Inglismaa (2)

TALLINNA MAJANDUSKOOL
Sekretäri- ja ametnikutöö
Agnes Lukats
INGLISMAA
Referaat
Juhendaja :
Ester Raiend
Tallinn 2004
SISSEJUHATUS 4
1.1 Demograafiline olukord 5
1.2 Valitsusvorm 5
1.3 Religioon 6
1.4 Ajalugu 6
1.5 Pühad 7
1.6 Poliitika 7
1.6.1 Rahanduspoliitika 8
1.6.2 Kaubanduspoliitika 8
1.6.3 Välisinvesteeringute kliima 9
1.6.4 Poliitilised mõjud ärile 9
2. KULTUURIHOIAKUD 10
2.1 Väärtushinnangud: käitumise põhialused 10
2.1.1 Millest lähtutakse otsuste langetamisel 10
2.1.2 Võrdsuse ja ebavõrdsuse probleem 10
2.2 Kuidas inglased korrastavad ja töötlevad informatsiooni 10
2.3 Perekond 11
2.3.1 Perekonna kokkutulekud 11
2.4 Mida nad arvavad teistest 12
2.5 Liikluskultuur ja transport 13
2.5.1 Ühistransport 13
2.5.2 Takistusterohked teed 14
2.6 Vabaaeg ja meelelahutused 15
2.6.1 Kriket 15
2.6.2 Kihlveod 15
2.6.3 Sport 16
2.6.4 Puhkus 16
3. ÄRIPRAKTIKA 17
3.1 Ärikohtumised 17
3.1.1 Punktuaalsus 17
3.1.2 Läbirääkimised 17
3.1.3 Ärikohtumised ja võõrustamine 18
4. PROTOKOLLILISED KOMBENÕUDED 19
4.1 Tervitamine 19
4.2 Au- ja ametinimede kasutamine ning kõnetamine 19
4.3 Kingitused 19
4.4 Žestid 20
4.5 Rõivastus 20
4.6 Söömine ja joomine 21
4.6.1 Söömine 21
4.6.2 Joomine 21
KOKKUVÕTE 22
KASUTATUD ALLIKATE LOETELU 23

SISSEJUHATUS

Valisin sellise riigi, kuna ise olen väga huvitatud Inglismaast ja sooviksin ka tulevikus seda riiki külastada. Samuti mulle meeldib inglaste suhtumine oma riiki ja ajalukku. Seega tundus huvitav uurida, millised on sealsed kombed ja inimesed.
Inglaste kohta on öeldud, et nad tunnevad loomupärast umbusaldust kõige tundmatu vastu ning eriti ilmekalt avaldub see nende suhtumises omaenda maa geograafiasse. Sellise ütluse peale tekkis huvi saada teada neist rohke ning huvi ka selle vastu, mida sellise lausega mõeldud on.
1. TAUSTAANDMEID
Inglismaa ametlik nimi on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik. Oluline tähelepanek on see, et Ühendkuningriik koosneb neljast omaette piirkonnast : Inglismaa, Wales , Šotimaa, ja Põhja- Iirimaa . Šotlased uelslased ja iirlased ei ole inglased ja panevad pahaks, kui neid inglasteks nimetatakse.
Riigi pealinnaks on London. Suuremate linnade hulka kuuluvad veel Birmingham, Glasgow , Leeds, Sheffield, Liverpool, Bradford , Manchester, Edinburgh ja Bristol. Valitsemissüsteem on konstitutsiooniline monarhia .
Rahvaarv ulatub 59 miljonini ja rahvastiku keskmine kasv on 0,3%.
Ametlikuks raha ühikuks on Suurbritannia nael .
Ametlikuks keeleks on inglise ja lisaks uelsi ehk kõmri ja gaeli keel.
Kogu pindala on ligikaudu 244 820 km2 .
Loodusvarasid, mida sealt leida võib on süsi, nafta , maagaas, valgetina, lubjakivi , rauamaak , sool, savi, kriit, kips, tina ja räni.
Keskmine eluiga meestel on 73 aastat ja naistel 79 aastat.

1.1 Demograafiline olukord

Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi rahvaarv oli 1990. aasta andmetel 59 miljonit. Pealinnas ja selle lähiümbruses elab 7 miljonit inimest. Inglismaa on linnastunud ja äärelinnastunud maa, mille asustustihedus on kõrgemaid maailmas.

1.2 Valitsusvorm

Inglismaal on riigikorraks konstitutsiooniline monarhia. Inglise konstitutsioon ei ole kirja pandud, vaid koosneb osalt parlamendi poolt vastu võetud seadustest ning osalt tavaõigusest ja igapäevapraktikast. Riigipea on monarh, kuningas või kuninganna, kuid valitsusjuhiks on peaminister . Tegelikult on võim pigem peaministri poolt valitud parlamendiliikmetest moodustatud valitsuskabineti kui kuninganna käes.
Peaministriks on Parlamendi Alamkojas enamust omav partei liider. Parlament koosneb Alamkojast ja Ülemkojast, kusjuures Ülemkojal on rohkem reaalset võimu. Alamkoda valitakse iga viie aasta järel üldvalimistel, kuid peaministril on õigus paluda kuningannal parlament laiali saata ja korraldada uued valimised. Erinevalt Ameerika Ühendriikide Ülemkohtust puudub Inglismaa justiitsorganeil õigus kontrollida seaduste vastavust konstitutsioonile.

1.3 Religioon

Inglismaal on olemas riigiusk – anglikaani ehk Inglise riigikirik . Enamik inglasi tunnistavad seda usku, mis kujunes siis, kui Inglismaa lõi kuningas Henry VIII valitsemisajal lahku roomakatolikust kirikust. Kirikul ei ole enam poliitilist võimu. Teiste religioonidena on Inglismaal esindatud roomakatoliiklus, presbüterelus, metodism ja judaism . Inimese usutunnistust peetakse sügavalt isiklikuks asjaks.

1.4 Ajalugu

Esimest korda puutus Inglismaa kokku muu maailmaga 1. sajandil eKr, kui sinna tungisid roomlased . Rooma valitses suurt osa Inglismaad kuni roomlaste tagasitõmbumiseni 5. sajandil pKr. Pärast roomlaste lahkumist tungisid Inglismaale Euroopast ja Skandinaaviast pärit hõimud – anglid, saksid ja jüüdid.
Aastal 1066 tungisid Inglismaale normannid Prantsusmaalt. See sündmus, Hastingsi lahing, oli võõramaalaste viimane edukas sissetung Inglismaale. Normannid kujundasid Inglismaa ümber, muutes selle feodaalseks kuningriigiks.
Järgmiste sajandite jooksul oli Inglismaa Euroopa mandri võimukandjatega sagedasti sõjajalal. Saareriigil oli kaitse seisukohalt tohutu eelis. Oli selge, et see riik vajab enda kaitseks tugevat laevastikku, ning see laevastik lõi eeldused Briti impeeriumi tekkimiseks.
19. sajandil oli Suurbritannia kõige tugevam Euroopa riik, millel oli palju asumaid. Suurbritannia oli esimene riik, kus toimus tööstusrevolutsioon. 1962. aastal andis Inglismaa iseseisvuse Uus- Meremaale , Austraaliale ja Kanadale; 20. sajandi keskel aga Indiale, Egiptusele ja oma Aafrika kolooniatele.

1.5 Pühad

Uusaasta 1. jaanuar
Maipäev 6. mai
Kevadpüha 27. mai
Kuninganna sünnipäev 11. juuni
Suvine ametlik puhkepäev 26. august
Esimene jõulupüha 25. detsember
Teine jõulupüha 26. detsember

1.6 Poliitika

Rahvas teab, et poliitikud tegutsevad vaid omaenda huvides ning neid ei tohi usaldada , kuid ministritelt oodatakse siiski, et nad oleksid kõlbluse verstapostid, ja kui nad sellega hakkama ei saa, siis oodatakse, et nad lahendavad asja sündsal moel – astuvad tagasi.
Südamepõhjas on inglased konservatiivne rahvas ega armasta muutusi, aga sellest pole midagi, sest muutusi tuleb neil harva ette. Westministeris jätkavad poliitikud oma toimetusi ajaloolise vaatemängu stiilis ja osaliselt ajaloolistes kostüümides.
Pole midagi üllatavat selles, et poliitilisel maastikul valitsevad kaks parteid, mida ei tunta vabariiklaste, kristlike demokraatide, Solidaarsuse või mõne muu ülepuhutud nime all, vaid konservatiivide ja leiboristidena. Esimene kajastub inglise elustiili muutumatut loomust. Viimane puritaanlikku töö-eetikat, mida väärtustab põhimõte „töö töö pärast“.
Sõna „uus“ lisamine „leiboristidele“ muutis võitlushimulise proletaarse partei lihtsalt poliitiliselt korrektseks konservatiivseks parteiks teise nime all.
Pärast aastakümneid kestnud valmisolekut partei traditsioonilisest liinist kõrvalekaldumiseks on konservatiivid ja leiboristid tekitanud elevust j loobunud suurest osast oma tavakohasest toetajaskonnast ning asunud flirtima vastastega. Nad on osavalt vahetanud programmilisi seisukohti, ja nüüd võitlevad leiboristid kõige privatiseerimise eest, mis ei ole veel konservatiividele ära erastatud, ja konservatiivid on võtnud endale ühiskondlike hüvede kaitsja uskumatuna tunduva rolli.
Kolmandasse parteisse kuuluvate liberaalide ümbernimetamine liberaaldemokraatideks viis nende arvu kahekordistumiseni parlamendis. Veel hiljaaegu mahtusid liberaalide parlamendisaadikud ära taksosse. Nüüd läheks vaja juba bussi , lausa kahekorruselist.

1.6.1 Rahanduspoliitika

Inflatsioon on langenud 10,9%-lt madalseisu algusest 1990. aasta septembris 2,6%-ni 1995. aasta aprillis . Siseriikliku nõudmise tugev kahanemine surus madalseisu alguses inflatsiooni alla.

1.6.2 Kaubanduspoliitika

TARIIFID : Ühendkuningriik on Euroopa Liidu liige, mis rakendab ühist välistariifi. Enamiku tööstuskaupade suhtes on maksude tase 5%-st kuni 7%-ni, kuna enamik toormaterjale siseneb maksuvabalt või madalate maksudega. Kangaste pealt võivad maksud ulatuda 15%-ni ning teatud elektroonikatoodete pealt 14%-ni.
IMPODI LITSENSEERIMINE : Impordilitsentsid kehtivad ainult väga piiratud hulga kaupade suhtes. Nende hulka käivad tulirelvad ja lõhkeained, reguleerimise alla kuuluvad ravimid ning samuti sõjavarustus. Teatud tundlike toodete suhtes rakendatakse kontrollmeetmeid. Nende meetmete hulgas on tähtsaim kangaste automaatne impordilitsents. See antakse Ühendkuningriigi importijale nõutavate vormide esitamisel.
IMPORDIMAKSUD: Ühendkuningriik rakendab enamiku kaupade ja teenuste suhtes käibemaksu. Praegune standardmäär on 17,5%. Teatavad artiklid, nagu näiteks suur osa toiduaineid, ravimid, lasteriided ja –kingad ning raamatud on käibemaksust vabastatud.

1.6.3 Välisinvesteeringute kliima

Ühendkuningriik ei tee firmade moodustamisel ning juhtimisel kodanike ja välismaalaste vahel vahet. Tulu kodumaale tagasiviimise suhtes kitsendusi pole ning välisfirmasid käsitletakse maksustamisel samamoodi kui kohalikke firmasid. Ei nõuta ühisettevõtteid ega kohaliku juhtkonna osalust või kontrolli. 1986. aasta liitumiste ja tööstuse seadus keelab mitteelanikel teatud tööstusettevõtte omandamise, kui neid peetakse riiklike huvide jaoks eluliselt oluliseks.

1.6.4 Poliitilised mõjud ärile

Inglise-ameerika partnerlus kujutab endast püsivaimaid eksisteerivaid kahepoolseid suhteid. Selle kindlaks aluseks on ajaloolised traditsioonid, ühised poliitilised süsteemid ja väärtused, kokkusobivad julgeolekuhuvid ning ühine kultuuriline pärand. Valitsuse tasemel tagab selline lähedus tähelepanuväärse ulatusega koostöö väga laialdaste küsimuste osas.

2. KULTUURIHOIAKUD

2.1 Väärtushinnangud: käitumise põhialused

2.1.1 Millest lähtutakse otsuste langetamisel

Inglased on suured individualistid, kes võtavad endale vastutuse oma otsuste eest, kuid alati toimub see perekonna, rühma või organisatsiooni raames. Üksikisiku algatusi ja saavutusi tõstetakse esile, mille tulemuseks on tugevad juhid. Inglastel pole raske ei öelda. Üksikisikul on õigus eraelule ja seda ei arutata ärialastel läbirääkimistel. Sõprussidemeid sõlmitakse harva ja erandjuhtudel.

2.1.2 Võrdsuse ja ebavõrdsuse probleem

Inglased usaldavad rollidesse, mida inimesed täidavad ühiskondlikus või ärielus, kuid ei usu alati inimestesse endisse. Nad on kindlad, et need rollid on vastastikuses sõltuvuses. Rollid on kindlasti ebavõrdsed, kuid inimesed usuvad, et võrdsus tagatakse seadustega. Rahvusvähemuste suhtes on teatud eelarvamusi. Inglased peavad väga tähtsaks edu ning otsused tehakse aeglaselt ja kaalutletult. Naistel on niisama suured palgad ja niisama palju võimu kui meestel.

2.2 Kuidas inglased korrastavad ja töötlevad informatsiooni

Väljaspool tuleva informatsiooni suhtes ei ole inglased enamasti üldse vastuvõtlikud. Nad osalevad vaidluses, kuid neid pole kerge panna muutma oma seisukohti. Nad mõtlevad üsna analüütiliselt ning töötlevad informatsiooni abstraktselt . Nad võtavad aluseks pigem seadused või reeglid, kui vaatlevad probleeme oma seisukohalt. Järgitakse firma poliitikat, kusjuures pole tähtis, kes sellest firmast nimelt läbirääkimisi peab.

2.3 Perekond

Inglise perekond kujutab endast rühma lähedastes suhetes inimesi, kellele meeldib rahuldada oma kirge individualismi ja privaatsuse järele teiste seltsis. Perekond võimaldab inglastele luksust käituda nii, nagu nad tahavad, mitte nii, nagu nad enda arvates käituma peaksid.
„Traditsioonilise inglise perekonna“ moodustavad tööl käiv isa, kes on abielus emaga, kes on kodune, ja 2,4 last. Tegelikkus on aga normist kaugel: 30% vanematest pole abielus, 10% lastest kasvatab üksikvanem ja kaks abielu viiest lõppevad lahutusega. Kaks kolmandikku lahutatutest abiellub uuesti ja kaks kaks kolmandikku nendest , kes lahutavad end teisest abikaasast, abiellub kolmandat korda. Seejärel jääb enamik pidama , ilmselt pelgast kurnatusest.
Paljud paarid otsivad abi abielunõustajate juurest ja vahel on sellest ka kasu, sest kuna nad on inglased, on neile vastukarva, et neid kamandab mingi heategev sekeldaja, ja see seob nad viimaks ühte.

2.3.1 Perekonna kokkutulekud

Kuigi nad on kõige vähem perekonnale orienteeritud inimesed maa peal, ei tuleks inglastele pähegi veeta jõule kuskil mujal kui nende inimeste summas, mida nad nimetavad „pere rüpeks“. Need iga-aastased pühad lõpevad peaaegu alati pisaratega ja paljudel peredel kulub sellest ülesaamiseks tubli kuus kuud. Kuid traditsioon määrab kõik ning kui saabub oktoober, hakkavad inglise perekonnad planeerima järgmiseid perekondlikke jõulupühi, olles nähtavasti täiesti unustanud eelmise aasta traumad.
Kui jõulud kõrvale jätta, väldivad pereliikmed üksteist üsna edukalt kogu aasta vältel, välja arvatud kohustuslikel kordadel, nagu ristimised, pulmad ja matused.
Populaarseimad on ristimised ja matused, kuna need on kõige lühemad. Pulmadesse suhtutakse kui millessegi, ´ mis tuleb kaelast ära saada `. Nende painajalike ettevõtmiste kavandamine algab juba varakult, nagu algavad ka vaidlused.
Ehkki inglise käitumis- õpikud püüavad abiks olla, näidates kätte, kes vastutab vastuvõtu korraldamise, pruudikleidi, lillede, kiriku, koori, orelimängija, autode, toidu, fotograafide ja esmaabiauto tellimise ja nende maksmise eest, peavad inglased iga punkti ümber ägedalt võitlust nii suurpäevale eelnevate kuude kui ka suurpäeva enese kestel ning isegi veel tükk aega pärast pulmapidu.
Need, kes on niisugustest sündmustest eluga välja tulnud, ei imesta põrmugi, lugedes ajaleheartiklit pruudi isast, kes on alustanud kohtuasja väimehevanemate vastu küsimuses, kes mille eest maksma peab, samas kui „õnnelik paar“ pole veel mesinädalateltki tagasi jõudnud. Asjaolu, et selliseid kogunemised üldse teoks saavad, näitab inglastele omast lootuse triumfi kogemuste üle.

2.4 Mida nad arvavad teistest

Inglased tunnevad loomupärast umbusaldust kõige tundmatu vastu ning eriti ilmekalt avaldub see nende suhtumises omaenda maa geograafiasse.
Iidsetest aegadest peale on Inglismaa jagunenud lõuna- ja põhjaosaks. Lõunaosa elanikud arvates lõpeb tsivilisatsioon kusagil Watford Gapi lähedal. Ta usub, et mida kaugemale sellest punktist minna, seda punasema näoga, tahumatumad ja lausa jämeduseni otsekohesemad on sealsed elanikud. Need omadused kannab ta suuremeelselt jaheda ilma arvele.
Põhja-Inglismaal aga uinutatakse lapsi hirmulugudega sellest, kui salakavalad on inimesed seal „all lõunas“. Toonitatakse nende hellitatust, nende pirtsutamist toiduga ja nende kergemeelset suhtumist kõikidesse asjadesse, millel tegelikult vähegi kaalu on.
Mis puutub naabritesse, kes elavad Briti saartel , siis pole inglastel vähimatki kahtlust oma ülimuslikkuses.
See pole nende meelest väiklane eelarvamus , vaid pigem teaduslik tähelepanek. Iirlased on üks suur nuhtlus ja pealegi on nad täiesti saamatud; šotlased on targad, kuid liiga hoolikad raha-asjus, ja ueislasi lihtsalt ei saa usaldada. Isei šotlased ja iirlased ei usalda neid.
Kuid iirlased, ueislased ja šotlased peaksid julgemad olema. Enamikule inglastest pole nad nii vastuvõetamatud kuinende nõod teisel pool La Manche`i . Nad ei tohiks ka ära unustada, et „võõramaalisus“ algab inglaste jaoks teatud määral juba kodutänava lõppedes.
Ülejäänud maailm inglaste arvates mänguväli: rida üksteisega haakuvaid rahvaid, kombeid ja kultuure, mida saab vastavalt tujule kas nautida, ära kasutada või ignoreerida. Oma kogemustest on inglased õppinud ootama halvimat ja on meeldivalt üllatunud, kui see tulemata jääb, ent tunnevad kerget rahulolu oma ettenägelikkuse üle, kui see siiski juhtub. Kummalisel kombel meeldivad inglastele nii mõnedki isikud, kes on võõramaalased. Üldjuhul tunnevad nad vähemalt ühte „võõramaalast“, kes on „peaaegu samasugune kui meie“. Kuid leidub väga vähe rahvaid, keda nad usaldavad või tõsiselt võtavad või tõsiselt võtavad.

2.5 Liikluskultuur ja transport

2.5.1 Ühistransport

Traditsiooni juurde kuulub, et rongid ei välju õigeaegselt, välja arvatud juhul, kui reisija jääb kaks minutit hiljaks. Traditsiooniline on seegi, et ehkki raudteesõidu hind varieerub lõputult, ei kehti alandatud hinnad kunagi nendel kordadel või päevadel, mil teie sõita soovite .
Linnaliinibussid sõidavad troppidena, kindlustamaks, et sõita soovijad ootavad bussipeatustes nii kaua kui võimalik. Siis, vahetult enne seda, kui ootavate rahvamasside vahel puhkeb kaklus , ilmub nähtavale kolm või neli bussi, mis kõik kannavad üht ja sama numbrit. Kas pidusöök või nälg vahepealset võimalust ei ole.
Ükskõik millise transpordivahendit te ka ei vali, avastate, et Inglismaal jääte peaaegu alati hiljaks. See tuleb sellest, et vastupidiselt üldlevinud arvamusele pole inglased loomult täpsed. Peetakse viisakaks saabuda kokkulepitud ajast vähemalt 15 minutit hiljem. Inglise transport ilmselt kindlustab, et te hilinete nagunii . See kuulub süsteemi juurde.

2.5.2 Takistusterohked teed

Peaaegu igaühel, kes on vanem kui 17 aastat, on auto või võimalus kasutada autot, ning ta pruugib seda sagedasti, eriti lühikesteks reisideks eeslinnarajoonidesse. See tekitab tohutuid liiklus - ja parkimisprobleeme linnades ning täielikke ummistusi maanteedel. Keskmine kiirus hoonestatud piirkonnas on praegu 11 miili tunnis – aeglasem kui hobuvankril sada aastat tagasi.
Inglismaal on tee, mida parajasti ei parandata üpris haruldane nähtus ning maanteedel valitseb pidev piiramisseisukord, sest suured teeosad on eristatud puna-valgete koonustega. Kerkivad terved vagunelamute ja teisaldavate tualettruumide külad koos autoparkidega, kui teetööliste juurde asuvad mehed, kes töötavad gaasi-, elektri-, veevarustus-, telefoni- ja kaabeltelevisioonifirmades, ning enamasti ilmuvad nad platsi ikka üksteise järel. Kui viimane neist oma telgi kokku rullib, on teetöölistel aeg tagasi tulla.
Vasakpoolne liiklus on traditsioon ja seega inglaste meelest vaieldamatult õige. Ta pärineb ajast, mil hobune oli peamine liiklusvahend ja tuli hoida vasakule, et parem käsi mõõga haaramiseks vabaks jääks. Tänapäeval pistetakse käsi lahtisest aknast välja, et lisada kaalu tulusatele näpunäidetele, mida jagatakse teistele sõitjatele.
Inglased käituvad autoroolis tähelepanuväärselt viisakalt. Nad ei liialda signaaliga ning annavad ristmikel sageli üksteisele teed. Järgides täpselt liiklusmärke, ootavad nad fooriga tähistatud ülekäigurajal isegi siis, kui silmapiiril pole ühtegi jalakäijat. Kui aga mõni jalakäija nähtavale ilmub, jäävad nad pidurite kriginal seisma ja ootavad kannatlikult, kuini nood üle tee lähevad. See üllatab võõramaalasi, kes on harjunud kõnniteel risti ette lööma, enne kui jänese kombel üle tee silkavad.

2.6 Vabaaeg ja meelelahutused

2.6.1 Kriket

„Kui Stalin oleks osanud kriketit mängida, oleks maailm praegu hoopis parem!“ väitis 1946. aastal üks piiskop. Kriket on inglastele midagi rohkemat kui mäng. See on sümbol – kõigi inglise tõekspidamiste ja uskumuste 22-meheline personifikatsioon. Eks ignoreerige seda, kui julgete. Kui te seda siiski teete, võite sattuda „karistusalale“. Teid võidakse süüdistada selles, et te „pole teinud kõike endast olenevat“ või „ei mängi õiget mängu“ – mõlemad süüdistused tähendavad seda, et te olete kehkenpüks.
Kui kriketis suurt midagi ei juhtu, on kombeks süüdistada kõiki ümbruskondseid pettuses: palliga suterdamises ja selle pinna rikkumises, pea paljaksajamises (et vähendada tuule takistavat mõju vahetusjooksul), „kelgutamises“ (kaitsja sõimamises, et tema lööki nurjata), „petteservis“ (kaitsja ja mitte värava sihtimises) ja ühepäevase matši kohta liiga kiires mängus – mis kõik, nagu nad tuliselt kaebavad, lihtsalt pole „aus mäng“, välja arvatud juhul, kui nad ise on sääraste asjadega hakkama saanud.

2.6.2 Kihlveod

Sisenemine poodi, kus sõlmitakse kihlvedusid, tekitab samasugust närvikõdi nagu külaskäik salakõrtsi 1920-ndate aastate Chicagos . Inglise hasartmänguseadus sätestab, et sees toimuv häbiväärne tegevus ei tohi tänavale näha olla, seepärast on poe aknad läbipaistmatuks tehtud või üle värvitud ja lahtist ukseava varjavad triibulised plastikribad. Poe sisemus on hämar ja napp , seal pole laudu ega kohta, kuhu istuda; kihlveod pannakse kirja kitsal rinnakõrgusel letil, miile najale saab ennast tulemusi oodates süngelt nõjatada. Põrand käib tuhatoosi eest. Kihlvedudepood peegeldab täiuslikult inglise traditsiooni nautida elumõnusid võimalikult ebamugavalt. Pettumus kaotajale tehtud panuse pärast leevendab kergendustunne, et ei pea võidu järele poodi tagasi minema.

2.6.3 Sport

Sport on eluvaldkond , kus inglased minetavad oma reserveerituse, oma stoilisuse ja – näib nii – ka oma aru, ning neist saab kirglik, innustunud, lausa mandri-euroopalikult entusiastlik inimene. Inglase tõeline kiindumus sporti väljendub teiste inimeste mängu jälgimises. Spordisündmuste vaatamine annab võimaluse oma mahasurutud emotsioone välja elada, aga ka tunda mõnu omavahelisest solidaarsusest. Tohutul hulgal jalgpallifänne istub öö läbi üleval, kartulikrõpsukotid süles ja teistsugused kotid silme all, et vaadata 44. kordusvõtet värava löömisest. Isegi kui nad ei saa endale lubada TV tasulisi spordikanaleid, hoolitsevad nad selle eest, et nende lastel oleks alati selga panna oma võiskonna uus vormiriietus , ükskõik kui palju see maksab või kui sageli vahetub.

2.6.4 Puhkus

Puhkus on inglasliku elulaadi alus. Miski muu ei lähe korda nii palju ja millegi muu üle ei vahetata nii palju ja nii põhjalikult mõtteid. Puhkuse planeerimine algab eelmiselt puhkuselt naastes, või veelgi varem, kui ollakse asjast tõsiselt sisse võetud. Kui jututeemad otsa saavad, küsige vaid: „Kus mõtlete veeta puhkust sel aastal?“ ja varuge: teie kaasvestleja võtab nüüd vähemalt 45 minutit sõna ja hüvasti jättes on veendunud, et te olete suurepärane vestluskaaslane, kellel on ainuomane inimhingede äratundmisoskus.

3. ÄRIPRAKTIKA

3.1 Ärikohtumised

3.1.1 Punktuaalsus

Inglismaal tuleb alati olla täpne. Londoni liikluskeerises võib see osutuda raskeks, nii et tuleks varuda ärikohtumisele minnes rohkesti aega. Oma kohtumised tuleks kavandada vähemalt paar päeva ette ning tuleks arvestada, et esmaspäevast reedeni on ärikontorid lahti kella üheksast viieni, valitsusasutustes on lõunavaheaeg kella ühest kaheni ja ametnikud lõpetavad töö kella poole kuue paiku.

3.1.2 Läbirääkimised

Parim viis inglise ärimeestega ühendusse astuda on läbi kolmanda isiku. Sellesama kolmanda isiku hilisemat sekkumist peetakse kohatuks .Kui puudub kontakt firmaga , siis pöördutakse kirjalikult pigem firma kui üksikisiku või osakonna poole.
Äritegelaste astmestik on järgmine: tegevdirektor , asedirektor, osakonnajuhatajad, direktoriasetäitjad ja lõpuks ärijuhid. Tutvustamine firma ametnikele toimub läbi sekretäri. Kui ta seda ei tee siis tutvustatakse ise.
Inglased on tavaliselt huvitatud kiiretest tulemustest kui kaugest tulevikust ja neile ei meeldi muudatuste tegemine ärikokkulepetes. Inglastega äri tehes tuleb veenduda, et Inglise partnerile on jäetud endast üksikasjalikud andmed.
Inglased ei näita tihti välja oma vaimustust või emotsioone. Samuti ei suhtu nad hästi liialdustesse toodete või plaanide osas. Samuti ei tohi sundida neid otsuste langetamisel kiirustama. Tuleks arvestada, et inglise ärimehed on väga otsekohesed.
Firmal oleks otstarbekam saata Inglismaale vanemaid spetsialiste, sest neisse suhtutakse suurema austusega ja nad käituvad tavalisemalt vaoshoitumalt.
Inglased ei pea ennast eurooplasteks. See asjaolu on väga tähtis, kui arutatakse küsimusi, mis puudutavad Euroopa Liitu.
Vältida tuleks selliseid vastuolulisi teemasid nagu poliitika või religioon, samuti ei tohiks juttu teha inglaste tööeetikast. Vestlemisel tuleks kasutada lõpetamata lauseid.
Visiitkaartide vahetamine ei ole Inglismaal kuigi oluline. Aga kui teil on ebaharilik perekonnanimi , siis peaksite andma partnerile oma visiitkaardi.

3.1.3 Ärikohtumised ja võõrustamine

Ärilantše korraldatakse sageli kõrtsides ja see kujutab endast kerget einet. Kõrgemal tasandil ametnikele korraldatakse lantše parimates restoranides või ülemuse söögitoas, kuid enamasti võõrustatakse ärisõpru pigem restoranides ja pubides kui kodus.
Restoranis kohta reserveerides tuleks arvestada, et õhtusöök serveeritakse enamikes restoranides kella seitsme ja üheteistkümne vahel. Kuid kui minna inglasega pärast tööasju kuskile siis on soovitav tööasju enam mitte arutada, muidu peavad teie Inglise kaaslased teid tüütuks.
Kui üldse kutsuda inglasi kohtumisele väljaspool tööaega, siis on kõige parem kutsuda sama tausta ja ametialase positsiooniga inimesi.
Kui olla võõrustaja, siis ei tohiks unustada pakkuda aukohta kõige tähtsamale Inglise firma ametnikule. Viimane võib ära öelda, pakkudes seda kohta teile kui võõrustajale. Sel juhul oleks viisakas nõustuda ja see vastu võtta. Arvesse tuleks võtta, et ei ole viisakas teha ettepanekut juua endast vanemate inimeste või kõrgemal ametiastmel olijate terviseks . Kui aga olla külaline, siis peate tegema ise ettepaneku lahkumiseks, kuna võõrustajad ei hakka vihjama, et nad sooviksid kokkusaamist lõpetada.

4. PROTOKOLLILISED KOMBENÕUDED

4.1 Tervitamine

Ärikohtumistel ja inglaste kodus surutakse tervitamisel kätt, aga naised ei pea ilmtingimata kätlema. Naine võib oma käe tervitamiseks välja sirutada aga mehed peaksid ootama, kuni seda teeb naine. Tutvustamisel öeldakse Nice to meet you (Kena teiega kohtuda ) mitte How do you do? (Kuidas käsi käib?). Küsimus on retooriline ja sellele ei vastata.

4.2 Au- ja ametinimede kasutamine ning kõnetamine

Ametinimetusi vestlemisel ei kasutata kuid soovitav on välja selgitada kõigi nende inimeste aunimetused kellega suhtlema hakkate ja kasutage neid, hoolimata sellest, kui hea tuttav selle inimesega olete. Arstide, vaimulike jt poole pöördutakse ametinimetuse ja perekonnanimega, kuid kirurgide puhul kasutatakse kõnetlussõnu härra (Mr.), proua (Mrs.) või preili (Miss). Härra (sir) asemel tuleks pigem kasutada selle isiku tiitlit , kelle poole te pöördute, näiteks Yes, Minister, mitte Yes, sir. Vältida tuleks vestluses teise inimese nime korduvat kasutamist. Arvestada tuleks, et inglased alles hakkavad kasutama eesnimesid , nagu jänkid seda teevad. Siiski peaks eesnimedele üle minema ainult võõrustajate algatusel.

4.3 Kingitused

Äriläbirääkimiste käigus ei tehta Inglismaal vastastikku kingitusi, selle asemel kutsutakse neid parem einele või mõnele etendusele. Juhul kui kutsutakse koju, võib kinkida lilli, likööre, šampanjat või šokolaadi. Vahetult pärast külaskäiku saadetakse võõrustajale käsitsi kirjutatud tänuavaldus. Parem on seda saata kulleriga mitte postiga .
Kui otsustatakse siiski teha kink, siis kingi tegemisel tuleb olla ettevaatlik, kuna Inglismaal ei ole kombeks ostetud asja tagasi viia ning raha tagasi küsida.

4.4 Žestid

Vestlemise ajal on ebaviisakas hoida käsi taskus ning tavaliselt ei vaat inglased vestluskaaslasele otsa.
Ärisuhete puhul piirdutakse kerge käepigistusega, kui minna kellegi juurde koju külla, siis on kohaseks tervituseks käepigistus, kuid see ei sobi alati seltskondlike koosviibimiste puhul.
Millelegi tähelepanu juhtimisel ei osutata näpuga, vaid viidatakse peaga. Kui kasutada žesti, mille tähendus on võit (kahe sõrmega moodustatud V), siis tuleb peopesad pöörata väljapoole. Kerge koputus oma ninale tähendab konfidentsiaalsust või saladust
Lisaks kõigele muule hoiavad inglased end vestlemise ajal partnerist võimalikult kaugele ning vestluse käigus tuleks hoiduda ka liigsetet žestidest.

4.5 Rõivastus

Konservatiivne riietus on väga oluline. Mehed peaksid kandma paeltega kingi, mitte mokassiine ega jooksukingi. Meeste särgid peaksid olema taskuteta; kui särgil on taskud, peavad need olema tühjad.
Mehed ei tohiks kanda triibulist lipsu, sest Inglise kaitseväe vormiriietuse lips on triibuline. Meeste riided peavad olema väga hea kvaliteediga, kuid ei pea ilmtingimata uued välja nägema. Riided, millest on näha, et neid on kantud , on täiesti vastuvõetavad.
Ka naised peaksid riietuma konservatiivselt.

4.6 Söömine ja joomine

4.6.1 Söömine

Üldiselt on Inglismaa kulinaarses mõttes alati olnud seiklustevaene. Puritaanide liikumine annab ennast tunda kõikjal. „tavaline hea toit“ ja „tõeline lihtne söök“ on endiselt au sees, andes selgelt mõista, et keerulised ja kauni väljanägemisega road pole ei head ega tõelised.
Somerset Maugham täheldas, et Inglismaal võib väga hästi süüa saada, kui süüa lihtsalt kolm hommikusööki päevas. Ehkki suurepärane kodutehtud inglise hommikueine – särisev pidusöök peekonist, munadest vorstidest, grillitud tomatitest, seentest, neerudest, suitsuheeringast jne. – hakkab maad andma uskumusele, et lahustuv kohv ja maisihelbed on tervislikumad, võib seda endiselt nii päeval kui ka öösel vabalt saada maanteede teeninduskeskusest.

4.6.2 Joomine

Populaarsed joogid on hele õlu ja mandri ning Ameerika pudeliõlu, eriti noorte seas, kes muidu käivad enamasti „temaatilistes baarides“, kuid traditsiooniline õllepint, mis kunagi oli väljasuremise äärel, on läbi teinud taassünni. Tänu Tõelise Õlle Eest Võitlejate jõupingutustele muutub ääreni täis klaas mittekihisevat, jahutamata, humanalõhnalist õlut kõigis oma piirkondlikes ja kohalikes variatsioonides järjest levinumaks.

KOKKUVÕTE

Kogu uurimustöö inglastes ja Inglismaast oli äärmisel huvitav. Sain kinnitust oma eelnevale oletusele, milline on Inglismaa ja seal elav rahvas – nad on huvitavad oma veidrustega, armastavad väga oma kombeid ja kultuuri ning hoiavad sellest iga hinna eest kinni. Inglismaa tundub väga ajaloo hõnguline ja romantiline koht, kuhu ma endiselt sooviksin reisida .

KASUTATUD ALLIKATE LOETELU

Morrison, T., Conaway, W.A. Maailma äri ja kultuuri käsiraamat. Tallinn: Tea Kirjastus, 2002
Morrison, T., Conaway, W.A.; Douress, J.J. Rahvusvaheline äri teejuht. Tallinn: K- Kirjastus, 2000
Miall , A., Sellised nad on ... inglased. Tallinn: Egmont Estonia, 2003
23