Winstone Churchill (0)

Winston Churchill
Referaat
Robin Ginter
IX a klass
Juhendaja : Sirje Promet
Tallinn 2010

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Lapsepõlv 4
Abielu ja lapsed 5
Sõjaväes teenimine 6
Poliitika 7
Kuna Winston Churchilli tegevus oli väga ulatuslik ning referaadi maht on piiratud, siis annan järgnevalt väga lühikese kronoloogilise ülevaate tema tegevusest: 7
14. märtsil 1901. a võttis Churchill sisse koha alamkojas ja neli päeva hiljem pidas ta oma esimese kõne. Sellega algas ainulaadne, äärmiselt vaheldusrikas, ent ometi kuulsust toonud parlamendikarjäär, mis pidi üheainsa väikese vahega aastail 1923/24 kestma ümmarguselt kuuskümmend aastat. 7
Neli aastat hiljem läks Churchill konservatiivide juurest üle liberaalide hulka, seda käiku nimetatakse „crossing the floor “. 7
Poliitikast loobumine 9
Lõppsõna 10
Viidatud allikad 10

Sissejuhatus

Sir Winston Leonard Spencer Churchill ( 1874 -1965 ) on üks kuulsamaid Suurbritannia peaministreid läbi ajaloo, kelle poliitilisi manöövreid imetletakse ja kelle kuulsaid kõnesid tsiteeritakse siiani.
Käesolev referaat uurib, kes oli Winston Churchill, milline oli tema perekond, hariduskäik jne. Siit referaadist saab lugeda näiteks, et Winston Churchill oli Lord Randolph Churchilli ja Ameeriklasest miljonäri Leonard Jermome'i tütre poeg. Kuulsa aristokraatliku Spencer'i perekonna järeltulijana, Winston Leonard Spencer-Churchill, nagu ka oma isa, kasutas perekonna nime Churchill avalikus elus. Ta esiisa George Spencer lasi oma nime vahetada John Spender-Churchilliks, kui ta sai Marlborough 7. krahviks, et esile tuua oma põlvnemist John Churchillist, Marlborough 1. krahvist.1

Lapsepõlv

Winston Churchill sündis 30. novembril 1874 aastal, 2 kuud enneaegselt, Blenheim'i palees , Oxfordshire'is. Churchillil oli üks vend, John Strange Spencer-Churchill.1
Iseseisva loomuse pärast läks Churchillil koolis üsna kehvasti, mille eest teda ka karistati. Teda hariti kolmes koolis: St George'i Kool Berkshire'is, Brunswick'i kool Hove'is ja Harrow'i koolis, kus muuseas algas tema sõjaväe karjäär. Paar nädalat peale kohale jõudmist liitus ta Harrow'i laskur korpusega. Ta sai head hinded Inglise keeles ja Ajaloos. Huvitava faktina olgu lisatud, et ta oli kooli vehklemis meister.
Winstoni ema külastas teda harva. Poiss ise aga kirjutas oma emale tihti, et paluda oma ema, et naine teda kooli vaatama läheks või lubaks tal koju tema juurde minna. Poisi läbisaamine isaga ei läinud samuti väga hästi. Nad harva rääkisid üksteisega. Selle vanemliku kontaki puudumise tõttu sai ta väga lähedaseks enda lapsehoidjaga, Elizabeth Anna Everestiga, keda ta kutsus „ Vanaks Woom'iks“. Winston Churchilli isa suri 24. Jaanuaril 1895 . aastal 45-aastaselt. Isa surm jättis Churchillile väga tugeva jälje ja hirmu varase surma ees, mistõttu tundis noormees , et peab kiiresti jätma endast märgi maailma.2

Abielu ja lapsed

Churchill kohtas oma tulevast abikaasat, Clementine Hozier'i, aastal 1904 ballil Crewe'i kojas . Aastal 1908, kohtusid nad uuesti õhtusöögil, mille korraldas Leedi St. Helier. Churchill leides, et ta oli istuma pandud Clementine'i kõrvale ja varsti peale seda algaski nende eluaegne suhe.
Abielu ettepaneku tegi Churchill maja peal Blenheim'i Palees 10. Augustil aastal 1908, väikeses Diana Templis . 12 septembril 1908. aastal abiellusid nad St. Margaret 'is Westminister'is. Märtsis 1909. aastal kolis paar majja aadressil 33 Eccelseston'i väljak.
Nende esimene laps, Diana, sündis Londonis, 11. juulil aastal 1909. Peale rasedust kolis Clementine Sussex'isse, et taastuda . Diana jäi Londonisse koos enda lapsehoidjaga. 28. mail aastal 1911 sündis nende teine laps Randolph. Nende kolmas laps Sarah sündis 7. Oktoobril 1914 aastal. Clementine sünnitas ka neljanda lapse, Marigold Frances Churchill'i, 15. Novembril 1918. aastal, 4 päeva peale esimese Maailmasõja lõppu.3

Sõjaväes teenimine

Peale seda kui Winston Churchill lahkus Harrow'ist aastal 1893, astus ta Kuningliku Sõjaväe Kolledžisse Sandhurstis. Sissesaamiseks kulus kolm katset. Ta soovis saada pigem ratsaväkke, kui jalaväkke, kuna ratsaväes oli varustuse vajadus väiksem ning ei olnud matemaatika õppimise kohustust. Winston Churchill lõpetas kooli detsembris 1894. aastal, olles paremuselt kaheksas lõpetaja. Kuigi ta oleks võinud peale lõpetamist minna üle jalaväe rügementi, otsustas ta jääda ratsaväkke.
Huvitava faktina: Churchilli palk leitnandina 4. Hussar'is oli 300 naela . Ta arvas , et ta vajab vähemalt 500 naela rahastamaks elustiili, mis oleks võrdne teiste ohvitseridega. Ta ema maksis talle veel 400 naela aastas, kuid ka see ei olnud piisav.
Aastal 1895 Churchill rändas Kuubasse, et jälgida hispaanlaste sõda Kuuba guerilladega. Tema ülesanne oli kirjutada konflikti kohta Daily Graphic 'usse. Churchillile jäid helged mälestused Kuubast kui „suurest, rikkast, ilusast saarest“. Seal olles avastas ta Havana sigarid , mida ta suitsetas elu lõpuni.
Oktoobris 1896. aastal saadeti Winston Churchill Bombay'sse Indias. Aastal 1897 üritas Churchill rännata, kajastada ja kui vajalik, siis ka võidelda Greco-Türgi sõjas, kuid see konflikt lõppes enne kui ta kohale jõudis. Hiljem, kui Churchill valmistus juba Inglismaale tagasiminekuks, kuulis ta, et kolm Briti Armee brigaadi lähevad võitlema Pashtun'i hõimuga Loode Indias ning palus luba nendega ühinemiseks. Ta võitles Kindral Jeffery väesalgas. Jeffery saatis mehe koos 15 luurajaga uurima Mamund'i orgu, kus Churchill sattus tõelisesse lahingusse. Orgu jõudes märkasid mehed vaenlaste hõimu, tulid hobustelt maha ning avasid tule. Peale tundi tulistamist jõudsid ka abiväed kohale. Sajad hõimu liikmed aeti seal lõksu ning sunniti taganema. Kahjuks läksid kaduma ka paljud nende väeosast ning nad olid sunnitud pagema.4
Huvitava faktina: Winston Churchilli peeti parimaks polo mängijaks oma rügemendis ja ta juhtis oma meeskonna paljude võitudeni.

Poliitika

Kuna Winston Churchilli tegevus oli väga ulatuslik ning referaadi maht on piiratud, siis annan järgnevalt väga lühikese kronoloogilise ülevaate tema tegevusest:

• 14. märtsil 1901. a võttis Churchill sisse koha alamkojas ja neli päeva hiljem pidas ta oma esimese kõne. Sellega algas ainulaadne, äärmiselt vaheldusrikas, ent ometi kuulsust toonud parlamendikarjäär, mis pidi üheainsa väikese vahega aastail 1923/24 kestma ümmarguselt kuuskümmend aastat.

• Neli aastat hiljem läks Churchill konservatiivide juurest üle liberaalide hulka, seda käiku nimetatakse „crossing the floor“.

• 1906. a sai Churchillist asumaade ministeeriumis alamriigisekretär, ilmus biograafia “Lord Randolph Churchill”.
  
• 1908. a valiti Churchill majandusministriks, kaks aastat hiljem siseministriks.
  
• 1911. a nimetas peaminister Herbert H. Asquith Churchilli admiraliteedi esimeseks lordiks ehk mereministriks. Churchill arvestas sellega, et sõda Saksamaaga ei ole kaugel ning alustas ettevalmistusi. Esiteks kujundas ta admiraliteedistaapi, teiseks arendas välja merelennuväe ning kolmandaks toetas ta lavaajamite üleviimist söeküttelt naftale. Kui Suurbritannia astus 4. augustil 1914. a I maailmasõtta, oli laevastik valmis.
  
• 1915. a kukkus läbi Dardanellide operatsioon , mis oleks edu korral lubanud abistada Musta mere kaudu brittide liitlast Venemaad. Süü langes Churchillile ning ta astus tagasi, kuid jättis alles oma koha parlamendis.
  
• 1916. a sai peaministriks David Lloyd George ning järgmisel aastal nimetas ta Churchilli relvastusministriks.
  
• I maailmasõda lõppes 1918. a novembris, järgmise aasta jaanuaris sai Churchillist sõja- ja lennundusminister.
  
• 1922. a kukkus valitsus ning Churchilli tabas valimiskaotus.
  
• 1924. a naases Churchill parlamenti ning sooritas teistkordselt parteivahetuse, seekord liberaalide seast konservatiivide hulka. Churchillist sai varakantsler. Viis aastat hiljem kukkus valitsus ning Churchill oli kuni 1939 aastani ilma ametita, sel ajal tegeles ta intensiivselt ajakirjaniku ja kirjanikuna.
  
• 1. septembril 1939. a tungisid saksa väed Poolasse- II maailmasõda, mida Churchill oli nii selgelt ette näinud, oli alanud. Kaks päeva hiljem kuulutas Suurbritannia koos Prantsusmaaga Saksamaale sõja. Briti peaminister Neville Chamberlain nimetas Churchilli taas admiraliteedi esimeseks lordiks.
  
• 1940. a aprillis ründas Saksamaa Norrat ja Taani, järgmisel kuu 10. päeval, kui Saksamaa võttis sihikule Hollandi, Belgia ja Prantsusmaa, sai 66aastasest Churchillist Suurbritannia peaminister. Hiljem on Churchill kirjutanud:” Ma tundsin nagu oleksin jalutanud koos saatusega, et kogu mu senine elu oli vaid ettevalmistus selleks tunniks”. Augustis ja septembris kulmineerus õhulahing Britannia pärast. Tundus, et peagi võib alata sakslaste sissetung , kuid õnneks hakkas Berliini pilk mujale pöörduma.
  
• Churchill mõistis, et võit saab teoks ainult koostöös USA-ga. 40ndal aastal said alguse USA-Britannia erilised suhted. 1941.a 14. augustil kohtusid Churchill ja USA president F. D. Roosevelt Kanada rannikul Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal . Nad avaldasid deklaratsiooni, milles sõnastasid Saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Dokument kandis nime Atlandi harta.
  
• Churchilli, Stalini ja Rooseveldi esimene kohtumine leidis aset Teheranis 1943. a novembris. Kaks aastat hiljem veebruaris kohtus nn Suur kolmik (vt Pilt nr 4 lk 7) Jaltas, sõjale Euroopas paistis tulevat lõpp. Kolm liidrit leppisid kokku löödud Saksamaa okupeerimises.
  
• Saksamaa kapituleerus 8.mail 1945.a, peaaegu viis aastat pärast päeva, mil Churchillist sai peaminister, sõda Euroopas oli lõppenud. Juulis toimus Potsdami konverents , kohtusid Churchill, Truman ja Stalin . Kuid Churchilli viibimine kohtumisel jäi lühikeseks, ta oli kaotanud oma koha peaministrina.
  
• Churchilli kodumaal oli toimunud valimised ning konservatiive tabas kaotus. Rahva südamed vallutasid leiboristid. 26.juulil astus Churchill tagasi ning uueks peaministriks sai Clement R. Attlee. Churchill võttis koha sisse opositsioonis, ta rõhutas parlamendis riikliku kaitse vajadust ning hoiatas läänt kommunismi ohu eest.
  
• Konservatiivid naasesid võimule 1951. a. Churchillist, kes oli nüüd peaaegu 77-aastane, sai jällegi peaminister. Nagu tavaliselt kontsentreeris ta oma energia välissuhetele. Ta töötas eriti Briti-USA suhete nimel, selleks külastas ta kolme järgneva aasta jooksul Washingtoni.
  

1953. a aprillis lõi kuninganna Elizabeth Winston Churchilli rüütliks. Samal aastal võitis sir Churchill Nobeli kirjanduspreemia.5

Poliitikast loobumine

1955. a aprillis astus Churchill tagasi peaministri kohalt. Arvatavasti mängis siinkohas rolli läbi elatud rabandus. Ta pühendas end maalimisele ja kirjutamisele. Churchill töötas oma neljaköitelise “Ingliskeelt kõnelevate rahvaste ajaloo” kallal. 1956.a pälvis Churchill Aacheni linna Karli preemia teenete eest Euroopa ühinemise nimel. 1963.a nimetas USA kongress Churchilli Ühendriikide aukodanikuks. 15.jaanuaril 1965.a tabas Churchilli teine rabandus, ta suri üheksa päeva hiljem 90aastasena. Sir Winston Churchill maeti St. Martin`i kirikuaeda Oxfordshire`i, oma sünnipaiga Blenheim`i palee lähedusse.

Lõppsõna

Peaministrina, auväärne Sir Winston Leonard Spencer Churchill, juhtis edukalt Suurbritannia läbi Teise Maailmasõja. Ta kirjeldas seda sündmust kui jalutuskäiku saatusega, mille jaoks ta uskus, et ta oli kogu elu ette valmistunud. Ta oli üks suurimaid poliitikuid kogu maailma ajaloos. Tihti võrreldud bulldogiga, Churchilli kaugele nägevus, vastupidavus, julgus ja järjepidavus on siiani eeskujuks veel paljudele .6

Viidatud allikad

• http://nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1953/Churchill-bio.html
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Winston_Churchill
  
• http://www.historylearningsite.co.uk/winston_Churchill.ht m
  
• http://europa.eu/abc/history/foundingfathers/Churchill/index_et.ht m
  
• http://www.miksike.ee/
  

1http://europa.eu/abc/history/foundingfathers/Churchill/index_et.htm
1http://europa.eu/abc/history/foundingfathers/Churchill/index_et.htm
2http://en.wikipedia.org/wiki/Winston_Churchill
3http://www.historylearningsite.co.uk/winston_Churchill.htm
4http://en.wikipedia.org/wiki/Winston_Churchill
5Http://www.Miksike.ee/
6http://nobelprize.org/nobel_prizes/ literature /laureates/1953/Churchill-bio.html