Demokraatia 1920-1930 (1)

Demokraatia 1920. – 1930. aastail
Demokraatlikud liikumised
Vasakpoolsed
SOTSIALISM – Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust.
SOTSIAALDEMOKRAATIA – Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega.
Parempoolsed
LIBERALISM – Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne .
KONSERVATISM – Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane.
Vastused:

Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Esimese Maailmasõja ajal ja peale seda kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlike õigusi – eelkõige puudutas see valimisõigust.

Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised.

19. sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu.

Töölistele valimisõiguse andmine suurendas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide poolehoidjate arvu. 1920. -1930. aastail asusid nad Skandinaaviamaades valitsuste etteotsa . Ka Suurbritannias juhtis Tööerakond sõdadevahelisel ajal mõnda aega valitsust.

Kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks.

Mittedemokraatlikud liikumised lubasid, et kui nad saavad võimule, siis seavad nad riigis korra majja.

Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fašistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine.

Riigid kus asendus demokraatia diktatuuriga – Ungari, Hispaania , Bulgaaria , Kreeka, Portugal, Jugoslaavia .
Töövihikust ülesanne 2
Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919. aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei) partei tegevus, nad tulid võimule Suure ülemaailmse majanduskriisi ajal. Samal ajal kehtestati diktatuurid ka paljudes teistes riikides, näiteks Ungaris, Bulgaarias, Kreekas, Jugoslaavias, Hispaanias, Portugalis.
Suurbritannia ja Prantsusmaa
Vastused:

Suurbritannia polnud enam maailma juhtiv rahandus - ja tööstusriik. Muret tekitas suur tööpuudus. Raskeks koormaks oli võlg USA-le. Tehnika oli vananenud ja söe kasutamine energiaallikana muutus liiga kalliks.

Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinna langus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Tänu sellele said britid oma toodangut võrdlemisi edukalt müüa ka kriisiaastatel.

Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid võrdlemisi tihti. Mõnikord oli probleeme ka kuningakojal.

Briti impeerium – Suurbritannia ja temast sõltuvad alad.

Tänu maailmasõjas tulnud võidule liideti uusi alasid – Elsass- Lotring . Majandust aitasid ka arendada reparatsioonimaksud. Riik hakkas kiiresti arenema võimsaks tööstusriigiks. Eriti arenes igasuguste moekaupade tööstus. Kiiresti arenesid ka uued tööharud – masinate, autode ja keemiakaupade tootmine. Prantsusmaal oli palju kalureid ja kõigis Euroopa riikides tunti Prantsusmaa sardiine oliiviõlis.

Prantsusmaal tegutses palju parteisid. 20 aasta jooksul oli võimul 41 valitsust.

Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid , kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad .
Töövihikust ülesanne 2
Suurbritannia
Riigikord – Põhiseaduslik monarhia . Riigipeaks oli kuningas. Seadusi võttis vastu parlament .
Majandus – Suurbritannia polnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Tööpuudus. Võlg USA-le. Majanduskriis puudutas neid vähem kui teisi riike. Tööstus ja kaubandusmaa.
Parteid ja poliitiline elu – Liberaalide asemele tekkis Tööerakond.
Prantsusmaa
Riigikord – Demokraatlik Vabariik.
Majandus – Parem kui Suurbritannial. Suur välisvõlg. Reparatsioonimaksed(+). Erinevad tööstusharud edenesid. Elsass-Lotring – rikas Reini tööstuspiirkond.
Parteid ja poliitiline elu – Tegutses palju parteisid. 20 aasta jooksul 41 valitsust.
Ameerika Ühendriigid
Vastused:

Vabariiklased pidasid riigi sekkumist majandusse täiesti lubamatuks. Demokraadid aga arvasid, et kui vaja, võib riik majandust reguleerida.

Tänu keeluseadusele kasvas USA-s kuritegevus . Tekkisid maffiad. Nende tegevusalaks polnud ainult alkoholi salamüük, vaid ka väljapressimised, tapmised ja narkokaubandus .

Suurettevõtjad nõudsid riikliku reguleerimise lõpetamist, nimetades seda vabamajanduse piiramiseks. Roosevelti süüdistati ka fašismi sotsialismi ja kommunismi põhimõtete sissetoomises USA majandusellu.

USA jäi isolatsionismi pooldajate survel eemale Rahvasteliidust.

Ameerika Ühendriigid hoidusid muu hulgas sõjalise ja majandusliku abi osutamisest sõdivatele Euroopa riikidele.
Töövihikust ülesanne 1
USA sisepoliitiline elu
USA poliitiline elu oli mõnevõrra sarnane Suurbritannia omaga .
Seadusi võttis vastu kongress ning riigipeaks oli 4 aastaks valitav president .
Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik partei.
Maailmasõja ajal oli presidendiks demokraat.
Töövihikust ülesanne 2
Keeluseaduse vastuvõtmine -> Maffiarühmituste tegevus
Maffia müüs salaja alkoholi kuid keeluseadus keelas seda.
Maffiarühmituste tegevus -> Karistamatus kuritegude eest
Kohus ei suutnud maffiaid süüdi tunnistada, sest polnud piisavalt tõendeid.
Diktatuurid Euroopas
Demokraatia kriisi ja diktatuuri tekkimist soodustavad tunnused:

Muutused ühiskonnas – keskklass kaotas mõjuvõimu, esile kerkis tööliskond. Töölised ja naised said valimisõiguse, mis põhjustas erimeelsusi valijate rühmade vahel. Tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada.

Sõjamõju – Inimesed olid harjunud kindlakäelise riigivõimuga. Juhid kasutasid ära seda, et inimesed vajasid tugevat juhti.

Pettumine Versailles’ süsteemis – Maailmasõjas kaotajad ja mõned võitjad (Jaapan, Itaalia, teatud määral Prantsusmaa). Riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Toetust leidsid need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada.

Majanduslikud raskused – Reparatsioonimaksed, inflatsioon . Tooraine puudus. Majanduskriis. Majanduskriis võttis ära inimestelt usu, kuid karmikäelised poliitilised jõud lubasid, et elu läheb paremaks.

Riigisisene võimuvõitlus parteide ja rahvaste vahel. Rahva rahulolematus parteide paljususega ja diktatuur kehtestas ühe partei süsteemi.

Valimiskünnise puudumine – parlamenti pääsesid kõik erakonnad, mis põhjustas vaadete paljusust. Rahva rahulolematus parteide paljususega ja diktatuur kehtestas ühe partei süsteemi.
Diktatuurid
Autoritaarne, totalitaarne
Autoritaarsed
Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. ( Eesti, Läti, Leedu, Soome – enamik euroopa riike)
Totalitaarsed
Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega.
(Itaalia[fašism], Saksamaa[ natsism ], NSVL[ kommunism ])
Vastused:
3. Rahvas toetas karmikäelist juhti, sest see lubas, et kui võimule pääseb, läheb elu paremaks.
5. Totalitaarses diktatuuris rikuti inimõigusi – tegemist oli hirmuvalitsusega.
6. Juhukultuse kujundamine – elulugu, välimus, harjumused, puudused. Juhi eluloos rõhutati päritolu, rasket lapsepõlve, kangelaslikke tegusid.
7. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile.
8. Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati teda pidevalt ümbritsevate vaenlastega.
Töövihikust ülesanne 3 – TEGEMATA!
Kommunistlik Venemaa
Vastused:

Uue riikluse tegelikuks võimukeskmeks kujunes oktoobripöörde korraldatud kommunistlik partei.

Venemaal puhkes kodusõda, sest enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega ei olnud rahul Venemaa poliitilised jõud ja ühiskonnakihid.

Nõukogude valitsus asus nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides.

Kehtestati üldine sunduslik töökohustus. Tööstusettevõtteid riigistati. Korter, transport, teatrid olid tasuta.. toiduainete riigile andmise kohustus. Toidu ja tarbekaupu jagati normi järgi tasuta.

Alustati uut majanduspoliitikat –NEP. Taastati kauplemisvabadus. Laiendati ettevõtte tegevusvabadust. Segamajandus. Kindlaks määratud maksed.

Stalini veendumuse järgi oli vägivald sotsialistliku riigi loomulik koostisosa , mis pidi aitama ühiskonda valitseva kommunistliku partei võimu all hoida.
Töövihikust ülesanded 1;2;3;4;6
1917. aastal kukutati Vene tsaar enamlaste ehk bolševike poolt. Keisririik asendati kommunistliku ehk nõukogude vabariigiga, kus ainuparteiks oli Kommunistlik partei.
Riigi nimetus 1918. aastast: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik e. Nõukogude Venemaa.
NSV Liit loodi 1922 aastal ja see ühendas järgmisi liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga – Kaukaasia Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivset Vabariiki.
NSV – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit.
Miks puhkes kodusõda - sest enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega ei olnud rahul Venemaa poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. (1918-1920) Vastamisi olid punased ( enamlased ) ja valged (Nõukogude korra vastased).
Mis asjaoludel õnnestus nõukogude võimul püsima jääda – Suutis luua võitlusvõimelise Punaarmee.
Kuivõrd edukad olid nad maailmarevolutsiooni teostamisel – Alguses püüti õhutada Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis – asjatult . Otsustati Sotsialismi esialgu üles ehitada vaid Venemaal.
Kodusõjas suri 13 miljonit inimest. Enamlaste võit mis innustas neid kogu maailmas revolutsiooni tegema, kuid ebaõnnestunult.
Sõjakommunism – 1918 – 1920
Uus Majanduspoliitika – NEP – 1920 aastad
Industrialiseerimine (tööstuse eelisarendamine) mis tagaks riigi sõjalise võimsuse ja võimaldaks teostada maailmarevolutsiooni. Riik juhtis majandusplaani majanduse kaudu.
Millised uue majanduspoliitika põhimõtted aitasid kaasa majandusliku olukorra paranemisele – ettevõtlus, kaubandus vabadus.
Stalin tuli võimule 1922, kasutas vägivalda ja oli ainuvalitseja.
Mis oli kollektiviseerimise eesmärk – püüti kaotada ühiskonnakihtide ebavõrdsus.
Fašistlik Itaalia
Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt, seepärast leidsid Itaalias poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks. Sõja järel vahetusid Itaalias tihti valitsused, sest Keskvalitsus oli nõrk. Töölised sattusid üha enam kommunistide mõju alla. Endiste sõdurite ja töötute organisatsiooni Võitlusliit liikmeid hakati kutsuma fašistideks. Sellest rühmitusest kujunes Rahvuslik Fašistlik partei, mida juhtis Benito Mussolini . Tal oli palju pooldajaid, sest loodeti, et ta saab korra jalule seada ja majanduse madalseisust itaalia välja tuua. Ta lubas muuta Itaalia sama võimsaks kui Rooma Impeerium.
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa
Vastused:

Nad pidasid oma vaenlasteks kommuniste ja juute .

Natsionaalsotsialistides nähti jõudu, kes suudab pidurdada kommuniste.

Lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa.

Saksamaa pidi saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Siseriiklukult oli eesmärk nn uue korra loomine, mis tähendas demokraatia, kommunismi, juutluse ja teiste „õõnestavate tegurite“ kõrvaldamist ning sakslaste rassilise puhtuse saavutamist.

KÜSI!

Juute süüdistati selles, et nad sepitsesid kommunistidega vandenõu ning soovivad Saksamaa võõrriikidele maha müüa.

Rajati tehaseid, vabrikuid sõjatehnika ja varustuse tootmiseks, ehitati tuhandete kilomeetrite kaupa kiirteid.

Tõsta riigi sõjalist võimsust.

Saksamaa majandusliku tugevnemisega muutus riigi välispoliitika üha sõjakamaks.
Kommunism – Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine.
Fašism (Itaalia)– Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud.
Natsionaalsotsialism (Saksamaa)- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud.
Dominioon – Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus .
Majanduslik liberalism – Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini.
Isolatsionism – Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika.
Maffia – Organiseeritud kuritegevus.
Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises.
Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega.
Propaganda – Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust.
Interventsioon – Välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa asjadesse.
Industrialiseerimine – Tööstuse eelisarendamine.
Plaanimajandus – Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan.
Kollektiviseerimine – Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks.
Kolhoos – Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand.