loobub nõudlustest nendele aladele. Liivi sõda saab läbi KOLME KUNINGA AEG. Poola võim Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis (1582 1629) 1582 Liivimaale laieneb Sigismund Augusti privileeg. Maa jagatakse kolmeks presidentkonnaks, eesotsas presidendid: o Tartu, Pärnu, Võnnu (Cesise) presidentkonnad. Need jagatakse staarostkondadeks, eesotsas staarostad. 1583 rekatoliseerimine, jesuiidid, Tartusse asutatakse jesuiitide kolleegium ja gümnaasium, tõlkide seminar. 1622 trükitakse väike paralleeltekstidega kirikuteenistuse käsiraamat Agenda Parva. 1584 Valga alev saab linnaõiguse. 1598 presidentkonnad nimetatakse Poola eeskujul vojevoodkondadeks, eesotsas vojevoodid. Säilivad staarostkonnad. 1629 Poola-Rootsi sõda lõpeb Altmargi rahuga Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti siirduvad Rootsi võimu alla. Rootsi võim Põhja-Eestis (1561 1629) 04. 06
nii vastuvõetavuse kui ka sisu kohta asjades, kus on välja kujunenud kindel kohtupraktika. Koda teavitab kaebusest vastustavat Valitsust ja palub esitada oma seisukohad. Kirjalikud seisukohad esitavad mõlemad pooled. Seejärel otsustab kohus, kas korraldada asjas suuline kuulamine, kuid üldiselt on see erand, arvestades kaebuste suurt hulka. Edasi teeb koda sisulise otsuse, mis jõustub kolme kuu pärast, kui üks pooltest ei taotle asja uut läbivaatamist suurkoja poolt. Juhul, kui suurkoja kolleegium otsustab suunata asja suurkojale uueks läbivaatamiseks, korraldatakse vajadusel avalik kuulamine. Suurkoja otsus on lõplik. On olemas ka sõbralik lahendus see on pooltevaheline kokkulepe, mis lõpetab kaebuse menetluse. Kui pooled on otsustanud sellise lahenduse kasuks, siis tähendab see tavaliselt seda, et vastustaja tunnistab rikkumist ning hüvitab selle kaebajale teatud summa raha maksmisega. Pärast sõbraliku kokkuleppe tingimuste
kes armastusest toomhärra vastu keelust hoolimata linnusesse tuli ja karistuseks elusalt ristimiskabeli seina müüriti. Põhjapoolse käärkambri juurest viib kitsas trepp kiriku võlvidele. Võlvidepealne täitis hädaohu korral redupaiga ülesandeid. Pilt nr. 2 Haapsalu piiskopplinnus Haapsalu toomkirik oli Saare-Lääne piiskopkonna peakirik ehk katedraal, kus asus Saare-Lääne piiskopi ametitool ehk troon ja tegutses piiskopi vaimulik kolleegium - toomkapiitel. Liivi sõja ajal (1558-1583) läks Eestimaa luterliku Rootsi riigi valdusse. Siis sai Saare-Lääne piiskopkonna katoliiklikust toomkirikust luterlik kogudusekirik ja toomkirikut hakati nimetama lossikirikuks. 1625. aastal müüs Rootsi kuningas Gustav II Adolf Haapsalu linna, linnuse ja ümbruskonna maad krahv Jacob De la Gardie'le. De la Gardie'del oli kavas Haapsalu linnus renoveerida. Kuigi suurem osa plaanidest jäi teostamata, suudeti kirik siiski korda seada
liikumist ja transporti; nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnikke, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandes hoolt ka postiteenuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest, sisse- ja väljareisivate isikute kontrolli (nn passide alusel), maksude laekumise, reduktsiooni läbiviimise, linnade käsitöö ja kaubanduse edendamise ning kiriku- ja kooliasjade eest. Kindralkuberneri juures tegutses nõuandva organina kohaliku rüütelkonna maanõunike kolleegium ja harilikult kohalikest aadlikest valitud asekuberner. Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Rüütelkonnad koondasid Liivimaa aadliseisusest maavaldajaid, pidasid kohalikku Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklit, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt
Liivimaa, üks keskusega Tallinnas (õieti Toompeal), teine Riias. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisa omanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi Maapäev, kus ostustav sõnaõigus oli rüütelkondade liikmeil. Ja nagu Rootsi ajal, nii oli ka nüüd iga rüütelkonna tähtsamaks juhtorganiks 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Maanõunikud olidki maa tegelikud valitsejad. Nad täitsid kordamööda nn. resideeriva maanõuniku ülesandeid, juhtides rüütelkonna jooksvat asjaajamist. Eesti- ja Liivimaa ametiasutuste ja kohtutes aeti asju saksa keeles. 1.1 PÄRISORJUSE SÜVENEMINE Seoses Balti erikorra lõpliku väljakujunemisega võis Eesti talupoeg oma lootused pärisorjuse kaotamisele mõneks ajaks maha matta. Ent teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud talupoegadelt keegi võtta
SISSEJUHATUS Käsitletav uurimustöö teema puudutab karistusjärgse kinnipidamise vastavust põhiseadusele. Teema on olnud väga aktuaalne ja rohkelt kõneainet pakkuv nii meediamaastikul kui juriidilistel aruteludes. Seoses karistusjärgse kinnipidamise küsimusega on avaldanud oma arvamusi ja ettepanekuid nii advokaadid, juuraprofessorid, kohtunikud, õiguskantsler, riigiprokurör kui ka justiitsminister. 26. jaanuaril 2011 oli Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelvalve Kolleegium jõudnud oma määruses järeldusele, et Valmar Koemetsa suhtes langetatud Harju Maakohtu otsus vajab muutmist ja ümbervaatamist seoses Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 872 sätte mittevastavusega Põhiseaduse (edaspidi PS) §-le 20. 1 Kehvitas Karistusseadustikus on teatud argumenteerimise ja tõlgendamise vigu (mõistete ja seaduse rakendamise määruste ebapiisav selgus), mille analüüsimist antud uurimustöö ette näeb
Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt Komisjoni president valitakse Euroopa Ülemkogu poolt kvalifitseeritud häälteenamuse alusel ja et valitud saama, peab see isik saama ka Euroopa Parlamendi toetuse. Volinikud valivad liikmesriigid (valitsused), aga peavad saama komisjoni presidendi heakskiidu, EU parlament kiidab heaks. Kogu komisjoni kolleegium peab saama Euroopa Parlamendi heakskiidu.. Võimalik on üksikute volinike kandidaatide väljavahetamine (Rocco Buttiglione). Komisjoni kolleegium teeb otsuseid: 1) ühehäälselt igal kolmapäeval nn pöörleva agenda alusel, agenda valmistavad oma kohtumistel ette kabinettide juhid 2) kirjalikult 3) delegeerides otsuse tegemise konkreetsele volinikule, kes esindab komisjoni kolleegiumit 4) delegeerides otsuse tegemise peadirektorile või mõne teenuse juhile
vahel, on EL õigusaktid ülimuslikud e liikmesriik peab oma siseriikliku õigusakti ära muutma. (2) EUROOPA LIIDU INSTITUTSIONAALNE SÜSTEEM JA OTSUSETEGEMISE PROTSESS EUROOPA KOMISJON 38. Euroopa Komisjon keda/mida esindab? · Esindab EL ühishuve (liikmesriikidest sõltumatu: Komisjoniliikmed volinikud ei esinda oma riiki vaid peavad toimima täiesti sõltumatult) 39. Euroopa Komisjoni tasandid: kolleegium ja administratiivaparaat; nende koosseis (NB! Mitte nimeliselt!!!) ja põhiülesanded · Kolleegium: President, 7 asepresidenti, 19 lihtliiget = 28 volinikku(üks igast liikmesriigist) · Administratiivaparaat: (ametnikkond) o alalised (konkursi teel) Functionnaire o ajutised (lepinguga, tähtajalised) Temporary Agent o Contract Agent o liikmesriigiametnik (saadetakse nö ,,praktikaks") Seconded National Expert o konsultandid
Need funktsioonid on erinevad tema primaarsest kohustusest olla Rooma peapiiskopkonna piiskop. Termin Püha Tool vihjab pigem paavsti spirituaalsele ja pastoraalsele valitsemisele, mitte Vatikani riigile. Püha Tooli poliitikat viiakse läbi eelkõige just Rooma Kuuria kaudu. Tema ametlik nimetus, mis puudutab Vatikani Linnriiki on ,,suveräänne Vatikani Linnriigist". Paavsti aujärg on mittepärilik ning valitav monarh, kelle nimetab ametisse Kardinalide Kolleegium konklaav. Samal ajal on paavst ka monarh, mis tähendab seda, et tal on täielik seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim Vatikani Linna üle. Paavst nimetatakse ametisse eluks ajaks kardinalide konklaavi poolt ning ta peab olema alla 80 aasta vanune. Paavsti otsene valitsusametnikust alluv, kes vastutab Vatikani Linna eest, on Paavstliku Komisjoni President Vatikani Linnriigis, kes aastast 1952 kätkeb endas funktsioone, mis varem kuulusid Vatikani Linna kubernerile. Aastast
Rüütelkonnad koondasid aadlikke, kaitsesid nende huve ning lahendasid kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt ei kuninga ega kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel. MAAPÄEV Kõrgeim organ, kogunes 3. aasta tagant ehk landtag MAANÕUNIKE RÜÜTELKONNAPEALIK KOLLEEGIUM (12) Eestimaal, MAAMARSSAL Liivimaal Lahendas kõige tähtsamaid maapäevade vaheajal lahendas igapäevaseid jooksvaid küsimusi 2. Rootsiaegne kohtusüsteem. Rootsi valitsusasjal loodi kohtusüsteem, mis jäi püsima kuni 19. sajandi lõpuni . KUNINGAS Edasikaebamise võimalus
pühameeste hulgas on korratuid, ta on vallandanud Kaarma preestri, sest ta on pressinud talupoegadelt liigset kasu (1 matus= 1 lehm!!) 7 Residents: toomkirik e katedraal (piiskopkonna peakirik) Kus need kirikud asuvad? Tallinna toomkirik Tartu jaani kirik? Haapsalu piiskoplinnuse kirik Toomkapiitel – kõrgem vaimulike kolleegium (toomhärrad e kanoonikud) Tihti kohalike aadlike pojad; ka linnaelanike järeltulijad. Üldreeglina kõrgharidusega. Hariduslik eliit!!! Ülesanded: 1) õigus piiskoppi valida 2) piiskopi nõuandev organ (nagu riigiametnikud) 3) pidulike jumalateenistuste e missade läbiviimine (liturgia-missa muusikalis-sõnaline osa) 4) sekkusid ka järjest rohkem ilmalikku ellu, et saada tulu
6 liikumisvabaduse piiramisele hinnangu andmisega. Aja jooksul on Riigikohus mõiste sisu edasi arendanud ning 2002. aastal tehtud lahendis on antud ilmselt kõige ülevaatlikum käsitlus mõõdupärasuse sisust Eesti õiguses: „Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 11 2. lausest, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollib kolleegium järjestikuselt kolmel astmel – kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses e. mõõdukust.“ Mõõdupärasuse printsiibi põhisisu on seega esitatud kohtulahendis ja seda on käsitletud ka HMSi § 3 lg-s 2. 2.4 Menetlusosaline ja menetluse läbiviimine Haldusmenetluses on menetlusosalised: 1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik (taotleja)
aprillil). 1 1610 Usuhull Ravaillac tapab Prantsuse kuninga Henri IV. Konflikt katoliiklaste ja protestantide vahel kasvab. 1611 Rootsi troonile saab Gustav Adolf. 1613 Venemaa tsaariks saab esimene Romanov Mihhail. 1615 Rubensi maal ,,Maa ja vee liit". 1616 Sureb William Shakespeare. 161848 Kolmekümneaastane sõda katoliikliku ja protestantliku Euroopa vahel. Sõdivad kõik, v. a Briti saared. Loe Schilleri triloogiat ,,Wallenstein". 1622 Braunschweigi jesuiitide kolleegium trükib lõunaeestikeelse katoliikliku kirikukäsiraamatu Agenda Parva. 1624 Saksa poeet Martin Opitz (1597 1639) sätestab oma raamatus Buch von der deutschen Poeterey saksakeelse poeetika reeglid. 1625 Hugo Grotius Hollandist avaldab raamatu ,,De Jure Belli et Pacis". Sellel traktaadil põhineb tänapäevane rahvusvaheline õigus. 162728 Prantsuse katoliiklased piiravad protestantlikku La Rochelle´i linna. Loe A. Dumas- isa romaani ,,Kolm musketäri".
Peeter I valitsusaja ebaõnnestumised ja tegematajätmised Sissejuhatus Peeter I-st on iseloomustatud kui teravat ja tormakat valitsejat. Sama võib öelda ka tema valitsusaja kohta, mida iseloomustavad arvukad reformid, mille eesmärgiks oli viia Venemaa lääneriikidele lähemale ja suisa edestada. Peetri valitsusajal saavutas Venemaa teistele riikidele ohtliku võimsuse ja tugevuse ning temast sai osa Euroopast, hõivates Baltikumi riigid ja pääsedes lõpuks välja Läänemerele, kuid sellel kõigel oli oma hind. Peeter I-se eesmärk oli saavutada edu võimalikult kiiresti, ühiskond polnud aga muutusteks valmis. Peetrile eelnenud tsarinna Sofia oli alustanud uuendustega, et Venemaad moderniseerida. Koos oma poliitpartneri Vassili Golitsõniga kaotasid nad teenistusraamatute põletamisega kohajärgsuse süsteemi. See tõi kaasa olulise muutuse Venemaa ühiskonnakorralduses, suurendades sotsiaalset mobiilsust, andes eelduse ka Peetri sotsiaalpoliitil...
1) Mis on keskaeg? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? Keskaeg on ajalooperiood. Keskaja algust loetakse 476LääneRooma langemine 395Rooma impeerium jagunes lõplikult kaheks:lääne rooma ja ida rooma 330Rooma pealinnaks sai konstantinoopol 180Rooma keiser marcus aureliuse surm,mille järel hakkas lagunema rooma rahu. Lõpuks 1453 konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1492. Kolumbus avastas Ameerika 1517usupuhastuse algus saksamaal Keskaeg jaguneb: Varakeskaeg 510 saj Kõrgkeskaeg 1113 saj Hiliskeskaeg 1415 saj Vanauusaeg 1618 saj Keskaeg oli euroopas. Keskaega võib piiritleda alaga kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. 2) Nimetage Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. Frankide võimu haripunkt oli Karl Suure valitsus a...
• Mõisate rajamine — talupojad rohkem sunnismaised, vähem õigusi • Koormised - kümnis, rahaline maks, sõjakäigul käimine, kirikute ja linnuste ehitamine, teotöö • Talupojad 13.saj vabad - käisid sõjakäigul • Enim adratalupoegi (1-2 adramaad) • Niguliste tiibaltar - Bernt Notke • Michel Sittow • I eestikeelse katekismuse koostajad - Wanradt - Koell • Rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri - skraa • Kõrgeim vaimulike kolleegium, toomkiriku juures - toomkool • Kindlaksmääratud suurusega naturaalmaks - hinnas • Feodaalse killustumise ajajärk Eestis - ? • Käsitööliste organisatsioon keskaja linnas - tsunft • Linnade õigusliku korralduse alus - linnaõigus • Piiskopkonna peakirik - toomkirik • Väikeste riikide sõltumatu valitseja - maaisand
kaubanduspartnerluse tingimused. Kuidas on korraldatud komisjoni töö? Komisjoni president otsustab, missugune volinik missuguse poliitikavaldkonna eest vastutab, ja jagab (vajadusel) ülesanded komisjoni ametiaja kestel ümber. Komisjon tuleb kokku kord nädalas, tavaliselt kolmapäeviti Brüsselis. Iga päevakorrapunkti tutvustab vastava poliitikavaldkonna eest vastutav volinik ning kolleegium teeb selles küsimuses kollektiivse otsuse. Komisjoni personal on jagatud 36 osakonda, mida nimetatakse peadirektoraatideks (DG - Directorate-General) ja teenistusteks või talitusteks (nt õigustalitus). Iga peadirektoraat vastutab konkreetse poliitikavaldkonna eest ning seda juhib peadirektor, kes on vastutav ühe voliniku ees. Üldine kooskõlastamine on peasekretariaadi ülesanne, kes korraldab ka kord nädalas peetavaid komisjoni istungeid
Avalik haldus Põhiseadus: • Riigiõiguslikud normid sisalduvad eelkõige põhiseaduses. Põhiseadus on riigiõiguse põhiline allikas • Põhiseadus on riigikorra kõige olulisem akt, asetsedes õigusaktide hierarhias kõige kõrgemal kohal, mis tähendab, et kõik teised riigi õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema • Põhiseadus ei ole siiski pelgalt õiguslik dokument, vaid sellel on ka laiem poliitiline tähendus. Põhiseadusesse on koondatud riigi olulisemad poliitilised põhimõtted • Põhiseadus on lihtsustatud demokraatia piirang, mis aitab vältida teatud otsuste langetamist valitseva poliitilise jõu poolt Põhiseaduse järelvalve: • Põhiseaduslikkuse järelevalve kõige laiemas tähenduses on kõikide riiklike meetmete põhiseaduslikkuse kontroll. Kitsamalt mõistetakse selle all õigusnormide kontrolli. • Normikontrolli teostavad institutsioonid: – Riigikogu ...
nov. pacta subiectionis Liivi ordu ja Riia piiskop annavad end Poola kaitse alla (kuningas Sigismund II August) 1563 8. mai hertsog Magnus annab Kuressaarele linnaõigused 1574 Taani kuningas Frederik kinnitab Kuressaare linnaõigused 1570-1577 Liivimaa kuningriigi aeg; eesotsas hertsog Magnus 1578 Rostockis ilmus Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika" 1582 Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Vene vahel; lõpeb Liivi sõda. Luuakse Jesuiitide kolleegium 1584 Poola kuningas Stepha Batory annab Valgale linnaõigused Keskaja lõpp Eestis. -------------------------------------------------------------------------------- Kolme kuninga aeg; Rootsi aeg 1600-1629 Rootsi-Poola sõda ülemvõimu pärast Baltikumis 1629 Altmargi rahuga läheb Mandri-Eesti Rootsi võimu alla 1632 Avatakse Tartu Ülikool 1637 valmib Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika 1645 Sõlmitakse Brömsebro rahu, millega Saaremaa läheb Taanilt Rootsile; juriidiliselt
Avalduses pole aga märgitud, kuidas kostja vaidlusaluse vara käsutamisõigust rikub ja 1 p 2). Ei ole mõistetav, miks veidi enne E surma sündinud laps tema pärijaks võib olla ja veidi peale millise valduse kaotusega mitteseotud rikkumise kõrvaldamist ta kohtult taotleb. Seepärast leiab tema surma sündinud laps pärandist ilma peab jääma. Sellises olukorras aitab PärS § 5 lg 4. kolleegium, et asjas pole omandi kaitse hagi esitatud. Tallinna linn on oma tsiviilõiguse kaitseks TsÜS § 112 lg 2 p 1 kohaselt esitanud õiguse tunnustamise hagi ning see kuulub rahuldamisele TsÜS PärS § 5 lg 4 eeldab, et veel mittesündinud laps saab kord õigusvõimeliseks, niisiis sünnib elusalt. § 66 lg 2 alusel. PärS § 5 lg 4 kohaldub ka siis, kui laps elas ainult paar minutit
koolihariduse edendamisse · uus asehalduskord - Eestimaa- ja Liivimaakubermangu etteotsa nimetati ühine asevalitseja - asehaldur · lisandus Paldiski maakond, mis jäi püsima lühikeseks ajaks · Liivimaal lahutatu Pärnumaast Viljandi - Viljandimaa ja Tartumaast lõunapoolne osa, mis sai hiljem uue linna järgi nime Võrumaa · piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsusi · rüütelkondade maanõunike kolleegium saadeti laiali · uus aadli ja linnade omavalitsu tugines täiesti uutel põhimõtetel · mõisnikud said võrsed õigused · linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile maaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast · linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu tuli valida esindajad ka vähemjõukamatest kihtidest · Eestimaal võeti kasutusele pearahamaks ning hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi
ettemaks oli vaid 50 krooni ja rohkem ei oleks tohtinud saada võtta. Kohtualune mõisteti süüdi KarS § 199 lg p4 alusel ehk vargus + eelnev karistatus. 2. 3-1-1-40-11--->Ilmar Ojasoo kaasus tegu ei saa toime panna mitme alternatiiviga. Kas isiku valduses olev, leitud või juhuslikult leitud. Need kolm ei saa koos olla. Üks peab olema täidetud. 3. 3-1-1-12-09 --> üks süütegu kasvab üle teiseks süüteoks. Kolleegium leidis, et KarS §-s 200 ettenähtud kuriteo subjektiivne koosseis ei eelda, et samaaegselt vägivalla kasutamise tahtlusega peab olemas olema ka asja hõivamise tahtlus. Kolleegium leidis ringkonnakohtu lahendis vea, et nad olid teinud samas lahendis nii õigeksmõistva kui ka süüdimõistva kohtuotsuse. Kohus saab teha kas õigeksmõistva või süüdimõistva otsuse vastavalt KrMS § 309 lg 1. 4. 3-1-1-72-10 --> kelmuse kaasus ja p 12 on eriti oluline.
Liivimaa seisused Rzeczpospolita'le, olid ka Eestimaa aadel ja linnad Rootsile alistunud tingimusel, et säilivad nende senised õigused. Ent erinevalt Liivimaast, kus Poola riik hakkas lepingutingimusi õige pea rikkuma, järgisid Rootsi kuningad nii Tallinna linnale kui ka aadlile lubatut. Põhja- ja Lääne-Eesti vasallid koondusid Eestimaa rüütelkonnaks, mida esindas selle üldkogu -- korraliselt iga kolme aasta järel kogunev maapäev -- ja selle alaliselt tegutseva organina maanõunike kolleegium. Rootsi riigivõimu esindas Eestimaal kuninga asehaldur, hiljem kuberner; kohaliku elukorralduse reguleerimisel püriti kokkulepetele rüütelkonnaga. Riigi maavaldus Eestimaal kujunes endistest ordu-, kloostri- ja piiskopimaadest, samuti omanikuta jäänud mõisamaadest; osa sõjas omaniku kaotanud maadest sai enda valdusesse ka kohalik aadel. Riigimaa haldamiseks jaotati see lääniasehaldurite juhitavateks linnuseläänideks, need omakorda riigimõisateks, mida juhtisid mõisafoogtid
o Liivimaa alla kuuluval Saaremaal oli eristaatus · Eestimaad valitsesid kolm rüütelkonda o Eestimaa rüütelkond Tallinn o Liivimaa rüütelkond Riia o Saaremaa rüütelkond Kuressaare Venemaast oli Eesti eraldatud tollipiiriga. Rüütelkonda kuulusid vaid aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud. Aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks oli Maapäev. Rüütelkonna tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. · Balti kubermange eraldas Venemaast tollipiir ja siin kehtis rubla kõrval ka taaler. Kõiki eelpool mainitud kokku ongi Balti eriolukord. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon Balti mõisnikel oli piiramatu võim oma talupoegade üle. 1739. aastal vastas Rosen keisrikojale, et Liivimaa talupojad kuuluvad ihu ja hingega mõisnikele, ning seetõttu kuuluvad mõisnikele ka talupoegade vara. 18. sajandi lõpuks elas Eestimaal 500 000 inimest.
Kleistenes : 508 eKr 1.) viib läbi administratiivreformi – st inimesi seob territoorium 2.) sõjaväe juhtimiseks seatakse 10 strateegikolleegiumi 3.) seatakse sisse ostrakism – killukohus Perikles : 461 eKr 1.) kõrgemaks riigivõimuorganiks on rahvakoosolek, kus kõik kodanikud võtavad osa. Toimub iga 10. päeva tagant. 2.) Bulee – alaliselt koos kõrge valitsemisorgan, mis jaotatud füülideks . Igasse füüli kuulub 50 inimest 3.) Ametnike kolleegium – valitakse üheks aastaks . Ülesandeks on otsuseid ellu viia. Kohtuorganiks on heliaia. JUMALAD 1)Zeus lad. Jupiter – taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja.Teda kujutati istumas Olümpose taevasel troonil.Teda kutsuti lihtsalt isaks, kuna tal oli lugematul arvul lapsi. Ta valvas kõikide seaduste täitmiste järele ja nendest üleastujat ootas karistus. Ta ilmus sageli kotkana ja tema meelisohvriloom oli härg. 2) Hera lad
Geenius-maokujuline kaitsevaim,igal perel, perekonna püsimine. Jumalad kreeka-rooma: zeus-jupiter,ares-mars,hera-juno,Neptunus-poseidon,pluto-hades,demeter-ceres,persephone- prosepina,athena-minerva,Apollon-apollo,artemis-diana,hermes-mercurius,aphrodite-venus,dionysos-bacchus,kronos-saturnus,bestia-vesta. Riik ja religioon. Preestrid olid riigiametnikud(eluaegsed erinevalt teistest). Ülesannete järgi jaotusid preestrid kolleegiumiteks. Tähtsaim 16- liikmeline pontifekside kolleegium, juhiks riigi ülempreester pontifeks maximus. Keisririigi ajal oli see amet imperaatoril. Augustuse aeg austati keisrit jumalana, nõudis, et talle ka ohvreid toodaks ja altareid püstitataks.Jumalate tahtest sõltun kõik, toodi hoolikalt ohvreid. 26.RISTIUSU SÜND. Idamaised ja hellenistlikud usundid. Kuna kreeklased olid hakanud austama idamaiseid jumalusi, levis nende kultus ka üle Itaalia.Isis oli Vahemeremaade kõike populaarsem jumalanna(Egiptusest), kellel tihti oli Horos-laps süles
ROOTSI AEG Põhja-Eesti kuulus Rootsile Pljussa lepinguga (1583) (vs Vene) Lõuna-Eesti Rootsile Altmargi rahuga (1629) (Vs Poola) Saaremaa Rootsile Brömsebro lepinguga (1645) (vs Taani) Eesti oli rajatud haldusüksustest: · Põhja-Eesti- Eestimaa kubermang (keskus- Tallinn) o Sinna kuulusid maakonnad: Virumaa, Harjumaa, Järvamaa ja Läänemaa (+ Hiiumaa) · Lõuna-Eesti + Põhja-Läti Liivimaa kubermang (keskus Riia) o Sinna kuulusid kubermangud: Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu. Neid juhtisid kas kubernerid või kindralkubernerid. Selline jaotus kestis kuni 1783, kui Venemaal hakkas asehaldusaeg. Mis sai Saaremaast? Moodustas provintsi, osaliselt kuulus Liivi kubermangu, osaliselt tegutses iseseisvana. Saaremaa arvestati Liivi kubermangu juurde, ent teda juhtis kuningale alluv maapealik. (Eristaatus...
Romano Prodi (Itaalia) 19992004 Jose Manuel Barroso (Portugal) 2005 Euroopa Komisjon Otsustamine komisjonis Komisjon teeb otsuseid oma liikmete häälteenamusega. komisjonis otsuse vastuvõtmiseks peab poolt olema vähemalt 13 volinikku (EÜL art 219 ja Komisjoni kodukord art 7). Lisaks ühisel istungil otsuste vastuvõtmisele, võib komisjon: otsustada kirjaliku menetluse teel või volitusmenetluse teel (komisjoni kodukord art 1213). komisjon kui kolleegium volitab ühte või mitut oma liikmetest kogu komisjoni nimel siduvaid otsuseid tegema (vähemtähtsates ning mittesisulistes kodukorra ning haldusega seonduvates küsimustes) kollegiaalsuse põhimõte kõik komisjoni liikmed kannavad poliitilist vastutust koos tehtud otsuste eest ühiselt Euroopa Komisjon Komisjoni ülesanded 1) Komisjonil on ühenduse õigusaktide algatamise monopol (EÜL art 251) nn integratsiooni mootor.
Kadri Kivirand EKL-kõ1 Haridus Eesti kultuuris. Reformatsiooni mõju Eesti koolile (ja jesuiitide vastureformatsioon) Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine ja kultuurielu tõus langes aega, kui Wittenbergis algas 1517. aastal usuline reformatsioon. Uued ideed kandusid Baltimaadesse Saksamaa ülikoolides õppinud noorte vahendusel. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale maahärradele, linnades aga magistrantidele. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti ja linnakoolid said uue sisu. Tartus tegutses reformatsioonijärgselt 2 kooli, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Toomkooli kõrval alustas tööd ladinakool Phillip Melanchthoni re...
kubermangu. Saaremaal aga oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning erinev maksusüsteem. Kindlakubernerid - Kubermangude kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner, kes kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd. Maapäev Rüütelkonna liikmed käisid seal. Lahendati kohalike küsimusi. Rüütelkondade loodud aadlike õiguste kaitsmiseks tehtud. Maanõunike kolleegium - kõrgeim täidesaatev ja nõuandev organ. Tegelesid väga oluliste küsimuste lahendamisega. Maamarssal Rüütelkonna nimetus Liivimaal, kes tegelesid igapäevaste küsimuste lahendamisega. Vene ajal Kõrgeim võim Vene keisririigi kindralkuberner. Lutheri usk. Saksakeel asjaajamiskeel. Kahe kubermangu ühiseks valitsejaks sai Riia kindralkuberner George von Browne. Enamikus Venemaa kubermangudes 1775. aastal kehtestatud uus halduskorraldus laiendati 1783. aastal ja Baltikumile
Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal 1. Paavstiriigi kujunemine. (lk 84-85) Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsemisaeg (590- 604). Paavstina oli ta sunnitud lisaks usuasjade korraldamisele tegelema ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia ...
jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Dispositiivsuse põhimõtte kohaselt ei saa kohus algatada tsiviilasja ilma poole avalduseta. Samuti peavad pooled määrama hagi eseme ja vaidluse ulatuse. Dispositiivsuse põhimõtte hulka kuulub ka poolte õigus lõpetada menetlus kokkuleppega. Dispositiivuse põhimõtte piirangud on võimalikud eelkõige avalikes huvides, alaealise ning piiratud teovõimega isiku huvides. /.../ Kolleegium leiab, et dispositiivsuse põhimõte tähendab ka poolte õigust kohtumenetluse vältel kokku leppida vaidluse lahendamisele kohaldatava õiguse suhtes." Võistlev kohtumenetlus Üldmenetluse põhiprintsiip on võistlevuse võimaldamine. See tähendab, et kõik tõendid esitatakse vahetult suuliselt kohtuistungil, et kõik menetlusosalised saaksid vahetult küsitleda. Nii ei saa piirduda vaid eeluurimisel antud ütlustega, tuleb ikkagi kohtusaalis uuesti
kindlustusinspektuuridega. Kindlustuse Valitsus ja kindlustusinspektuurid allusid tööalase juhtimise liinis ka NSV Liidu Rahandusministeeriumi Kindlustuse Peavalitsusele, kes kontrollis ka Eesti NSV kindlustusasutuste tööd iga kahe aasta järel. Rahandusministeeriumis tegelesid rahandustöö erilõikude juhtimisega peale ministri veel 2-3 ministri asetäitjat. Kollegiaalseks juhtimislüliks kogu vabariigi rahandussüsteemis oli Rahandusministeeriumi Kolleegium, kelle koosseisu kinnitas oma määrusega Eesti NSV Ministrite Nõukogu. Peale ministri ja tema asetäitjate kuulusid kolleegiumi liikmete hulka 2-3 valitsuse juhatajat, kellega kokku oli kolleegiumi liikmeid 6-7 inimest. Kolleegium arutas rahandustöö põhiküsimusi: riigieelarve eelnõu koostamist enne selle valitsusele esitamist, raamatupidamise, riigitulude ja maksude laekumise, revisjonide, kindlustuse jt. küsimusi. Kolleegiumi otsused rakendati ellu ministri käskkirjadega.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksuarvestuse õppetool nimi rühm RIIGIKOHTU LAHENDI ANALÜÜS ainetöö Juhendaja: 1 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 2.SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA................................................................................... 4 3.ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK................................................................................ 5 3.1. Kaebus Tartu Halduskohtule............................................................................. 5 3.2. Kaebus Tartu ringkonnakohtule........................................................................6 3...
(1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Funktsionaalne organ kui seadus ananb ühele kogule või isikule ühe avaliku võimu funktsiooni, siis loob ta sellega ühe organi. 1. Monokraatne organ avliku võimu funktsiooni on volitatud täitma üks konkreetne isik 2. Kollegiaalne organ avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium (kolleegiumi moodustavad 3) a. Allorgan seda on vaja suurte kollegiaalorganite puhul. See on kollegiaalorgani osa, millel on pädevus esindada kollegiaalorganit suhetes teiste organitega b. Organi osa on kollegiaalorgani osa III Asutus isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Asutus organ Organi juurde kuulub asutus. Organ on primaarne (asutus on abistav vahend, asutusel ei ole eesmärke) 1. Õigusvõimeline asutus 2
(1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Funktsionaalne organ kui seadus ananb ühele kogule või isikule ühe avaliku võimu funktsiooni, siis loob ta sellega ühe organi. 1. Monokraatne organ avliku võimu funktsiooni on volitatud täitma üks konkreetne isik 2. Kollegiaalne organ avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium (kolleegiumi moodustavad 3) a. Allorgan seda on vaja suurte kollegiaalorganite puhul. See on kollegiaalorgani osa, millel on pädevus esindada kollegiaalorganit suhetes teiste organitega b. Organi osa on kollegiaalorgani osa III Asutus isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Asutus organ Organi juurde kuulub asutus. Organ on primaarne (asutus on abistav vahend, asutusel ei ole eesmärke) 1. Õigusvõimeline asutus 2
kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil muuta ühepoolselt lepingutingimusi Menetlusosalised: “Võlaõigus on dispositiivne ega välista kokkulepet, mille kohaselt on rendileandjal õigus lisada lepingusse ühepoolselt uusi rendiesemeid” VÕS § 26 lg 1 Kolleegium: “lg 1 kohaselt võivad lepingupooled jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused).” Määratud tingimus peab vastama hea usu ja mõistlikkuse PM- le. VÕS § 26 kehtib ka üüri- ja rendilepingule, kui pooled on kokku leppinud, et üks
põhjenduse ja järelduse poolest. Eriarvamus kitsamas tähenduses on arvamus, kus vähemusse jäänud kohtunik ei nõustu ei enamuse otsuse põhjenduste (motiividega) ega lõppjäreldustega (resolutiivosaga). XI PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE 139. PS järelevalve seos õigusriiklusega PS järelvalve tagab selle, et kõik vastuvõetud seadused oleks kooskõlas põhiseadusega. 140. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Riigikohtu koosseisus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. 141. Riigikohtu üldkogu PS järelevalve teostajana Teatud juhtudel lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik 19 riigikohtunikku. Asi antakse arutamiseks üldkogule, kui taotlus asja läbivaatamiseks on tulnud Riigikohtu teiselt kolleegiumilt või kui taotlus käsitleb põhiseaduslikkuse olulist küsimust. Kui asja lahendamiseks on
Jupiter Zeus taeva-, pikse-, tormijumalad Mars Ares - sõjajumalad Juno Hera Poseidon Neptunus Hades Pluto Riik ja religioon Need olid roomlaste arust lahutamatud ning riigi edukus sõltus täielikult jumala heasoovlikkusest, seega kõik usupidustused olid väga tähtsal kohal. Preestrid olid samuti riigiametnikud, kes määrati ametisse eluks ajaks. Nad jagunesid kolleegiumitesse, millest tähtsaim oli pontifekside kolleegium ja selle eesotsas pontifex maximus (keisririigi ajal oligi keiser ise). Pontifeksid jälgisid kalendrit , et õigel ajal pidustusi korraldada ja tähtpäevi tähistada. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Keisritele toodi ohvreid ja püstitati altareid.See komme tuli hellenistlikest riikidest ida pool. Ennete tõlgendamine Samuti nagu religioongi, oli ka ennete tõlgendamine allutatud riigi huvidele. Seda tegid augurid.
Jupiter Zeus taeva-, pikse-, tormijumalad Mars Ares - sõjajumalad Juno Hera Poseidon Neptunus Hades Pluto Riik ja religioon Need olid roomlaste arust lahutamatud ning riigi edukus sõltus täielikult jumala heasoovlikkusest, seega kõik usupidustused olid väga tähtsal kohal. Preestrid olid samuti riigiametnikud, kes määrati ametisse eluks ajaks. Nad jagunesid kolleegiumitesse, millest tähtsaim oli pontifekside kolleegium ja selle eesotsas pontifex maximus (keisririigi ajal oligi keiser ise). Pontifeksid jälgisid kalendrit , et õigel ajal pidustusi korraldada ja tähtpäevi tähistada. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Keisritele toodi ohvreid ja püstitati altareid.See komme tuli hellenistlikest riikidest ida pool. Ennete tõlgendamine Samuti nagu religioongi, oli ka ennete tõlgendamine allutatud riigi huvidele. Seda tegid augurid.
Korpust juhtis marsall Étienne Jacques Joseph Alexandre Macdonald. 6. juulil vallutati Bauska (Bauske), 8. juuliks okupeeriti Kuramaa kubermang ning jõuti välja Väina (Daugava) jõeni, kuid puudus jõud Riia tõsiseks ründamiseks ja ümberpiiramiseks. Riias puhkes aga juba varakult paanika, ennatlikult põletati maha Riia eeslinnad ning evakueeriti kubermanguasutused: kubermanguvalitsus, prokuratuur ja kroonupalat viidi Pärnusse, maanõunike kolleegium ja ülemkonsistoorium Tartusse ning õuekohus Viljandisse. Sõjalise olukorra stabiliseerumisel algasid Riia garnisoni vasturünnakud. 1812. aasta suvel saadeti Riiale toeks 67 suurtükipaati. Venelased lõid Väina jõele üsna tugeva kaitsejoone, mis takistas Napoleoni vägedel edasi tungimast Peterburi peale. 5.7. Maakaitseväe loomise katsed Liivimaal 17.07.1812 17. juulil 1812 esitas Kuramaa kuberner Freiderich Wilhelm von Sivers Liivimaa
(1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Funktsionaalne organ kui seadus ananb ühele kogule või isikule ühe avaliku võimu funktsiooni, siis loob ta sellega ühe organi. 1. Monokraatne organ avliku võimu funktsiooni on volitatud täitma üks konkreetne isik 2. Kollegiaalne organ avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium (kolleegiumi moodustavad 3) a. Allorgan seda on vaja suurte kollegiaalorganite puhul. See on kollegiaalorgani osa, millel on pädevus esindada kollegiaalorganit suhetes teiste organitega b. Organi osa on kollegiaalorgani osa III Asutus isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Asutus organ Organi juurde kuulub asutus. Organ on primaarne (asutus on abistav vahend, asutusel ei ole eesmärke) 1. Õigusvõimeline asutus 2
22/01/1558 Algab Liivi sõda JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343-1345) 1583 Pljussa rahu; Tartusse asutatakse Jesuiitide Pärast kodusõda tekkisid Taanil raskused oma alade haldamisega ja kolleegium. otsustas need müüa Liivi ordule. Tekkinud võimuvaakumit ja asjaolu, et orduväed olid 1343 kevadel Pihkvas, otsustasid ära kasutada eestlased. Taheti alustada kevadisi põllutöid juba vabana. Algas 23. Aprillil 1343 märgutulede süütamisega. Mai alguseks oli kogu Harju (peale Tlna) võõrvõimust vabastatud Tallinna vallutamiseks paluti abi Turu foogtilt. Tagasi saabusid ka ordu väed ordumeister Dreilebeni juhtimisel. 1343 4. Mai ordu ja eestlaste nelja kuninga kohtumine Paides
aastal välja Religioosse tolerantsi edikti - Võrdsed õigused kõigile kristlastele. 16. sajandi II poolel asutati reformeeritud kirikuid ja koole. Reformatsioon levis üle suurema osa Leedust - peamiselt aadli ja linlaste seas. Vastureformatsioon - Viis katoliikluse 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul taas domineerivaks religiooniks. Vastureformatsiooni teostasid 1569. aastal jesuiidid. 1570. aastal loodi Vilniuses Jesuiitide kolleegium, mis sai 1579. aastal ülikooli põhikirja ja privileegid. Leedu suutis vältida ususõdu. Kultuuri areng - 1547. aastal luterlane Martinas Mazvydas andis välja esimese leedukeelse raamatu ehk katekismuse. Abraomas Kulvietis (1510-1545) üks esimesi religioosse kirjanduse tõlkijaid leedu keelde - Tõlgis Lutheri hümnid ja Taaveti psalmid. Vilniuse ülikool (1579) - 1570. aastal loodi Vilniuses Jesuiitide kolleegium, millele kuningas Stephan Bathory ja paavst Gregorius XIII andsid 1579
Ühinguõigus seminarid 26.02.2018 seminar I Otsust ei tohi kunagi tervikuna tühiseks kuulutada, vaid peab asjaolusid eraldi analüüsima! Äriregister, äriühingute asutamine 1 kaasus Osalejad: OÜ, A, B (III isik) Ajatelg: 01.04 otsus A valimiseks, 10.04 ÄR kanne, 20.04 otsus A tagasikutsumiseks, 21.04. lepingu sõlmimine, 22.04 otsusest teatamine, 24.04 ÄR kanne kustutati. TsÜS § 34 lg 1: kui A juhatuse liikmena midagi teeb, siis see on juhatuse otsus. Esindatav (OÜ) esindaja (A) (sisesuhe) III isik (B) (välissuhe) Tuleb analüüsida sise- ja välissuhte kehtivust, et lahendada probleeme. Sisesuhte analüüs: ametisuhe on lepingulaadne suhe, mis tähendab, et suhte tekkimine ja lõppemine on sarnane lepingu sõlmimisele ja lõppemisele. Valimiseks on vajalik mõlemapoolne tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 2). 01.04 valimisotsus on OÜ tahteavaldus. A peab andma nõusoleku. Antud juhul ei nähtu kaasusest nõ...
1. Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Funktsionaalne organ – kui seadus ananb ühele kogule või isikule ühe avaliku võimu funktsiooni, siis loob ta sellega ühe organi. 1. Monokraatne organ – avliku võimu funktsiooni on volitatud täitma üks konkreetne isik 2. Kollegiaalne organ – avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium (kolleegiumi moodustavad 3) a. Allorgan – seda on vaja suurte kollegiaalorganite puhul. See on kollegiaalorgani osa, millel on pädevus esindada kollegiaalorganit suhetes teiste organitega b. Organi osa – on kollegiaalorgani osa III Asutus – isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Asutus organ Organi juurde kuulub asutus.
protoülikool Itaalias Salernos 10.saj 1119 Bologna ülikool privileegid 1158 Oxford, Cambridge, Pariis, Salamanca doktorid üliõpilaste palgatud õpetajad, õppejõud 1214 1209 1200 1218 organisatsioonid universiteedid, kes juhtisid koolielu rektor ametlik ülikooli juht Kunstide teaduskond harudeks kolleegium õpetajatest koosneb eksamineerimiskogu usu, arsti, õigusteaduskond kantsler Pariisi ülikooli juht dekaan õpetajate eesträäkija, juht ränd- kerjus- ja töötavad üliõpilased privileegid: puudus sõjaväe kohustus, tollimaksu puudumine jne Skolastika: ülikooli teadused keskajal · ratsionaalne argumentatsioon
17. Käsitöölised keskaegses Tallinnas neil oli oma gild Olevi gild, kus olid kõik käsitöölised. Nad olid ka üks suur osa linnaelanikest. 18. Mis oli Vana Liivimaa peamine tuluallikas ehk ekspordiartikkel? Linakasvatus ja teravili 19. Mõisted: sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek., kirikukatsumine e. Visitatsioon, mis on kiriku kontrollimine, mida korraldasid kirikuelu juhid., toomkapiitel - kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost (toompraost), kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. 20. Johannes Blankenfeld -oli saksa päritolu Saksa ordu ning Vana-Liivimaa usutegelane, ametnik ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop. 21. Melchior Hoffmann ja tema tegevus - oli saksa reformatsioonitegelane ja anabaptistide juhte. 1523
KESKAEG Jääb muistse vabadusvõitluse (1227) ja Liivi sõja vahele (1558) Seda saab jagada veel kaheks pooleks: esimene pool ja teine pool, eraldusjooneks oli Jüriöö Ülestõus 1343 Muinasaja lõpul oli eesti elanike arv kusagil 150 000, pärast Jüriöö ülestõusu elanike arv langes, elanikke oli 100 000. Keskaja lõpuks elanike arv jälle tõusis, elanikke umbes 250 000 - 300 000. Vallutajad sõlmisid erinevate maakondadega erinevad lepingud. Lepingud võisid olla suulised või kirjalikud ja kõige karmimad tingimused nendes lepingutes olid kahel maakonnal: Ugandil ja Sakalal. Millest see võis olla tingitud? - Nad võitlesid kõige rohkem vastu, vallutajatel oli kõige rohkem tegemist nendes piirkondades. Saarlaste leping oli kõige lihtsam, sest nad alistusid. Maa läks vallutajatele, eesti talupoeg ei olnud enam maa omanik vaid temast sai maa kasutaja. Kohtupidamise õigus läks eestlaste käest uute maaisandate kätte. Samas uued maaisandad koh...
RENESSANSS & HUMANISM 14.saj kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse nimese ja otsis kujusid antiikajast. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss( taassünd) ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nim seda ka humanismiks (inimlik). Itaalia oli hiliskeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi. Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse paleesid, näidates nii om jõukust ja võimu, aga ka heldust ja suurmeelsust kaunite kunstide edendamisele. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus 15.saj valitses Medicite kultuurilembene pankurisuguvõsa. Ka mitmed Rooma paavstid olid humanistid, toetasid õpetlasi ja kutsusid oma teenistusse parimaid kunstnikke ning arhitekte. Keskajal oli pööratud tähelepanu peamiselt hingele, pidades keha kui patust ja kaduvat teisejärguliseks, nüüd aga hakati hindama inimese keha ja hin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
