väär? Kas moraaliotsused on tõeväärtusega? on nad kirjeldavad või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsuseid põhjendada? Erinevalt N-eetikast ei tõstata M-eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline e. konsekventsialistlik e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvakskäitumise tagajärjed. Deontoloogiline e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist! Teo-utilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju hüvet, kui mistahes mõeldaval alternatiivil. Reegli e. normi-utilitarism: Ei kaalutle iga üksiktegu eraldi, vaid postuleerib üldised reeglid
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot k...
· Taoism- Universumi Tee, see on alati liikumises, alati sünnib uusi muutusi. Hiinlastele on omane just kulgeda laskmine mitte aktiivne sekkumine. Neile on omane passiivsus ja fatalism, isikliku initsiatiivi puudumine. 19 · Budism- hool hinge saatuse pärast. Vabatahtlik perekonnast ja vanematest ning järglastest loobumine. Kasvatuse eesmärk Hiina kasvatustraditsioonis oli individuaalne suunamine n-ö kohuse teele, kus iga nii tegevust kui ka suhteid puudutav pisiasi oli ettekirjutatud äärmise põhjalikkusega ning need ettekirjutused ei muutunud sajandite vältel kuigivõrd. Kasvatuse ülesanne oli väikesele grupile rahvajuhtidele ühiskondliku korra ja mitmete selle seoste õpetamine ning enamikule rahvast sündsa käitumise õpetamine igal elujuhtumil. Hiina kasvatus oli väga tihedalt seotud riigi sotsiaalse struktuuriga, saavutas suure mõjujõu ning täitis edukalt oma eesmärgi
klassitsistlikku näidendit. Racine kirjutas eksimatu süzee loomise meetodi ta loob kõik oma näidendid üles sisekonfliktil. Et lahti kerida sisekonflikti pole vaja palju aega ega ruumi. Sellele vaatamata astub Racine Corneille' vastu tragöödiaga ,,Britannicus", kes oli keiser Nero kasuvend sama isa, erinev ema. Britannicusel samuti õigus pretendeerida troonile, Nero ja tema ema mürgitasid Britannicuse ära. Tunde ja kohuse konflikt Corneille'il, Racinel aga puudub kohusetunne, järelikult ei saa olla kohuse konflikti. Ta uuris Machiavelli ,,Valistejat", mille võtmes ongi kirjutatud ,,Britannicus". Racine vaatab siin võimuiha kui ühte armuiha liiki. Ta ei olnud ühiskonna kriitik. Ülistas ülimat machiavellismi, jälgis pidevalt seda konjuktuuri. Kui ta sai kuningliku ajalookirjutaja koha, siis hakkas nii ülevoolavalt meelitama Louis XIV, kes teda noomitas, hakkas kuningale närvidele käima
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport. Keele kaudu hakati uurima. Kui keeles on olema...
EETIKA Eetika normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks. 3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud. Eetikakriis mille järgi mõõta, mis on ...
1 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõ...
Metafüüsika ja tema põhiprobleemid Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Mõistuse kummardamine, omal kohal on argumendid, järeldused, rangus, mitte irratsionaalne kuulutamine. Metafüüsikas on koos kaks aspekti: filosoofia kui imestamine, pidev püüdlemine ilma ...
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina et inimene peab oma lubadusi (aitab hädasolijat, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara), vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püü...
vahendid meie kaitsmiseks ja sellega hävitab valitsemise põhiolemuse. Kuid juhul, kui juba suur hulk mehi on üheskoos ja ebaõiglaselt hakanud vastu suverääni võimule, või on sooritanud mõne veretöö, mille eest igaüks neist kardab surmamõistmist, kas neil pole siis vabadust ühineda, üksteist aidata ja kaitsta? Loomulikult on neil see õigus, sest nad vaid kaitsevad oma elusid ning seda võib süüdiolev inimene teha samamoodi kui süütu. Tõepoolest oli nende esimene kohuse rikkumine ebaõiglus, kuid nende relvastumine peale seda, kuigi selle eesmärgiks oli jätta ebaõiglus kehtima, ei olnud uus ebaõiglane tegu. Ja kui eesmärgiks on vaid oma isikute kaitsmine, siis pole see üldse ebaõiglane. Aga armuandmise pakkumine võtab neilt, kellele seda pakutakse, vabanduse enesekaitseks ning teeb ebaseaduslikuks selle, kui nad jätkavad teiste aitamist või kaitsmist. Alamate suurim vabadus on seaduse vaikimine. Ülejäänud vabadused sõltuvad seaduse vaikimisest
Joogi Raman:"Suureks teeb millegi sellise alustamine, mis ei lõpe koos sinuga." Targad: ,,Kui sündidid, siis maailm rõõmustas, samal ajal kui sina nutsid. Sinu ülesanne on elada om aelu nii et kui kord sured, siis maailm nutab ja sina rõõmustad." Üksnes sel juhul oled oma eluga muutnud midagi, mida muutma pidid. Pärandi mahajätmine ei tähenda üksnes sõpradele mulje avaldamist või tippu jõudmist. See ei seisne heas väljanägemises, vaid muidugi head tegemises. See seisneb kohuse täitmises ja inimlikkuse teostamises..Pärandil põhinev juhtimine on kõige võimsam juhtimine. See võimaldab sul teha seda, mida tänases maailmas väga vähesed juhid teha suudavad. See on: Hiilgavat tulevikku ehitades luua sama ajal edukas olevik. Levita sisekaemusliku juhtimise kaheksat rituaali oma ettevõtte kõigi inimeste hulgas. Nii ei kujunda sa ümber üksnes oma juhtimisviis, vaid õnnistad kõigi sind ümbritsevate inimeste elu.
muutusi. Budism on hiinlastele lähedane oma hoole poolest hinge saatuse pärast. Lõpmatult liikuv ümbersündide ratas annab inimhingele üha uusi võimalusi. Seepärast pidi buda munk viibima nii matustel kui ka lapse sünni juures. Mõlemal juhul aitas ta kindlustada paremat seisu. Munk ise aga oma heategevusega on võimeline igavesest ringlusest end välja rebima ja saavutama nirvaana. Kasvatuse eesmärk hiina kasvatustraditsioonis oli iga indiviidi suunamine kohuse teele. See oli muutusteta teostamine ja toetamine nii religiooni, tavaõiguse kui ka valitsuse tasandil. Samas oli Hiina ühiskonna mudeliks perekond. Perekond lõi kasvatuse vundamendi. Pere oli niivõrd tihe tervik, et poeg sai karistuse ka isa pattude eest ja vastupidi. Perekonnas oli isa võim absoluutne. Tema jagas poegadele töö, otsustas, kellele missugune haridus anda, milline elukutse valida, kuidas kedagi karistada, kes kellega abiellub.
ja majandus (1922) kasvatab oma varandust. Selline ellusuhtumine on aluseks Mõistmine kapitalistlikule kasumi saamisele orienteeritud väärtuste Mitmete Saksa filosoofide eeskujul väitis Weber, et süsteemile. Kasumi saamise eesmärk ei olnud seejuures sotsiaalteadused ei saa läheneda oma uurimisobjektile mitte mugav elu, vaid Jumala poolt ette näidatud kohuse samamoodi, nagu loodusteadused. Kui viimased uurivad täitmine. Seetõttu ei kulutanud protestandid kogutud ainult objektide käitumise väliseid põhjusi, siis need varandust kohe ära, vaid investeerisid selle, tänu millele teadused, mis uurivad inimest, peavad arvestama, et arenes majandus. nende uurimisobjekt on eriline, kuna omad teadvust, mõtteid, tundeid jms. Seega peab sotsiaalteadlane oma Vilfredo Parteo (1848 -1923)
muutusi. Budism on hiinlastele lähedane oma hoole poolest hinge saatuse pärast. Lõpmatult liikuv ümbersündide ratas annab inimhingele üha uusi võimalusi. Seepärast pidi buda munk viibima nii matustel kui ka lapse sünni juures. Mõlemal juhul aitas ta kindlustada paremat seisu. Munk ise aga oma heategevusega on võimeline igavesest ringlusest end välja rebima ja saavutama nirvaana. Kasvatuse eesmärk hiina kasvatustraditsioonis oli iga indiviidi suunamine kohuse teele. See oli muutusteta teostamine ja toetamine nii religiooni, tavaõiguse kui ka valitsuse tasandil. Samas oli Hiina ühiskonna mudeliks perekond. Perekond lõi kasvatuse vundamendi. Pere oli niivõrd tihe tervik, et poeg sai karistuse ka isa pattude eest ja vastupidi. Perekonnas oli isa võim absoluutne. Tema jagas poegadele töö, otsustas, kellele missugune haridus anda, milline elukutse valida, kuidas kedagi karistada, kes kellega abiellub.
4. saj pKr. omapärane alaliik on ratsamonument. kreeklased neid ei teinud. ratsamonumente on tehtud vaid tähtsatest inimestest, parimine on säilunud marcus aureliuse ratsamonument, roomas. Marcus aurelius on omapärane keiser, kes tegelikult on filosoof. ta tõusis keisriks, kuna valitseval keisril polnud sobivat pärijat, seega lapsendas ta marcuse. marcus aurelius on kuulunud kreeka filosoofilisse stoikude koolonda. see oli antiikaajl üks mõjukamaid. neile oli oluline kohuse täitmine ning kohusetunne. esmalt tuli kindlaks teha põhiline ülesanne. marcus aureliuse kujust on rooma väljakul pronksist koopia. Monument säilis, kuna kristlased pidasid seda keiser constaninuse monumendiks. on kaasateinud suurimad sõjakäigud, teda on kujutatud ka hobusel mis on tõstnud ühe jala üles. rooma skulptorid on teinud ka palju ajalooteemast reljeefi, üks tuntumaid ajaloo reljeefiga seotuid teoseid oli traianuse sammas
Kas moraaliotsused on tõeväärtusega? on nad kirjeldavad või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsuseid põhjendada? Erinevalt N-eetikast ei tõstata M-eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline e. konsekventsialistlik e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed. Deontoloogiline e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist! Teo-utilitarism: tegu on õige siis, kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju hüvet, kui mistahes mõeldaval
Tööõigusrikkumine seisneb töölepingust tuleneva kohustuste rikkumises. Distsiplinaarüleastumine ehk distsiplinaarsüütegu on riigiteenistuja või kohaliku omavalitsuse teenistuja poolt teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimine, ametiasutusele süüline varalise kahju tekitamine või vääritu teo toimepanemine. Juriidiline vastutus. Vastutus aktiivses aspektis on oma isikliku kohuse tunnetamine teiste inimeste, sotsiaalse grupi, kollektiivi, riigi ja ühiskonna ees. Vastutus retrospektiivses aspektis on vastutus möödunud käitumise eest, mis on vastuolus sotsiaalsete normidega. Selle olemuse seisneb selles, et see on väline reaktsioon isiku suhtes, kes pani toime teo, mis on vastuolus sotsiaalsete normidega ja samal ajal on see norme rikkunud isiku kohustus taluda seda negatiivset reaktsiooni. Ühiskondliku reaktsiooni sisu on
meie kaitsmiseks ja sellega hävitab valitsemise põhiolemuse. Kuid juhul, kui juba suur hulk mehi on üheskoos ja ebaõiglaselt hakanud vastu suverääni võimule, või on sooritanud mõne veretöö, mille eest igaüks neist kardab surmamõistmist, kas neil pole siis vabadust ühineda, üksteist aidata ja kaitsta? Loomulikult on neil see õigus, sest nad vaid kaitsevad oma elusid ning seda võib süüdiolev inimene teha samamoodi kui süütu. Tõepoolest oli nende esimene kohuse rikkumine ebaõiglus, kuid nende relvastumine peale seda, kuigi selle eesmärgiks oli jätta ebaõiglus kehtima, ei olnud uus ebaõiglane tegu. Ja kui eesmärgiks on vaid oma isikute kaitsmine, siis pole see üldse ebaõiglane. Aga armuandmise pakkumine võtab neilt, kellele seda pakutakse, vabanduse enesekaitseks ning teeb ebaseaduslikuks selle, kui nad jätkavad teiste aitamist või kaitsmist. Alamate suurim vabadus on seaduse vaikimine.
Õigustmuutvad juriidilised faktid muudavad juba olemasolevaid subjektiivseid õigusi või juriidilisi kohustusi, nt töölepingu muutmine, kus konkreetsed muudatused töölepingus on õigustmuutvad juriidilised faktid. Õigustlõpetavad juriidilised faktid kutsuvad esile subjektiivsete õiguste ja kohustuste toime lõppemise, nt õiguse subjekti tegevus temale kuuluva õigustuse realiseerimisel või kohuse täitmisel, võib olla ka sündmus. Üks ja seesama juriidiline fakt võib olla seotud mitme õigusliku tagajärje võimaliku saabumisega: nt surm toob kaasa töölepingu lõppemise, pärandamise jne. IV peatükk ,,Õigussuhe" 1. Õigussuhte olemus ja mõiste Õigus üks sotsiaalse reguleerimise vahenditest. Korrastatus inimkäitumises saavutatakse eelkõige tänu õigusnormide olemasolule. Õiguse ülesanne korra ja julgeoleku loomine inimkäitumises. Õigussuhe kui
1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika". Selle teosega saavutab Euroopa valgustus oma körgpunkti ja ühtlasi ületab end körgemal astmel. Kant sündis 22. aprillil 1724 Königsbergis (Preisimaal) sadulameistri pojana. Üks ta esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immaneuli sündi. Tänu oma vanematekodule, eriti emale oli ta kokkupuutes pietismiga, mis nõudis puhta mõistuse usu asemele ehtsat tundelis...
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada...
algusega. La Rochefoucauld; Madame Lafayette (1634-1693) kirjutas romaani "Printsess De Cleves"(1678). Hertsogi abikaasat hakatakse kutsuma printsessiks. Armastuse kolmnurk. Konkreetses ajaloolisel õhustikus, 100 aastat enne kirjutamist toimub sündmustik, Prantsusmaal. Natuke nagu juba ajalooromaan. Tähelepanu on eraelulisel kolmnurgal mees, naine, armuke. Noor ja keva Cleves' printsess abiellub hertsogiga. Ilmub nooremhertsog Nemsurs, kes armub noorde abielunaisesse. Piinad kire ja kohuse vahel. Ka hersog püüab oma armukadeduse tundest üle olla, püüab olla võimalikult suuremeelne. Ka naine püüab leida teed, et seda kirge vaigistada ja olla oma mehele truu. Läheb maale, eemale, kuid kirg siiski ei hääbu. Hertsog on murest murtud ja sureb. Peale seda on abielu armastajate vahel võimalik, kuid naine läheb hoopis kloostrisse. Stendhal ("Punane ja must") on üks suuremaid psühholoogilise romaani meistreid. Värssdraama hakkab järjest rohkem kõrvale jääma.
kohustusi ja 3 teadust: 1.mõistuse valgus üldinimlikud kohustused õpetus kõikide rahvaste ühisest loomuõigusest; 2.seadusandliku ülemvõimu korraldused riigialama kohustused positiivne õigusteadus üksikute riikide õigusest; 3.jumalik ilmutus kristlase kohustused moraaliteoloogia pühakirjas ilmutatud normidest). Õigus on üksnes seal ja kõikjal, kus inimesel on kohustus tegutseda looduseaduse jõul. Kohuse täitmisele ei viinud riiklik kasvatuslik tegutsemine, vaid kohust pidi igaüks täitma iseenda pärast, et saavutada loomulik seisund. [27] Mõistusõigus on enesekasvatus, millega igaüks peab isiklikult tegelema ning mitte segama teisi sellel teel. Ehkki üksikisiku teekaaslasteks on teised inimesed, tegutseb igaüks enda täiustamise nimel ja omal vastutusel (vrdl Pufendorf: inimene on loomult ühiskondlik). Algseisund, mille
täpsemalt kalvinism. · Ristiusk soosib kapitalismi teket · Kapitalismi tekkimine 1. Kavinism: inimese surmajärgne saatis on juba enne tema sündi Jumala poolt paika pandud 2. Inimene ei tea Jumala otsust ega saa seda muuta 3. Inimene seega muretseb oma saatiuse pärast 4. Inimene püüab endale visa tööga tõestada, et tema on äraalitud 5. Töö esmärgiks on kohuse säilitamine, mitte hea elujärje saavutamine. Se 6. Selline visa töö kutsub esile majanduse arengu Protestantlik eetika · Visa töö, enesedistsipliin, naudingutest hoidumine, nõudlikkus enda ja teiste suhtes. 24.09.13 Klassilkaline ja tänapäeva sotsioloogia Klassikaline · Eelkõige Eurooopas · Teoreetilised arutelud · Suured klassikud Tänapäeva · USA tähtsuse kasv · Empiirilised uuringud · Paradigmade ja koolkondade kujunemine 20
on pidurdunud, ei saa vahendada enesekontrolli. Pidurduvad mõtted, aistingud, tajud-võimalik tõsta psüühiliste funktsioonide efektiivsust. Transis e somnambuulses seisundis ei reageeri ta millelegi muule kui hüpnotiseeruja sõnadele. Rapordi- kontakt. Hüpnoosi antav korraldus ei tohi minna vastuollu hüpnotiseeritu eetilis-moraalsete tõekspidamistega, ei tohi lõhkuda tema isiksuse terviklikkust- hüpnoos katkeb. VAJADUSED- aktiivsuse põhjused? Kant- rahulduse saamise iha/lootus, kohuse täitmine; Freud- alateadvusse surutud seksuaaltung; Alder- tung valitsemisele või allumisele. Üldiselt- vajadus.- paneb inimese liikuma, praktiseerima, suhtlema. Ajendavad psüühilist tegevust, pannes teatud viisil ja suunas käituma. Ehk tarve- mingi elu-, tegevuse- või arengutingimuste puudumise tunnetamine. Käitumist reguleerivate peaaju keskuste püsiv, dominantne erutus või erutuskolde tsükliline taasilmnemine.
üles lava jaoks. Näitlejast saab omamoodi masin. Mingis mõttes kaotab oma inimliku loomuse. See protsess saab eriti ilmsiks Augustuse ajal. Augustuse ajal loob õitsema pantomiim. Täiesti ideaalsete nukkude tehniliste näitlejate koosseis, võidi kujutada ja edasi anda absoluutset igasugust teksti kehakeeles. Spetsialiseerumine mingis vallas toimubki selleks, et saavutada tipptase selles valdkonnas. Teine asi oli see, mida kohuse täiuslikkus vidi endast välja tooma milleks ideaalne vorm? Roomas ei osatud seda täiuslikkust seletada. Tehnikaga aga probleeme neil polnud. Võeti kasutusele üheselt mõistetav kommunikatsioonikõne zestid. See, kes kõnest aru ei saanud, see sai lihtsalt jälgida pantomiimi ja ikkagi aru saada, millest jutt on. Jääb ainult pantomiimika mõlemad dubleerisid üksteist. Augustuse ajal saavutas pantomiim oma õitsengu. Suured pantomiimi meistrid olid tõelised staarid
seda teada saada. Olles mures oma saatuse pärast, püüab inimene iseendale tõestada, et ta on äravalitud ja elab seetõttu väga korralikku elu, teeb usinalt tööd, on kokkuhoidlik ja kasvatab oma varandust. Selline ellusuhtumine on aluseks kapitalistlikule kasumi saamisele orienteeritud väärtuste süsteemile. Kasumi saamise eesmärk ei olnud seejuures mitte mugav elu, vaid Jumala poolt ette näidatud kohuse täitmine. Seetõttu ei kulutanud protestandid kogutud varandust kohe ära, vaid investeerisid selle, tänu millele majandus arenes. Vilfredo Pareto (1848 – 1923) Loogiline ja mitteloogiline käitumine Inimkäitumise võib jagada: - loogiline (ratsionaalne) käitumine, selline mille puhul tegutseja poolt valitud vahendid vastavad tegevuse eesmärgile; - mitteloogiline (ebaratsionaalne) käitumine, vahendid ei vasta eesmärgile.
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Ne...
Aristoteles jagas voorused kaheks: moraalsed (ausus, headus, õiglus, lahkus jms) ning mittemoraalsed (julgus, optimism, ratsionaalsus, töökus, tarkus jms) voorused. Vooruseeetika kohaselt pole võimalik vastata küsimusele 'Mida on õige teha?', vaid tuleb öelda 'Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!'. Ent puudub üldine kriteerium, mille alusel inimesi vooruslikeks nimetada. Kohustuseetika järgi on positiivne käitumine see, mis lähtub ainuüksi kohuse motiivist (inimene talitab vastavalt oma kohustele). Kohustuseetika tuntuima teooria on loonud Immanuel Kant, kes ütles, et moraalne väärtus ei tulene teo tulemusest, vaid motiivist. Näiteks inimene võib osutada kellelegi abi omakasupüüdlikult kui ka vastupidi ja isegi kui mõlema motiivi puhul on tulemus analoogne, leiaks Kanti eetika silmis heakskiidu mõistagi inimene, kes sooritas teo omakasupüüdmatult. 11. PILET STOIKUD JA NENDE ELUKÄSITLUS F
tekkimist, kuidas tekkis kapitalistlik majandussüsteem. Jõudis järelduse, et kapitalistlik majandus tekkis suuresti tänu religioonile, täpsemalt kalvinism (protestantismi vorm). Kapitalismi tekkimine: Kalvinism ütleb, et inimese surmajärgne saatus on juba enne tema sündi Jumala poolt paika pandud. Inimene ei tea Jumala otsust ega saa seda muuta. Inimene seega muretseb oma saatuse pärast. Inimene püüab endale visa tööga tõestada, et tema on äravalitud. Töö eesmärgiks on kohuse täitmine, mitte hea elujärje saavutamine. Selline visa töö kutsub esile majanduse arengu. Kalvism soodustab lisatöö tegema. Protestantlik eetika: visa töö, enesedistsipliin, naudingutest hoidumine, nõudlikkus enda ja teiste suhtes. IV loeng 23.09 (ptk 1) SOTSIOLOOGIA AJALUGU II Tänapäeva sotsioloogia Sai alguse peale I maailmasõda. Erinevused klassikalise ja tänapäeva sotsioloogia vahel:
lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega pidanud ette nägema ega ära hoidma. (Vääramatu jõud, LS paragrahv 103). Nimetatud asjaolude olemasolu peab olema tõendatav ning vaatamata eelnimetatud ettenägemata asjaoludele, on pooled kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohuse täitmist. 17.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud ettenägemata asjaolude tõttu, on kohustatud sellest viivitamatult teatama teisele poolele vahenditega, mis tagavad teate kiireima edastamise, sammas saates välja teate tähitud kirjaga. 18. Lõppsätted. 18.1. Lepingu täitmisel juhinduvad pooled Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja käesolevast lepingust.. 18.2
Subjektiivne õigus on küll olemas, kuid tema sisu muutub. Võib muutuda ka kokkuleppel. Õigus saab muutuda ka rikkumise tagajärjel. Müügilepingu puhul on ostjal õigus nõuda müüjalt üleandmist. Subjektiivse õiguse lõppemine St et isikul enam seda õigust ei ole. Põhjuseid võib olla mitmeid. Nt (1)lõppeb üleminek (2)õigus võib lõppeda asjahävimisega.; (3)võib lõppeda tähtaja tõttu (4)isiku enda lõppemine (5)õigus lõppeb õigusele vastava kohuse täitmisega (6)loobumine. Subjektiivse õiguse teostamine ja kaitse Subjektiivse tsiviilõiguse teostamine ja kaitse tähendab subjektiivsest õigusest tulenevate õigustuste realiseerimist või elluviimist ( õigus käituda, õigus nõuda käitumist, õigus nõuda kaitset riigilt). teostamine, elluviimine, realiseerimine. Põhimõtted õiguse teostamisel: 1. Hea usu põhimõte (kõige tähtsam) tsüs §138 - oma õiguse teostamisel ei tohi teisele
KONFORMSED TÕLGENDAMISED · Põhiseadusega konformne tõlgendamine süstemaatilibne tõlgendamine, tõlgendatakse põhiseadusest alamat akti. Kui üks on põhiseadusega kosskõlas ja teine vastuolus, siis tõlgendatakse põhiseadusega kooskõlas olevat. · Euroopa inimõiguste konventsiooniga (EIÕK) konformne ühel juhul võib minna vastuollu konventsiooniga, kuid teisel juhul peab arvestama Euroopa inimõiguste kohuse tõlgendust konventsioonil, arvestada tema öeldut. · Euroopa Liidu õiguse konformne tõlgendus EL kohus nõuab, et siseriiklik norm jääb kohaldamata, oleks hoopis mõistlik kohaldada põhiseadust ELi õigusega konformselt, andes märku seadusandjale, kust tuleks põhiseadust muuta. Põhiseaduse tõlgendamata (kohaldamata) jätmine on väga halb praktika. II OSA PÕHISEADUSE ALUSPÕHIMÕTTED
Ta püüab leida üldkehtiva ja paratamatu eetika, aprioorsete kõlblusprintsiipidega. Kanti kategooriline imperatiiv kõlab: "Toimi alati nii, et sinu tahtelised kavatsused võiksid ühtlasi alati olla üldise seaduslikkuse aluseks." Tee alati tee seda, mida tahad et tehtaks alati ka sulle ning teistele inimestele. Teine, võib-olla parem sõnastus oli: "Toimi nii, et sa inimsust, nii enda kui ka iga teise isikus, alati tarvitad eesmärgina, mitte iialgi ainult vahendina!" Kanti eetika on kohuse eetika. Kohustus tuleb täita kohustuse enda pärast, mitte mingil muul põhjusel. "Sa saad (suudad), sest sa oled kohustatud!" Kõlbeline tegutsemine nõuab aga, et eeldataks tahte vabadust, hinge surematust ja Jumala eksistentsi. Need on praktilise mõistuse postulaadid. Neid ei saa puhta mõistuse abil tõestada teoreetilises filosoofias, kuid praktilises filosoofias on nad põhjendatavad praktilise mõistuse abil, mis on tähtsam kui teoreetiline mõistus.
võrdõiguslikkuse täitmisele kergem järelevalvet oleks teostada, on vajalik ühe konkreetse seaduse olemasolu, mis sisaldaks endas kõiki võrdõiguslikkust puudutavaid nõudeid. Tegelikult on aga seaduse kõige olulisem osa seadusega loodaval Soolise võrdõiguslikkuse komisjonil, mis hakkab jälgima seaduse täitmist ning lahendab seeläbi konkreetseid juhtumeid, millega inimesed komisjoni poole pöörduvad. Nii jääb ka ära kohuse liigne koormamine. Ja just ühtse seaduse alusel on komisjonil kergem kindlaks teha, kas tegu on diskrimineerimisega või mitte. Seadus, mis suunatud naistele Mis seal salata - olgugi, et seaduse nimi on Soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis ei sisalda endas mingit viidet ainult naistele, on tegu eelkõige naiste õigusi kaitsva seadusega. See naistekesksus ongi see, mida meessugu seaduse juures ei salli, tuues välja olukordi, mis ka mehed on dikrimineeritud ja allasurutud. Tõsi see on, et
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu...
In üls on see, et ta peab leppima saatuse kui paratamatusega, mitte sellele vastu tegutsema. Selle läbi in vabaneb hirmudest ja saavutab hingerahu apaatia (kannatusetus). In vabaneb kannatusest jumaliku mõistmise läbi. Selleläbi saab saavutada ka õnne. In-d on kõik võrdsed selles osas, et on ühtviisi saatuse mängukannid ja saavad filosofeerimise kaudu apaatiani jõuda. Edaspidi hakati stoa fil-s rõhutama rohkem ka kohusetunnet. Paratamatuse järgimine tähendab ka oma kohuse täitmist, mis on ka oluline komponent hingerahuni jõudmises. Filosoofia tähtsaim keskus oli jätkuvalt Ateena. Teadus. Matemaatikas tuntud nimi Eukleides. Tema võttis kokku oma teoses ,,Elemendid" kogu varasema mat kogemuse, esitas selle süsteemitult, teoreemide kaupa, mis olid koos tõestustega. Kujundas väga hästi läbitöötatud terviksüsteemi, mis oli edaspidi väga mõõtuandev. Tegutses Alexandrias 4. saj lõpupoolel
Neist hoidumaks tuleb kontrollida, kas mõistus on korras, meeleorgan töötab, vaadeldav on sobivas kauguses, vaatlus on küllalt põhjalik jne. Kui kõik nõuded on täidet, on ettekujutus adekvaatne (kataleptiline). Protsessi kontrollib mõistus. Meist ei olene, millised kujutlused meil tekivad, kuid sõltub meie suhtumine neisse. Siin avaldubki tahtevabadus. Sündides on inimhing puhas tahvel (tabula rasa). Meeleline kaemus täidab selle kujutlustega. Eetika. Saatusele allumise ja kohuse eetika, mis baseerub usule maailma mõistuspärasse (mõistus on osa ürgtulest ja kuulub seega loodusse). Inimene tunnetab looduse seaduspärasusi. Seletused kurjuse olemasolu kohta ja jumalatõestused: 1. Miski ei saa olemas olla ilma oma vastandita. Pole headust kurjuseta, kurjus on taust, millelt headus silma paistab. 2. Mis maailma mingi osa jaoks on kurjus, pole seda terviku jaoks. Inimene ei suuda otsustada, mis on hea maailma kui terviku jaoks, see on jumala töö. 3
1896 "Külmale maale" - kriitilise realismi kinnitus Eestis. Ajalooline triloogia - "Mahtra sõda " , "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" , "Prohvet Maltsvet" . Tegi palju eeltööd , intervjueeris inimesi.Vilde rajas eesti realistliku romaani ning viis dramaturgia küpsusele.Eepilise teatri tooja eestisse? nimetatakse ka keeleuuendajaks. "Mäeküla piimamees" - 1916;Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist härrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksa-au pihta, niisiis otsustab ta Tõnuga kokku leppida ja pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle, teda piinab kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja lootus kord endale tolle kombel mõis osta. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub ja puikleb
omadustele. · liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis- jne) · kestuse järgi (sensoorne, lühiajaline, püsi- jne) · liigitamine säilitavate teabe-representatsioonide sisu järgi · sõltuvalt seotusest teadvusega (eksempl., implits.) Aistingu ja taju erinevused ning nende olulisus juriidilises maailmas emotsioonind ning nende kontrollimine vajaduste liigid. VAJADUSED- aktiivsuse põhjused? Kant- rahulduse saamise iha/lootus, kohuse täitmine; Freud- alateadvusse surutud seksuaaltung; Alder- tung valitsemisele või allumisele. Üldiselt- vajadus.- paneb inimese liikuma, praktiseerima, suhtlema. Ajendavad psüühilist tegevust, pannes teatud viisil ja suunas käituma. Ehk tarve- mingi elu-, tegevuse- või arengutingimuste puudumise tunnetamine. Käitumist reguleerivate peaaju keskuste püsiv, dominantne erutus või erutuskolde tsükliline taasilmnemine.
Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline , alates 1923 . aastast elas Tallinnas . "Mäeküla piimamees" 1916 Sisukokkuvõte Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist härrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksaau pihta, niisiis otsustab ta Tõnuga kokku leppida ja pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle, teda piinab kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja lootus kord endale tolle kombel mõis osta. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub ja puikleb
keskkonnaga, on tunnetuslikud ja sageli kujutavad endast lihtsamate emotsioonide kombinatsioone Suhete tuumikteemad emotsioonides · Lazarus (1994) näeb emotsioonides järgmisi suhete tuumikteemasid: Viha - alandav rünnak minu ja minule kuuluva vastu Ärevus - kokkupuude ebamäärase, eksistentsiaalse ähvardusega Hirm - kokkupuude vahetu, konkreetse ja kõikehõlmava füüsilise ohuga Süütunne - oma moraalse kohuse rikkumise tagajärg Häbi - suutmatus toimida oma egoideaali kohaselt Kurbus - lõpliku kaotuse kogemine Kadedus - kellegi teise omandi ihaldamine Armukadedus - vimm kolmanda osapoole vastu teise isiku kiindumuse kaotamise või ohustamise tõttu Vastikus - seedimatu objekti sissevõtmine (metafoorselt ka vastuvõtmatu idee omaksvõtt) või sellele liiga lähedal olek Rõõm - arvestatav edu eesmärgi saavutamise suunas
Minu arvates on liiga palju sisu jaoks väheolulist teksti, mis häirib põhitegevuse jälgimist. Kirjutamise ajal oli aga see teos küllaltki hinnatud ning nii võib öelda ka praeguse aja kohta. Ka annab ta lugejale hea realistliku pildi 19.sajandi maaelust - eks see ole muutnudki Vilde üheks olulisemaks kirjanikuks realismiajastul. Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist härrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära 19 võrgutada käiks tema saksa-au pihta, niisiis otsustab ta Tõnuga kokku leppida ja pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle, teda piinab kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja lootus kord endale tolle kombel mõis osta. Tõnu püüab igati
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim t...
Nad võtsid kaasa lapsed ja igasugust toidupoolist ja tunnistasid, et neil oli matusel peaaegu niisama lõbus, nagu neil oleks olnud poomisel. See matus pani seisma ühe asja -- Indiaani Joe armuandmispalve saatmise kubernerile. Palvekirjale oli juba hulk allkirju kogutud; oli peetud palju -pisaraterohkeid ning ilukõnelisi miitinguid ja mingisugune lollide naiste komitee oli otsustanud minna .sügavas leinas, nutu ja halinaga kuberneri juurde ja paluda teda halastaja eesel olla ning oma kohuse jalge alla tallata. Arvati, et Indiaani Joe on tapnud viis linnakodanikku, aga mis sellest? Kui ta oleks ka saatan ise olnud, ikkagi oleks leidunud küllalt nõrgakesi, kes oleksid valmis olnud armuandmispalvele oma nime alla kritseldama ja sellele ühe pisara tilgutama oma pidevalt rikkis' ja lekkivast veevärgist. Hommikul pärast matust viis Tom Hucki kõrvalisse kohta tähtsaks jutuajamiseks. Huck oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
