Inglismaa (2)

Kutsekool - Kultuur-Kunst - Kultuurilugu

5 VÄGA HEA

TALLINNA MAJANDUSKOOL
Sekretäri- ja ametnikutöö

Agnes Lukats
INGLISMAA
Referaat

Juhendaja :
Ester Raiend

Tallinn 2004
SISSEJUHATUS 4
1.1 Demograafiline olukord 5
1.2 Valitsusvorm 5
1.3 Religioon 6
1.4 Ajalugu 6
1.5 Pühad 7
1.6 Poliitika 7
1.6.1 Rahanduspoliitika 8
1.6.2 Kaubanduspoliitika 8
1.6.3 Välisinvesteeringute kliima 9
1.6.4 Poliitilised mõjud ärile 9
2. KULTUURIHOIAKUD 10
2.1 Väärtushinnangud: käitumise põhialused 10
2.1.1 Millest lähtutakse otsuste langetamisel 10
2.1.2 Võrdsuse ja ebavõrdsuse probleem 10
2.2 Kuidas inglased korrastavad ja töötlevad informatsiooni 10
2.3 Perekond 11
2.3.1 Perekonna kokkutulekud 11
2.4 Mida nad arvavad teistest 12
2.5 Liikluskultuur ja transport 13
2.5.1 Ühistransport 13
2.5.2 Takistusterohked teed 14
2.6 Vabaaeg ja meelelahutused 15
2.6.1 Kriket 15
2.6.2 Kihlveod 15
2.6.3 Sport 16
2.6.4 Puhkus 16
3. ÄRIPRAKTIKA 17
3.1 Ärikohtumised 17
3.1.1 Punktuaalsus 17
3.1.2 Läbirääkimised 17
3.1.3 Ärikohtumised ja võõrustamine 18
4. PROTOKOLLILISED KOMBENÕUDED 19
4.1 Tervitamine 19
4.2 Au- ja ametinimede kasutamine ning kõnetamine 19
4.3 Kingitused 19
4.4 Žestid 20
4.5 Rõivastus 20
4.6 Söömine ja joomine 21
4.6.1 Söömine 21
4.6.2 Joomine 21
KOKKUVÕTE 22
KASUTATUD ALLIKATE LOETELU 23

SISSEJUHATUS

Valisin sellise riigi, kuna ise olen väga huvitatud Inglismaast ja sooviksin ka tulevikus seda riiki külastada. Samuti mulle meeldib inglaste suhtumine oma riiki ja ajalukku. Seega tundus huvitav uurida, millised on sealsed kombed ja inimesed.
Inglaste kohta on öeldud, et nad tunnevad loomupärast umbusaldust kõige tundmatu vastu ning eriti ilmekalt avaldub see nende suhtumises omaenda maa geograafiasse. Sellise ütluse peale tekkis huvi saada teada neist rohke ning huvi ka selle vastu, mida sellise lausega mõeldud on.
1. TAUSTAANDMEID
Inglismaa ametlik nimi on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik. Oluline tähelepanek on see, et Ühendkuningriik koosneb neljast omaette piirkonnast : Inglismaa, Wales , Šotimaa, ja Põhja- Iirimaa . Šotlased uelslased ja iirlased ei ole inglased ja panevad pahaks, kui neid inglasteks nimetatakse.
Riigi pealinnaks on London. Suuremate linnade hulka kuuluvad veel Birmingham, Glasgow , Leeds, Sheffield, Liverpool, Bradford , Manchester, Edinburgh ja Bristol. Valitsemissüsteem on konstitutsiooniline monarhia .
Rahvaarv ulatub 59 miljonini ja rahvastiku keskmine kasv on 0,3%.
Ametlikuks raha ühikuks on Suurbritannia nael .
Ametlikuks keeleks on inglise ja lisaks uelsi ehk kõmri ja gaeli keel.
Kogu pindala on ligikaudu 244 820 km2 .
Loodusvarasid, mida sealt leida võib on süsi, nafta , maagaas, valgetina, lubjakivi , rauamaak , sool, savi, kriit, kips, tina ja räni.
Keskmine eluiga meestel on 73 aastat ja naistel 79 aastat.

1.1 Demograafiline olukord

Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi rahvaarv oli 1990. aasta andmetel 59 miljonit. Pealinnas ja selle lähiümbruses elab 7 miljonit inimest. Inglismaa on linnastunud ja äärelinnastunud maa, mille asustustihedus on kõrgemaid maailmas.

1.2 Valitsusvorm

Inglismaal on riigikorraks konstitutsiooniline monarhia. Inglise konstitutsioon ei ole kirja pandud, vaid koosneb osalt parlamendi poolt vastu võetud seadustest ning osalt tavaõigusest ja igapäevapraktikast. Riigipea on monarh, kuningas või kuninganna, kuid valitsusjuhiks on peaminister . Tegelikult on võim pigem peaministri poolt valitud parlamendiliikmetest moodustatud valitsuskabineti kui kuninganna käes.
Peaministriks on Parlamendi Alamkojas enamust omav partei liider. Parlament koosneb Alamkojast ja Ülemkojast, kusjuures Ülemkojal on rohkem reaalset võimu. Alamkoda valitakse iga viie aasta järel üldvalimistel, kuid peaministril on õigus paluda kuningannal parlament laiali saata ja korraldada uued valimised. Erinevalt Ameerika Ühendriikide Ülemkohtust puudub Inglismaa justiitsorganeil õigus kontrollida seaduste vastavust konstitutsioonile.

1.3 Religioon

Inglismaal on olemas riigiusk – anglikaani ehk Inglise riigikirik . Enamik inglasi tunnistavad seda usku, mis kujunes siis, kui Inglismaa lõi kuningas Henry VIII valitsemisajal lahku roomakatolikust kirikust. Kirikul ei ole enam poliitilist võimu. Teiste religioonidena on Inglismaal esindatud roomakatoliiklus, presbüterelus, metodism ja judaism . Inimese usutunnistust peetakse sügavalt isiklikuks asjaks.

1.4 Ajalugu

Esimest korda puutus Inglismaa kokku muu maailmaga 1. sajandil eKr, kui sinna tungisid roomlased . Rooma valitses suurt osa Inglismaad kuni roomlaste tagasitõmbumiseni 5. sajandil pKr. Pärast roomlaste lahkumist tungisid Inglismaale Euroopast ja Skandinaaviast pärit hõimud – anglid, saksid ja jüüdid.
Aastal 1066 tungisid Inglismaale normannid Prantsusmaalt. See sündmus, Hastingsi lahing, oli võõramaalaste viimane edukas sissetung Inglismaale. Normannid kujundasid Inglismaa ümber, muutes selle feodaalseks kuningriigiks.
Järgmiste sajandite jooksul oli Inglismaa Euroopa mandri võimukandjatega sagedasti sõjajalal. Saareriigil oli kaitse seisukohalt tohutu eelis. Oli selge, et see riik vajab enda kaitseks tugevat laevastikku, ning see laevastik lõi eeldused Briti impeeriumi tekkimiseks.
19. sajandil oli Suurbritannia kõige tugevam Euroopa riik, millel oli palju asumaid. Suurbritannia oli esimene riik, kus toimus tööstusrevolutsioon. 1962. aastal andis Inglismaa iseseisvuse Uus- Meremaale , Austraaliale ja Kanadale; 20. sajandi keskel aga Indiale, Egiptusele ja oma Aafrika kolooniatele.

1.5 Pühad

Uusaasta 1. jaanuar
Maipäev 6. mai
Kevadpüha 27. mai
Kuninganna sünnipäev 11. juuni
Suvine ametlik puhkepäev 26. august
Esimene jõulupüha 25. detsember
Teine jõulupüha 26. detsember