Raamat "Taasiseseisvumine" (0)

16
C. R. JAKOBSONI NIM TORMA PÕHIKOOL
TAASISESISVUMINE
Referaat
Koostaja : Reelika Jõuram 7.klass
Juhendaja : õpetaja Toomas Aavasalu
2014

SISUKORD

SISUKORD 2
ESIMENE OSA 3
TEINE OSA Pärast erakorralist 6
Võitlus jätkub 7
Üheksas istungjärk 8
Eesti keel ja eesti meel jälle koos 9
Kümnes istungjärk 9
Jälle Lohusalus 10
Üheteistkümnes istungjärk 10
Kahetesitkümnes istungjärk 12
Kolmetesitkümnes istungjärk jätkub... 14
Kadriorus polnud vaikust 15
KASUTATUD KIRJANDUS 16

ESIMENE OSA

Eestimaa poliitilises elus algas suur pööre. Rahvarinde algatusgrupi loomise järel tunnetasid inimesed, et ees ootavad suured muutused. Rahvarinde moodustamine sisendas eesti rahvale usku omariikluse taastamise võimalusse. 1980. aasta sügisel toimus esimene avalik protest, kui toimusid kooliõpilaste väljaastumised. Eestis algas venestamispoliitika sõjajärgsetel aastatel.Sellega seoses vahetati välja peaaegu terve vabariigi juhtkond . Venestamispoliitika majanduslik baas loodi Eesti NSV rahvamajanduse likvideerimise tulemusel, sellega algas ka terverahvamajanduse allutamine Moskvale. Hakati ehitama liidulise alluvusega tehaseid, Moskvast eraldati raha ka elamuehitiste jaoks.
1988.aasta suveks oli huvi Eestis toimuva kohta suurenema Idas kui ka Läänes. Läänes hakkas aina rohkem ilmuma kirjutisi Eesti arengu olukorrast.
Suure tulemuse ja tähelepanu võitis EKP Keskkomitee uus esimene sekretär Vaino Väljas. Sellega tõusis ka partei autoriteet, kuid hiljem langes taas tavaseisu.
1988.aasta 16.novembriks kutsuti kokku erakorraline istungijärk. Istungijärgul leidus erinevaid inimesi. Mõned olid rahulikud, nagu näiteks Arnold Rüütel. Aga mõned mitte, nagu presiidiumi sekretär Viktor Vaht
Sellel erakorralisel istungijärgul arutati muudatusi Eesti NSV põhiseaduses.
Vahetult pärast IME idee avalikustamist toimus EKP Keskkomitees nõupidamine. Osa võtsid komiteede esimesed sekretärid. K.Vaino mõistis hukka nelja mehe ettepaneku ja nõudis,et B.Saul ja A.Rüütel teeksid sama.
Järgmisena oli päevakorras Nõukogude liidu põhiseaduse muudatust ja täienduste seaduseelnõu kohta. Ettekannetega esinesid A.Rüütel ja justiitsminister Advig Kirs . Sellega seoses esines oma ettekandega ka Arno Almann. Tema ettekanne oli väga pikk ja põhjalik nagu raamatus on mainitud . Arnold Rüütel ütles ka oma ettekandes, et ülemnõukogule on saabunud 21 480 kirja. Rahvas oli öelnud nimetatud seaduseelnõudele kindla „ei“.
Teaduste Akadeemia erakorralise üldkogu koosoleku otsuses rõhutati, et seaduseelnõud on vastuolus NSV Liidu Kommunistliku Partei XIX konverentsi vastuvõetud otsustega.
Kohe pärast XIX konverentsi,kus Balti riikide ja teiste demokraatlikult meelestatud ametlikkude teadaannete survel olid konservatiivid sunnitud taganema, alustasid nad uut pealetungi.
Toodi näiteid seaduseelnõude vastuoludest. Saadikud olid materjalidega kursis, aga ettekannete ajal tekkis saalis nördinud suminat ja nõutust.
Eelnõus sätestati, et Liidu Ülemkogu reguleerib seadusadnlikult omandisuhteid jne.
A. Almann esines veel oma ettekandega enne lõunavaheajale minekut. See oli täienduseks eelnevale ettekandele. A. Almann soovis kindlalt, et vabariik tagaks võimu NSV Liidu liiduvabariigina. Eesmärk oli, et vabariik saaks ise otsustada oma maaja kõigi loodusvarade üle. A. Almann analüüsis edasi Ülemnõukogu juhatusele laekunud ettepanekuid Eesti NSV põhiseaduse muutmise ja täiendamise kohta.
Peale vaheaega astus esimesena kõnepulti Raimund Hagelberg. Ta oli Eesti NSV Teaduste Akadeemia peasekretär. Ta ütles, et põhiseaduslik kord peab tagama demokraatlike ja suveräänsuste riikide liidu igakülgse arengu. Ta jõudis järeldusele, et arutusel olevadseaduseelnõud seda ei taga. Ta avaldas ka arvamust, et seaduseelnõusi on võimalik muuta, paremaks teha.
Seejärel kõneles Tartu Linnakomitee esimene sekretär Tõnu Laak. Tema avaldas toetust põhiseaduse muudatuste hulgas. Tema arvas , et otsuse peaks tegema käesoleval istungijärgul.
Edasi sai sõna uus saadik Edgar Savisaar . Ta tõi konkreetseid näiteid valijate hulgas tehtud uuringute tulemuste kohta. Välja tuli, et ligi pool venekeelsest elanikkonnast ei toeta seaduseelnõusid (47%). Edasi peatus E. Savisaar konkreetsemalt vaidlustel Eesti NSV põhiseaduse 74. Paragrahvi parandamise üle. See oligi terve istungjärgu sõlmmküsimus. Tema sõnavõttu kuulati tähelepanelikult. Edasi arutles E. Savisaar veel võimu ja vaimu vahekorrast.
Sõnavõtud jätkusid. Väga palju oli kordamist, sest jutt käis peamiselt 74. paragrahvi ümber.
Ükski sõnavõtja ei peatunud põhjalikumalt majandusprobleemidel. Kõigi tähelepanu oli suunatud suveräänsuse saavutamisele . Ainuke erand oli Aavo Mölder. Ta oli suurte kogemustega põllumajandusjuht. Tema sõnavõtt oli lühike ja konstruktiivne.
Oma ettekannet alustas ta põllumajandusest ja viis jutu üle konstitutsiooniparandustele ja rahvasaadikute kongressi valimistele.
Järgnevalt esines ettekannetega mitu venekeelset kogukonda esindavat saadikut.
Kord oli Enn Põldroosini jõudnud, kes oli Tallinna Nooruse valimisringkonna saadik.Tema arutles pikalt rääkimata teemast deklaratsioon .
Pinge tõusis pidevalt.
Põhiseaduse muutmiseks oli vaja saada kaks kolmandikku poolthääli nimekirjas olnud saadikute arvust.
Ülemnõukogu otsust ootasid sajad tuhanded inimesed raadiote ja telerite juures.
Saabus otsustav moment, otsus pandi hööletusele. Tulemused ületasid kõikide lootust. Otsus koos parandustega võeti vastu ühel häälel.
Märgatavalt langes pinge saalis.
Viidi veel mitmeid otsuseid ellu.
Sellest päevast algas Eesti rahva iseseisvumisvõitluse uus etapp

TEINE OSA
Pärast erakorralist

Nõukogude Liidu keskorganid rikkusid põllumajanduse üleviimist isemajandusele kokkuleppe sellega, et tõsteti jõusööda hinda ligi 50%. Hiljem süüdistati aga meie vabariigi liidrid põllumehi, et põllumajanduse üleviimist isemajandusele kukutati läbi.
1990. aasta suvel rakendati toidutalongide süsteem.
Järgneva, 1989. Aasta jooksul võeti vastu üle saja seadusandliku akti. Istungjärke hakkas aina rohkem toimuma.

Võitlus jätkub

Aastas sai uue kodu üle saja pere. Maaelus loodi täiesti uus olukord. Tekkisid esimesed talud .
Ilmus lugusi, kus Eestile antakse suurtes kogustes teravilju ,
Oli alanud järjekordse istungijärgu ettevalmistamine. Isungijärgu eel selgus, et N. Liidu ja ka meie vabariigi finantsmajanduslik olukord halvenes järjest.

Üheksas istungjärk

Sündmused arenesid hoogsalt.
Istungjärgul oli palju uusi nägusi. Edgar Savisaar tegi ettepaneku teha põhiseaduse 31. paragrahvis parandus. See ettepanek lükati tagasi
Põllumajanduse areng oli tagasihoidlik .
Kõnelet ka riigieelarve projektist. Esmakordselt esitati ülemnõukogule riigieelarve, kus kulud ületasid tulu üle 101,6 miljoni rubla võrra. Tuli ka välja, et põllumajandus saab riigieelarves raha lausa tonnide viisi. Ajakirjades leidus aga erinevaid arve. Arutati selle kallal, et luua juurde töökohti maal. Põllumeestest saadikud tahtsid teada, mida teeb valitsus et põllumajanduse olukorda arendada. Seda teemat lükati päeva jooksul mitu korda edasi.
Aare Männiste sõnas oma ettekandes, et Võru rajoonis kavandati anda 6840 ruutmeetrit elamispinda, valitsus oli aga ette näinud 3510 ruutmeetrit.
Ettekannete teemaks oli nüüd sattunud looduskaitse loodusvarade kasutamine. Ülo Niisuke arvas, et 30 % saastajatest on autotransport ja ettevõtetest kõige suurem saastaja oli „Eesti Energia“ soojuselektrijaamad.
Edgar Savisaar avaldas arvamust oma ettekandes, et Tallinnas tuleks lõpetada tselluloosi tootmine. Hiljem selgus, et asendustselluloosi hankimine oli palju keerulisem.
Istungisaalis jätkus elav arutelu.
Ants Tammeleht tegi ettepaneku Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala. Tammeleht toetas ka mahepõllumajandst.
Istungijärgu juhataja kuulutas välja vaheaja .

Eesti keel ja eesti meel jälle koos

Sõna võttis Enn Põldroos. Tema arutles eesti keelest. Põldroos ütles, et ligi 40% Eesti elanikest kõneleb vene keelt. E. Põldroos rääkis pikalt, et oleks parem kui riigi keel oleks eesti keel.
Sõnavõtud jätkusid. Oma ettekandega esines Elsa Pajumaa. Ta kõneles keeleseaduse töögrupi nimel.
Kodukorras olnud töö ajast oli töötatud üle juba tund, kuigi sõna ootas veel kuus inimest. Otsustati et jätkatakse järmisel päeval.
Järgmisel päeval jätkati kell 13.00. Esimesena kõneles Nikolai Preiman. Ta kõneles parandatud keeleseaduste projektist.
Arnold Rüütel tegi Ülemnõukogu juhatuse nimel võtta vastu otsus ENSV põhiseaduse paranduse kohta, millega kuulutatakse Eesti keel riigikeeleks. Otsustati et seda arutatakse veel järgmisel istungijärgul.
Järgnevatel sõnavõttudel käis vaidlus põhiliselt selle ümber, milline hinnang anda kohtuvälistele massirepressioonidele.
Vastu võeti seadus „Täienduste tegemise kohta Eesti NSV kriminaalkoodesis“.
Istungijärk kestis 3 päeva, küik 10 päevakorraküsimust oli läbi arutatud ning vastavad seadused ja otsused vastu võetud.

Kümnes istungjärk

Aeg möödus kiiresti ja märkamatult. Üheksanda istungjärgu järel toimusid saadikute kohtumised valijatega. Üldiselt oldi saadikute tööga rahul.
Nagu ikka algas istungijärk päevakorra kinnitamisega. Eesti Raadio tegi istungisaalist otseülekannet.
Pavel Panfilov ütles et enamik Tallinna Mererajoonis töökollektiive on venekeelsed.
Lõpuks siiski võeti keeleseadus vastu.

Jälle Lohusalus

Ajutise kollektiivi tööjuht oli Edgar Savisaar. Põgusalt vaieldi IME koondkontsepktsiooni ettepanekute üle.

Üheteistkümnes istungjärk

Istungiärgu eel olid meeled elevil. Istungijärgul tuli paika panna Eesti isemajandamise programm.
Istungjärgu avas ülemnõukogu juhataja asetäitja jaan Rääts. A. Rüütel tegi ettepaneku valida ülemnõukogu juhatajaks Enn-Arno Sillari. Ettepanek kiideti heaks. Enne päevakorra kinnitamist lahendati veel mõningad küsimused. Ettekande tegi Indrek Toome. Toome ütles, et suurem töö on alles ees. Pärast Toome ettekannet järgnesid suured kiiduavaldused. Järgmisea sai sõna Enn-Arno Sillari. E.-A Sillari rõhutas, et Eesti isemajandamise mõtted on kooskõlas XIX üleliidulise parteikonverentsi otsusega. Ta peatus IME kontseptsiooni ja teiste arutatavate dokumentide kohta tehtud ettepanekutel, parandustel ja ettepanekutel.
Sõna sai Boris Monorov. Ta kiitis IME üldjoontes heaks, kuid hakkas selles puudusi otsima . Edasi kõneles E. Savisaar. Ta peatus konkreetselt Eesti NSV seadusandlusel, mis on vaja viia kooskõlla vabariigi isemajandamise alustega.
Jaak Allik Peatus oma sõnavõtus mõningatel majanduslikel probleemidel, mis olid seotud IME-ga. Allik ütles, et on vaja peatada Tallinna kasv ja saavutada pealinna elanike arvu vähenemine.
Võeti vastu otsus Eesti NSV ülemineku kohta vabariiklikule isemajandusele. Selle kinnitamine käis ladusalt. Järgnesid kiiduavaldused. Otsustati ära kuulata E. Savisaare informatsioon NSV Liidu rahvasaadikute kongressi poolt moodustatud tegevusest. Savisaar rääkis suurest tööst, mida komisjoni liikmed on ülesannete täitmiseks teinud.

Kahetesitkümnes istungjärk

Istungjärrk algas 24. Juulil. Sõna sai Arno Almann, kes esitas kinnitamiseks mõned Ülemnõukogu Presiidiumi seadlused. Saalis tekkis elav arutelu. Kaasettekandega esines Hillar Eller . Ta pööras tähelepanu mõlema seaduseelnõu („Eesti NSV kohalike rahvasaadikute nõukogu valimisseadus“ ja „Muudatuste ja täienduste tegemiste kohta Eesti NSV konstitutsioonis“) selgitamisele ja nende üksikute osade lahtimõtestamisele.
Pärast lõunavaheaega sai sõna Galina Tšernova. Ta nõudis igale Eesti elanikule võrdset õigust valida ja olla valitud. Saalis tõusis sumin. Samas vaimus jätkas Nikolai Zahharov . Tema arvates taheti poliitilisest elust kõrvale jätta suur osa venekeelsest elanikkonnast.
Edasi läks kõik vaheldumisi – ühed toetasid valimisseaduse projekti ja teised olid taas vastu.
Kõik soovijad olid sõna saanud . Kuid siiski valimisseadust vastu ei võetud. Oma ettekandega esines E. Savisaar.
Täienduseks soovis sõna Marju Lauristin . Ta püstitas rea ülesandeid demokraatia arengu tagamiseks Eestis.
Järgmisena oli päevakorras Eesti NSV taluseaduse eelnõu. Raamatu autor Valter Udam rõhutas oma ettekandes, et talude rajamise kõige raskemaks probleemiks oli vilets materiaal-tehniline baas. Istungjärk katkestati. Kahe nädala pärast jätkas ülemnõukogu tööd.
Sõna võttis Enn Põldroos. Oma sõnavõtu teise poole esitas E. Põldroos koguni vene keeles. See oli mõeldud kolleegidele, kes on Eestisse tulnud mujalt ja ei valda eesti keelt.
Pika manitsuskõne pidas Toomas Kork .
KOLMAS OSA
Pinevus suureneb, võitlus kestab
5. oktoobril koguneti uuesti ülemnõukogu kolmeteistkümnendale istungjärgule. Istungijärgu päevakorras oli 15 küsimust.
Ettekande tegi loomulikult Arnold Rüütel. Ta käsitles põhjalikult tööd, mis oli tehtud eelmise istungjärgu järel. Järgmisena oli arutamisel muudatuste tegemine ülemnõukogu määruses. Ettekande tegi Eesti NSV Ametiühingu Nõukogu sekretär Ljudmila Veskimäe. L. Veskimäe ütles, et ametiühingud ei täida oma põhifunktsiooni töötajate õiguste kaitsmisel.
Seaduseelnõu otsustai anda rahvaarutelule. Järgmisena oli päevakorras Eesti NSV kodanike rahvuslike õiguste seaduseelnõu. Ettekandega esines Toomas Leito.
Väga palju kriitikat langes arutelu käigus ATK süsteemi kohta.
Esines ettekandega Arno Köörna, kes andis objektiivse ülevaate sisepoliitika olukorrast Eestis. Majanduslik olukord oli Eesti Vabariigis stabiilne. Arno Köörnale esitati palju küsimusi. Ettekandele järgnes elav arutelu.

Kolmetesitkümnes istungjärk jätkub...

Olulisema küsimusena oli päevakorras Eesti NSV Ülemnõukogu valimisseaduse eelnõu arutamine ja vastuvõtmine.
Erilise vaidluse tekistas I. Toome ettepanek kehtesdada nõue, et saadikukandidaat peab elama või töötama omas valimisringkonnas .
Jaak Allik märkis, et NSV Liidu Ülemnõukogu 48 saadikust on 39 Tallinnast. Igor Gräzin oli aga seisukohal, et saadiku elukoht ei ole oluline. Samal seisukohal oli ka Enn Põldroos. Taluseaduses enam erilisi parandusi ei tehtud.
Alustati linnapeade ja maavanemate kinnitamist, sellega probleeme ei tekkinud. Ettekande esitas rahandusminister Endel Mändaa ja kaasaruande Harri Lumi. Esines ka A. Rüütel. Ta peatus Tartu rahulepingu allakirjutamisega seonduval ja selle aja ajaloolisel taustal. Ta lõpetas ettekandega. Järgnevalt andis ta põgusa ülevaate ülemnõukogu viljakast tegevusest.
Arnold Rüütel tänas rahvasaadikuid tehtud töö eest.

Kadriorus polnud vaikust

Presiidium oli kõik need aastad kahe tule vahel. 17. Veebruaril algas Ülemnõukogu Presiidiumile uute murede ja rõõmude algas, kus algas istung. Seal võeti vastu seadlus „Eesti iseseisvuspäeva kuulutamise kohta“.Eesti iseseisvuspäevaks kuulutati 24. Veebruar.
1990. aasta jaanuaris võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu avalduse Eesti NSV territoriaalse terviklikkuse kohta.

KASUTATUD KIRJANDUS

Valter Udam, „Taasiseseisvumine“, Tallinn 1993