selgroog S-kujuliseks. Sirgeinimene oli 140-160cm pikk ja näo sarnasus ahviga hakkas kaduma. Ta oli esimene inimlane, kes rändas Aafrikast välja Euroopasse ja Aasiasse. Sirgeinimene hakkas kasutama tuld, mida ta ise veel teha ei osanud, kuid kasutas looduslikult saades. Sirgeinimene (Homo erectus) Sirgeinimese tööriistad olid rohkem arenenud ja võimekamad. Hakkasid tekkima algelised kirved ja odad. Kasutusele võeti ka Euraasia külmema ilmastiku pärast mõningad riided. Neandertaallane (Homo neanderthalensis) Euraasiasse rännanud sirgeinimesest kujunes ligikaudu 250 000 aastat tagasi välja neandertaallane, kes elas ja tegutses seal umbes 100 000 aastat. Neandertaallane oli umbes 160 cm pikk, massiivse musklis kehaga, lühikese kaela ja laia näoga. Nende kehad olid ehitatud
Kesk-Euroopas Reineckeni kronoloogiat. Samas nende tüpoloogiate olulisus väheneb, sest metallide dateermisega ei saa määrata asulate vanust jms. Varapronksiaeg (2200- 1500 eKr) -Unêtice -kääpad, maa-alused laibamatuse -tasakirved, rantkirved Keskmine pronksiaeg (1500- 1350 eKr) -kääpad -pikendatud pistodad-> mõõgad,rapiirid, puked, palstavid (teadu kirved) Hilispronksiaeg (1350- 750 eKr) -urniväljad- põletusmatused -suured odaotsad,putke kirved, spiraalsõrmjsed, -ehtenõelad, turviseosad, pronksist nõud -kindlustatud asulad Naxoselt on leitud savist nõud, mis on Apenniini poolsaare (Türgi) pronksnõude koopia. Lerna kasvas suureks linnaks. Leidude seas on palju pitsateid, millega käsitöölised märgkstasid oma toodangut. Byblose laevad- sügava kiiluga laevad. Võtsid rohkem kaupa peale ja said kauem merel olla. Kreeta Minoiline periood Vanemate paleede aeg 2000/1950-1700/1600 eKr (Knossos )-> hetearhiline kultuur
Kammkeraamika kultuur Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaal. ASULAKOHAD Asulad jõgede ja järvede ääres. Elamud ridastikku, ukseava veekogu poole. Ritvadest püstitatud koonusekujulised püstkojad. Neoliitikumis püstitati ühtlasi suhteliselt suuri neljakandilisi, postidele tuginevaid hooneid. JAHI- JA TÖÖRIISTAD Varasemaga võrreldes tublisti arenenud. Tulekivist nooleotsad töödaldud ühtlaselt üle pinna, mitte ainult servast. Moondekivimist hoolikalt lihvitud mitut tüüpi kirved ja talvad. MATMISKOMBED Tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile. Elamu põranda alla. Lahkunule kaasa noake, kõõvits ja ehteid. KUNSTITASE Luust, merevaigust vooliti loomade, lidude, madude, inimeste kujukesi, osa kasutati ehetena. Maagiline omadus, hoidis-kaitses kandjat. ELATUSALAD Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud väga hästi tundma kalapüügisaladusi, loomade käitumist, mitmesuguseid taimi ja nende omadusi.
Maaharimine. Asustuse Jätkusid G 1050-1200 ehitised, rõivad, (kolmeväljasüsteem) tihenemine u. põletusmatused liiklusvahendid 2.Loomakasvatus 150 000 tarandkalmetess Muinasaja lõpp valmistati oma 3.Küttimine elanikku. e, aga alates jõududega. Noad, 4.Kalapüük Elamuks 11.-12.saj. kirved, vikatid-sepad 5.Metsamesindus suitsutuba: hakkas levima valmistasid. Kujunesid väike, palkidest kristlik rauatootmiskeskused. 1-2 viljelusmajandus hoone, kerisahi. laibamatmise Pronksehted. 3-5 hankiv majandus Hajakülad komme (lk 41) Hõbeehted. Lõuna-Eestis.
vihastas ning tormas talle kallale. Tüli käigus tõmbas Kalevipoeg mõõga tupest ja lõi sepa pojal pea maha. Sepp saatis vihaga mehed Kalevipojale kallale, kuid taipas, et tema vastu ei saa. Ta sõnus Kalevipoja mõõga ära. Kalevipoeg läks tuikudes tagasiteele. Ta oli väsinud ning heitis künkale magama. Merest tõusis tamm, mis kerkis nii kõrgeks, et varjas kogu taeva ja mattis maa pimedusse. Saare taat läks mehi appi kutsuma, kuid nende kirved ja taprid ei hakanud tamme tüve külge. Taat läks kurvalt koju. Kodus jutustas eit talle, et kui ta loogu võtmas käis, leidis ta kotka. Ta oli võtnud kotka kaasa ja pannud kambrisse. Kotka tiiva all oli paelaga kinni seotud Kalevi pöidla pikkune mees, kellel oli kirves kaenlas. Mehike palus taati, et ta lahti päästetaks ja lubas vastutasuks tamme maha raiuda. Taati ajas mehikese jutt muhelema, kuid kui mehike õuele läks, hakkas ta kasvama ja sirgus peaaegu tamme kõrguseks
Michelsbergi kultuur sai alguse Rösseni kultuuri hilisest järgust. Hooned nelinurksed, nii maasse süvendatud kui maapealsed. Asulad vahel ümbritsetud kraavi ja muldvalliga. Keskmises külas u 25 maja. Väga oluline oli jaht. Tähtis koht oli tulekivil. U 4300 eKr hakati tegelema tulekivi süvakaevandamisega, ning tulekivi tootmine võttis industriaalsed mõõtmed. Põikteralised nooleotsad, värtnakedrad, ehted, orgaanika. Tulekivist kirved. Need olid ekspordiartikliks, siinseid kirveid on leitud näiteks Lõuna-Saksamaa järveasulatest. Keraamikas domineerisid peekrisarnased savinõud, mis erinevalt Rösseni omadest on täielikult kaunistamata. Nõud tihti sangadega. Matuseid suhteliselt vähe. Maa-alused laibamatused, jalad põlvist kõverdatud. Maeti nii üksikult kui ka mitmekesi. Erilist lugupidamist selles kultuuris surnute vastu ei näidatud.
Kuigi tema kodumaad valitsesid võõrast keelt ja võõrst meelt uhked härrad, kes maamatsi sugugi hariduse ja rahaga premeerida ei tahtnud, võib siiski leida tähtsaid ja lugupeetuid Eesti soost kaupmehi ja õpetlasi, kes 15.-16. sajandi Revalis ihu ja hingega tööd tegid. Lõpuks sai eestlane ka oma tahtmise. Sai ta nüüd oma keeles hariduse ning Rootsi kuningas oli suisa nii lahke, et andis eestlasele priiuse pärisorjusest. Kaua see aga ei kestnud. Pidid maamehed jälle hangud ja kirved kätte haarama, et ennast suure ja võimsa ida-naabri eest kaitsta. Põhjasõda ja ikaldus kahandasid eestlaste arvu 100 000-ni. Kuid kas ta andis alla? Kas ta kadus mineviku? Ei, ei vandunud ta alla ei sakslastele, mis need slaavlased siis ära kannatada ole. Eestlane oli sihikindel, ta uskus endasse, ta uskus, et kunagi koidab päev mil ta saab vabaks. Kunagi elab ta omas kodus, omal isamaal. Aastate möödudes ja maailma muutudes muutus ka eestlane. Ta sai hariduse, ta oskas
ja jaanuari, osalt ka veebruari, mil puu oli "surnud" ja seetõttu kuivema puiduga. Koju veeti tarbepuu harilikult kohe peale langetamist. Seal jäeti nad koore alla kuivama, et vältida pakatamist. Kevadel kooriti ja lõhuti puud ära. Suveks jäid nad välja, sügisel paigutati varju alla, väiksemad tükid enamasti aida või toa peale. Enne töötlemisele asumist anti puule tavaliselt veel mõni nädal toasooja ahju peal või õrtel lae all. Tähtsamad tööriistad puutöö valmistamisel olid kirved, erinevad noad, puurid, saed, höövlid ja höövlipingid ning peitlid. Üks olulisemaid 20.sajandi puutöid oli katusepilbaste e. -laastude kiskumine. Katusepilpad kisti peamiselt männist, vähemal määral ka haavast ja kuusest. Tavalisemad abivahendid pilpakiskumiseks olid pilpa-liimeister ja pilpapink. Pilpa-liimeister oli tugev lühikese ja laia teraga ning täisnurgi käepidemetega liimeister, mille terale käis peale kruvide varal lähemale või kaugemale nigutatav raudklapp
· Villa ketramine pidi lõppenud olema küünlapäevaks. · Noorel kuul ketrati linu ja vanal kuul villla. · Tarbekuu langetus oli talveperioodil. · Sooline tööjaotus:meestetööd ja naistetööd. MEESTETÖÖD · Koduses käsitööd tähtsal kohal puutöö, mida viljeleti juba kunda kultuuri ajal. · Eesti rahvuskultuuri on nimetatud ka puukultuuri. · Töövahenditek lihtsalt kasutatavad erinevad kirved (lõuaga kirves, labaga kirves, ristkirves), noad (kiilnuga, sirgeseljaline nuga, lusikanuga), naaskel, peitel, puurid (vibupuur, oherpihv), saeg, höövlid, mõõteriistad (vinkel, sirkel tuli 19. saj). TARBEPUU omadusi tunti väga hästi ja teati nende töötlemise võimalusi. · Enim kasutati okaspuud (mänd ehituspalk, lauad; kuusk lauanõud, muusikariistad; kadakas pidulikud jooginõud).
Mälari Nooremal pronksiajal oli kasutuses juba vähem kiviriistu, kuid jätkuvalt valmistati suur osa tööriistadest ja muust vajaminevast luust, sarvest või puust. Ilmuvad nö "päris" relvad: odad, nooleotsad, mõõgad. Ilmselt olid ka pronkskirved kasutusel eeskätt relvana. Hiljaaegu leiti Rakvere muuseumist Vajangust pärit pronksmõõk, mis oli ajaloolisel ajal olnud kasutusel pulmamõõgana. Ese osutus tegelikult aga pronksiaegseks. tüüpi kirved. 3.5.EHTED On leitud rohkesti luunõelu, eriti nn labidakujulise peaga nõelu. Teada on ka Euroopa ja eriti Skandinaaviaga ühistesse esemetüüpidesse kuuluvaid nõelu (ja muidki esemeid). Heaks näiteks on kettakujulise peaga Härnevi tüüpi nõel, mis algselt oli Eesti materjalis esindatud vaid valamisvormi katkenditega. Hiljem on leitud ka kaks Härnevi tüüpi valmisnõela. Lisaks neile ongi Eestist teada veel vaid üks pronksiaegne pronksnõel.
mille kohaselt on tegu algse eesti keele kõige vanema sõnavarakihistusega ning Kunda kultuuri kandjad olidki eestlaste kauged esivanemad[5.]. Tööriistadest on leitud palju tahumatuid luust ja sarvedest tehtud esemeid (oda- ja nooleotsi, kirveid ja naaskleid ahinguotsi), veel on leitud kvartsist ja tulekivist väikeesemeid. Suuremate tööriistade tegemiseks kasutati kristalseid kivimeid mida töödeldi kivikildude välja löömisega ning hiljem ka liivakiviga lihvides. Kirved olid varre külge kinnitatud naast rihmadega. Kalapüüdmiseks kasutati juba võrku (leiud Siivertsi ja Lammasmäe asulakohast). Vees liiklemiseks kasutati paati [2.]. Eluolust Kunda kultuuris Keskmisel kiviajal kütiti peaaegu kõiki tol ajal Eestis elavaid loomi. Selle kohta on andmeid saadud asulakohtadelt leitud loomaluude järgi. Kõige rohkem on sageli jahitud põtru ja kopraid. Jahiti ka linde, peamiselt veelinde, aga ka mõningaid teisi. Tõenäoliselt
Sellele kultuurile lähedasi arheoloogilisi kultuure leiab ka veel ida pool kuni Uuraliteni. Neid seostatakse varaste (varajaste?) soome-ugri hõimudega. Keeleteadlaste andmeil asub nende algkodu kuskil Kaama ja Uurali mägede vahel. Kammkeraamika kultuuri elanike ei saa samas veel pidada eestlasteks. Venekirveste kultuur Umbes 2500 aasta paiku e.Kr. Jõudsid Eestisse veel omakorda uued hõimud. Neil olid kasutusel venet ehk paati meenutavad hästi lihvitud kivist kirved ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetataksegi seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Nendele iseloomulikuks olid ka nöörijäljendiga savinõud ja omapärased matmiskombed. Surnud asetati haudadesse külili, justkui nad magaks ja kalmistud paiknesid asulast veidi eemal mõne veekogu lähedal või kõrgema künka otsas. Hõimud hakkasid tegelema karjakasvatusega ja nende inimestega seostatakse ka maaviljeluse algust Eestis. Nende lähteala paikneb Dnepri ja Reini vahel
Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia keskaja arheoloogia uusaja arheoloogia klassikaline arheoloogia (antiiktsivilisatsioonide uurimine) Babüloonia kuningas Nabunaid. Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi) ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine) iii. hilispaleoliitikum 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultu...
Enamik relvadest pärineb Alulinna, Kirimäe ja Rikassaare peitleiust. Ehetest lisanduvad loendisse metallist ehtenõelad, sõled, kaela- ja käevõrud, sõrmused ning kaelakeede (helmed, ripatsid jms.), vööde ja rõivaste osad. Noorem rauaaeg Noorem rauaaeg jagatakse kaheks alaperioodiks, viikingiajaks (8001050) ja hilisrauaajaks (10501200/1250). Noorema rauaaja muististest on kõige esinduslikumad linnused ja asulad. LEIUD: savinõud, kirved, noad, noatuped ja nende osad, sirbid ja vikatid, naasklid, adraterad, tulusrauad, pintsetid, kalastusvahendid, metallivaluvahendid, sepatööriistad, käärid ja õmblusnõelad, kaalud ja kaaluvihid, lukud ja võtmed, ratsavarustus, kammid, odaotsad, nooleotsad, mõõgad, mõõgatupe osad, võitlusnoad, kilpide osad, rõngasrüüde fragmendid, ehtenõelad, sõled, kaelavõrud, käevõrud, sõrmused, oimurõngad, kaelakeede osad, vööosad, rõivaste osad Keskaeg
käimistool. Mänguasjadeks olid mänguhobune, lelud ja väikesed pillid, mida tuli tihti parandada, sest Peeter lõhkus neid, püüdes aru saada, kust hääl tuleb. Kaheaastasel Peetril oli oma väike ilus tõld, mille ette oli rakendatud neli väikest hobust. Kõrval käis neli kääbust, üks kääbus sõitis taga tillukesel hobusel. Talle meeldisid kääbused ja ebardliku kehaga inimesed. Peeter armastas mängida sõda. Tema lemmikmänguasjadeks said lipud, kirved, vibud, püstolid, karabiinid, saablid ja trummid. Kolmeaastaselt hakkas ta polkovnikuna juhatama polku, mille moodustasid aadlike lapsed, kes olid tema eakaaslased. Selle polgu väljaõppe ja distsipliini eest oli määratud hoolitsema sotlane Paul Menesius. See oli üks esimesi välismaalasi, keda Peeter tundis. 12. märtsil 1677 määrati Peetri õpetajaks djakk Nikita Moissejevits Zotov. Peeter õppis kiiresti lugema ja kirjutama. Zotov tutvustas talle Venemaa ajalugu. Õpetamisel kasutati
www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates Kõrgus: 20.0cm Laius: 8.0cm Aeg ja autor: 20.saj 60-ndad Pan Bingheng www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates NEFRIIT ESEMED · Usuti sisaldavat maagiat ja ravi- võimeid · Tugevust seostati tarkuse, moraali, julguse, võimu, puhtuse ja surematusega · Kirved, peitlid, sõrmused, juuksenõelad, kõrvarõngad, pandlad, amuletid, kausid, taldrikud, tassid. www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates 12 - 14 sajand Laius: 6.9 cm www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates SKULPTUUR www.PowerpointsFree.com
Asulad tavaliselt jõgede ja järvede ääres. Rändav.Tööriistad kivist, luust, puust, sarvest. 8. Kammkeraamika kultuur Neoliitiline kultuur. Keraamikal kammornamendid. Kausid koonuse kujulised. Elukoht püsivam , kuid ikka rändavad. Elukoht jõgede ja järvede ääres. Küttimine, korilus. Neljakandilised püsivamad ehitused. 9. Venekirveskultuur e. Nöörkeraamika kultuur. Neoliitiline kultuur. Savinõusi kaunistati nöörjäljenditega.Paati meenutavad kirved e venekirves. Elukoht seal, kus sai kastavada loomi ja harida põldu. Jätkus ka kalapüük ja jaht. 10. Nöörkeraamika kultuur sama mis eelmine. 11. Tulekivi Kiviajal kõike parem kivim, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. 12. Aestid nii kutsuti eestlaseid. Tänapäeval arvatakse, et aestid polnud rahvus vaid nii kutsuti balti kui ka läänemeresoome hõime. 13
www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates Kõrgus: 20.0cm Laius: 8.0cm Aeg ja autor: 20.saj 60-ndad Pan Bingheng www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates NEFRIIT ESEMED · Usuti sisaldavat maagiat ja ravi- võimeid · Tugevust seostati tarkuse, moraali, julguse, võimu, puhtuse ja surematusega · Kirved, peitlid, sõrmused, juuksenõelad, kõrvarõngad, pandlad, amuletid, kausid, taldrikud, tassid. www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates 12 - 14 sajand Laius: 6.9 cm www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates SKULPTUUR www.PowerpointsFree.com
Feodaalkord maid omavad feodaalid, kuid harivad talupojad, põhines senjööri ja vasalli suhtel feodaalne killustatus kuningast vähesõltuvate suurfeodaalide valdused muutusid omavahel sõdivateks "riikideks riigis" aadel rüütliseisusest järk-järgult kujunenud pärilike eesõigustega kõrgem seisus paaz noor rüütli õpipoiss, talle õpetati kombeid ja head käitumist rüütliordu hiliskeskajal sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud ühingu üldnimetus bilda vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu Müsteerium kiriklik näitemäng Hansa Liit P- Saksa kaupmeeste organisatsioon, pol liit (juht Lübeck) Hansakaubandus kaubandus, kus on tulud suured sadamalinnadel jaoks(sadamad, kaubateed Senjöör suur...
EESTI AJALOO Eesti muinasaja periodiseerimine: Eesti ajaloo kõige pikemaks perioodiks on muinasaeg. Eesti muinasaega jagatakse väiksemateks alaperioodideks kõige tähtsamate töö- ja tarberiistade valmistamise materjali järgi. Muinasaja lõpuks ja keskaja alguseks Eestis loetakse eestlaste kaotust muistses vabadusvõitluses 1227. Muinasajale järgnevat ajajärku jaotatakse väiksemateks alaperioodideks ühiskondlike suhete arengu või Eesti ala valitsenud võõrvõimude järgi. Kiviaeg. Kiviaeg on Eesti ajaloo kõige pikem periood, mis hõlmab ajavahemikku alates esimeste inimeste tulekust Eesti alale pärast jääaja lõppu kuni esimeste pronksist esemete kasutusele võtmiseni. Kiviaega Eestis jagatakse omakorda kaheks suuremaks perioodiks: keskmine kiviaeg (e mesoliitikum) ning noorem kiviaeg (e neoliitikum). Jääaja tõttu puudub Eesti ajaloos vanema kiviaja (e paleoliitikumi) periood. Mõiste arheoloogiline kultuur - ühelaadsete leidudega muististe rühm, ...
Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mägede vahel. läänemeresoome rahvad- eesti, soome,liivi,karjala, vepslased, isurid, vadjalased venekirveste kultuur- lõuna poolt tulevad uued hõimud.tõid kaasa vene-paadikujulise, hästi lihvitud, keskelt aukudega riista
ja maaviljelusega, d, laipmatus. Maeti kuid vähe. külili ja kägarasendis. Kammkeraamika- Välispinda ilustati lohukeste ja väiksemate täkete ridadega. Nöörkeraamika- Ilustati nöörjäljenditega, venet e. paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud auguga kirved. Kammkeraamika kultuur oli Kunda omast kõrgemal, sest: 1) 1)kiviesemeid lihviti 2) 2)osati valmistada savinõusid 3) 3)hakati tegelema maaviljelusega. Näited, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli kammkeraamika kultuurist kõrgemal tasemel: 1) 1)Hakati tegelema loomakasvatusega 2) 2) Savinõud, mida valmistati, olid lameda põhjaga. 3) 3) Kivisse osati auku puurida. PRONKSIAJAST LÄHEMALT
Feodaalkord : See põhines feodaalide ja vasallide suhetel. Prantsusmaal kehtis siis vasalli puutumatus kuninga poolt Sõjamehe seisuse tuumiku moodustasid rüütlid. Nad tegid sõjaretki, pidutsesid,korraldasid turniire, et võitlusvaimu hoida. Vasall pidi senjöörile andma truudusevande. Rüütliväele valiti hoolega lahingupaika, sest nad ei olnud võimelised manööverdusteks. Rünnakuid alustati piidega pikkade odadega. Teiseks tulid käiku sõjarelvad kirved, mõõgad jne. Vasall pidi senjööri vangistuse korral vastaselt välja lunastama Alloodid pärusvaldused, nendega ei tasutud sõjateenistuse eest Feodaalse killustatuse ajal toimus palju tülisid ja sõdu feodaalide vahel Aadli ehk rüütliseisusesse said näiteks asevalitseja funktsiooni täites. Uusi inimesi eriti juurde ei lastud Peamiseks ülesandeks feodaalidel oli sõjaline funktsioon.
kalastamine, jaht TÖÖRIISTAD Tulekivist ja kvartsist Jahi- ja tööristade Kivi-ja puukõplad tehti; üks põhiliseimaid valmistamise oskus oli tööriistu oli kivikirves; paranenud, laialt oli kasutati luid ja sarvi, levinud kitut tüüpi millest tehti ahinguid, lihvitud kirved ja naaskleid jne talvad KERAAMIKA Omapära: arvukad Kasutusele tulid Savinõusid ilustati algelised luu- ja paremini valmistatud nöörijäljenditega ning puutööristad savinõud , mille Venet meenutavad välispinda on hoolikalt lihvitud ja
10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 1.Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? (4 näidet): Jääaeg tõi endaga kaasa suured relieefi muutused Eestis. Põhja- ja Lääne Eestis tõi jää nähtavale paekaldad, jättis endast maha rändrahne, sulamisel tekkisid järved ja jõed. Kagu-Eestisse tekkisid kuplid ja Kesk-Eestisse voored. Maapind vajus jää raskuse all, jää sulades hakkas aga uuesti tõusma, seda protsessi on võimalik näha ka tänapäeval. 2. Muinasaja mõiste ja selle periodiseering (TÖÖVIHIKUST): Muinasaeg on ajajärk inimeste saabumisest Eestisse, kuni muistse vabadusvõitluseni 13. sajandi algul. Seda periodiseeritakse:Kiviaeg: Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum, keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000a ekr), noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000a ekr 1800a ekr). Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg(1800ekr 1100ekr), noorem pronksia...
Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soome-ugrilased arvatavasti. Vene-kirveste kultuur-Elatus allikaks olid viljakasvatus(nisu,odre,kaer)karjakasvatus,nöörkeraamika (alt sile sai asetada lauale),käsitöö,vene ehk paadikujulised kirved millega hariti maad.Inimesed olid pikka kasvu ja päritolult indo-eurooplased,elati üksikperedena.Jäädi rohkem paiksemaks ja asulad asusid rohkem sisemaal. 3.Nimeta muutusi mis toimus inimeste elus peale raua kasutusele võttu,(s.h kuidas arenes alepõllumajandusest põlispõllumajandus)1 .Inimeste elu paranes -vähem nälga 2.Tekkis kaubandus.Sõlmiti kaubanduslikke sidemeid teiste rahvastega,nt.skandinaaviaga lõunapooltete rahvastega. 3 .Ehitati linnuseid,valmistati sõjariistu. 4
Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soome-ugrilased arvatavasti. Vene-kirveste kultuur-Elatus allikaks olid viljakasvatus(nisu,odre,kaer)karjakasvatus,nöörkeraamika (alt sile sai asetada lauale),käsitöö,vene ehk paadikujulised kirved millega hariti maad.Inimesed olid pikka kasvu ja päritolult indo-eurooplased,elati üksikperedena.Jäädi rohkem paiksemaks ja asulad asusid rohkem sisemaal. 3.Nimeta muutusi mis toimus inimeste elus peale raua kasutusele võttu,(s.h kuidas arenes alepõllumajandusest põlispõllumajandus)- 1.Inimeste elu paranes -vähem nälga 2.Tekkis kaubandus.Sõlmiti kaubanduslikke sidemeid teiste rahvastega,nt.skandinaaviaga lõunapooltete rahvastega. 3.Ehitati linnuseid,valmistati sõjariistu. 4
Peetri varajane noorus möödus traditsioonilise õigeuskliku kasvatusmalli kohaselt, tähendas lugemaõppimist aabitsast ja kirjutamis- ja arvutusoskuse omandamist. Seda kehvapoolset õpetust jagasid talle vene ametnikud ,kellel nähtavasti ei õnnestunud oma õpilasele edastada isegi mitte kõige põhilisemaid oskusi. Selles mõttes jäi Peetri haridus alla mitme oma poolvenna ja õe omale. Sõjamängud Peeter armastas mängida sõda. Tema lemmikmänguasjadeks said lipud, kirved, vibud, püstolid, karabiinid, saablid ja trummid. Peeter hakkas oma sõjamängukaaslasteks võtma igast seisusest vabatahtlikke. Nende seas oli palju tallipoisse.Peeter ehitas Jauza jõele mängu-muldkindluse, millele ta andis nimeks Pressburg (). Tsaariks saamine Peale vana tsaari Fjodori Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast
Kammipiide laadsete joonte järgi hakati kutsuma kammerkeraamikaks. Asulad endiselt jõgede,järvede ääres. Ka mere ääres,saartel. Elamud ridamisi veekogu poole. Esimesed neljakandilised postidele toetuvad hooned. Jahi ja tööriistade valmistamise oskus paranenud. Küttimise ja koriluse õitseaeg nöörkeraamika kultuur(venekirveste kultuur)-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga. Venet meenutavad silmaauguga kirved. Hariti põldu ja kasvatati loomi. Õhuke kultuurikiht ja vähe leide. Matusepaigad asulast eemal, kõrgema künka otsas. iseloomustavad muistised- metalliaeg- pronksiaeg-vanem pronksiaeg: metalltööriistad esialgu defitsiitsed, arendati edasi vanu tööriistu. Prooviti imiteerida metalli väljanägemist. Noorem pronksiaeg:muudatused matmises-kivikirstkalmed, laevkalmed(põletusmatus), maahauad 3. Suhted naabritega: idaslaavlased, balti hõimud, viikingid. Rahvusvaheliste kaubateede
ärakeeratud konksukesega. Viskeoda varrepikkus oli umbes 1.5m, ühel sõjamehel oli kaasas mitu viskeoda. Täpselt pole teada, kuidas neid rännakul kanti. Tõhus relv oli kirves. Sõjakirveid ehk tapreid kasutati lahingutes löögirelvana. Lõuakirveid, mida kasutati enamasti sõjakirvestena, võidi kanda ka vööl, sest nende laba sees oli mõnikord auk. Laialdaselt olid levinud kolmnurkse laba, laia kaarja ja üsna õhukese tera ning nõrgalt kaarduvate külgedega lõuata kirved. On arvatud, et neid kasutati tahumistöödel, kuid haudadest leitud kirvestel puuduvad jäljed suurest kulumisest. Üsna palju leitud väikeseid lõuaga kirveid, mida võidi kasutada nii löögi- kui ka viskerelvana. Tähtsaim relv oli siiski mõõk, kõige hinnalisem ja suursugusem relv üldse. Mõõk ilmus relvastusse juba pronksiajal. 12.-13. sajandi kaheteraliste mõõkade teramikud olid umbes 1m pikkused ja 5-6cm laiused. Eriti hinnalisi teramikke
aga aluse kitsede ja lammaste kodustamine. Arvatakse, et sead liitusid inimestega vabatahtlikult, sest nad käisid asulatest söömas inimeste toidujääke. Nöörkeraamika iseloomulikud jooned on põllumajanduse ja karjakasvatuse areng. Tekkisid talud. Matmispaigad paiknevad sageli ümbritsevast veidi kõrgematel küngastel, ning elupikadest eemal. Üldomane oli laibamatus ja surnu asetamine hauda kägarasendis, sageli küllili. Tööriistatest tulid kasutusele venekujulised kirved. Nii siis püsis pikka aega koos kaks kultuuritraditsiooni ning majandusviis teineteist mõjutades ja taspisi sulandudes. Järgnes siis pronksiaeg(1800-500 aastat eKr), millal õpiti tundma metalli. Arvatavasti elati samades kohtades, kus inimesed elasid kiviaja lõpul. Tegeleti maaharimisega ja karjakasvatusega, aga ka jahi, kalapüügi ning korilusega. Alepõllundus ja karjakasvatus saavutasid inimeste elus suuremat tähtsust. Enamasti sirgus varastel alepõldudel oder, nisu ja kaer
2) Kammkeraamika kultuur (u 4000 a eKr) : *savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega - neid tehti kammi meenutava hambulise templiga * levis Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel * asulad paiknesid samuti veekogude läheduses * elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole * jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paranenud - tulekivist nooleotsad, moondekivimitest hoolikalt lihvitud mitut tüüpi kirved ja talvad * tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile, lahkunutele pandi kaasa möni noake, ehteid, luust kujukesi, merevaiku jms * kõrge kunstitase - luust ja merevaigust vooliti kujukesi, ehteid 3) Nöörkeraamika kultuur (u 3000 a eKr) : * savinõusid ilustati nöörijäljenditega * venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt tehtud kivikirved * kultuur ulatus idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas pea Alpideni * tegeleti loomakasvatusega (kitsed, lambad, veised, sead) ja
Arheoloogide leidudeks on luust või merevaigust valmistatud loomad, linnud, maod, inimeste kujukesed- kasutati ka ehetena. Kujukesed kandsid maagilist tähendust, mis kandjat hoidsid ja kaitsesid. Umbes III aastatuhandel eKr hakkas levima uus kuluur, nöörkeraamika kultuur, nimetatud ka venekirves kultuuriks. Nime andis kultuurile, see, et savinõusid kaunistati uut moodi- nöörijäljendiga. Levinud olid ka venet meenutavad silmaauguga kirved, selle tõttu kutsutakse seda ajajärku ka venekirves kultuuriks. Tegeleti karjakasvatusega, kasvatati kitsi, veiseid ja 2 sigu. Nöörkeraamika kultuuriga võib seostada maaviljeluse algust Eestis (kasvatati otra, nisu ja kaera) ja uusi matmiskombeid. Võib arvata, et kiviaeg oli primitiivne ning mingisugust arengut ei toimunud, aga tegelikult leiutati kiviajal üsna palju
Elasid kõige karmimal jääajal. Lisaks koobastele elasid ka nemad avaasulates. Nende kiviriistad olid arenenumad, kasutasid kõõvitsat ja uuritsat. Viimane ilmus spetsiaalselt siis, kui luu hakkas omandama tähtsamat kohta tööriistamaterjalina. Jahiriistana oli kasutusel peamiselt oda. Samuti tulid kasutusele mitmesugused pistikteralised tööriistad, mille luust või puust pära külge või uuretesse kinnitati õhukesed tulekivilaastud. Jätkuvalt olid olulised kirved. Tootlike jõudude areng soodustas paikse asustuse tekkimist, viimasest annavad tunnistust paksemad kultuurkihid elukohtades. Tekkis ka uus ühiskonnavorm sugukond. Kütiti suuri metsloomi, kujunesid elamuehitised, tööriistade täiustumine võimaldas välja kujuneda tööjaotusel. Hilispaleoliitikumi lõpus ilm soojenes kiiresti. Metsapiir liikus põhja poole. Selleks ajaks oli juba hävitatud mitmeid loomaliike, suurenes veest saadava toiduse tähtsus
Selles oli kaheksateist 20-päevast kuud, moodustades 360-päevase tsükli. Et saada kokku 365 päeva, lisasid maiad eelnevale viis õnnetut päeva. (Nicholas J. Saunders 2007: 84) Maiadel olid väga arenenud jahtimisvahendid, nagu näiteks erinevad lõksud,luudest tehtud kalakonksud , mürginooled jne. Samas olid ka laialdaselt kasutusel erinevates suurustes kanuud, millega sai kalal käia või hiljem transpordi ja merekaubandusega tegeleda. Võeti kasutusele ka kirved ja macheted, mis olid igatigi abiks põllunduses kui ka metsades. (Sylvanus Griswold Morley 1983; 192-194) Peres kõige tähtsaim liige oli laps, tema eest tuli väga hoolitseda ja kõik patud andeks anda. Iga kord, et rasestumine oleks kindlustatud, tuli panna voodi alla pilt sünnitus jumalannast. Kõõrdsilmus ja kokkusurutud pea lasteeas oli maiade üheks tunnusjooneks. Õige abiellumis aeg oli juba 12-14 aastasena. Keelatud oli abielluda kellegi tuttava või lähedasega,
Pronksi-ja rauaaeg · Vask · Pronks(tina+vask 3000 a eKr-1000a eKr ) · Raud · Kindlustatud asulad (Oli juba vara mida kaitsta) · Pronks/rauaajal oli mees perekonna pea. Uued tegevusalad: põlluharimine (varasemalt korilus) ja karjakasvatus(varasemalt küttimine), käsitöö, kauplemine(mõlemad seoses käsitööliste tekkega saanud alguse) . · Uued tööriistad: sirp, vikat, kirves. · Tarandkalmed, mässiti linasse ja maeti, kalm koosnes klibust ja oli hea peale matta. · Tekivad teatud meistrid- käsitöölised(põldu ei hari, vahetus kaubad) Küsimused lk 23 1. Eestis puudusid vajalikud tina- ja vasemaagid, et valmistada pronksesemeid, mujalt maailmast jõudis neid siia vähe. 2. Tekkis karjapidamine ja oli majas vara mida kaitsta (tööriistad, loomad, mõningad väärisesemed) Tekkisid ühiskannoas juba kihid, kellel oli rohkem ja kellel oli teistepoolt ihaldatud kaupa. 3. Kergem oli harida põldu, peamiseks erinevuseks oli...
paadikujulised kivikirved. 1. Külasema ehk kontinentaalne tüüp lihtne töötlus, proportsionaalne kuju, ühtlase paksusega, veidi kumer kuju, üks või kaks sisse lihvitud pikisoont 2. Karlova tüüpi kivikirved Eestile omane tüüp, selgelt välja lihvitud küljekandid, varretusauku ümbritsev rant, kannal asetsev nupp, hiljem rombilise ristlõike ja kujuga 3. Teravkannalised kirved Karlova sarnased, teravovaalsed KIVIAJA LÕPP Hakkas tekkima tekstiilkeraamika. Uute kontaktide alaks sai kiviaja lõpul Skandinaavia. NEOL PALEOLIITIKUM MESOLIITIKUM Narva kultuur
Kammkeraanika kultuur Uus arheolloogiline kultuur Eestis alates 4000 eKr. · Savinõude välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega, mis meenutasid kammiga sarnase riistaga tehtut. (uute hõimude saabumine Eesti aladele) · Töö-ja tarberiistade valmsitamisoskused olid arenenud. Tulekiviesemed polnud teritatud enam ühest servast, vaid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Laiemalt levisid kristalsetest kivimitest tehtud kirved ja talvad. · Matmiskombed-surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Lahkunutele pandi kaasa noake, kõõvits ja ehted-luust kujukesi või merevaiku arvatavasti " eluks teises ilmas" · Levik-kõigis Läänemere idaranniku maades: Põhja-Soomest kuni Ida-Preisimaa ja Visla suudmeni, osaliselt ka meist ida poole jäävatele aladele. Eri piirkondade vahel olid tihedad sidemed. · Nöörkeraamika kultuur
eluõhtul maha pikkadele õlgedele, et jätta kombekohaselt hüvasti selle ilma tegemiste ja toimetamistega. [1, lk 23] Sünnitajale köeti saun eriliselt valitud puudega ning küla `'vana tark naine'', ämmamoor, aitas lapsed ilmale tuua. Sünnitamise ajal oli naisel särk seljas ning patsipunutud juuste peal oli pearätik või rahvarõivapeakate. Sünnitati enamasti põrandal õlgedel lamades. Tuntud kombe kohaselt pidi mees panema ristatud kirved räästasse, kui naisel algasid sünnitusvalud. Samuti usuti, et noorik sünnitab kergesti, kui ta vanemate kodust lahkudes astub muna katki. [ 1, lk 23 ], [3], [4] Kui lapsele esimest korda särk selga pandi, jälgiti hoolega, kumb käsi esimesena särgivarrukasse pisteti: kui see oli vasak käsi, usuti, et laps kasvab paharetiks, kui aga parem käsi, siis eeskujulikuks. Pühapäeval sündinud last arvati elust saatvat eriliselt hea õnn. Hommikune laps pidi aga terve elu tööd rügama
) Köögitehnika (veekeetjad, köögikombainid, mahlapressid, blenderid jne.) Sportivahendid (hantlid, kuulid, kettad jne.) Sõjas kasutadi rauda miinide, mürskude, torpeedode ja granaatide valmistamiseks. Esimese maailma sõja ajal ainuüksi Saksamaal kulus 10 miljonit tonni aastas. Raketid See on väike osa sellest kui palju asju tegelikult rauast on tehtud. Kui lisada nende asjade juurde veel sellised tavaliselt asjad (nt. nõelad, kirved, naelad, kruvid) ,siis ei jõuaks rauast tehtuid asju ette lugeta. 1.2.2. Füüsikalised omadused Puhas raud on keskmise kõvadusega hõbevalge metall. Raud on mehaaniliselt hästi töödeldav plastiline metall. Teda on võimalik valtsida õhukeseks leheks ja venitada traadiks. Raud on suhteliselt raske. Kõrge sulamistemperatuuriga. Mitmesuguste lisandite mõjul muutub raud kõvemaks, vähem plastilisemaks ja hapramaks. Rauda ja tema sulameid on võimalik magneetida
Olid tekkinud matmiskombed- kalmistud. Asustus oli peamiselt Karjala või Valga jõe ülemjooksul. Tehti savipotte, kütiti, püüti kalu, kammkeraamika aeg oli ka kalapüügi kõrgaeg. Mööblit veel ei tuntud- sellele annab tõestust kaussidele, mis olid alt ovaalsed ja lauale panematud. Tekkisid esimesed viljaseemned. Põlluvili oli oder. 3) Nöörkeraamika & venekujulised kirved: umbes 3000a eKr. Elati taludes ning matmiskommetesse oli kalmistute kõrvale arenenud ka hauad. Asustus oli rohkem sisemaal, aga ikka ka vee ääres, rahva arvukus suurenes. Koliti sisemaale, et põldu harida ja ka sellepärast, et rahvaarv kasvas. Hariti maad ning põhitoit tuli põllult, kuid oluline koht oli ikka ka jahil ja kalapüügil. Nöörkeraamika ja veneajal arenes välja venekirves, põllumajandus elavnes ning
kõvemini. On leitud luust noole- ja odaotsi. Kivist relvade ja tööriistade kõrval hakkas inimene neid valmistama ka sarvest ja luust. Tõhus relv oli kirves. Sõjakirveid ehk tapreid kasutati lahingutes löögirelvana. Lõuakirveid, mida kasutati enamasti sõjakirvestena, võidi kanda ka vööl, sest nende laba sees oli mõnikord auk. Laialdaselt olid levinud kolmnurkse laba, laia kaarja ja üsna õhukese tera ning nõrgalt kaarduvate külgedega lõuata kirved. On arvatud, et neid kasutati tahumistöödel, kuid haudadest leitud kirvestel puuduvad jäljed suurest kulumisest. Üsna palju leitud väikeseid lõuaga kirveid, mida võidi kasutada nii löögi- kui ka viskerelvana. Needki relvad ei rahuldanud inimest, ta täiendas neid alati. Osad hakkasaid ka hiljem kasutama sellist tehnikat, et lihvisid oma kirve liiva ja vee abil siledaks ja õige vahedaks. Et vars püsiks paremini otsas, hõõruti kirve sisse auk. Seda tehti loomakondi, liiva ja vee abil
Linnused ja relvastus keskajal Referaat Koostaja: Fred Moritz 11KM Retsenseerija: Joosep Grents 11KM Juhendaja: Helen Sabrak Tallinna Kunstigümnaasium 2009 Sisukord Keskajast lühidalt.................................................................................................................................3 Relvastus keskajal................................................................................................................................4 Kaitserelvad keskajal............................................................................................................................6 Linnused Keskajal................................................................................................................................8 Linnuste ajaloost Eestis..........................................
Iga lugeja võis tunda, kuidas raev ülestõusu luhtumise pärast tegi temastki võimaliku uue tasuja. Pärast võidukat vabadussõda ei olnud kaotatud jüriöö ülestõusu kujutamine kunstis kuigi popu- laarne. Üksikuid töid siiski tehti. 1926. aastal valminud Paul Liivaku tušijoonistuse esiplaanil näeme taevani kõrguvaid leeke. Tuli on märk, et ülestõus on alanud. Taamal pimeduses süüdatakse üha uusi ja uusi lõkkeid – ülestõus levib. Talupojad on haaranud relvad – kirved, vikatid ja nuiad, odad ja mõõgad. Kunstnik rõhutab tihedalt üksteise kõrval võitlusse sammuvate meeste üksmeelt. Ajalookirjutuses kinnistus pilt jüriöö ülestõusust kui ühest olulisest episoodist Eesti riiklikus poliitikas. 1933. aastal ilmus „Eesti rahva ajalugu“, milles oli ka illustratsioon Paide linnusesse läbirääkimistele kutsutud eesti saadikute tapmisest. Pildi allkiri on kirjeldav: „Eesti kuningad ja nende sõdurid keskel esiplaanil
1.MUINASAEG 1.1.EESTI MUINASAJA UURIMINE 1. Milliseid andmeid Eesti muinasaja kohta annavad järgmised teatused: · Arheoloogia · Zooloogia · Antropoloogia · Etnoloogia · Keemia · Bioloogia · numismaatika · Rahvaluule · ARHEOLOOGIA - Ehitiste jäänused => Millised olid ehitised muinasajal - Linnuste kaitserajatised => Millised olid muinasaja kaitserajatised - Kalme konstruktsioonid => Millised olid muinasaja matmiskombed ja kalmed - Esemete jäänused => Millised olid muinasaja nõud, ehted, töö- ja tarberiistad jms · KEEMIA - Määratakse leidude vanus · ZOOLOOGIA - Loomade jäänused => Milline oli loomastik muinasajal BIOLOOGIA => Milline oli muinasaja taimestik · ANTROPOLOOGIA - Inimeste luustikud => Millised olid muinasaja inimeste rassilised kuuluvused, kui vanad nad olid, nende toitumine, põetud haigused jms. · NUMISMAATIKA - Leitud mündid => Aarete koosseisu põhjal määrat...
on mõõdunud viis päeva. Ning Valdesil oli viiepäevane habe. Kas rännak olematusse? Sir Walter Raleigh rajas Ranoke'i saarele tänapäeva Põhja-Carolinas inglise asunike küla. Heas ümbruses kosus see kiiresti. Maapind oli viljakas ja esimese lõikuse saak varsti aidas. Siis otsustas Walter veel kord Euroopasse purjetada, et sealt varustust ja uusi asunikke juurde tuua. Kuid tagasi jõudes leidis ta eest väljasurnud küla.Langetamisele määratud puude all vedelesid kirved. Kirstudes ja kappides olid riided. Miski ei viidanud võitlusele või külaelanike ootamatule lahkumisele. Kusagil ei olnud näha ka laipu. Seegi juhtum jäi igavesti lahendamata. Kuidas selgitada kadumisi Bermuda kolmnurgas? Juba aastasadu on meresõitjad Bermuda kolmnurka merd Bermuda saarte, Florida ja Puerto Rico vahel. See piirkond on inimestele õuduse peale ajanud, sest seal on kogu aeg laevu jäljetult kaduma läinud. Need haihtusid olematusse. Sealt pole peaaegu kunagi
sidemed ülemeremaadega. Tekkisid külad ja kujunes ebavõrdsus. Raud oli Eestlastele parem tööriistade ja esemete materjal, kui pronks. See oli kergesti kättesaadav, sest seda leidus soodes. Kokkuvõttes oli raud odavam, kui sisseostetud pronksi metallid. Raua miinuseks oli aga see, et raud vajas väga suurt sulamistemaperatuuri. Rauda sulatati rauasulatusahjuga. Kuigi raud sai populaarseks, valmistati ehteid siiski pronksist. Rauast valmistati kirved, noad, sirbid ja vikatid. Aja edenedes hakkas arenema käsitöö. Algas rauasulatus soorauamaagist. Põlluharimine tõusis taaskord tähtsaimaks elatusalaks. Omakorda muutusid ka jällegi matmispaigad. Levis tarandkalme kalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset tarandit. Tarandkalme pikkus oli tavaliselt kuni 60 m. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis on Kunda tarandkalme, mis on 150 meetri pikkune. Tarandi piirideks on
(nool MnO + CO2), temast valmistatakse valget õlivärvi. MnCl4 tekib vaheühendina MnO2 ja kontsentreeritud HCl vahelisel reaktsioonil. MnCl4 lagunemisel eraldub Cl2 ja tekib MnCl2. Mn(SO4) 2 tekib Mn(OH) 4 reageerimisel kontsentreeritud H2SO4-ga. Mangaan (IV) sulfaat on püsiv ainult kontsentreeritud väävelhappes, lahuse lahjendamisel sool hüdrolüüsub ja tekib Mn(OH) 4. 6. Kasutamine Mangaani kasutusalad: · raudteerööbaste teras (lihtainena) · tööriistad, kirved (sulamina) · seifid, adrad (ühendina) · patareid, väetised, klaas, must pigment (toormena) (7) Mangaani peamine tarbija on mustmetallurgia. Praegu kulub 95% Mn toodangust eriteraste valmistamiseks ja teraste ning malmide desoksüdeerimiseks ja sesulfeerimiseks (väävlitustamiseks), et kõrvaldada metallist hapnikku ja väävlit. Kui sulatamisel jääb metalli hapnikku, siis moodustuvad sulamisse praod, väävel (isegi kümnendik %S) muudab aga
Soodest on leitud õietolmuterasid(kaer, nisu, oder kasvatuse eesmärgil). Maeti maahaudadesse, laipmatused, aga hauad paiknesid asulaterritooriumil. Maeti selili, laibale valmistati kasetohust ase. Hauapanusteks ripatsid(valmistamiseks kasutati merevaiku, kujutasid loomasid). Alates 3000 eKr saab rääkida nöörkeraamika kultuurist. Savinõud muutusid lamedapõhjalisteks, mis olid kaunistatud omalaadsete nöörivajutustega. Lisaks sellele tulid kasutusele k hästilihvitud kirved, mida nimetati vene kirvesteks. Uueks elatusalaks on karjakasvatus. Asustus kaugeneb suurtest veekogudest ning asulaid ei säilinud. On 2 versiooni: Enam ei elatud külades, nende asemel tuli üksik taluline asustus. Elati külades, kuid sageli muudeti oma elukohta. Tegemist oli maahaudadega, laipmatusega, hauakohad kaugenevad asutusest. Inimene maeti külili, looteasendisse, käed asetatud pea alla. Usutakse, et laibad olid kinni seotud. See võis tuleneda muutusest usundis.
Peamiseks jahiloomaks on olnud põder ja kobras, aktiivselt on kalastatud ja ilmselt tegeldud korilusega. Enne Pulli avastamist tunti vanima muistisena Kunda Lamasmäge, kuhu oli elama asutud VII at keskel eKr. Peamiseks toormeks on olnud tulekivi ja kvarts, mille kasutuses on ajalisi ja piirkondlikke erinevusi. Kõige arvukamaks leiuliigiks neist on kõõvitsad, seejärel uuritsad, vähem on puure ja teisi tööriistu. Raieriistad, silmata kirved ja talvad, on tehtud erinevatest kristalsetest kivimitest ning luust ja sarvest. Kunda kultuur? Kunda kultuuri kalmistust saadud luustike antropoloogiline analüüs viitab valdava osa elanike europiidsele päritolule.Kundalased valmistasid tööriistad kivist, lust ja sarvest, aga ka puust nt üepuupaate e ruhesid. Koduloomadest tundsid nad koera, elatusid jahist ja kalapüügist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
