Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskonnaõpetuse kokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu
1.1. Sotsioloogia. Ühiskond
Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid .
Sotsioloogiaga tegelevad sotsioloogid, kelle eesmärk on koguda teavet ja kajastada ühiskonnas toimuvaid protsesse, inimeste hoiakuid, arvamusi ning kirjeldada ja uurida ühiskonna tasandeid. Sotsiolooge huvitavad andmed ja faktid. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus , intervjuu , vestlus ja juba avaldatud andmete analüüs.
Ühiskond- kollektiivsel identiteedil põhinev suhtlemine .
Ühtekuuluvustunne , mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed.
Edukalt toimiv riigivõim väljendub majanduslikes ja mittemajanduslikes ühishüvedes.
Majanduslik ühishüve- kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta: riiklik või munitsipaalmeedia ( televisioon , ajalehed), heakorrastatud linnaruum , toetused rahvuskultuuri arengule, kvaliteetne infrastruktuur (teed, tänavad), sotsiaalkindlustussüsteem ( pensionid , abirahad).
Mittemajanduslik ühishüve- efektiivselt toimiv tervishoiu- ja haridussüsteem , kodanike julgeolekut tagavad politseijõud ja kaitsevägi , ühiskondlikke suhteid õiguslikul tasandil reguleeriv kohtusüsteem .
1.2. Ühiskonnaliikmed
Bioloogiline erinevus (kaasasündinud)- sugu, vanus, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon , füüsilised ja vaimsed võimed.
Sotsiaalne erinevus (omandatud)- haridustase, elukoht, majanduslik jõukus , kodakondsus , maailmavaade ja väärtushinnangud
Inimvajaduste hierarhia :
Abraham Maslow: „Kõrgema taseme vajaduste rahuldamine eeldab madalama taseme vajaduste rahuldatust.
1.3. Ühiskonnamudelid
Põllumajandusühiskond ( agraarne )- hõimud jäid paikseks, hakati tegelema karjakasvatuse ja põlluharimisega, kujunesid esmased riigid. Inimesed valmistasid elatusvahendeid, millest suurem osa tarbiti ise. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus. Linnad on agraarühiskonnas enamasti vähetähtsad (elas umbes 5% elanikkonnast).
Tööstusühiskond - tööstuses hõivatud rahvastiku osatähtsus jõuab põllumajandusega tegelejatega võrreldavasse suurusjärku või ületab selle. Tööstuslik pööre (tööstuslik revolutsioon ) sai alguse 18. sajandi lõpul Suurbritanniast ja levis 19. sajandil üle Euroopa. Eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Suure osa tööst tegid ära masinad . Euroopa hakkas linnastuma. 20. sajandi viimasel veerandil hakati rääkima postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast. Sellist ühiskonda iseloomustab eelkõige kõrgtehnoloogia kasutamine. Tööstusühiskond vajas hulgaliselt lihttöölisi , postindustriaalne aga haritud spetsialiste.
Teenindus- ja infoühiskond- tööviljakuse tõus, tootmiskulude vähenemine, ulatusliku tööjõu vabanemine . Tänapäeva arenenud riikides töötab üle 2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda üle poole haarab nn infosektor. Majandustegevus tugineb teadusuuringutele.
1.4 Riik ja riigivõim
Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. Kolm olulist tunnust: rahvas, territoorium ja avalik suveräänne võim. Suveräänsus ehk iseseisvus on riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta.
Läbikukkunud riik- ei täida riigi ülesandeid, pole diplomaatilisi suhteid teiste riikidega, pole kontrolli elanikkonna ja territoorimu üle, sotsiaalhoolekanne pole küllaldane .
Võimu korraldamise viis väljendub riigivormis, mis hõlmab nii riigivalitsemise vormi ( monarhia , vabariik) kui ka riigi haldusliku korralduse vormi ( föderatsioon , unitaarriik ).
RIIGIVALITSEMISE VORMID
VABARIIK
MONARHIA
Vabariik on mittepärilik võimukorraldus , mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale.
Riigipea on päriliku võimuga monarh : kuningas, keiser , sultan , emiir.
Parlamentaarne
Presidentaalne
Konstitutsiooniline
Absoluutne
Parlamentaarne võimukorral-dus rajaneb parlamendi võimu ülmuslikkusel. Riigi-peal on vaid esindusfunkt-sioon. Valitsuse on ametisse nimetanud parlament ja ta on parlamendi ees aruandeko-hustuslik.
Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodusta-takse parlamendivä-liselt ning ei ole par-lamendi ees aruande-kohustuslik.
Monarhi võim on pii-ratud põhiseadusega ja tal on esindus -funktsioon. Riigi iga-päevast toimimist ju-hib valitsus ja sea-dusloomega tegeleb parlament.
Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim .
Nt. Lõuna-Aafrika, Mon-goolia, Eesti
Nt. USA, Indoneesia
Nt. Suurbritannia , Tai
Nt. Katar , Saudi- Araabia , Vatikan
RIIGIKORRALDUSE VORMID
Unitaarriik
Föderatsioon
Konföderatsioon
Riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib ka ühtse riigi koosseisus esineda eristaa-tuse ja sisemise omavalit-susega piirkondi.
Liitriik , mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsus-tamisõigus. Liitriigi kesk-võim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse- ja rahan-duspoliitika eest.
Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse- ja majandus-poliitiliste eesmärkide reali-seerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse. Konföderatsioon eelneb tava-liselt föderatsiooni moodus-tamisele.
Nt. Jaapan, Prantsusmaa, Eesti
Nt. Saksamaa, Ameerika Ühendriigid
Nt. Euroopa Liit
Protektoraat- territoorium või riik, mis sõltub teisest riigist või riikide ühendusest ja kuulub selle kaitse alla.
Sageli ei näita riigivalitsemise vormid demokraatia tegelikku taset riigis. Seda võimaldab aga riikide eristamine riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi liberaalseks, autoritaarseks ja totalitaarseks.
VÕIMU ISELOOM
DEMOKRAATIA
DIKTATUUR
Liberaalne riik
Autoritaarne riik
Totalitaarne riik
Demokraatlik õigusriik , kus kõrgema võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda vabade ja regulaarsete valimistega. Riigi-võim toimib seadustest lähtuvalt ning austades inim- ja kodanikõigusi.
Isiku (monarh, diktaator ) või institutsiooni (partei, sõjavä-gi) ebademokraatlik valitse-mine. Sageli on autoritaarne diktatuur ajutise iseloomuga . Inim- ja kodanikuõiguste piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest.
Isiku või institutsiooni hir-muvalitsus. Riigivõimu täielik kont-roll kodanike kõikide eluvald-kondade üle. Totalitaarne diktatuur on ühe ideoloogia keskne (nt. kommunism , natsism, islam ) ning äärmiselt agressiivne või-malike sise- ja välisvaenlaste suhtes. Võim võib olla päritav.
Nt. Iirimaa, Slovakkia , Eesti
Nt. Venemaa
Nt. Põhja-Korea
1.5 Poliitilised ideoloogiad
Ideoloogiat võime mõista kui maailmavaadet , millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga. Ideoloogia on idee korrastatud kogum, mis rõhutab teatud vaartusi. Poliitiliste ideoloogiate eristamiseks kasutatakse mõisteid parempoolsus ja vasakpoolsus.
Parempoolsus
Liberalismi all mõeldakse vabameelsust. Liberaalses ühiskonnas on esiplaanid indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Riik peab suutma tagada avaliku korra ning sõltumatu kohtusüsteemi. Majanduses peavad liberaalid vajalikuks vaba konkurentsi, avatud turge ja võimalikult vähest riigi sekkumist. Ei poolde kõrgeid makse ega rohkeid seadusi ning eeskirju. Tänapäeval saab rääkida ka nn sotsiaalliberaalidest: riik peab majandust reguleerima ja looma sotsiaalpoliitika, mis tagaks kõigile kodanikele võrdsed võimalused ja eeldused sotsiaalseks heaoluks.
Konservatismi all mõeldakse alalhoidlikku ellusuhtumist , mis püüab säilitada juba saavutatut. Konservatism on traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev maailmavaade, mis eelistab järkjärgulist arengut järskudele muutustele. Konservatiivide jaoks on kollektiivi ja kogukonna areng tervikuna tähtsam üksikisiku personaalsest käekäigust. Konservatiivne majanduspoliitika on riigi liigse sekkumise vastu ja mõõdukate maksude poolt. Samuti hindavad konservatiivid eraomandi puutumatust, traditsioonilist perekonnamudelit ja religioosset moraali. Konservatismi pehmema haru kristliku demokraatia eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik : kodanike majanduslikuks toimetulekuks ei piisa vabaturumajandusest, riik peab varanduslikku ebavõrdsust leevendama sotsiaal- ja tööhõivepoliitika abil.
Vasakpoolsus
Üldistavaks sünonüümiks on sotsialism , mis näeb ühiskonna arengu tingimusena üldise võrdsuse saavutamist loodud rikkuste õiglase jagamise kaudu. Sotsialismi erinevatest vooludest (nt. marksism , kommunism) on tänapäeval levinuim sotsiaaldemokraatia. Sotsiaaldemokraatide peamine hüüdlause on „Võrdsed võimalused kõigile“. Riigivõim peab tagama kõigile ühiskonnaliikmetele võimaluse saada (tasuta) haridust ja arstiabi , omandada elukutse ja leida tööd. Indiviidist sõltub, kuidas ta suudab neid võimalusi kasutada. Sotsiaaldemokraadid pooldavad segamajandust.
1.6 Demokraatlik ühiskond
DEMOKRAATIA VORMID TÄNAPÄEVAL
Esindusdemokraatia
Osalusdemokraatia ( otsedemokraatia )
Tänapäevase demokraatia kõige levinum vorm on esindusdemokraatia, kus kodanikkond võib oma esindajaid nt parlamenti või kohalikku omavalitsusse valida erinevalt, kuid sõltumata valimisviisist peavad valitud isikud kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru.
Osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat . Selle heaks näiteks on referendum kui valijaskonna kollektiivne otsustamine mõne ühiskondlikult olulise küsimuse üle. Samuti võib osalusdemokraatia vormiks pidada erinevaid kodanikualgatusi ja kampaaniaid, äärmisel juhul ka protestiaktsioone.
Demokraatlikus ühiskonnas on au sees arvamuste ja ühenduste paljusus ja võrdsus ehk ühiskondlik pluralism.
Tänapäevase demokraatia peamised tunnused:
*vabad ja õiglased valimised (õigus valida ja olla valitud)
*alternatiivsed teabeallikad
* konkurents võimu nimel
*poliitiku sõltuvus valijate eelistustest
*seaduste ülimuslikkus (õigusriik)
*seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest
*kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine
*tsiviilkontroll relvajõudude üle
*vähemuse õigustega arvestav enamuste võim
Siirdeühiskond
Siirdeühiskonnana määratletakse riike, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele, nt diktatuur on muutumas demokraatiaks. Siirdeühiskonnale on omane sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Muutused ühiskonnas võivad toimuda kahel põhimõtteliselt erineval moel:
REVOLUTSIOON
REFORM
Algatajateks on senise võimukorralduse kriitikud, kelle seisukohtadega valitsejad ei taha arvestada. Sotsiaalse ja poliitilise olukorraga rahulolematute ühiskonnagruppide meeleavaldused võivad viia vägivaldsete kokkupõrgeteni senise režiimi toetajatega ning riigipöörde või selle katseni.
Võimulolijad tajuvad sise- või välisriikliku kriitika tõttu muutuste vajadust ja asuvad neid seadusandlikul teel ellu viima. Reforme tehakse enamasti rahumeelselt ja kavakindlalt ning selle üheks tulemuseks võib olla seniste valitsejate võimult taandumine.
Ühiskonna muutumine on keeruline protsess, mille käigus kombineeruvad enamasti revolutsiooniline rahulolematus ja reformimeelsus. Näiteks Eesti iseseisvuse taastamise perioodil oli nii meeleavaldusi ja teravat vastasseisu okupatsioonivõimu toetajatega kui ka toonaste poliitikute algatusi ühiskonna demokratiseerumiseks. Vägivald suudeti siiski vältida ja seetõttu on Eesti iseseisvuse taastamist nimetatud ka rahumeelseks, ka nn laulvaks revolutsiooniks.
Siirdeühiskonna probleemid:
Siirdeühiskonna periood võib olla problemaatiline ja tekitada vastuseisu , sest muutused ei pruugi toimuda loodetud kiirusel ja ulatuses. Vanade väärtushinnangute ja asjaajamistavade ümberhindamine võtab aega. Kogenematusest tehtud vead. Rahva elujärg võib hoopis halveneda. Segastes oludes suureneb kuritegevus .
Vasakule Paremale
Ühiskonnaõpetuse kokkuvõte #1 Ühiskonnaõpetuse kokkuvõte #2 Ühiskonnaõpetuse kokkuvõte #3 Ühiskonnaõpetuse kokkuvõte #4 Ühiskonnaõpetuse kokkuvõte #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kairit Siilak Õppematerjali autor
Sotsioloogia. Ühiskond. Ühiskonnaliikmed. Ühiskonnamudelid. Riik ja riigivõim. Poliitilised ideoloogiad. Demokraatlik ühiskond. Siirdeühiskond. Inimvajaduste hierarhia.

Sarnased õppematerjalid

ÜHISKOND-sotsioloogia
7
docx

ÜHISKOND: sotsioloogia

ÜHISKOND 1.1 sotsioloogia Ühiskond-kollektiivsel identiteedil põhinev suhtumine Kollektiivne identiteet-ühtekuuluvustunne, mis jagab ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed Sotsioloogia-teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Sotsioloogia peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtlemine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust? Mittemajanduslik ühishüve-efektiivselt toimuv tervishoiu ja haridussüsteem, kodanike julgeoleku tagavad politsei, kaitsevägi Majanduslik ühishüve-kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta; riiklik või munitsipaalmeedia ( televiisor, raadio, ajalehed) Anarhism- 1

Ühiskond
Ühiskonnaelu
3
docx

Ühiskonnaelu

1. Ühiskonnaelu tasandid Ühiskonna mõiste: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselude korrastatud viis. Sektorid ja nende ülesanded: avalik sektor - riik, kohalikud omavalitsused, avalik- õiguslikud asutused, nende organid. Ülesanded: riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine, riigi kodanikkonna määratlemine. Erasektor ­ eraisikute tulunduslik tegevus. Õiguslikud vormid on FIE, täisühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.Kolmas sektor ­ ühiskondlik tegevus, mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. Ülesanne: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Õhuke riik: võimalikult vähene sekkumine majandusse, kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatud sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus. Paks riik: jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlussektor ning riiklik sots

Ühiskonnaõpetus
12 kl Ühiskonnaõpetus - Kontrolltöö nr 1
10
docx

12.kl Ühiskonnaõpetus - Kontrolltöö nr.1

1.1 1. Mis on kollektiivne identiteet? - Rahvuslikel, kultuurilistel, religioossetel, ajaloolistel, majanduslikel ja/või poliitilistel väärtustel ja eesmärkidel tuginev ühistunnetus, ,,meie". 2. Ühiskonnaelu tasandid. - *Mittemajanduslik hüve (kodanikuühiskond): 1)Ühistasand => Valitsemine. >>> valitsusasutused; sise- ja välisjulgeoleku tagamine; majanduselu ja õigusemõistmise korraldamine(valija, õpilane, parlamendisaadik, ametnik jne) 2)Eratasand => Eraeluline tegevus. >>> pere- ja sõpruskond; huvist ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid (laps, lapsevanem, vend, sõber jne) *Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses): 1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus. >>> täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad äriettevõtted (tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne) 2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused (omanik, klient, võlgnik,

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna kontrolltöö
8
docx

Ühiskonna kontrolltöö

Ühiskonnaõpetuse kordamisteemad 12. Klassile 1. Ühiskonnaelu tasandid: avalik sektor, erasektor, mittetulundussektor. Õhuke ja paks riik. Ühishüved. - Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Erasektor ehk teine sektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, mille alla kuuluvad eraettevõtted. Kolmas sektor: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Paks riik on riik, kus riik jõuliselt sekkub majandusse ja maksud on kõrged (sotsiaalriik). Õhuke riik on riik, kus r

Ühiskond
Ühiskonnaõpetuse mõisted 12-klass
3
docx

Ühiskonnaõpetuse mõisted 12. klass

Avatud ja suletud nimekirjad- iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Erinevalt kinnisest nimekirjast on avatud nimekirja kasutamisel suurem võimalus valituks saada sellel kandidaadi, kes kogub rohkem hääli. Avatud nimekirjadega valimisi kasutatakse enamikus maailma riikides. Demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused Erakond - ideoloogiline poliitiline rühmitis Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, mille korral rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu Koalitsioon - riikide v. parteide vaheline (ajutine) liit ühiste eesmärkide saavutamiseks Korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil; ametiisikute äraostetavus, altkäemaksuvõtmi

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna kordamisküsimused 12 kl
8
docx

Ühiskonna kordamisküsimused 12 kl

2. 2014. aasta tähtsamad sündmused Eestis ja maailmas – oskad nimetada mõnda koos kirjeldusega.  Läti läheb üle eurole  Eestis vahetati rongid välja  Seve Ehitus  Taliolümpia Sotsis.  18 veeb allkirjastasid Eesti ja Vene välisministrid kahe riigi piirilepingu. See pole siiani jõustunud.  Ansip astub tagasi  Krimm Venemaale  45 Eesti õdurit Kesk-Aafrika Vabariigis  Hispaania saab uue kuninga – Filipe VI  Uus korrakaitsesüsteem - oorahureform ja avalikus kohas lubatud alkoholi tarbida.  Ida-Ukraina kohal tulistatakse alla Malaisia reisilennuk  Eestit ähvardab seakatk 3. Ühiskonnaelu tasandid – tabelite alusel. 5. Bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused inimeste vahel – oskad tuua välja ka küsitavusi teatud tunnuste juures (rahvus, seksuaalne orientatsioon). Bioloogilised erinevused – sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne or

Ühiskonnaõpetus
U hiskonnaõpetuse mo isted
5
pdf

U�hiskonnaõpetuse mo�isted

Absoluutne monarhia- ​kogu võim kuulub ühele valitsejale Agraarühiskond- põllumajandusühidkond. Põlluharimine, karjakasvatamine, valdavalt maaelanikud, elatusvahendid valmistati ise Anarhism- ​poliitiline teooria, mille filosoofia aluseks on üksikisiku piiramatu vabaduse ja individualismi propageerimine Avatud nimekiri- ​iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Erinevalt kinnisest nimekirjast on avatud nimekirja kasutamisel suurem võimalus valituks saada sellel kandidaadi, kes kogub rohkem hääli. suletud nimekiri- ​valimiste reegel, mille puhul määrab kandidaatide järjekorra partei nimekirjas kindlaks partei ning pärast valimisi jagatakse valimisnimekirja poolt saadud mandaatid vastavalt sellele nimekirja järjestusele. Demograafia- ​rahvastikuteadus uurib rahvastiku suurust, struktuuri, rahvastikusündmusi (sünnid, surmad, ränne), rahvastikuprot

12. klassi ühiskond
ÜHISKOND- Demokraatlik tänapäeva riik-
4
odt

ÜHISKOND ''Demokraatlik tänapäeva riik''

Kontrolltöö ,,Demokraatlik tänapäeva riik" Riigivõim 1. Defineeri riigi mõiste ja nimeta tema peamised tunnused. Riik on organiseeritud inimeste kogu, kes elavad kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigi peamised tunnised on rahvad, territoorium, avalik suveräänne võim 2. Kuidas tekivad uued riigid? Miks osasid riike tunnustatakse ja teisi mitte? Riigitekke teooriad on 5. 1) Lepinguteooria - Kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. 2) Orgaaniline - Põhjuseks samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Tugevamad jäävad ellu. 3) Vägivalla - Juba sündides on inimühiskond jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Võimu nimel on vaja võidelda. 4) Teokraatlik - Jumal lõi maailma ja selle korralduse. 5) Marksistlik - Ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse (nt orjad ja orjapidajad. Osasid riike ei tunnustata, sest neil pole kindlat valitsemisvormi v

Ühiskonnaõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun