Maailm pärast II maailmasõda (0)

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

territoriaalsed muutused – Saksamaa idapoolsed alad ja osa Ida–Preisimaast läksid Poolale ja NSV Liidule, Itaalia pidi loobuma Aafrika kolooniatest, Albaania taasiseseisvus, Ungari ja Bulgaaria suruit tagasi 1938. aasta piiridesse , Rumeena loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga alasid juurde Ungarilt, NSV Liit võttis Soomelt olulisi piirkondi, inimesed pidid uute piiride tõttu ümber asuma.

raudne eesriie – NSV Liidu tegevus liiduriikide poliitiliseks eraldamiseks võõrvõimude eest nt tsensuuri, teabevoolu takistamise jms, külm sõda – Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiku eluvaldkondi; otsest sõjategevuse asemel üritati kehtestada ülemvõimu majanduses, poliitikas jne, Trumani doktriin – USA välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamisega nii sise- kui ka välissurve vastu, Marshalli plaan – USA majanduslik ja tehniline abi 17 EU riigile 13mlrd USD väärtuses, Berliini blokaad – Lääne-Berliini eraldamine välismaailmast NSVLi poolt, NATO - 1949.a loodud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ; 10 EU riigi+ Kanada , USA sõjalis-poliitiline-majanduslik koostöö, VLO – 1955;Varssavi Lepingu Organisatsioon; Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon, VMN – 1949; Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd, võidurelvastumine – uute ja võimsamate relvade väljatöötamine, et ära hoida vastaste võimalikku rünnakut, ABC-relvad – (aatom-, bioloogiline- ja keemilinerelv)massihävitusrelvad nagu tuuma- ja vesinikupomm , IMF – rahvusvaheline valuutafond, mille eesmärgiks oli lääneriikide majanduse taastamine, IBRD – Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (Maailma pank ), makartism – kommunismi leviku pidurdamine , sotsiaalne turumajandus – Erhardi „Saksa majandusime “, mille kohaselt riik ei pea majandust vahetult reguleerima, vaid kehtestama ettevõtjatele reeglid; vaba konkurents, avatud turg , eraomand ja stabiilne raha, mille tulemusel hakkas Saksa majandus kiirelt arenema, GULAG – vangilaagrite võrgustik, mida Stalin vajas Nõukogude majanduse käigushoidmiseks, metsavennad - Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes IIms ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja Nõukogude režiimi vastu.

kommunistlikud riigid (idablokk: NSVL , Poola, Rumeenia , Saksa Demokraatlik Vabariik, Albaania, Hiina, Põhja–Korea, Põhja– Vietnam , Mongoolia , Bulgaaria, Ungari, Tšehhoslovakkia, allusid Moskva diktaadile, Jugoslaavia , kes võttis vastu Marshalli plaani kaudu pakutavat abi) – võim riigis oli koondunud ühe, kommunistliku partei kätte (kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused); kogu elu oli allutatud riigis kommunistlikule parteile (partei kontrollis riigis kõike); tohutu võim julgeolekuorganitel ( terror ja hirmu tekitamine, NKVD – KGB); majandus oli valdavalt riigistatud (tööstus, kaubandus, piiratud kujul ka eraettevõtlus, tsentraliseeritus, käsumajandus); keskmiselt suurem sõjaväestatus (suured kulutused riigikaitsele, elatustase madal).

külm sõda –Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, põhjused: kahe vastandliku leeri kujunemine Lääne demokraatia ja kommunistlik totalitarism , Stalini ja Churchilli kõne, lääneliitlaste tunnetus, et Stalin tahab kontrolli kogu Euroopa üle, NSV Liidu territoriaalsed pretensioon Türgile ja vägede välja viimise keeldumine Iraanist, lääneriigid tahtsid taastada Euroopas demokraatia, aga NSV Liit kehtestas omas tsoonis kommunitliku diktatuuri, seades Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, Berliini blokaadi rajamine, võidurelvastumine, USA ja NSV Liidu soov saavutada jagatud Euroopa poliitilist ülekaalu, mõjuvõimu laiendamine riigides, mis ei kuuludud kummasegi blokki, sõjaline koostöö, läänes NATO, idas VLO, majanduslik koostöö läänes Marshalli plaan, idas VMN; kriisid – Korea sõda – 1950 – 1953, Põhja- ja Lõuna-Korea, NSVL, Hiina, ÜRO väed, kommunistliku Põhja-Korea kallaletung Lõuna-Koreale, vaherahu sõlmimine, mis jagab Korea kaheks riigiks, NSV Liidu autoriteedi langus Aasias ja Euroopas, Berliini üestõus – 1953, NSVL, Ida-Saksamaa, sakslaste lootus nõukogude võimu alt vabaneda , ülestõus suruti maha, kuulutati välja sõjaseisukord, hukkus tuhatkond inimest, kriis Kesk- ja Ida-Euroopas – 1956, Kesk- ja Ida-Euroopa, NSVL, Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste lootus vabaneda nõukogude võimust, meeleavalduste suur kasv, Poola kommunistide järelandmine, toetus Gomulkale, Ungari ülestõus – 1956, Ungari, NSVL, meelaavaldus Poola toetuseks, vastuhakk NSV Liidu mõju vastu, ülestõus suruti maha, põgenes 180000, hukkus 3000 ja vahistati 20000 inimest, NSVL kukutas Ungari valitsuse, osa maast jäi talupoegadele, Suessi kriis – 1956, Egiptus , NSVL, Iisrael, Suurbritannia , Prantsusmaa, Egiptuse riigipööre, Suessi kanali riigistamine , Suurbritannia ja Prantsusmaa lootus taastada kontroll kanali üle, vähenes Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas, Suurenes NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas,

Jossif Stalin - NSVL riigipea 1924-1953, enne seda Kommunistliku Partei peasekretär, kirjutas alla MRPle NSVLi esindajana; stalinismi rajaja, Winston Churchill – vabamüürlasest Ühendkuningriigi peaminister 1951-55, Harry Truman – USA 33. president 1945-53, kelle doktriini järgi sai USA välispoliitika aluseks vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu, George Marshall – USA riigisekretär, kes töötas välja abiandmisplaani EL riikide abistamiseks nim. Marshalli plaan, Chang Kaishek – Rahvusliku Rahvapartei liider Hiinas, võitles Hiina kodusõjas kommunistide vastu, Mao Zedong – Kommunistliku Hiina Rahvavabastusarmee liider, kes tuli võimule 1949.a , Joseph McCarthy – USA senaator , kes pani aluse kommunismi leviku pidurdamisele makartismiga, Dwight Eisenhower – vabariiklasest 34. USA president, pärast Trumani, NATO I ülemjuhataja, Charles De Gaulle – Prantsusmaa sõjapealik ja kindral , vastupanuliikumise juht, Konrad Adenauer – saksa kristlikust demokraadist I riigikanstsler, jätkus saksa majandusime, Ludwig Erhard – saksa majandusime „isa“, kes pani aluse Saksamaal sotsiaalsele turumajandusele, mis viis kiire majandusarenguni, Mahatama Gandhi – India vabadusliikujate juht Briti võimu vastu, viis India iseseisvumiseni, kuid hukkus 1948.a hindu äärmuslase kuuli läbi, Lavrenti Beria – NSVLi riigipea 1953.a, endine julgeolekujuht, kes sai võimule pärast Stalini surma, Nikita Hruštšov 1953-1964 – NSVL stalinistist riigipea, kelle võimuletulekuga algas sulaperiood ning kes anti kohtu alla halva riigijuhtimise eest ( 15 põhjust), Imre Nagy – ungarlasest kommunist , kes oli Ungari ülestõusu eestvedaja 1956.a ning kes seetõttu ka üles poodi, Christian Dior – Pariisi moekunstnik , kellel oli suur osa naiselikkuse taasvastamisel 1950ndatel- 1960ndatel.

05.03.1946 – Churchilli kõne Fultonis, (12.)03.1947 – Trumani doktriin, 15.08.1947 – India iseseisvumine , J. Nehru (muutus India ilmalikuks parlamentaarseks vabariigiks), 1947 (14.05.1948) – Iisraeli riigi loomine (kuulutati välja juutide riik), 1948 – 1952 – Marshalli plaan, (24.) 06.1948 – külma sõja algus Berliini blokaadiga, (04.) 04.1949 – NATO, 1949 – VMN, 01.10.1949 – Hiina Rahvavabariigi välja kuulutamine, 25 – 19.03.1949 – märtsiküüditamine, (23.05.)1949 – Saksamaa Liitvabariik , (07.10.)1949 – Saksa Demokraatlik Vabariik, 05.03.1953 – Stalini surm, võimuvõitlus, võim julgeoleku juhi L. Beria kätte, hiljem N. Hruštšov (sulaperiood), 1955 – VLO, (13.08.)1961 – (09.11.)1989 – Berliini müür.

Balti riigid – lääneriikide tegevus Baltikumi kaitsmisel: 1941 juunis algas mitmel pool Leedus ülestõus nõukogude võimu vastu, kuulutati välja Leedu Ajutine Valitsus, leidus tuhandeid eestlasti-lätlasi-laadulasi, kes olid kommunistide kuritegudest nii kibestunud, et liitusid vabatahtlikult Saksa armeega; piiride muutused: uue Nõukogude okupatsiooni algusaastatel muudeti kolme Balti riigi piire. 1944. aastal eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast (koos Petseri linnaga) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga, need alad oli Eesti saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased , senine Petseri maakond kaotati ja Eestile jäänud alad liideti Võrumaaga, piiriõgvendustega kaotas Eesti üle 5% ja Läti 1,8% oma territooriumist, väiksemaid piiriõgvendusi tehti Eestis ja Lätis veel 1953. Aastal, seevastu Leedu territoorium suurenes 16,7%: Leeduga liideti Saksamaale kuulunud Klaipėda ala; metsavendlus: aastatel 1944-1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks aktiivne relvavõitlus – metsavendlus, tegutseti üle kogu Eesti, aktiivsemalt siiski Pärnu-, Viru- ja Võrumaal, Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid, metsavendade vastupanu nõrgestas oluliselt 1949. aasta suurküüditamine: ööl vastu 26. märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese; N. Karotamme tegevus: sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d, Eestis sündinud kuid 1920.aastatel Nõukogude Liitu lahkunud kommunist, Nikolai Karotamm , 1940. aastal tuli ta Eestisse uut võimu üles ehitama, 1944 nimetati ametlikult EKP I sekretäriks, Eesti NSV valitsemisel tugines ta eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpuse eestlastele, Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmiste, 1950. aastal toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes Käbin.

Saksamaa majandusime ehk sotsiaalne turumajandus, eestvedajaks Ludwig Erhard, kes leidis, et riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga peavad kehtima reeglid, mid aettevõtjad jälgivad, oli suur majandustõus(kasvas eksport , ehitati ligikaudu pool miljonit korterit aastas, söetoodang kahekordistus, rasketööstuse kiire areng, tööpuuduse langus), vaba konkurents ja tuludelt ja omanditelt nõuti sisse makse, avatud urg, eraomand ja stabiilne raha, väljendus inimeste eluolude paranemises ja uuenduslikkuses, sakslaste eneseusk taastus, majandusime sümboliks kujunes Volkswagen põrnikas.

Eluolu – Läänemaailm: demokraatlik kord, ehitusbuum, beebibuum, autode masstootmine („põrnikas“), televisiooni areng, USAs esimesed värvilised telesaated , hoonete vabaplaneering (ei tekkinud tänavaid, majad olid linnas hajali ), rõivastuses, mööblis, arhitektuuris võimtuses sõjaeelne + moes sõjaväelaslik joon, arvutitehnika areng, seksuaalkäitumisest rääkimine, majandusimed („Saksa majandusime“) – paljud riigid saavutasid pärast II MS hea seisu; NSVL: kommunism , kosmonautika kuldajastu , viieaastakult üleminek seitseaastakule. Kodanikel puudus demokraatlikud õigused ja vabadused, rahvas elas vaesuses , kaupade hindu tõsteti, kuid mittte palku, järjekorrad, kaupade defitsiit.

Hruštšovi aeg – 1) kosmoselennud , esimene inimene kosmoses – Juri Gagarin 12.04.1961. Sputnik 1 (maa esimene tehiskaaslane) 4. Oktoober 1957; 2) elamuehitus, monteeritavad majad, Mustamäe algus 1962 – hruštšovkad – ühe projekti järgi ehitatud kahe- kuni viiekorrulised tellismajad; 3) maisikasvatus – arvas , et igal pool NSVL tuleb hakata maisi kasvatama, see aga ei õnnestunud, kuna Hruštšov ei arvestanud ilmastikutingimustega ning enamus maisist läks loomadele siloks, mitte inimestele toiduks; 4) ideed läänest – võideldi läänestumise vastu, eriti demokraatiat, nt likvideeriti terveid teadusharusid; 5) poliitiline sula ja Stalini isikukultuse paljastamine – Hruštšov mõistis, et senisel moel pole võimalik NSVL valitseda, algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine, isikukultuse paljastas Hruštšov esimesena ühes oma kõnes, tehes maha stalinistlikke põhimõtteid.

Heaoluühiskond – 1950.aastate keskpaiku hakkasid arenenud lääneriigid nn heaoluühiskonnani jõudma, heaoluühiskond tähendas sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatavat kasvu, inimestel hakkas järjest rohkem tekkima võimalusi, aega meelelahutuse jaoks, püüti pakkuda soodustusi ja toetusi, rõhutada sotsiaalset õiglust, ajastu sümboliks kujunes perekondlik väljasõit isikliku autoga , sotsiaalse õigluse nõue, mis läbis olulise joonena lääneriikide 1960. aastate majandus- ja sotsiaalpoliitikat, tunnused: riik sekkus majandusse, võrdsus, ressurside ümberjagamine vaesematele (sotsiaaltoetused), elanike kindel elukvaliteet , kõrge elatustase, suurenevad sissetulekud, sotsiaalse turvalisuse kasv, väike tööpuudus.

Inglismaa – Ühendatud Kuningriik , parlamentaarne monarhia , leiboristide ja konservatiidide regulaarne võimu vahetus, 1950. – 1960. aastatel võimul konservatiivid, juhtpositsiooni langus maailmas (Suessi kriis), koloniaalimpeeriumi järkjärguline kadumine, tuumariik, ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige, The Beatelsi edu, Inglise võit jalgpalli MM 1966, elujõuline Briti Rahvaste Ühendus, inglise keel jätkuvalt maailmakeel, majanduse areng ja heaolu kasv (mitte nii kiire kui Saksamaal: suur ülemereturg, kus puudus innovatiivsus ja efektiivses, leibiristide sotsiaalprogrammid ja kahjumiga töötavate ettevõtete doteerimine tööpuuduse hirmus , ); Prantsusmaa – IV vabariik, mis oli sõjajärgsel ajal parlamentaarne vabariik, mida valitses Rahvuskogu kinnitatud valitsusjuht, toimus valitsuste kiire vaheldumine , vastupanu liikumine Vichy valitsuse vastu (saksameelne), mille eesotsas oli de Gaulle, 1958 kuulutati V vabariik, lasti iseseisvuda Aafrika asumaadel, Alžeeria iseseisvumine, 1960. astatel oli majanduse kasv isegi suurem kui Saksamaal, tuumariik, lahkumine NATOst 1966 (ajada sõltumatut välispoliitikat), 1969 tagasi NATOsse, presidendil suur võim (riigepea, valitsusjuht, sõjavägede ülemjuhataja); Saksamaa – SLV juhtis Adenauer, kelle ajal jätkus majandusime ja kiire areng, leiti õige suhtumine minevikku, sõjaliste kulutuste puudumine, majanduslikku edu imeteleti kogu maailmas, ei kaldutud enam revanšismi, lepitus Prantsusmaaga (majanduslik põimimine – EL), NATO liige, sõjavägi 1960. aastail, sotsiaalne turumajandus (riik sekkub turumajandusse, rakendab sotsiaalprogramme), 1969 liidukantsleriks Willy Brandt (muutis SLV poliitikat, sõlmides idalepingud NSV Liiduga ja Poolaga ning suhete alustamine SDVga), SDV võimul Walter Ulbricht , näiliselt mitmeparteisõsteem, püüdlik allumine Moskvale , maha jäämine SLV, idasakslaste põgenemine läbi Lääne-Berliini läände, millele tegi lõpu 1961. aasta Berliini müür, Eric Honecker .

Söe- ja Teraseühendus (1951/1952) – majandusliku ja poliitilise koostöö arendamine, EL eelkäija, asutajaliikmed Saksamaa ja Prantsusmaa, sellega liitusid kohe ka Itaalia, Belgia, Luksemburg , Holland ; 1957. aastal Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg: Belgia, Holland, Luksemburg, Saksa Liitvabariik, Prantsusmaa, Itaalia, ka üks EL eelkäijatest, kaotati omavahelised tollipiirid, vabalt hakkasid liikuma nii inimesed, kaubad kui ka kapital .

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 40 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

glops Õppematerjali autor

Maailm pärast II maailmasõda: territoriaalsed muutused, mõisted, isikud, aastaarvud, kommunistlikud riigid ja tunnused, külm sõda ja selle põhjused, kriisid, Balti riigid, Saksa majandusime, eluolu läänemaailmas ja NSV Liidus, Hruštšovi aeg, heaoluühiskond, Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa üldiseloomustus, Euroopa Liidu algus.

Maailm pärast II maailmasõda: territoriaalsed muutused mõisted isikud aastaarvud kommunistlikud riigid ja tunnused külm sõda ja selle põhjused kriisid Balti riigid Saksa majandusime eluolu läänemaailmas ja NSV Liidus Hruštšovi aeg

Sarnased õppematerjalid

docx

Külm sõda

KÜLM SÕDA 04.02. Muutused pärast II Maailmasõda (piirid, jõudude vahekord maailmas). · Saksamaa jagati 4 okupatsioonitsooniks. · NSV-le liideti palju riike. · USA osatähtsus lääneriikide hulgas kasvas. · NSV Liit sai määravaks jõuks Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid ülejäänud maailmast raudse eesriidega. Külma sõja algus. · NSV kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele

Ajalugu

doc

II ms. järgne maailm

India iseseisvus 15. august 1947. 4) Idabloki riikide iseloom. tunnused? Võim oli koondatud ühe partei kätte(NLKP), Partei kontrollis kogu elu riigis, Tohutu võim oli julgeolekuorganeil, Majandus- tööstus kui ka kaubandus oli valdavalt riigistatud, Sõjaväestus suurem, kui maailmas keskmiselt. 4.Isikute tähtsus: J. Stalin- NSV Liidu juht. W. Churchill- Ameerika president. H. Truman- USA uus president, kuulutas välja doktriini vabade rahvaste toetamiseks. D.D. Eisenhower- USA president pärast Trumani; kritiseeris Trumani doktriini ja lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda, kuid see jäi vaid lubaduseks. Ch. De Gaulle- Prantsusmaa eesotsas seisnud kindral, kes moodustas Ajutise Valitsuse. L. Erhard- Sotsiaalse turumajanduse eestvedaja (saksa majandusime ,,isa"). M. Gandhi- India vabadusliikumise juht, tänu kellele said indialased iseseisvuse. J. Nehru- Peale Gandhi surma

Ajalugu

doc

Sõjajärgne maailm (pärast IIMS)

Sõjajärgne maailm II Maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Etteotsa said USA ja Nõukogude Liit. Trumani doktriin- 1947- Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. (kommunistlike võimuhaaramiskatsete vastu) Harry Truman- USA president, demokraat, võimekas ning kaugelenägev poliitik. George Marshall- USA riigisekretär Marshalli plaan- 1947- ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.

Ajalugu

odt

Elu pärast II maailmasõda

korraldas massilisi arreteerimisi ja küüditamisi vangilaagritesse. Arendas ja suunas pea kõik ressursid sõjatööstusesse. Ta likvideeris paljud teadusharud ning NSV Liit eraldus maailma teadusest ja kultuurist. Viimastel eluaastatel süvenes terror järjest suurejoonelisemaks. Korraldas juutide represseerimist. Stalin tahtis vabaneda Beriast. Teostas jõu ja vägivallapoliitikat Beria-Stalini üks lähemaid kaastöölisi, kes juhtis julgeolekut ning kellele läks suurem võim pärast Stalini surma. Beria mõistis, et riiki ei saa enam nii juhtida ning on aeg muutusteks, kuna NSVL oli raskes olukorras. Nii alustas Beria uuendustega astuti samme pinge lõdevndamiseks lääneriikidega, liberaliseeriti sensit tsentraliseeritud juhtimist, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Beria vastu kujunes vandenõu tippstalinistide poolt ning 26. Juun 1953 ta arreteeriti ning lasti maha Hrustsov- Peale Beria maha laskmist hakkas järk-järgult kujunema mõjukaks tegelaseks Stalini

Ajalugu

docx

II MS ja Külm sõda

konverents ÜRO põhikirja viimistlemiseks. ÜRO põhikiri allkirjastati 51 riigi poolt ning see jõustus peale ratifitseerimist ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NL ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt. VMN  Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949 pärast seda, kui nad olid tagasi lükanud Marshalli plaaniga pakutud abi. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. VMN varises kokku 1980.aastate teisel poolel seoses

Ajalugu

doc

I ja II maailmasõja tagajärjed

majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd, loodi vastukaaluks Marshalli plaanile. #VLO 1955 - oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon, vastukaaluks NATO-le #Ungari ülestõus 1956 rahvuslik ülestõus NSVL-i poliitika vastu, mille NSVL suutis maha suruda. Seos Suessi kriisiga: USA ei toetanud ungarlasi, kuna oli hõivatud paralleelselt toimuva Suessi kriisiga, USA kartis uut maailmasõda. #Praha kevad (1968) Tsehhoslovakkia liberaliseerimine, mille NSVL otsustas peatada. Rahumeelsetele reformidele vastas Breznev sõjaväe Prahasse saatmisega. #Breznevi doktriin (1968) NSVL-il on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ning NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. Muu maailm (Lääne-Euroopa) #Churchilli kõne 1946 (vastukajaks Stalini kõnele) tõi kõnes esile liitlaste vastuolud, kutsus Läänt üles kommunismile vastu seisma.

Ajalugu

doc

Külma sõja algus

Külm sõda Ühel pool NSVL ja teisel pool lääneriigid. Aeg: Teise maailmasõja järgne rahuperiood 1945-89. Ida-Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt. Pärast Hitleri purustamist püüdis Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuris, teaduses maksma panna (nt võidurelvastumine). 1946 9veebr pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas

Ajalugu

docx

Sõjajärgne maailm 1945-1956

Sõjajärgne maailm 1945-1956 Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine 1947-91. Pooled : USA + dem. riigid, kes olid vabatahtlikult VS NSVL + sotsialistlikud riigid, kes olid sunnitud. Lääneliitlastele tundus, et Hitler üritab kehtestada kontrolli üle kogu Euroopa. Said kinnitust. NSVL seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalsed pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSVL sõjaseisukord, kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks. 1946 a algul pidas Stalin Moskvas kõne , kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Kuu hiljem pidas W.Churchill USAs Fultonis kõne, milles tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus Läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimsed dem. Jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas, valmistudes sõjaks. Võidurelvastumine-oluline joon. Mõlematel pooltel võimsad

Ajalugu

Rohkem sarnaseid