Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kategooria kohuseteadliku kalapüügi korraldamine - 7 õppematerjali

Merendus >> Kohuseteadliku kalapüügi korraldamine
thumbnail
9
doc

Koseteadliku kalapüügi korraldamine

1.Mõiste ,,Kalandus" sisu antud õppeaine kontekstis ( L1-1,5) Kalmaarid, krevetid,molluskid, peajalgsed(kaheksajalad). Vaalapüük (Norra ja Jaapan). Lõhi ettekasvatamine kalamajandites.Kalapüügi toimel tekib kalasaak. Kalasaaki kasutatakse kolmel otstarbel (töötlemine tehnoloogilistel eesmärkidel,töötlemine inimtoiduks,töötlemine loomasöödaks). 2.Kala-jt .veeorganismide aastasakid muutumine maailmas alates 1950-ndast aastast, põhjused ja tagajärjed(L 1-1,6-7,9-12) Hiina kalakasvatus on väga intensiivne. Kalasaagid pole tegelikult suurenendud, vaid kalakasvatuste arvelt. Kalakasvatus on 1/3 kogu kala saagist. Kalakasvatus on just arenenud Aasias ,Vietnam ,Tai ,Indias. Euroopas on peamiselt lõhi kasvatamine. Kalapüügiga on hõivatud peaaegu kogu maailmameri. Inimeste arv pidevalt tõuseb ja seetõttu püütavast kalast nimeste vajadusi i ei rahuldata. Võimalus kasvatama hakata meres .Või õpitakse tegema midagi zooplanktonist. Põhjus: maai...

Merendus → Kohuseteadliku kalapüügi...
8 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kursusetöö wordis- Ahven

SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 Ahven..........................................................................................................................................3 Koondtabel .................................................................................................................................5 Lõpptabel % -des ....................................................................................................................... 6 Graafik........................................................................................................................................ 7 Selektiivsuskõverad L25 % , L50% ja L75% ........................................................................... 8 KOKKUVÕTE...............................................

Merendus → Kohuseteadliku kalapüügi...
12 allalaadimist
thumbnail
32
xls

KURSUSETÖÖ exeli fail- ahven

AA KUU PÄEV PÜÜNIS SILM LIIK TL TW SUGU 2007 5 8 SV 22 AHV 164 47,2 0 2007 5 8 SV 22 AHV 183 80,4 0 2007 5 8 SV 25 AHV 200 90,2 0 2007 5 8 SV 16 AHV 120 17 1 2007 5 8 SV 16 AHV 120 18 1 2007 5 8 SV 16 AHV 125 19,8 0 2007 5 8 SV 16 AHV 130 21 0 2007 5 8 SV 16 AHV 130 21,7 0 2007 5 8 SV 16 AHV 130 22,2 1 2007 5 8 SV 16 AHV 130 22 1 2007 5 8 SV 16 AHV 132 25,6 0 2007 5 8 SV 16 AHV 132 19 0 2007 5 8 SV 16 AHV 138 25,5 1 2007 5 8 SV 22 AHV 160 43,4 0 2007 5 8 SV 22 AHV 162 ...

Merendus → Kohuseteadliku kalapüügi...
9 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Nakkevõrkude selektiivsus ahvenapüügill POWERPOINT

Nakkevõrkude selektiivsus ahvenapüügil Sissejuhatus · Püünise selektiivsus on saagis olevate kalade arv jagatud püünisega kontaktis olnud (püünisesse sattunud) kalade arvuga pikkusrühmiti ja liigiti. · Seda suhet iseloomustab mingi funktsioon, mida on võimalik graafiliselt kujutada. · Paljude püüniste puhul on selektiivsus määratletav otseselt. (See tähendab, et on võimalik otseselt määrata püünisesse sattunud kalade hulka ja nende liigilist/pikkuselist koosseisu.) Tavaliselt loetakse püünis külladaselt selektiivseks, kui peamisele püügiobjektile kehtestaud alammõõduga võrdse pikkusrühma saaki jäämise tõenäosus on kuni 25 %, seda tähistatkse: L25% < L min Ahven · Selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 5­9 tumeda ristvöödiga · Saba ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on s...

Merendus → Kohuseteadliku kalapüügi...
6 allalaadimist
thumbnail
34
doc

KALADE KEHAKUJU referaat

Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Triin Engmann KALADE KEHAKUJU Juhendaja: A. Järvik Tallinn 2010 SISUKORD Eesti Mereakadeemia.................................................................................................................. 1 Merendusteaduskond.................................................................................................................. 1 Triin Engmann............................................................................................................................ 1 KALADE KEHAKUJU..............................................................................................................1 Juhendaja: A. Järvik....................................................................................................................1 SISUKORD.....................................

Merendus → Kohuseteadliku kalapüügi...
7 allalaadimist
thumbnail
26
ppt

KALADE KEHAKUJU powerpoint

KALADE KEHAKUJU Triin Engmann SISSEJUHATUS · Kalade rühm on silmapaistev tohutu liigrikkuse poolest.Maakeral tuntakse kokku üle 20 000 liigi ( aasta 1963). Kalade kohastusvõime erisuguste elutingimustega on hämmastav. Seetõttu nad on suutnud asustada meresid ja ookeane, jõgesid ja järvi , tiike ja ojakesi ning isegi põhjaveesid. · Minu referaadis on käsitletud kalade kehaga seotud teemasid: kalade pulmarüü, kuidas kalu eristada, kääbused ja hiiglased kalade seas ning tuleb juttu ka ohtlikest kaladest . · Ning eesmärgiks oleks anda ülevaade siis erinevatest kaladest ja nende välimusest. Kalade kehakuju · Veekeskkonna seadus on niisugune: kui tahad vees elada, siis õpi ujuma. Ujuda on kergem, kui keha on pikliku kujuga. Just niisuguse kujuga ongi paljud kalad. · Kiiresti ja osavalt, läbides pikki vahemaid, liigub parvedena ogahai ehk merikoger, kes kehakujult sarnaneb allvee...

Merendus → Kohuseteadliku kalapüügi...
7 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Läänemeri

MEREKOOL Läänemeri Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord 1.Sisukord...........................................................................................................................................2 1.1Sissejuhatus .................................................................................................................................. 3 2.1Pildid..............................................................................................................................................4 2.Läänemere iseloomustus................................................................................................................. 5 2.2Läänemere kujunemine..................................................................................................................6 3.Läänemere kalad ................................................................................................... ...

Merendus → Kohuseteadliku kalapüügi...
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun