NAISTE ROLL JA ÕIGUSED ISLAMISTLIKUS SAUDI-ARAABIAS (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Ühiskonnateaduste instituut
Siseriiklik õigus
NAISTE ROLL JA ÕIGUSED ISLAMISTLIKUS SAUDI-ARAABIAS
Essee
Õppejõud: Tanel Kalmet
TALLINN
2015
Sissejuhatus
Koraani peetakse Islami püha raamatuks. Koraan sisaldab endas palju naiste õigusi ja kohustusi, mis puudutavad perekondlike teemasi . Laialt levinud arvamusena leitakse, et tänu Koraanile paranes oluliselt Islami naiste roll võrreldes islami eelse ajaga . Paljud usuvad, et enne Islamit ei olnud naistel üldse iseseivust, sest neid võrreldi kui vallasvara . Naised kuulusid kas isale või abikaasale ning neid võis pärandada, osta ja müüa. Kuid Saudi-Araabias kehtib see siiani. Küll olid islamieelsel ajal naiste elu palju raskem. Esines rohkelt naissoost vastsündinute tapmisi, kuna enne Koraani peeti tütre sündi häbi allikaks. Koraanis keelustati selline põhimõte ning kästi pidada tütre sündi samamoodi õnnistuseks. Saudi- Araabia on üks ainukesi riike, kus ei ole olümpiamängudel naissportlasi. Selle probleemiga on hakatud vaikselt tegelema ja haridusminister tahab luua tüdrukutele võimalused kehaliseks kasvatuseks, et lõpetada pikaaegne naistele kehtiv sportimis keeld.
Kuna islamiusk võib riigiti olla väga erinev, siis Saudi- Araabia on üks ainukesi riike maailmas, kus naisi koheldakse meie läänelikus maailmas totaalselt on see ka põhjuseks miks valisin essee kirjutamiseks just sellise teema. Minu essee eesmärgiks on tuua välja mõned aspektid, kus on meie riigi ja Saudi-Araabia erinevus kõige suurem.
Kui meie elu siin Euroopalikus riigis põhineb enamasti võrdõiguslikkusel või vähemalt püüdleb selle poole, siis Saudi-Araabias on kahjuks naistel rohkem kohustusi kui õigusi, kuigi naisliikumised on seal kestnud alates 1960ndatest.
Naistel on keelatud iga ettejuhtuvaga asuda arutama oma pereasju. Lisaks on ka arutada abikaasade intiimsuhteid võõrastega. Kõik peresisesed asjad peavad jääma perre . Islami naine peab kuuletuma oma abikaasale. Naine võib keelduda mehele kuuletumisest ainult siis, kui abikaasa nõuab temalt selliseid asju, mis on vastuolus islami seadusega. Sellisel juhul on kõige tähtsam Allahile kuuletumine. Näiteks, peab naine kuuletuma oma abikaasale ühiskondlikes küsimustes. Vastupidiselt meie tavadele, otsustab mees, keda lubatakse abielumajja külla ja kellega võib tema abikaasa üldse suhelda. Ühelgi abielus oleval naisel ei ole lubatud suheleda mitte-mahramist meestega ehk siis vallaliste mitte sugulastest meestega. Ka teiste naistega suhtlemist on mehel õigus keelata, kui ta seda mingil põhjusel arukaks peab.
Igal islami naisel on kohustus hoida oma mehe au, omandit ja enda vooruslikkust võimalikult hästi kaitsta. Paljudes islamiriikides mõõdetakse pere au just naiste käitumise põhjal. Islami usus on naise füüsiline karistamine lubatud ainult siis, kui naine on truudust murdnud oma abikaasale.
Naised Saudi-Araabias
Saudi-Araabiat ei peeta kõige konservatiimseks islamiriigiks ilma põhjusta. Sellel territooriumil asuvad kaks islami kõige tähtsamat linna Mediina ja Meka. Ainukese riigina maailmas on Saudi-Araabias keelatud naistel endiselt autot juhtida ning igal naisel peab olema tänaval kaasas meessoost saatja . Naistel ja tüdrukutel on keelatud reisida või minna teatud meditsiinilistele protseduuridele ilma meessoost saatjata. Sõltuvalt oma meessoost saatjast, vajad naised luba: abieluks ja lahutuseks, hariduse saamiseks, reisimiseks, töötamiseks, pangakonto avamiseks ja operatsioonile minemiseks. 2012.aastal rakendas Saudi-Araabia valitsus uut poliitikat naiste reisimise piiramiseks. Nimelt saab mees sõnumi oma telefonile, kui tema naine kavatseb riigiks lahkuda. Sõnum tuleb mehele ka siis, kui naine lahkub koos oma saatjaga. Saudi-Araabia naisõiguslased peavad sellist poliitikat vangistuseks.
Näitena eeltoodule võib välja tuua juulis 2013.aastal toimunud juhtumi, kui haiglas ei saanud arstid läbi viia kriitiliselt vigastatud naise lõikust, sest puudus tema meessoost esindaja nõusolek. Kuid mees oli tegelikult hukkunud samas autoõnnetuses, kus see naine ja tema tütar raskelt vigastada said.
Selles riigis kehtivad naistele ka ranged riietus nõuded. Nimelt peavad naised kandma pikka maaniulatuvat musta rüüd, mida kutsutakse abayaks. Lisaks sellele peavad naised ka kandma loori (nigab’i). Naistel peavad olema kaetud kõik kohad peale käte ja silmade. Samuti kannavad enamus naisi ka peakatet. Alles eelmisel aastal sai esimene naissoost televisiooni ankur õiguse ilmuda Saudi-Araabia televisooni ilma pearätita, kuid nagu arvata, tekitas selline sündmus paljudes islamiusku inimestes meelehärmi. Naised ei ole ainukesed, kellele kehtivad riietumise kohta ettekirjutused. Ka meestele kehtivad riietumis reeglid, kuigi need on oluliselt leebemad. Meestel tuleb lihtsalt kanda pikki pükse ja varrukatega särke.
Islamis peab vallalisele naisele kindlustama tema õiguse toidule, elukohale ja riietusele tema isa. Kui isa ei ole, siis vend või vanaisa. Abielus naiste puhul on kindlustajaks abikaasa. Öeldakse, et mida iganes abikaasa endale ei muretse, seda peab ta ka muretsema oma naisele. Mehel pole õigust lubada endale firmarõivaid, kui naine kannab kõige odavamaid hilpe.
Meeste eeskoste on tihedalt seotud namuse’ga teisiti öeldes auga. Mees on selleks, et kaitsta oma naissoost pere. See tähendab ka seda, et mees kaitseb oma naise käitumist. Kui austus on kadunud, siis on kadunud ka kontroll ühiskonna ees. Seda seostatakse kui au tapmist. Mehed karistavad oma naist ainult siis, kui naise tõttu on mees ühiskonna silmis oma au kaotanud. Väga ekstreemsete juhtude puhul võib karistuseks olla ka surm. Karistuse täideviimiseks au rikkumise eest piisab juba ainuüksi kahtlustusest teo toimepanemise kohta.
Näitena võib tuua juhtumi, kus isa tappis oma tütre kui tabas viimase meesterahvaga Facebookis vesteldes. See juhtum pälvis väga suure meediatähelepanu ning riigi konservatiivid kutsusid valitsust üles keelustamaks Facebooki, et vältida edaspidi selliseid juhtumeid ja sugude segunemist.
Naiste, tütarde ja õdede eemale hoidmine võõrastest meestest tuleneb sügavast soovist hoida kõrgel pere au. Sealsetes peredes ei toimu pidusi ja üritusi, kus viibivad peol koos mehed ja naised. Sellised peod võivad leida aset ainult lääne haritud peredes . Need naised, keda on nähtud suhtlemas võõra meesterahvaga, kes ei ole sugulune, võidakse süüdistada abielurikkumises või prostitusioonis.
Enamikes Saudi-Araabia kodudes on meestele ja naistele eraldi sissepääsud. Traditsioonilises Saudi-Araabia majas on kõrged müürid ja eraldatud siseruumid, mis kaitsevad naisi avalikkuse eest. Ka restoranid on jagatud pereinimeste ja üksikute meeste aladeks. Vältimaks võõraste meestega suhtlemist on naiste jaoks veel eraldi restoranid, kuhu võivad minna ainult naised ning kus teenindajateks on ka ainult naised. Kuid paratamatult leidub ka sugude segunemist. Näiteks kohtuvad naised taksoga sõites ikkagi võõra meesterahvaga, sest naistel pole ju lubatud autot juhtida. 2008.aastal mõisteti 75- aastasele naisele 40 piitsahoopi ja vanglakaristus selle eest, et ta lubas leiva tooja oma koju sisse. Iga naise kokkupuude võõra meesterahvaga võib viia väga tõsise karistuse ja hukkamõistmiseni.
Kuid erinevalt enamustest inimestest, kes peavad sellist eluviisi äärmuslikuks, leidub mitmeid kohalike naisi, kes peavad oma meessoost esindaja nõuet hoopis hoolimiseks. Leides, et selline käitumine on üllas ja tagab nendele kaitse ning näitab üles hoolimist ja armastamist. Nende naiste arust on Läänes levinud väär arvamus, pidada tingimusteta armastust äärmuslikuks meeste domineerimiseks ühes riigis.
Viimaste aastakümnete jooksul on hakanud naiste staatus Saudi-Araabias oluliselt muutuma . Alates 2011 aastast on naistel võimalik valimistel hääletada ning alates 2015.aastast on võimalus kandideerida kohalikel valmistel. Saudi-Araabia naised moodustavad 13% riigi kogu tööjõust, mis on küll väike protsent, kuivõrd on Saudi- Araabias naissoost ülikooli lõpetajaid rohkem kui meessoost. Sealses riigis on maailma suurim naiste ülikool, mis kannab nime Princess Nora bint Abdul Rahman University . Enne 21-sajandit ei olnud naistel isegi oma dokumenti, vaid nad olid märgitud oma isa või abikaasa dokumendile. Seega ei tohtinud nad ka ilma dokumendita avalikult liikuda . Selleks, et tõestada kes nad on, pidid Saudi naised kohtusse tooma 2 meest, kes tunnistaksid tema identiteeti. Kui mees eitas kohtus, et tegemist ei ole tema naise või õega, võttis kohus üldjuhul meest kuulda. Aastal 2001 väljastati esmakordselt mõned dokumendid neile naistele, kellel oli mehe luba iseseisva dokumendi omamise jaoks. Alates 2013 aastast on ID-kaardi omamine kõigile naistele kohustuslik. Veel anti 2010 aastal esmakordselt välja ID-kaarte, millel oli küljes GPS jälgimisseade ning mida oli võimatu võltsida. Selle loa saamise jaoks ei pidanud naine küsima luba oma mehelt, küll aga pidi seda tegema reisimise jaoks.
Perekondlikes asjades keelati alles 2005.aastal sunniviisiline abielu, kuid siiski jäi kehtima kordi sõlmida abieluleping mehe ja pruudi isa vahel. Saudi-Araabias on legaalne polügaamia, keelatud loomulikult polüandria. Mehel on lubatud võtta endale 4 naist tingimusel, et ta suudab kõiki neid naisi võrdselt toetada. Kui Eestis võib abielluda vanema loaga 15-aastaselt, siis Saudi-Araabias ei ole see vanus määratletud. Enamikud usulised tõekspidamised lubavad tüdrukuid panna paari 9-aastaselt ning poise 15-aastaselt. Nii varakult abiellumine mõjutab negatiivselt võimalust pääseda tööturule ja kooli ning mõjub ka halvasti tervisele. Üks levinud juhtum laps-pruudist ilmus uudistes 2010. Aastal, kui 80-aastane mees abiellus 10-aastase tüdrukuga. Tehing toimus rahalistel eesmärgil tütre isa eestvedamisel, kuigi tüdruku ema oli sellele kategooriliselt vastu. Abikaasa jättis selle tüdruku maha, kui tüdruk oli 21-aastane ning kaotanud 10 aastat oma elust saada hea haridus , korralik abielu ja parem elu. Pärast seda juhtumit nimetas Saudi-Araabia inimõiguste komisjon hukka laste abielud ning nimetas lapse eas abiellumist kui vägivallaks laste õiguste vastu.
Laialt levinud koduvägivalda ei käsitletud kriminaalasjana sealses riigis kuni 2013. aastani. 2008 loodi sotsiaalne kaitse naistele, kelle kodus esines koduvägivalda. Samal aastal käskis peaminister koostada riikliku strateegia vähendamaks kodust vägivalda. Alates 2013 alustas Saudi- Araabia oma esimest reklaamikampaaniat koduse vägivalla vastu. Veidi hiljem mõisteti koduvägivald kriminaalasjaks ning määrati karistuseks 1 aasta vangistust ja 50 000 rahaühikut trahvi. See seadus keelustab ühtlasi ka psühholoogilise ja seksuaalse ärakasutamise ning sisaldab endas sätet, mis kohustab töötajat teavitama sellise juhtumi puhul oma tööandjat. Ühe suurima erinevusena toimub sealsete vägistamise juhtumite lahendamine meie riigile väga erinevalt. Nimelt tihtipeale saab karistuse kaela ka kannatanu ise. Üldjuhul mõistetakse karistuseks vanglakaristust ja piitsahoope. Saudi meediaväljande teatel mõisteti 23-aastane vallalisele naisele ühe aastane vanglakaristus ja 100 piitsahoopi selle eest, kui teda grupi-vägistati ning ta rasetus, kuid raseduse katkestamine ei olnud edukas. Selle eest mõisteti talle karm karistus vangistuse ja piitahoopide näol. Sellised juhtumid on läänemaailmale täiesti vastuvõetamatud ja uskumatuna kõlavad. Kõlab ju tegelikult uskumatuna, kui terves maailmas üritatakse pidevalt luua võrdõiguslikkust ja tagada kõigile nende õigusi samal ajal, kui ühes riigis koheldakse endiselt naisi kui esemeid. Olgugi, et viimastel kümnenditel on naise roll Saudi-Araabias oluliselt paranenud , leidub seal siiski palju tänapäeva maailmale vastuvõetamatut ja taunitavat. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tõin välja põhilised naiste õigusi puudutavad puntkid, mis eriti erinevad meie seadustest, kommetest ja tavadest. Hoolimata paljudest keerulistest aspektidest on tegu vägagi huvitava ja omapärase riigiga. Peale vaadates jääda mulje, et ühele naisele võib olla piin elada sellises riigis, kus kõik tema võimalused on piiratud, kuid essee kirjutamise käigus leidsin end korduvalt mõttelt, kas tegelikult võivad mõningad Saudi-Araabia naised pidada seda hoopis tingimusteta armastuseks oma abikaasade poolt.