Ühiskonnaõpetus 9. klassile Töölehed Nimi: Klass: 5. ülesanne: Kuidas saab Eesti Vabariigi kodanik osaleda riigivalitsemises ja millised on kodaniku võimalused riigi elu mõjutamiseks ja korraldamiseks? Too konkreetsed näited, kuidas saab riigiasju mõjutada järgmiste sündmuste v. tegevuste abil: valimised, rahvahääletus, kodanikualgatus, valituna riigiorganitesse, poliitilise partei või ühiskondliku organisatsiooni liikmena, ettepanekute kaudu riigiorganitele või vastavaid internetiväravaid kasutades, meedia kaudu. 6. ülesanne: Inimeste õigused Selgita miks on järgmised päevad olulised inimõiguste kaitsmisel! 10. detsember- rahvusvaheline inimõiguste päev (ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmine 1948.a.) 15. jaanuar- Martin Luther Kingi päev
tegemisel inimstega ja annab saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Osalusdemokraatia- iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Selle puhul on kodanikul võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Sinna kuulub ka mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus. See on kindlamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus(skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus. Elitaardemokraatia- keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokraatia suund. Ei tähenda ei rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. Ei tähenda seda, et kui poliitik on kord rahvalt mandaadi saanud, ss sellega on talle antud täielik otsustamis- ja tegevusvabadus
3 huvide, mitte liikmesriikide esindaja. Igast liikmesriigist on üks volinik, kuid volinikud on ametiajal kohustatud esindama Euroopa Liidu kui terviku, mitte oma kodumaa huve. 3) Komisjonil ei lasu siiski kohustust teha algatuse tulemusena seadusandlik ettepanek. Kodanikualgatuse peamine edu või edutus sõltub aga siiski komisjoni vastusest. Ühte miljonit kodanikku on keeruline ignoreerida, kuid kodanikualgatus hakkab toimima alles siis, kui inimesed tunnevad, et neid on kuulda võetud. Ehk siis kui mõni algatus on reaalselt läbi läinud ja vastav muudatus õigusaktina vastu võetud. Kui kodanikealgatusi aga hakatakse erinevatel põhjustel tagasi lükkama, võib see anda hoopis vastupidise efekti. 4) Euroopa Liidust väljaastumine ei ole nii lihtne – peab pidama läbirääkimisi ja saama nõusoleku lahkumislepingu sõlmimiseks.
3. Õigusaktide tähtsuse järjekord Eesti Vabariigis 3 p KODANIKUÜHISKOND 10 P 1. Kodanikualgatus ja kodanikukaitse 5 p ÕIGUSAKT JRK NR 1. Selgita, mida tähendab kodanikualgatus? 1 p Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus 2
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks...
VILJANDI GÜMNAASIUM Mari Teder SAKSAMAA METSAMAJANDUS Referaat Juhendaja: Hilje Nurmsalu Viljandi 2014 Saksamaa on riik Kesk-Euroopas, riigi pindala on 357, 111,19km2. Saksamaa asub parasvöötmes. Kliima on rannikul pehme ja mereline, ida ja lõuna suunas muutub kliima järjest mandrilisemaks. Jaanuari keskmine temperatuur on maa loodeosas 1,5°C ja Alpides -6°C, juulis loodeosas 18°C ja lõunapoolsetes varjatud orgudes 20°C. Aasta keskmine temperatuur on Lübeckis 8,1°C, Schwarzwaldis Freiburgis 10,7°C. Põhjaosas mõjutab ilmastikku meri, mis toob tavaliselt üsna jaheda suve ja maheda, suhteliselt sademeterikka talve. Ida ja lõuna pool on kliima kontinentaalsem: talv on külmem, kuid suvi see-eest soojem...
välisministriks) ametikohad. Eesmärk: muuta EL demokraatlikumaks ja tõhusamaks, et globaalsete probleemidega (nt kliimamuutused) tegelemisel suudetaks olla üksmeelel. Peamised muudatused: suuremad volitused Euroopa Parlamendile, hääletamismenetluste muutmine Euroopa Liidu Nõukogus, kodanikualgatus, Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja, uus välisasjade kõrge esindaja, uus ELi diplomaatiline teenistus. i. Trendid (1) Üha rohkem asju liikunud EL tasandile, seega tiheneb koostöö. (2) Algselt majanduskoostööst tekkis välja kriminaal jne koostöö. (3) Üha rohkem valdkondasid otsustatakse riigi tasandil (iga üksik riik ei saa öelda ei). (4) EL parlamendi rolli kasvamine;Lissaboni lepinguga
Ühiskonnaõpetuse mõisted absoluutne häälteenamus valimistel valimisvõidu saavutamiseks kogutud 50%+1 häälte üldarvust absoluutne vaesus olukord, kui inimesel ei jätku vahendeid hädavajalike kulutuste katmiseks aktiivne tööpoliitika tööpuuduse teket ennetav tööpoliitika Amnesty International rahvusvaheline survegrupp, mis toob avalikkuse ette inimeste poliitilistel põhjustel tagakiusamisi maailma eri piirkondades Amsterdami leping leping aastast 1997, milles sätestati ELi koostöö justiitsasjades ja siseasjades; tähtsustati ühendusesisest demokraatiat ja sotsiaalpoliitikat asotsiaal ühiskonna õigusi, huve ja tavasid mittearvestav inimene, heidik apoliitiline poliitikast hoiduv; väljastpoolt poliitikat seisev asüülitaotleja varjupaigataotleja, tavaliselt poliitilistel põhjustel mõnes välisriigis avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine riigiasutuste ja omavalitsuste poolt...
Demokraatia Oma pika arengu vältel on demokraatlik valitsemine oluliselt muutunud. Teisenenud on sotsiaalne keskkond, kus poliitikat tehakse, muutunud on ühiskonna kihistumus ja põhiväärtused. Demokraatia, kui rahva võim- demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Paraku jääb see tõlgendus liialt ebamääraseks. Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas, rahva enese huvides. Lincolni sõnad rõhutavad kolme olulist joont. Esiteks, rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. Otsene ehk vahetu demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõtt...
ühiskonnaellu; Pole välistatud diktatuuride kehtestamine demagoogide poolt, kes kasutavad rahva alateadvust ära. Osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Osalusdemokraatia puhul on kodanikul võimalus osaleda ka küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Siia kuuluvad kodanikufoorumid, ümarlauaudade ja võrgustike tegevus. Juurudun seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus. Elitaardemokraatiat iseloomustab huvide esindamine ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokraatia suund. Võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse huvidega. Vabad valimised. Valimiste funktsioonid: Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimised on korralised e toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga 4, president iga 4-6 aasta tagant
Ministrite Nõukogu koostöö. Euroopa Kohus · 27 kohtunikku. · Otsused liikmesriikidele kohustuslikud. · Töövaldkonnad: Majandus Konkurents Ühisturg Tööõigus Võrdõiguslikkus Euroopa Keskpank · Frankfurt, Saksamaa · Rahanduspoliitika Lissaboni leping viib Euroopa 21. sajandisse Leping muudab Euroopa Liidu Tõhusamaks Lihtsamad menetlused, täiskohaga president nõukogule jne. Demokraatlikumaks Euroopa Parlamendi ja riiklike parlamentide suurem roll, kodanikualgatus, ELi põhiõiguste harta jne. Läbipaistvamaks Selgitab, kes mida teeb; annab avalikkusele parema juurdepääsu dokumentidele ja kohtumistele jne. Maailma mastaabis ühtsemaks Kõrge välispoliitika esindaja jne. Turvalisemaks Uued võimalused kliimamuutuste ja terrorismi vastu võitlemiseks ning energiaga varustatuse tagamiseks jne. Kirjutati alla detsembris 2007 jõustub pärast ratifitseerimist kõigi 27 ELi riigi poolt 1. detsembril 2009. Euroopa kolm nägu
tõhusalt 25 liikmesriigiga. Peamised muudatused: komisjoni koosseisu muutmise meetodid ning hääletamissüsteemi ümbermääratlemine nõukogus. h. Lissabon 2009: Eesmärk: muuta EL demokraatlikumaks ja tõhusamaks, et globaalsete probleemidega (nt kliimamuutused) tegelemisel suudetaks olla üksmeelel. Peamised muudatused: suuremad volitused Euroopa Parlamendile, hääletamismenetluste muutmine Euroopa Liidu Nõukogus, kodanikualgatus, Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja, uus välisasjade kõrge esindaja, uus ELi diplomaatiline teenistus. i.Trendid (EP õigusloomes, liikumine majanduskoostööst poliitiliseks liiduks, üha suurem osa otsuseid KHE EL tasandil) j.Laienemised: · 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. · 1973
SA-d ja seltsingud (ka virtuaalseltsingud) (mitteformaalsed ühendused, viimased ei kuulu registreerimisele. esimesel jaanuaril 2006 on MTÜ 22721, SA 689 ma olen isegi kontoritäku kaasa võtnud - klammerdaja 39 Kodanikuorganisatsioonid: o Aitavad lahendada sotsiaalseid ja majandusprobleeme o Pakuvad teenuseid o Loovad töökohti o KÜ aluseks on kodanikualgatus o Tegutsemine KO-des on vabatahtlik o Kodanik osaleb KO töös, et teostada ennast o Et sisustada vaba aega o Et muuta ühiskonda elu elamisväärsemaks 40 Kolmas sektor ei tohi teenida kasumit 41 St kasumit ei või oma liikmetele välja jagada 42 Mittetulundussektor on suur tööandja Sbr-s, Sm-l, USA-s 43 Eestis on klmandas sektoris hõivatud 4-5%
ausalt VII 1 Tänapäeva Epiteet, Õ lk 34-35 Loovkirjutamine II osa, pt 32, lk Väärtused ja mässumeelne luule vabavärsiline luule, Tv lk 22 h 1-2 (luuletuse põhjal jutu 26, "Reportaaz" kõlblus, stroof, värss, tegemine, vabavärss kodanikualgatus reportaaz riimuma, luuletus ja ettevõtlikkus ekirjutamine pildi põhjal, reportaaz) VII/VIII 2 Ära pea suud! Vaatepunkt Õ lk 36-39 Arutlemine, õpilugemine, II osa, pt 52 lk Väärtused ja
võimalikult paljud need ühiskonna (või kõnealuse ühenduse) liikmed, keda see puudutab; ideaalis peaks taoline arutlus võimaldama kõigi seisukohtade esitamist ning selle tulemus ei tohiks olla mõjutatud nende esitaja võimupositsioonist või tema muudest ressurssidest. Osalusdemokraatia kanaleid on näiteks avaliku võimuga loodud koostöökogud ja teised partnerluse vormid, avalikud diskussioonid, demonstratsioonid, kodanikualgatus, survegrupid, muud kodanikuühendused ja sotsiaalsed liikumised, äärmuslikul juhul ka kodanikuallumatus. (Lagerspetz, 2004:56) Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu. Parlamentaarses riigis valib rahvas oma esindajad ainult parlamenti (näiteks Eestis, Suurbritannias, Rootsis). Presidentaalses riigis (näiteks Venemaal, USA-s) valib rahvas nii parlamendi kui ka presidendi
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks o...
5 % kõigist tööealistest elanikest. Korruptsioon ametnike äraostetavus, ametnik võtab vastu meelehead, pakkudes selle eest teenust. Märksõnadeks on salatsemine, ebalojaalsus ja isiklik kasu. Kuulsaim korruptsiooniskandaal Eestis on Hermann Simmi spiooniafäär. Kodaniku- e. tsiviilühiskond e. kolmas sektor Ühiskonnaelu valdkond, kus inimeste eesmärgiks pole valitseda ega teenida kasumit. Seda arendavaks ja kooshoidvaks jõuks on kodanikualgatus, mille eesmärgiks on ühiskonna paremaks muutmine. Ühishuvide teostamiseks moodustatakse organisatsioone, mis moodustavad kolmanda sektori e. mittetulundussektori. Kodanikualgatuse erinevad vormid: 1. Protestialgatus - suunatud avaliku võimu (riik. omavalitsus) tegevuse ja otsuste vastu. 2. Nõudev algatus tahe mõjutada avalikku võimu toimima soovitud moel 3. Toetav algatus koostöö avaliku võimuga oma soovide realiseerimiseks 4
ühendused, mille eesmärk pole kasumit teenida (lühend MTÜ, ingl k NGO) Siia kuuluvad näit usuorganisatsioonid, vaba aja ja spordiorganisatsioonid, kultuuri- ja käsitöö seltsid ning sotsiaalteenuseid pakkuvad ühendused, heategevusorganisatsioonid jne. Erakonnad asuvad 1. ja 3. sektori vahepeal! NB! Sotsiaalhoolekande vallas on kolmandal sektoril tähtis roll! Ta aitab riiki hoolekande funktsiooni täitmisel. Kodanikualgatus nähtus, kui inimesed ise tõstatavad probleeme ja aitavad neid lahendada. Algatus tuleb nö ,,altpoolt", mitte riigilt. Näited minevikust: Rahvarinne, kodanike komiteede liikumine, muinsuskaitseseltsi loomine laulva revolutsiooni ajal. Näited tänapäeval: allkirjade kogumised, piketid, seltside ja ühingute loomised jne. Maakond Maakond ei ole kohaliku omavalitsuse üksus, vaid haldusüksus. Maavalitsus on riigi
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Euroopa Liit Autor: Mirjam Talts Juhendaja: Endla Pesti OTMK 2014 Sisukord Sisukord..........................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................3 Ajalugu............................................................................................4 EL laienemine............................................................................................5 EL nõukogu................................................................................................6 Euroopa parlament ja komisjon.................................................................7 Euroopa Keskpank ja euro.........................................................................9 Euroopa ...
Unit 5); kunstiained (kõik õppetükid sisaldavad rütmisalme ja mitmetes töövihiku ülesannetes tuleb joonistada); tehnoloogia (Help- Unit 12), kehaline kasvatus ( Ball games- Unit 9). Lisaks integratsioonile teiste õppeainetega ja erinevate üldpädevuste arendamisele pööravad õppekomplekti autorid tähelepanu ka kõikidele õppekava läbivatele teemadele: elukestevõpe ja karjäär ( Unit 1, 18); keskkond ja jätkusuutlik areng (Unit 5, 17); kodanikualgatus ja ettevõtlikkus (Unit 11, 17); kultuuriline identiteet (Unit 16); teabekeskkond (Unit 1, 17); tehnoloogia ja innovatsioon (Unit 12 ); tervis ja ohutus (Unit 12, 13); väärtused ja kõlblus (Unit 3, 5). Õppematerjal on metoodiliselt ja ka sisuliselt hästi ning loogiliselt koostatud. Retsensendile on hea mulje jätnud autorite püüd tuua õpikusse teemasid, mis vastaksid õppijate huvidele ja vanusele. Kõik õppetükid algavad rütmisalmiga (chant), mis lisavad õpikusse mängulisust.
Tehnilised vahendid: laserprojektor, mikrofon, videokaamera, diktofon 2. Eemärgid, õppesisu ja -tegevus Arendatavad pädevused: väärtuspädevus, suhtluspädevus, sotsiaalne pädevus, õpipädevus, enesemääratluspädevus Lõiming: ajalugu, eesti keel, kirjandus, geograafia. 55 Läbivad teemad: kultuuriline identiteet, teabekeskkond, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Õppetegevuse valdkonnad: · suuline ja kirjalik suhtlus kaasõpilase eesmärgistatud kuulamine, kuuldu põhjal tegutsemine, kuuldule hinnangu andmine, arvamuse avaldamine ja põhjendamine, kaaslase tööle põhjendatud hinnangu andmine. · teksti vastuvõtt eesmärgistatud lugemine ja kuulamine, kokkuvõte konkreetsest materjalist, kuuldu konspekteerimine, trükistes orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine.
ettepanekute hääletamises, mis võivad hõlmata ka avalikke arutelusid ja otsusetegemise protsesse. Osalusdemokraatia püüab reformida esindussüsteemi, näiteks sagedam hääletuste läbiviimine või ametikohtade täitmine hääletuse teel, mis peaks kodanikke aktiivsemalt kaasa haarama kommuunidesse, sotsiaalsetesse liikumistesse ja huvigruppidesse. (Demokraatia liigid, 2004) Osalusdemokraatia on juurdunud kindlamini seal, kus on tugev omavalitsus (Skandinaavias) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus (USA-s) (Olenko, Toots, 2005, lk 62) 1.4. Elitaardemokraatia „Elitaardemokraatia mudel on esindusdemokraatia üks suundi, kus mandaati käsitletakse kui rahvalt saadud volitust valitseda.“ (Toots, 2005) Elitaardemokraatia tähendab seda, et esindava 4 valituse korral otsustab tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste rühm ehk eliit (Ühiskonnaõpetuse …, 2016).
1. Valikkursus ,,Rahvusvaheline õigus " 2. Õppe-ja kasvatuseesmärgid 1. Anda alusteadmised õiguse põhilistest valdkondadest euroopaliku õiguskultuuri kontekstis, selgitada õigusriikluse olemust ja ülesehitust ning elemente, 2. Õpetada tundma ja rakendama õiguse üldpõhimõtteid, 3. Selgitada õigusnormi seoseid demokraatlike põhiväärtuste ja inimõigustega, õpetada eetika olulisust otsuste tegemisel ning lihtsamaid praktilisi teadmisi eelseisvaks eluks, 4. Arendada loogilist argumentatsioonivõimet, tõlgendamise ning analüüsi oskusi, 5. Anda teadmised, oskused ja hoiakud, mis kuuluvad õigusteaduse alaste põhiteadmiste hulka ja mille omandamine on eelduseks edasi õppimiseks kõrgkoolis; 6. Anda eeldused asuda omandama juriidilist kõrgharidust, 3. Õppeaine ajaline maht 1valikkursus 35 tundi 12. klassis 4. Õppeaine kirjeldus Kursus on oma struktuurilt üles ehitatud riigisisest ja rahvusvahe...
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul rii...
teostavate esindajate valimine. Rahvas on oma õigused delegeerinud saadikutele, rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega valimistel. Eestis Riigikogu valimised iga nelja aasta tagant. Osalusdemokraatia kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. On tugevamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus a ühistegevus (USA). Eestis erinevate kodanikufoorumite ja võrgustike tegevus, nt. Osalusveeb, kodanikuportaal TOM (Täna Otsustan Mina). 15. Valimiste põhimõtted Üldised valida võivad kõik täiskasvanud hääleõiguslikud kodanikud Vabad iga legaalselt tegutsev kodanik, erakond või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi; ühele saadikukohale kandideerib mitu erinevate vaadetega kandidaati;
See näitab, kui hästi inimesed tulevad toime igapäevaelu erinevates, ühiskonna olulisi väärtusi ja eesmärke kajastavates valdkondades. Elukvaliteedi mõjurid: materiaalsed elamistingimused (sissetulek, tarbimine, rikkus); tervis; haridus isiklikud tegevused (töö jm põhitegevused); poliitiline osalemine; sotsiaalsed suhted ja võrgustikud; keskkond; turvalisus. Eesti elukvaliteedi paradoksid 1) Eestil ja eesti inimestel on vastakas suhtumine jõukusse ja heaoluriiki. 2) Eesti kodanikualgatus ja -aktiivsus on suhteliselt kõrge, kuid apoliitiline. 3) Tulevikuoptimismi kasutamine arengumootorina võib sattuda ohtu inimeste madala enesehinnangu tõttu 6. Tervise, heaolu ja elukvaliteedi indikaatorid/mõõdikud. Objektiivse heaolu mõõdikud 1) Füüsiline heaolu – kehaline tervis, toimetulek, suremusstatistika 2) Materiaalne heaolu – tulu, sissetulek 3) Areng ja aktiivsus – haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜ...
Valitsuse tõhusus sõltub valitsusparteide omavahelisest läbisaamisest ka minister on poliitiline figuur, kes peab kaitsma oma erakonna seisukohti. Eesti Vabariigi esimesel perioodil tegutses mitmeid poliitilisi erakondi, kuid aeg parteipoliitiliste traditsioonide kujunemiseks jäi liiga napiks. 1934. aasta riigipöörde järel erakonnad keelustati ning algas ,,vaikiv ajastu". Kodanike poliitiline aktiivsus ja valitsuse avalik kritiseerimine polnud soositud. Kodanikualgatus suunati mittepoliitilisse tegevusse, nagu see oli olnud 19. sajandi teisel poolel rahvusliku ärkamise ajal. (Toots 2009) 11 Hoopis teistsugune poliitilise kultuuri keskkond kujunes nõukogude reziimi ajal. Kuulumine monopoolsesse võimuparteisse oli paljudel ametikohtadel kohustuslik, poliitilist üliaktiivsust nõuti ka ühiskonna lihtliikmeilt. Osalemine poliitilistel
1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda: 1.1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond: · Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. · Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. · Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. · Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. · Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: · Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. · Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, aj...
INDIVIID ÜHISKONNAS Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materiaalseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, st rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused - kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, k...
õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid; 2) keskkond ja jätkusuutlik areng taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele; 3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele; 6) tehnoloogia ja innovatsioon taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU...
Kodanikuühiskond ei võistle demokraatiaga ega eita seda, vaid on riigi ja indiviidi vahelüli ning domineerima kippuva riigi tasakaalustaja. Eliit näeb kodanikualgatuses tihti konkurenti ja takistust omavolitsevatele poliitikutele. Kodanikuühiskond samastatakse teadlikult vaid nn kolmanda sektoriga, st teenuste müümisega, mitte aga kodanike võitlusega oma inimõiguste ja poliitiliste õiguste eest jne. Kodanikuühiskond ja kodanikualgatus on valitsejatele tihti pinnuks silmaks. Mentaliteet – me ju teame, mida ühiskond vajab ja teeme kõik endast oleneva, et seda saavutada – on prevaleeriv. Kõige raskem oli olukord muidugi nõukogude ajal. Tollane režiim nägi kodanikuühiskonda lihtsalt kuritegelikuna, mis tuli välja juurida. Kuna riiki juhtis kommunistlik partei, mis teadis kõike, oli kodanikuühiskond lihtsalt vastuvõetamatu. Kodanikuühiskonna tekkimisel postsotsialistlikes riikides on ka mitmeid probleeme
Otsustusprotsessid pole piisavalt läbipaistvad. Millised samme on võetud? Lissaboni lepingu muudatused: • Euroopa Liidu avaliku võimu teostamisele seatakse piirid põhiõiguste harta muutmisega õiguslikult siduvaks nii Euroopa Liidule kui ka liikmesriikidele, samuti tekib Euroopa Liidul kohustus ühineda Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. • Euroopa Liidu lepingule lisatakse uued artiklid demokraatlike põhimõtete kohta (art-d 8, 8a ja 8b, sh kodanikualgatus, mis võimaldab vähemalt miljonil mitmest liikmesriigist pärineval Euroopa Liidu kodanikul teha komisjonile õigusakti kehtestamise ettepanek). • Euroopa Liidu lepingus sätestatakse liikmesriikide parlamentide roll (art 8c), sh riikide parlamentide õigus saada kõigilt Euroopa Liidu institutsioonidelt Euroopa Liidu õigusaktide eelnõusid ning hinnata nende kooskõla subsidiaarsuse põhimõttega. • Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku muutvate sätete eesmärk on suurendada
.. 2014). Geenitehnoloogiakomisjoni ülesandeks on nõustada valitsusasutusi geenitehnoloogia küsimustes. Uuendtoidukomisjoni ülesandeks on Veterinaar- ja Toiduametile esitatud uuendtoidu käitlemise loa taotluse ja sellele lisatud andmete ning dokumentide alusel anda seisukoht uuendtoidu nõuetekohasuse, märgistamiseks tehtud ettepanekute ning käitlemise loa väljastamise või väljastamisest keeldumise kohta. (Wikipedia: Geenmuundatud... 2014) Eestis on loodud ka kodanikualgatus "GMO-vaba Eesti". See sündis 10. märtsil 2005 aastal. Algatuse mõtteks on pakkuda eestikeelset infot GMO-dega seotud probleemide kohta (GMO-vaba... ). 3.1 GMO-de märgistamist reguleerivad seadused Geenmuundatud toit ja sööt peab olema vastavalt seadusele märgistatud. Märgistamist reguleerib Euroopa Komisjoni määrus 1830/2003, mille järgi peab pakendil esitama märkme, et toit on toodetud geneetiliselt muundatud organismist või sisaldab seda. Märgistuse põhjal on ostjal
Suhtluspädevus Matemaatikapädevus Ettevõtlikkuspädevus Õppekava kohustuslikud läbivad teemad (vana) Keskkond ja säästev areng Tööalane ja karjäär ja selle kujundamine Infotehnoloogia ja meediaõpetus Turvalisus Õppekava kohuslikud läbivad teemad (uus) Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Keskkond ja jätkusuutlik areng Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus Kultuuriline identiteet Teabekeskkond Tehnoloogia ja innovatsioon Tervis ja ohutus Väärtused ja kõlblus nt. Emakeele jaoks on õpetajale antud 19 tundi nädalas, kuidas ta need jaotab?: I aste 8 II aste 6 III aste 5 Hindamise põhieesmärgid on (vana): Motiveerida õpilasi sihikindlalt õppima Suunata õpilase enesehinnangu kujunemist
referendumil vastu poliitilisi otsuseid. Eestis kasutavad omavalitsused, kus rahvast on kergem kaasata. Nt 1992 põhiseaduse heakskiitmine ja 2003 EL-ga liitumine Esindus- e kaudne demokraatia, mille puhul rahvas valib võimu teostavad esindajad. Nt Eestis Riigikogu valimised iga 4 aasta tagant. Osalusdemokraatia, mille puhul kodanikkond on pidevalt ja mitmekülgselt kaasatud poliitikasse. Tugevamini on juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus e ühistegevus (USA) Nt Eestis kodanikufoorumite ja võrgustike tegevus (osalusveeb, kodanikuportaal TOM -Täna Otsustan Mina). Elitaardemokraatia, mille puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte. DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe Kellele kuulub kõrgeim võim rahvale diktaatorile riigis?
referendumil vastu poliitilisi otsuseid. Eestis kasutavad omavalitsused, kus rahvast on kergem kaasata. Nt 1992 põhiseaduse heakskiitmine ja 2003 EL-ga liitumine Esindus- e kaudne demokraatia, mille puhul rahvas valib võimu teostavad esindajad. Nt Eestis Riigikogu valimised iga 4 aasta tagant. Osalusdemokraatia, mille puhul kodanikkond on pidevalt ja mitmekülgselt kaasatud poliitikasse. Tugevamini on juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus e ühistegevus (USA) Nt Eestis kodanikufoorumite ja võrgustike tegevus (osalusveeb, kodanikuportaal TOM -Täna Otsustan Mina). Elitaardemokraatia, mille puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte. DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe Kellele kuulub kõrgeim võim rahvale diktaatorile riigis?
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...
kodanikele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel, sh. õigusloomes. · Eestkoste (ka huvikaitse). Ühenduse liikmete ja teiste selle sihtrühma kuuluvate inimeste huvide ja väärtuste kaitsmine suhetes avaliku võimu, ärisektori ning avaliku arvamusega. Ingliskeelse termini advocacy vaste. · Kodanikualgatus - 1) Üksikisiku või kodanikuühenduse tegevus poliitiliste otsuste mõjutamiseks (nt. avaliku võimu kaasamiseks mõne probleemi lahendamisse). Tavalised k.-e vahendid on kontakti võtmine poliitikute ja ametnikega, avalikud pöördumised, demonstratsioonid, streigid, survegruppide ja liikumiste moodustamine. Mõnes riigis, nt. Lätis, on kehtestatud seadusandlik mehhanism, mis
kodanikeühiskonnast riigisektorisse, kui nad osutuvad valituks Kodanikeühiskond - riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, milles inimesed teevad koostööd, edendamaks oma huve ja väärtusi, end ka ühiskonnakorraldus, milles inimeste põhiõigused ja -vabadused on kaitstud, nad julgevad ning oskavad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda ning saavad mõjutada avaliku võimu otsuseid Võib mõista 3 mõõtme kaudu: assotsiasiooniline väli, kus avaldub kodanikualgatus, ennekõike ühingute vormis. Samas on see ka avalikussfäär, kus avatud demokraatlikus arutelus luuakse ühistähendusi ja otsitakse teed parimate lahendusteni, et saavutada hea, tsiviliseeritud ühiskonnakorraldus Poliitilised, sotsiaalmajanduslikud kui ka hariduslikud rollid Nende elujõudu mõjutavad Ühiskonna jõukusaste Õiguskorra kindlus Domineeriv ideoloogia Kodanikeühiskonna tüübid - ühingud ja seltsingud,
Kodaniku- e tsiviilük peamine tunnus on inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks. Et niisusgused ühendused püüavad ühiskonda mitmeti mõjutada, nim neid ka huvi- või tugirühmadeks (ameti- ja kutseühingud, põllumeeste liidud, pensionäride, invaliidide, üliõpilaste, naiste jne ühendused) Tsiviilük on vajalik ja kasulik, sest: Väljundi leiavad erinevad huvid ja sotsiaalsed rühmad. Samas võimaldab arenenud kodanikualgatus neid huve ka realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasandada, luua koalitsioone. See hoiab ära võimu monopoliseerumise ja stabiliseerib ühiskonda. Kodanikuük piirab riigivõimu, st kaitseb majandust, kultuuri ja eraelu riigi liigse sekkumise eest Tänau kodanikuorg-de tegevusele saab poliitikat mõjutada teistegi vahenditega peale valimiste, siin avanevad poliitilised võimalused ka traditsiooniliselt tõrjutud vähemustele.
Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus ongi inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks. Et niisugused ühendused püüavad ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetatakse neid ka huvi- või tugirühmadeks (ameti- ja kutseühingud, põllumeeste liidud, pensionäride, invaliidide, üliõpilaste, naiste jne ühendused). Kodaniku e. tsiviilühiskond on vajalik ja kasulik, sest: ·kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid. Samas võimaldab arenenud kodanikualgatus neid huve ka realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasandada, luua koalitsioone. See hoiab ära võimu monopoliseerimise ning stabiliseerib ühiskonda; ·kodanikuühiskond piirab riigivõimu, s.t kaitseb majandust, kultuuri ja eraelu riigi liigse sekkumise eest; tänu kodanikuorganisatsioonide tegevusele saab poliitikat mõjutada teistegi vahenditega peale valimiste, siin avanevad poliitilised võimalused ka traditsiooniliselt tõrjutud vähemustele;
Seejuures ei seata toetuse tingimuseks poliitilist ustavust valitsusparteile, vaid ainult kodanikuühenduse asjatundlikkust oma tegevusvaldkonnas. Partnerlus avaliku ja kolmanda sektori vahel omab erinevates maades erinevaid vorme, ent põhimõtted, millest riigi ja kodanikuühenduste suhted peaksid lähtuma, on sarnased. · Kodanikuühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. Arenenud kodanikualgatus võimaldab neid huve ka realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasakaalustada, luua koalitsioone. See väldib võimu monopoliseerimist ning stabiliseerib ühiskonda. · Kodanikuühiskond täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida. Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitikat osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. See annab rohkem võimalusi niisugustele
Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus ongi inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks. Et niisugused ühendused püüavad ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetatakse neid ka huvi- või tugirühmadeks (ameti- ja kutseühingud, põllumeeste liidud, pensionäride, invaliidide, üliõpilaste, naiste jne ühendused). Tsiviilühiskond on vajalik ja kasulik, sest: ·kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid. Samas võimaldab arenenud kodanikualgatus neid huve ka realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasandada, luua koalitsioone. See hoiab ära võimu monopoliseerimise ning stabiliseerib ühiskonda; ·kodanikuühiskond piirab riigivõimu, s.t kaitseb majandust, kultuuri ja eraelu riigi liigse sekkumise eest; ·tänu kodanikuorganisatsioonide tegevusele saab poliitikat mõjutada teistegi vahenditega peale valimiste, siin avanevad poliitilised võimalused ka traditsiooniliselt tõrjutud vähemustele;
Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus ongi inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks. Et niisugused ühendused püüavad ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetatakse neid ka huvi- või tugirühmadeks (ameti- ja kutseühingud, põllumeeste liidud, pensionäride, invaliidide, üliõpilaste, naiste jne ühendused). Tsiviilühiskond on vajalik ja kasulik, sest: ·kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid. Samas võimaldab arenenud kodanikualgatus neid huve ka realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasandada, luua koalitsioone. See hoiab ära võimu monopoliseerimise ning stabiliseerib ühiskonda; ·kodanikuühiskond piirab riigivõimu, s.t kaitseb majandust, kultuuri ja eraelu riigi liigse sekkumise eest; ·tänu kodanikuorganisatsioonide tegevusele saab poliitikat mõjutada teistegi vahenditega peale valimiste, siin avanevad poliitilised võimalused ka traditsiooniliselt tõrjutud vähemustele;
raakida ainult seal, kus on tegu piiratud valitsemisega (riigivõimuga, mis ei sekku inimeste eraellu ega omaalgatusse). Eestis hakkasid kodanikuühiskonna struktuurid ja suhted kujunema 19. sajandi viimasel veerandil. Kulminatsiooni saavutas kodanikuühiskonna ülesehitamine parast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal. Tsiviilühiskond on vajalik ja kasulik, sest: o kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid. Samas võimaldab arenenud kodanikualgatus neid huve ka realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasandada, luua koalitsioone. See hoiab ara võimu monopoliseerimise ning stabiliseerib ühiskonda; 11 o kodanikuühiskond piirab riigivõimu, s.t kaitseb majandust, kultuuri ja eraelu riigi liigse sekkumise eest tänu kodanikuorganisatsioonide tegevusele saab poliitikat mõjutada teistegi
Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. • Kultuur on i...
teostamise viis on referendum e. rahvahääletus. 2) Esindus e. vahendatud demokraatia- tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas on oma õigused delegeerinud saadikule. Põhikppsimus: kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ja valitute vahel. 3) Osalusdemokraatia- kodanikul on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Kindlamini juurdunud seal, kus on tugev omavalitsus (Skandinaavias) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus (USA-s). 4) Elitaardemokraatia- püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. Võimule saab vähemus. Demokraatia võimalused: Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades inimestel olla informeeritud ja osaleda poliitikas. Demokraatia ohud: Kõik inimesed pole võrdselt haritud, seega võib üldine valimisõigus tuua võimule harimatu massi. 3. Valgustajad 17.- 18
Kui otsese demokraatia puhul seisneb rahva roll ainult poolt- või vastuhääletamises, siis osalusdemokraatia puhul on kodanikel võimalus osaleda ka küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Osalusdemokraatia ei tähenda ainult ühekordseid massiaktsioone või kampaaniaid. Siia kuulub ka mitmesuguste kodanikefoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus. Osalusdemokraatia on kindlamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev kohalik omavalitsus (Skandinaavias) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus (USA-s). Internet lisab võimalusi osalusdemokraatia arendamiseks ka laiemalt kui ainult ühe kooskonna või omavalitsuse tasandil. Moodsad tehnoloogilised lahendused võimaldavad kodanikel ametiasutuste ja poliitikutega vahetult suhelda. Samas näib, et internetile pandi liiga suuri lootusi, sest rahva poliitiline aktiivsus pole e-demokraatia tõttu märgatavalt tõusnud. Elitaardemokraatia keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
