Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ühiskond ja selle areng (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus? Mis asjaoludel ?
 
Säutsu twitteris
17
1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda:
1.1. Agraar - ehk põllumajandusühiskond:
  • Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine.
  • Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast.
  • Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks.
  • Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast.
  • Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere .

1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned:
  • Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil.
  • Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine ).
  • Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle.
  • Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades:
  • Vähenes põllumajanduses hõivatute osakaal.
  • Kasvas tööstustööliste osatähtsus.
  • Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist ja teenindussektoris töötavate inimeste (ametnikud, arstid, poodnikud jne) osatähtsust.
  • tehnoloogilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tõttu maata ning tööta jäänud talupojad rändasid välja linnadesse.
  • 19.-20.saj vahetuseks kujunes linnastumise (e urbaniseerumise) tulemusena välja moderne linnatsivilisatsioon.
  • Muutus traditsiooniline leibkonnamudel: agraarühiskonnale iseloomuliku suurpere asemel muutus tööstusühiskonnas peamiseks väikepere – vanemad koos oma alaealiste lastega.

1.3. Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned:
  • Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20.sajandil.
  • Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenisndussektori e tertsiaarsektori osatähtsus.
  • Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses.
  • Kasvas vajadus haritud tööjõu järele.
  • Kujunes laiaulatuslik kõrge kvalifikatsiooniga ja suhteliselt kõrge sissetulekuga keskklass.
  • Elatustaseme üldine tõus.
  • Masstootmine ja massikultuuri kujunemine.
  • Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet ).

1.4. Info- ja teadmusühiskond:
  • Arenenud postindustriaalses ühiskonnas hakkas üha suuremat tähtsust omandama suutlikus hankida ja töödelda informatsiooni.
  • Info kogumine, töötlemine ja kasutamine muutus peamiseks edu aluseks majanduses ja teistes valdkondades.
  • Infoühiskonnas maailma majandus globaliseerus ehk tänu kogutud informatsioonile otsitakse kapitalile piirideüleselt paremaid investeerimisvõimalusi: soodsat investeerimiskliimat, häid kommunikatsioonivõimalusi, odavat energiat ja oskustööjõudu jne.
  • Majanduse globaliseerumine kasvatas võõrtööliste hulka (tänapäeval sajad miljonid), kes leiavad tööd võõrsilt ning kes toetavad koduseid rahaliselt (2006.a saatsid migrandid kodumaale üle 300 miljardi USA dollari).
  • Aja jooksul saadi aru, et oluline pole mitte ainult kogutud informatsiooni hulk, vaid ka see, et poliitilised ja majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsile.
  • Ühiskonda, kus informatsiooni kasutatakse majanduse ja poliitilika arendamiseks pidevalt ja oskuslikult, nimetatakse teadmusühiskonnaks.

2. Heaoluühiskond:
2.1. Heaoluühiskonna kujunemine:
  • Agraarühiskonnas oli:
  • riigi ülesandeks sisekorra ja turvalisuse tagamine, välisvaenlase tagasitõrjumine.
  • kiriku, perekonna, küla- ja vallakogukonna ülesandeks oli tegeleda hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekandega.
  • Industriaalühiskonna kujunemine muutis inimeste senist elulaadi:
  • tööstuse arengu ja linnastumise tulemusena elas üha enam inimesi linnades ja teenisid elatist vabrikutes .
  • mehed ja sageli ka naised ning noorukid töötasid vabrikutes palgatöölistena.
  • lapsed ja vanurid vajasid aina enam ühiskonna abi.
  • 18.-19.saj kodanlikud revolutsioonid kehtestasid esimesed demokraatlikud valitsemissüsteemid.

  • Uus sotsiaal-majanduslik ja poliitiline olukord tingis uue ühiskonnatüübi – heaoluühiskonna väljakujunemise.

Heaoluühiskonna kujunemise algus
Riik
1880.aastad
Saksamaa
20.saj esimene veerand
Rootsi, Taani
1930.aastad
USA (F.D. Roosevelt `i Uus kurss )
2.2. Heaoluühiskonna olemus ja ülesanded:
  • Heaoluriik täidab lisaks tavapärastele riigi funktsioonidele ( seadusloome , õiguskord, riigikaitse ) ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust:
  • Püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi.
  • Sekkub rohkem riigi majandusse ja jaotab maksupoliitika abil ümber tulusid (rikkamatelt vaesematele, väliskaubanduselt tervishoidu jne).
  • Pakub teenuseid (näiteks haridus , tervishoid jne), millest turg pole huvitatud.
  • Pehmendab turukonkurentsi.
  • Vähendab elukaarest (inimeste noorusest / vanadusest ) tulenevaid riske.
  • Majandusliku tõhususe kõrval pööratakse tähelepanu sotsiaalsele õiglusele:

  • liberaalid ( parempoolsed ) leiavad, et sotsiaaltoetuste suurendamine peab olema sõltuvuses majanduskasvu suurusest / kogutud varudest.
  • sotsiaaldemokraadid (vasakpoolsed) leiavad, et majandust ei tohi arendada inimarengu arvelt.
    • Heaoluühiskonnaga on tegu juhul, kui kuni pool avalikest kuludest läheb riigi sotsiaalsfääri vajaduste rahuldamiseks.
    • 1960.-1970.aastateks saavutati enamikus arenenud tööstusriikides olukord, kus sotsiaalkuludeks kasutati kolmandik või enam riigieelarvest ning valdaval enamikul elanikest oli pensioni- ja tervisekindlustus.
    • 1970.aastatel naftahindade järsust kasvust tingitud majanduskriisi tõttu muutus heaoluprogrammide jätkuv
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ühiskond ja selle areng #1 Ühiskond ja selle areng #2 Ühiskond ja selle areng #3 Ühiskond ja selle areng #4 Ühiskond ja selle areng #5 Ühiskond ja selle areng #6 Ühiskond ja selle areng #7 Ühiskond ja selle areng #8 Ühiskond ja selle areng #9 Ühiskond ja selle areng #10 Ühiskond ja selle areng #11 Ühiskond ja selle areng #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mariatti96 Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    62
    docx
    Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
    12
    doc
    Ühiskonna arvestus
    44
    doc
    Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
    54
    doc
    Kodanikuõpetuse kursus
    18
    docx
    Ühiskonnaõpetuse konspekt
    56
    doc
    ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
    10
    docx
    Ühiskond ja selle ülesehitus
    14
    doc
    Ühiskonnaõpetuse eksam I osa



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun