtsad positsioonid. Serblased lükkasid selle ultimaatumi tagasi. Austerlased katkestasid Serbiaga diplomaatilised suhted ning alustasid Belgradi tulistamist.
Peterburist saadeti Viini protestinoot, milles nõuti, et Serbia rahule jäetaks. Venemaal algas osaline mobilatsioon. Saksamaa ähvardas mobilisatsiooni mitte katkestamise juhul Venemaad sõjaga. Venemaa kuulutab välja üldmobilisatsiooni. Augusti algul 1914 astus Venemaa sõtta nii Saksamaa ( 1.august) kui Austria-Ungariga (5.august).
Prantsusmaa, keda sidus Venemaaga liiduleping, kuulutas samuti välja üldmobilisatsiooni. 3.augustil kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja. Päev varem nõudis Saksa valitsus Belgialt, et too lubaks väed läbi oma territooriumi Belgia-Prantsuse piirile. Belgia keeldus, ja sakslased tungisid Belgiasse.
3.augustil nõudis Inglismaa, et Belgiat ei puututaks. Saksamaa jättis noodile vastamata . Umbes kesköö paiku kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja.
Sõdivad pooled: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria versus Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Tšernogooria, Itaalia ja Rumeenia .

Esimese maailmasõja vaherahu , rahu, tagajärjed (lk 63-66)
30. septembril palus vaherahu Bulgaaria, 30.oktoobril kapituleerus Türgi. 3.novembril kirjutas vaherahule alla Austria-Ungari valitsus. 11. novembril allkirjastati Compiegne`i vaherahu.
28.juuni 1919- esimese maailmasõja rahuleping Versailles . Selle sõlmimisest võtsid osa 27 riiki, kaotajaid kohale ei kutsutud. Võitjad ei lähtunud õigusest vaid enda huvidest. Rahulepingu ebaõiglus Saksamaa suhtes programmeeris ette Teise maailmasõja.

Versaille rahu ja süsteem (uued riigid) lk 88-92
28.juuni 1919

Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning umbes kaheksandiku oma Euroopa aladest:
* Elsass -Lotring läks Prantsusmaale
* Põhja- Schlewig Taanile
* Saarima jäi 15 aastaks Rahvasteliidu valdusesse
* mõned piirkonnad liideti Belgiaga
*Posen, osa Pommerist ja Sileesia läksid taasloodud Poola koosseisu
*Hultschin anti Tšehhoslovakkaiale
*Memel Leedule
* Danzig muutus Rahvaseliidu kaitse all olevaks vabalinnaks

Saksa sõjaväge vähendati kuni 100 000 meheni. Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ning moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Ei võinud olla ei tanke ega ka lennukeid. Laevastikus vähendati laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Reini vasakkallas ning 50 kilomeetri laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritud tsooniks, sakslastel ei tohtinud seal vägesid olla ja nad ei tohtinud ehitada kaitserajatisi või teisi sõjalisi objekte.

Saksamaa pidi maksma reparatsioone.
4.juunil 1919 allkirjastati eraldi rahuleping Ungariga- Trianoni leping- ja 10. septembril Austriaga- Saint-Germaini leping.

Doonau monarhia suurriik likvideeriti. Selle aladel moodustati kolm riiki: Austra , Ungari ja Tšehhoslovakkia.

Endise Austria-Ungari suured alad liideti Serbiaga, mis kuulus uue Serbia-Horvaatia- Sloveenia kuningriigi koosseisu.

A-U. endised alad Galiitsia ja Transilvaania läksid vastavalt Poola ja Rumeenia valdusesse

Kõik kolm A-U järglasriiki kohustusid maksma reparatsioone. Austria ja Ungari suhtes olid kehtestatud ka sõjalised piirangud.
Rahuleping Bulgaariaga, mis sõlmiti Neuillys 27.novembril 1919, nägi ette reparatsioone ning alade loovutamist Jugoslaaviale ja Kreekale (Makedoonia ja Traakia ) Bulgaaria kaotas sellega väljapääsu Egeuse merele .
Vastavalt 10.augustil 1920 Türgiga sõlmitud Sevresi rahulepinguga ei jäänud endisest Osmanite imeepriumist eriti midagi järele isegi Anatoolia osi kavatseti anda Kreekale, Itaaliale ja Armeeniale; Istanbul ja väinade piirkond aga jäid määramata ajaks rahvusvahelise kontrolli alla.
Iraak, Palestiina ja Jordaania ning suure osa Saksa kolooniaid Aafrikas sai endale Inglismaa.
Prantsusmaa sai Süüria, Liibanoni ning osa Saksa kolooniaid Aafrikas.
Osa saksamaa koloniaalvaldustest said endale ka Belgia ja Portugal.
Saksamaa valdused Vaiksed ookeanis läksid Austraaliale ja Jaapanile.
Otsustati luua Rahvasteliit.

Majanduskriisi algus, ülemaailmne kriis (lk 120-140)
24. oktoobril 1929 New Yorgi börsi aktsiate järsk langus. Tekkib kriis, mis kestab 1933. aastani.
Tekkis kaupade ülejääk, ettevõtetest hakati inimesi vallandama. Üsna kiiresti haaras kriis ka Euroopiat, kandus üle Ladina- Ameerika maadesse, kust tarniti USA-sse ja Euroopasse tooraineid ja põllumajandus toodangut, ning jõudis ka Aasiasse ja Aafrika kolooniatesse.
Põllumajandus tootis kaupu turule, spetsialiseerudes kõige kasutoovamatele toodanguliikidele ning võttes pangalaene.turustamisvõimaluste vähenemine ning hindade langus põhjustasid kiiret pankrotistumist.
Kujuneb inflatsioon.
Põhjused:

ületootmine

vale majandamine

vead valitsemises
Tagajärjed:

usaldus valitsuse, ühiskonna valitsevate kihtide ning majanduslikule ja poliitilisele liberalismile rajatud ühiskonnasüsteemi vastu langes järsult.

Hakati pooldama „kõva käe“ poliitikat

Loobuti rahvusvahelisest kaubandusest.

Piirangud sissevedudele.

Teravnesid riikide vahelised suhted.

Tööpuudus

Elanikkonna passiivsus.

Riigi petmine.

Kolme vastasleeri kujunemine (lk 146-152)
NSVL-Saksamaa- Demokraadid

NSVL Stalini periood, Itaalia Mussolini , Saksamaa Hitler
1924- suri Lenin . Lenin soovias oma järglaseks Lev Trotskit. Trotski ei suutnud võimu haarata. Võimule akkas pürgima näiliselt tagasihoidlik parteisekretär Stalin . Lenin oma viimases testamendis „kiri kongressile“ oli hoiatanud seltsimehi Stalini eest.
Stalin asus võimule pürgima ja esmalt korraldas kontrolli kommunistliku partei üle, hakkas partei liikmete vahel intriige tekitama. Likvideeris tugevad konkurendid. Mängleva kergusega muutis oma seisukohti.
1927- Stalin tuleb võimule, tema toetajaks sai Molotov . Seoses Stalini võimule tulekuga algas S. Isikukultus . Stalinit hakati pidama suureks juhiks, igas linnas tema skulptuur, ajalugu kirjutati ümber. Käivitati propaganda , kommunistlikud noorsooorganisatsioonid : algklassides- oktoobrilapsed ; pkool- pioneer , keskk.- kommunistlikud noored. Lapsi innustat vanemate järgi nuhkima.
Stalini võimule tulek tähendas NEP-i lõppu. Keelas eraomandil baseeruvad ettevõtted. Eraomand oli kuritegu .
Tööstuses toimus industrialiseerimine, Stalin leidis, et peamine rõhk rasketööstusele.
Relvatööstus. Rasketööstusega sündis maailmarevolutsiooni idee. Tööstust hakati arendama viisaastakuu plaani järgi. Riiklik plaan tuli igal juhul täita- Brešneri ajal plaane ei suudetud täita. Bürokraatia. Preemiad. Tehasest ei tulnud kaupa. Perestroika ajal variseb majandus kokku. Vabrikud tootsid praaki . Kujuneb välja kvaliteedi märk. Rasketööstusel suur maht sõjatööstusel, kuna toimus ülemaailmne võidurelvastumine, sotsialistid ja kapitalistid võitlesid, külm sõda. Kuna kodanikel lasus töökohustus puudus tururegulisatsioon.
Põllumajandus- sundkollektiviseerimine. Oli keelatud eraomand. Talupoegadest said kolhooside liikmed. Esimestes kolhoosides ei makstud tööraha, vaid saadi normipäevi. Kolhooside tootlikkus on väike. Innustati talupoegi ülejääke riigile andma. Talupoegadelt konfiskeeritakse vili.
1932-33 Suur nälg. Teatud Venemaa osades esines kannibalismi. Selle tulemusena suri 4 miljonit inimest. Ukrainas jäid osad piirkonnad inimtühjaks. Näitamaks oma tugevust veeti vilja välja. Maal oli küüditamine ja kulakute likvedeerimine (1929-1933) Siberisse viidi 9 miljonit kulakut. Majanduskriisis süüdistati kulakuid.
Pärast 1932 aastat talupoegade vastupnu lõppes. 1937- 93% kolhoosides, 1932- 67,4%. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele väga raske hoobi- vähenes tootmine ja karjakasv.
Suure terrori periood NSVL. 1934-algasid massirepressioonid.
Itaalia:
Lääne-Euroopa esimeseks diktaatoriks sai Mussolini. Pettutakse Versaille süsteemis. Rasked majanduslikud olud.
Mussolini lubadused : 1) lubas taastada kõva käe poliitika 2) kutsus võitlema rahvuse eest 3) üksikiisiku elul ei olnud väärtust, rahva heaolu nimel.
1921-olid fašistid parlamendi valimistel edukad .
Saksamaa:
Sündis 1889. aastal. A-Ungari tolliametniku pojana. Esialgne perekonnanimi Schickegruber. Hiljem sai Hitlerist tema parteinimi. Tema vanaema oli Viinis toatüdruk. Isa oli vallaslaps. Isa olid 3X abielus, H. Viimasest. Ema oli isast 23 aastat noorem, kaugelt sugulased, H. 6-7 õde.
Algklassides korralik koolipoiss. Põhikoolis suured distsipliini probleemid. Unistuseks saada kunstnikuks . Läks Viini kunstiakadeemiasse katsetele, aga ei saanud sisse. 1913- elab viinis 1) hulkur 2) tavaline kodanlane .
Luges valimatult raamatuid: astroloogia, juutide vastased.
1914- Esimeses maailmasõjas alustab sõdurina, hiljem saab temast kapran. I MS järel I ja II klassi raudrist. Sai kloori mürgituse ning viibib kaua hospitalis.
21. november 1918- vabaneb sõjaväest
1919- läks NSDAP
1921-fürer
1923- natsi partei otsustab korraldada riigipöörde Münchenis „õllelokaalide riigipööre“. Hitler koos kaaslastega arreteeriti ja vangistati. Vabanes 9 kuu pärast. Vangistuses kirjutas oma pearaamatu „ Mein Kamf“ (1905)
1924- kui majnduslik olukord paranes , langes natside populaarsus.
1930- riigipäeva valimised. Natsid suurendasid häälte arvu 8X. Riigipäeval said nad 107 saadikohta 583-st-
1932- 230 kohta
30. jaanuar 1933- moodustati Hitleri valitsus. Valitsuses 11 ministeeriumi kohast 3 natsid. Riigipäevas 247 saadikut.
Hitler saadab riigipäeva laiali, uued valimised. Natsid kasutavad terrorit.
5.märts 1933- natside võimule tulekut kergendasid kriisid ja lõhed teistes erakondades.
Oli vaja hävitada kommunistid .
28. veebruar 1933- süüdatakse riigipäeva hoone. Kommunistid vangistakse. Selle järel hakati piirama kodanikuvabadusi.
30.juuni 1934- pikkade nugade öö. Selle operatsiooniga hävitab Hitler SA ehk pruunsõdalased. Likvideeritakse nende juht Ernst Röhm.
1934- suri president Hidenburg.
Hitler ühendab valitsuse juhi koha ja riigipea koha.
Hitleri kaaslased:Alfred Roosenberg
Himmelu-SS
Gestapo - salajane riigi politsei
Goebbels - propaganda pea
Hess- partei töötaja, kirjutas „Mein...“ üles.
SS- mustsärklased
SA- rünnakrühmlased.
1945- Saksamaa oli sõda kaotamas. Viimased päevad punkris.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 112 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-08-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

112 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kadike Õppematerjali autor

periodiseering, inimkonna edusammud, I MS algus ja sõdivad pooled, I MS vaherahunja tagajärjed, Versaille rahu, majanduskriis, stalin, mussolini, hitler

Sarnased õppematerjalid

docx

LÄHIAJALUGU 1: ISIKUD, MÕISTED, AASTAD

Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11

Ajalugu

docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma

Ajalugu

doc

Lähiaeg 1914-1945

Türgi jagamine: ehk nn Euroopa 'haige mehe' pärandi jagamine >19. sajandiks oli Türgi nõrk, jagamisest lootsid kasu võita kõik suurriigid Hiina jagamine: >oli muutunud mahajäänud riigiks, kuid Euroopa jaoks kasulik, perspektiivikas ala (suur turg) >sisetülid, bokserite ülestõus: (1899-1901) võideldi välismaise, läänepärasuse vastu =>eurooplaste ühendatud sõja- jõud surusid ülestõusu maha => Euroopa riigid ja Jaapan jagasid Hiina oma mõjusfäärideks 2. Riigid 20. sajandi alguses Saksamaa 1 >19. saj koosnes vürstiriikidest, Preisimaa-Austria rivaalitsemine >1862. Bismarck valitsusjuhiks, eesmärgiks Saksamaa ühendamine (Prantsusmaa selle vastu, 1870. Pran-Preisi sõda) =>1871. kuulutati välja Saksa keisririik (kantsleriks Bismarck) >Keiser Wilhelm II (1888-1918) *saadab Bismarcki erru

Ajalugu

doc

Lähiajalugu I

Lähiajalugu I Maailm 20. sajandi algul Sovinism marurahvuslus, nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Koloniaalvaldused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Öeldi, et tahavad hoolitseda vähe arenenute eest. Ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, kuid tegelikult ei tahtnud keegi kuuldagi mõne enda territooriumi lahkulöömisest.

Ajalugu

docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

● Hindenburgi zeppelini õhulaev 1937 NY Majandus ● Suurkorporatsioonid liitusid, globaliseerumine ● Riikides ebaühtlane areng Poliitika ● Tekivad poliitilised erakonnad ● Vabaneti poliitilistest vastastest poliitmõrvade kaudu ● Proletariaadid - palgatööliskond, tugevad töölisliikumised, Karl Marx TL 1-2 https://docs.google.com/document/d/18kJjDn_9oKZ67Eb9sdhhHzC5waqgv82tt9d847Z-0c4/edit 2. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi alguse dünastiad Habsburgid - Austri-Ungari keisririigis kuni 1867-1918 Hannoverid - Victoria I (viimane) aegne, saksa päritolu, 1714-1901 Saxe-Coburg and Gotha - 1901-1917 Briti dünastia, Suurbritannia ja Iirimaa ühendkuningriik Windsorid - peale Hannovere, tänane Briti dünastia, 1901-tänapäev Romanovid - Venemaal 1613-1917 Osmanid - Türgi dünastia 13.saj-1922 (kuulutatakse välja vabariik) Qingid - Hiinas, kuni 1911

12. klassi ajalugu

doc

12. klassi ajalugu.

nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks. 20

Ajalugu

docx

20. sajandi euroopa ajaloo põhimõisted

rolli. · Liberalism. John Locke, David Hume, Jeremy Bentham, John Stuart Mill. Rõhutavad vabaduste ja õiguste laiendamise võimalusi. Ühe inimese vabaduste piiramine on õigustatud üksnes siis, kui see piirab kellegi teise vabadust. · Sotsialism. Nn. Utopistid (Karl Marx ja Friedrich Engels). Rõhutab võrdsete võimaluste tagamist, raskemas olukorras olevate sotsiaalsete kihtide õiguste eest võitlemist. · Kommunism. Klassikalisel kujul 20. sajandi nähtus. Toetub Marxi seisukohtadele. · Sotsiaaldemokraatia. Rõhutavad parlamentaarset teed, ametiühingute rolli, sotsiaalseid kokkuleppeid. · Anarhism. Eitavad mistahes riiklikku korralust, rõhutavad individuaalsete vabaduste tähtsust liikumised sajandivahetusel: · Suffragetid naisõiguslased. Naistele valimisõiguse Esimesena said naised valimisõiguse 1893 Uus-Meremaal, Euroopas esimestena 1906 Soomes. · Antisemitism. · Sionism. · Rassism

20. sajandi euroopa ajalugu

doc

I maailmasõja eelne ja järgne periood

Iseloomusta suurriike 20. sajandi algul Inglismaa Prantsusmaa Saksamaa USA Riigikord Parlamentaarne Demokraatlik Keisririik Vabariik monarhia vabariik Majandus Tugev laevastik, Veini- ja 90% maailma Monopoolsed kalevi tootmine, siiditootmine värvitoodangust, ettevõtted, suured kolooniad terasetööstus, autotööstus, metallurgia suurpangandus Sisepoliitika Isolatsioon, 2-e Parem-ja vasak- Keisri kõrval 2-e partei parteiline süsteem, poolsete parteide valitseb kansler süsteem naisõiguslased omavaheline

Ajalugu

Rohkem sarnaseid