Judaism (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Judaism

6.oktoober JUDAISM · Etniline usund-omane mingile kindlale rahvale(juutidele >> ahvusliini loetakse emaliinipidi) Iisraeli usund: Jeruusalemma tempel (70 m.a.j roomlased hävitasid selle), preestrid Judaism: sünagoog, rabi(rabiinlik judaism); Taaveti täht on judaismi sümboliks alates keskajast. Aabraham-juutide esiisa: leping Jumalaga-kui Jumal midagi ütleb talle, Aabraham seda ka teeb Iisak-Aabrahami poeg; teiseks taoliseks esiisaks Jaakob-Iisaku poeg, esiisa (Iisrael) >> 12 Iisraeli suguharu (tuleneb sellest, et Jaakobil oli 12 poega) Aabraham tahtis välja jõuda Jumalate tõotatud maale. Mooses-viis oma rahva välja egiptuse vangipõlveks >> Eksodus- 40 aastat rändas rahvas kõrbes,

Üldine usundilugu

5

doc

Usundilugu - Judaism

traditsioon muutunud. Iisraeli usund (Jeruusalemma tempel eksisteeris kuni 70m.a.j). ei ole ainult tähtsad usulised küsimused, usutraditsiooni mõjutavad ka sekundaarsed asjad. Hävitati Jeruusalemma tempel, see tähendas, et preestrid kaotasid oma tähenduse. Polnud kohta, kuhu ohvreid tuua. Hakatakse rääkima judaismist. Kõige olulisem palvemaja (sünagoog), autoriteetideks said rabi (ususeaduse tundjad, tõlgendajad). Judaism on noorem kui kristlus? EI! Juudi traditsiooni juures on olulised sümbolid. Kõige tuntavamad Menora (seitsmejalaline küünlajalg. Kõige vanem sümbol. Iisraeli riigivapil) Taaveti täht, Taaveti kilp (sai alates keskajaks märgiks). Miks kuusnurk? Muistne maagiline sümbol. Kaks kolmnurka on põimunud (mees-ja naissümbol). Miks Taaveti kilp? Kuningal oli selle kujuline kilp. Traditsiooni puhul ei ole oluline õpetuslik külg, vaid rituaalid. Inimene võib uskuda kõike, mida uskuma peaks

Üldine usundilugu

8

xls

Üldine usundilugu - Mõistete sõnastik

Sheet1 12 jüngrit / apostlit Aabrahamlikud usundid Adonai ahimsa, ahinsa alkeemia anatman/anatta artha avataara Bar mitsva Bat mitsva Bhagavadgita bhikku/bhiksu bodhisattva braahman Brit mila Buddha Budistlik kesktee dao Daodejing Dhamma/Dharma dhyana Diasporaa digambara Diwali dukkha/duhkha dzina Eksodus Esseenid euharistia Fetis hadz Halaha halal haram haredim Hasem haskala Page 1  Sheet1 hassiid hinajaana Huppa Indiapärased usundid Izanagi jamantaka jarmulke Jesiva JHWH Jom-Kippur kabala kaliif kama kami kamidana karma kasrut khanda kippa konfutsianism kosser kotel Krisna Kvaasireligioon läänemüür Lao Zi Mahabharata Mahadeva mahajaana Mahavira Menora messias mezuza Midras MIsna Mitsvo mohel/moel moksa Page 2  Sheet1 monism monoteism Mosee nirvaana njingma nutumüür ordinatsioon Paabeli vangipõlv paasapüha pagood pesah

Üldine usundilugu

4

doc

JUDAISM

JUDAISM Judaism on etniline usund- religioon, mis on seotud ühe konkreetse rahvaga. Juudi rahva ajalugu ja usund judaism on tihedalt seotud. Judaistid(judistid) usuvad ainujumalat, kes enam kui 4000 aastat tagasi sõlmis nende esiisa Aabrahamiga erilise lepingu. Neist pidi saama Jumala äravalitud rahvas. Omalt poolt tõotasid juudid täita Jumala seadusi ja kuulutada tema sõnumit teistele. Juudid usuvad, et kunagi tuleb Jumala saadik Messias ja kehtestab maailmas õiglase korra ning taastab juutide muistse kuningriigi, mis hävis 6. saj. e.Kr.

Ajalugu

21

odp

Judaism

10R klass  Judaism Judaism e. Juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon,mis tungineb Vanale Testamendile,eriti viiele Moosese raamatule ning Talmundile. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on eelkõige valitsev ja tähtis usund Iisraelis.  Judaismi rajajad Mooses-Heebrea hõimude ühendaja ning seadusandja. Aabraham oli karjapidaja,kes rändas Kaldea Uurist Süüria kaudu Tõotatud maale. Jakov-võitles jumalaga ja sai teise nime Jisrael e. Iisrael- see, kes võitleb jumalaga. Tema 12-st pojast pärinevad 12 juudi rahva suguharu,neid kutsuti Beit-Jisraeliks e. Iisraeli kogukond.  Pühakiri

Geograafia

10

odt

Judaism ja juudid

Seljas on tume palvemantel ning hommikupalve ajal kannavad nad tefilliin´i. Need on rihmade külge kinnitatud kaks väikest karpi, mis sisaldavad teatud lõike Toorast. Ühte karbikest kantakse otsmikul, et palvetaja mõtleks oma usust, teine kinnitatakse käsivarre külge, et tuua usk südamele lähemale. Tänapäeval tuntakse juutluses kahte suuremat suunda: õiguslik ehk ortodoksne juutlus ja reformistlik juutlus. Ortodoksne juutlus Ortodoksne judaism sai alguse 19. sajandi esimesel poolel. Ortodoksne juutlus tähistab neid juutide rühmitisi, kes peavad kinni juudi pühakirja ning seaduse (Toora) rangest tõlgendamisest ja rakendamisest enda igapäevaelus. Just rangus ja Toora täpne täitmine eristab neid teistest juudi kogukonnast ning nad peavad ennast traditsioonilise juutluse alalhoidjateks. Seega valitsevad kogu ortodoksse juudi elu religioossed käsud. Enamus kannab neist musti riideid, pikka kuube ja laiaservalist mütsi

Kultuurilugu

10

odt

Judaism ja juudid

Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr.

Kultuurilugu

2

doc

Judaism

peal on mosee. Templi hävitamisega muutub usund seadususund või siis käsuusund. Oluliseks muutuks käskude järgi elamine. Kes on juut? · Ilmalikult ­ inimese isiklik määratus · Usuline ­ 1) inimene, kelle ema on juut 2) inimene, kes võtab omaks judaismi Juutide usuline elu Sünagoog ­ (kr. keeles ,,kokkukogunemisepaik); juutide pühakoda; kõige tähtsam sünagoogis on rabi. Tänapäeva judaismis on olemas kolm erinevat suunda: 1. ortodoksne judaism ­ kõige radikaalsem (püüavad elada täht-tähelt raamatu järgi); mehed ja naised on eraldi; jumalateenistused peetakse heebrea keeles 2. konservatiivne judaism 3. reformistlik judaism ­ kõige liberaalsem Eestis on ortodoksne judaism. Juutide jumalateenistus on kõige rohkem mõjutanud kristlaste ja moslemite jumalateenistust. Juutide jaoks teine püha koht on kodu, eriti vabadel juutidel. Kodus on kõige tähtsam ema. Vabale juudile on väga tähtis, mida ta sööb

Usundiõpetus

Kommentaarid (1)