Winston Churchill (1)

Winston Churchill

Sir Winston Leonard Spencer Churchill (30. November 1874 – 24. Jaanuar 1965) oli Briti poliitik , kes oli peamiselt tuntud Suurbritannia peaministrina Teise maailmasõja ajal.
Churchilli elulugu sarnaneb detektiivjutuga, mille tegevustik sarnaneb Aafrikast India ja Iirimaani. Ta sündis 1874. aastal oma isa, Malborough' hertsogi suguvõsalossis korraldatud balli ajal. Poiss oli kiirustanud siia ilma tulekuga, sündides kaks kuud enne looduse poolt ettenähtud aega. Võib-olla seepärast tegi Winston Churchill noorpõlves kõike kiirustades, mistõttu tema vastased hakkasid teda nimetama ,,noormeheks, kes alati kiirustab“.
Nagu enamus kõrgklassi poisse , veetis ka Winston enamus aja oma lapsepõlvest
internaatkoolides. Seitsmeaastasena viidi ta St. George'i kooli Ascotis. 1888. aasta kevadel võeti ta tänu perekonna mõjutustele vastu Harrow'sse, kus ta sai tihti karistada edenematuse eest õppetöös ning oma mässumeelse loomuse tõttu. Hästi läks Winstonil inglise keeles ja ajaloos. Ta oli ka kooli vehklemismeister.
Vahel harva tuli Winstoni ema Leedi Randolph talle internaatkooli külla. Winston armastas oma ema väga ning kirjutas talle kirju, milles soovis, et ema tuleks kas temale külla või annaks isa Winstonile loa mõneks ajaks koju minna. Täiskasvanuna oli Winstonil emaga väga lähedane suhe, isaga ta väga ei suhelnudki, kuid järgis pühendunult tema karjääri. Winston leidis oma üksildase lapsepõlve ajal tuge oma lapsehoidjalt Elizabeth Anne Everestilt.
1895 - 1900 olid Winstoni jaoks seiklusrikkad noorusaastad . Temast oli saanud lugupeetud ja menukas kirjanik, kes oli teeninud juba väikese varanduse.
Sama aasta 1.detsembril sai Churchill oma esimesed tuleristsed. Järgmistel aastatel võttis ta osa India piirilahingutest, sõjakäigust Sudaani ja lahingust Imdurmani juures.
1898 . aastal astus Churchill esmakordselt kirjanikuna avalikkuse ette raamatuga “The Malakand Field Force ”. See äratas tähelepanu, saavutas menu ning tegi autori kuulsaks. Järgmisel aastal ilmus tema ajalooline ülevaade Sudaani taasvallutamisest kahes köites pealkirja “The River War” all. “ Daily Mailis” ilmunud arvestuses on raamatu kohta öeldud:“ Mr Winston Churchill on üllatav noor mees ja tema “River War” on üllatav triumf. See on hästi kirjutatud, erapooletu ja veenev . Loomulikult on sellel ka puudusi. Näiteks on see liiga pikk.”
1899. aastal kevadel oli aeg küps sõjaväest lahkumiseks. Ta kandideeris alamkotta, kuid ebaõnnestunult. Churchill otsustas sõita sõjakirjasaatjana Lõuna-Aafrikasse ning sõlmis lepingu “ Morning Postiga”. Ta siirdus kajastama Buuri sõda. Ometi ei suutnud Churchill rindest eemale hoida. Nii sattus ta buuride kätte vangi, kuid tal õnnestus põgeneda. Kodumaal ülistati Churchilli kui rahvuskangelast.
1900. aastal kandideeris Churchill teist korda alamkotta ning seekord võitis ta ilmse edumaaga.
Churchill kohtus oma tulevase naise Clementine Hozier`iga esimest korda 1904 . aastal, kuid abielu sõlmiti alles neli aastat hiljem 12. septembril. Clementine oli kaunitar ning tark kindla iseloomuga naine. Tema oli see, kes valitses kodus ning ei lasknud otsustavalt muutuda Churchillil koduseks türanniks. Neil sündis neli tütart.
14. märtsil 1901. aastal võttis Churchill sisse koha alamkojas ja neli päeva hiljem pidas ta oma esimese kõne. Sellega algas ainulaadne, äärmiselt vaheldusrikas , ent ometi kuulsust toonud parlamendikarjäär, mis pidi üheainsa väikese vahega aastail 1923 - 1924 kestma ümmarguselt kuuskümmend aastat.
Neli aastat hiljem läks Churchill konservatiivide juurest üle liberaalide hulka, seda käiku nimetatakse crossing the floor 'iks.
1906. aastal sai Churchillist asumaade ministeeriumis alamriigisekretär, ilmus biograafia “ Lord Randolph Churchill”.
1908. aastal valiti Churchill majandusministriks, kaks aastat hiljem siseministriks.
1911. aastal nimetas peaminister Herbert H. Asquith Churchilli admiraliteedi esimeseks lordiks e mereministriks. Churchill arvestas sellega, et sõda Saksamaaga ei ole kaugel ning alustas ettevalmistusi. Esiteks kujundas ta admiraliteedistaapi, teiseks arendas välja merelennuväe ning kolmandaks toetas ta lavaajamite üleviimist söeküttelt naftale. Kui Suurbritannia astus 4. augustil 1914. aastal I maailmasõtta, oli laevastik valmis.
1915. aastal kukkus läbi Dardanellide operatsioon , mis oleks edu korral lubanud abistada Musta mere kaudu brittide liitlast Venemaad. Süü langes Churchillile ning ta astus tagasi, kuid jättis alles oma koha parlamendis.
1916. aastal sai peaministriks David Lloyd George ning järgmisel aastal nimetas ta Churchilli relvastusministriks.
I maailmasõda lõppes 1918. aastal novembris, järgmise aasta jaanuaris sai Churchillist sõja- ja lennundusminister.
1922. aastal kukkus valitsus ning Churchilli tabas valimiskaotus.
1924. aastal naases Churchill parlamenti ning sooritas teistkordselt parteivahetuse, seekord liberaalide seast konservatiivide hulka. Churchillist sai varakantsler. Viis aastat hiljem kukkus valitsus ning Churchill oli kuni 1939 aastani ilma ametita, sel ajal tegeles ta intensiivselt ajakirjaniku ja kirjanikuna.
Kahe maailmasõja vahelisel ajal tegeles Churchill maalimise ja kirjutamisega. Ta alustas maalimist alles 40ndates eluaastates ning sealhulgas pälvis ta kriitikutelt heakskiidu. Kuid Churchill pidas kirjutamist, loomulikult poliitika järel, oma põhiliseks tegevuseks. Temalt ilmus neljaköiteline teos “Maailma kriisid ”, kus ta kajastab Esimese maailmasõja ajalugu ning monumentaalne teos oma esivanemast- “Marlborough´ elu ja aeg”.
1. septembril 1939. aastal tungisid saksa väed Poolasse- II maailmasõda, mida Churchill oli nii selgelt ette näinud, oli alanud. Kaks päeva hiljem kuulutas Suurbritannia koos Prantsusmaaga Saksamaale sõja. Briti peaminister Neville Chamberlain nimetas Churchilli taas admiraliteedi esimeseks lordiks.
1940. aaasta aprillis ründas Saksamaa Norrat ja Taani, järgmisel kuu 10. päeval, kui Saksamaa võttis sihikule Hollandi, Belgia ja Prantsusmaa, sai 66aastasest Churchillist Suurbritannia peaminister. Hiljem on Churchill kirjutanud:” Ma tundsin nagu oleksin jalutanud koos saatusega, et kogu mu senine elu oli vaid ettevalmistus selleks tunniks”. Augustis ja septembris kulmineerus õhulahing Britannia pärast. Tundus, et peagi võib alata sakslaste sissetung , kuid õnneks hakkas Berliini pilk mujale pöörduma.
Churchill mõistis, et võit saab teoks ainult koostöös USA-ga. 40ndal aastal said alguse USA-Britannia erilised suhted. 1941.aastal 14. augustil kohtusid Churchill ja USA president F. D. Roosevelt Kanada rannikul Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal. Nad avaldasid deklaratsiooni, milles sõnastasid Saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Dokument kandis nime Atlandi harta.
Churchilli, Stalini ja Rooseveldi esimene kohtumine leidis aset Teheranis 1943. a novembris. Kaks aastat hiljem veebruaris kohtus nn. Suur kolmik Jaltas, sõjale Euroopas paistis tulevat lõpp. Kolm liidrit leppisid kokku löödud Saksamaa okupeerimises.
Saksamaa kapituleerus 8.mail 1945.aastal, peaaegu viis aastat pärast päeva, mil Churchillist sai peaminister, sõda Euroopas oli lõppenud. Juulis toimus Potsdami konverents , kohtusid Churchill, Truman ja Stalin . Kuid Churchilli viibimine kohtumisel jäi lühikeseks, ta oli kaotanud oma koha peaministrina.
Churchilli kodumaal oli toimunud valimised ning konservatiive tabas kaotus. Rahva südamed vallutasid leiboristid. 26.juulil astus Churchill tagasi ning uueks peaministriks sai Clement R. Attlee. Churchill võttis koha sisse opositsioonis, ta rõhutas parlamendis riikliku kaitse vajadust ning hoiatas läänt kommunismi ohu eest.
Poliitika, loengute andmine, maalimine ja kirjutamine hoidsid Churchilli tegevuses, kuid need tegevused ei rahuldanud täielikult tema suurt energiat. Ta leidis tegevust Chartwell Manor `is, oma maavalduses Kent`is. Ta tundis uhkust oma karja ja võidusõidu hobuste üle. Aastatel 1948-1949 ilmus temalt Teise maailmasõja ajalugu.
Konservatiivid naasesid võimule 1951. a. Churchillist, kes oli nüüd peaaegu 77-aastane, sai jällegi peaminister. Nagu tavaliselt kontsentreeris ta oma energia välissuhetele. Ta töötas eriti Briti-USA suhete nimel, selleks külastas ta kolme järgneva aasta jooksul Washingtoni.
1953. aasta aprillis lõi kuninganna Elizabeth Churchilli rüütliks, samal aastal võitis sir Churchill Nobeli kirjanduspreemia.
1955. aasta aprillis astus Churchill tagasi, arvatavasti mängis siinkohas rolli läbi elatud rabandus. Ta pühendas end taas maalimisele ja kirjutamisele. Churchill töötas oma neljaköitelise “Ingliskeelt kõnelevate rahvaste ajaloo” kallal. 1956.aastal pälvis Churchill Aacheni linna Karli preemia teenete eest Euroopa ühinemise nimel. 1963.a nimetas USA kongress Churchilli Ühendriikide aukodanikuks. 15.jaanuaril 1965.aastal tabas Churchilli teine rabandus, ta suri üheksa päeva hiljem 90aastasena. Sir Winston Churchill maeti St. Martin`i kirikuaeda Oxfordshire`i, oma sünnipaiga Blenheim`i palee lähedusse.
Kasutatud kirjandus:
www.en.wikipedia.org Õpik IX klassile
www.miksike.ee ENE - Eneke
www. spartacus .schoolnet.co.uk
http://hot.ee/zolki/Churchill/Churchill.html