Kalevipoeg. Kuues lugu (4)

Kalevipoeg
Kuues lugu
Kalevipoeg leinas neiut kaks päeva ja otsustas kolmanda päeva varahommikul kodu poole minema hakata. Ta oli kuulnud kuulsast soome sepast ning otsustas enne kojuminekut omale korraliku mõõga muretseda. Ta pööras sammud teisele teele ning läks üle lagendiku, üle kanarbiku, läbi soo ja raba ning jõudis suurde laanemetsa. Kalevipoeg eksles metsas kolm päeva. Öö saabudes heitis ta suure kuuse alla pikali ning mõtles kui üksi ta on ilma jäänud, sest tema isa ja ema on surnud ja vennad kaugel. Hommikul hakkas Kalevipoeg jälle teed otsima . Lind hüüdis võsast: „Pööra päeva veeru poole, veere videviku vastu!“ Nii ta tegigi ja pääses kiiresti metsast välja.
Teel tuli talle vastu lombakas vanaeit ning küsis kuhu Kalevipoeg teel on. Kalevipoeg jutustas, et tal on mõõka vaja ja küsis vanaeidelt teed sepa juurde. Vanaeit juhatas: „Mine läbi laane. Kuusiku keskel on jõgi, kõnni mööda jõe kallast kolm päeva, siis pööra õhtu poole. Näed mäge, mine mööda mäe äärt ja keera kura kätt. Vastu tuleb jõgi, millel kolm juga. Mine edasi kuni tuleb org. Oru keskel, mäe ääres, puude varjus , on koobas, kus ongi soome sepa koda.“ Kalevipoeg läks eide juhatamist mööda ja kuulis juba kaugelt lõõtsade, vasarate ja alasite häält.
Kojas oli vana sepp koos kolme pojaga, kes kõik sepistasid mõõkasid. Kalevipoeg astus sisse ja tervitas töömehi lahkelt. Soome sepp silmitses Kalevipoega altkulmu pealaest jalatallani ning mõistis alles siis, kellega on tegu. Kalevipoeg palus tugevat ja teravat mõõka, mis ei murduks. Sepa käsul tõi noorim poeg kambris kaenlatäie ilusaid mõõkasid. Kalevipoeg haaras ühe katsetuseks enda kätte, keerutas seda õhus ning lõi vastu kaljut . Sädemeid lendas ning mõõgatera pudenes kildudeks. Sama juhtus ka teise ning kolmanda mõõgaga. Sepp ei raatsinud rohkem kallist rauda katsetamiseks raisata ja saatis teise poja tugevamate mõõkade järele. Keskmine poeg tõi sületäie sõjariistu. Jälle haaras Kalevipoeg ühe katsetuseks kätte, keerutas seda ning lõi tolli sügavuselt alasisse. Mõõgatera jäi seekord terveks kuid mõõk ise läks nüriks ja kõveraks. Sepp mõistis, et Kalevipoja käe jaoks on vägevamat mõõka tarvis. Sepa vanim poeg tõi seitsme luku ja üheksa tabaga kirstu, milles oli mõõkade kuningas. Sepp oli pidanud selle mõõga tegema vanale Kalevile, kuid too suri enne ära, kui sepp mõõga valmis sai. Tal kulus selle tegemiseks seitse aastat. Mõõk oli tehtud seitsmest erinevast rauast, karastatud seitsme erineva veega. Vars oli hõbedast, käepide kullast , kupp Kunglamaa kivist, sidemed seitsmest erinevast karrast, pannal paksudest pennidest, mis tugevdatud taalritega, pandla pidemed sõrmusekivist. Kalevipoeg võttis mõõga katseks kätte, keerutas seda nii, et tõusis torm ja lõi siis alasi koos aluspakuga pooleks. Mõõgale ei jäänud kriimugi. Seda mõõka Kalevipoeg tahtiski. Mõõk maksis üheksa head hobust, kaheksa karimära, kümme paari härgasid, 20 lüpsilehma, 50 vasikat, sada aidatäit nisu, poolteist paati odrateri, laevatäis rukkist, tuhat taalrit, sada paari paate, 200 kuldraha, sületäis sõlgesid, kolmandiku kuningriigist ja viie neitsi kaasavara kokku. Kalevipoeg oli nõus ning tehti liigud.
Pidu kestis seitse päeva. Kalevipoeg hakkas purjus peaga kiitlema ja sepa vanim poeg vihastas ning tormas talle kallale. Tüli käigus tõmbas Kalevipoeg mõõga tupest ja lõi sepa pojal pea maha. Sepp saatis vihaga mehed Kalevipojale kallale, kuid taipas , et tema vastu ei saa. Ta sõnus Kalevipoja mõõga ära. Kalevipoeg läks tuikudes tagasiteele. Ta oli väsinud ning heitis künkale magama.
Merest tõusis tamm, mis kerkis nii kõrgeks, et varjas kogu taeva ja mattis maa pimedusse . Saare taat läks mehi appi kutsuma, kuid nende kirved ja taprid ei hakanud tamme tüve külge. Taat läks kurvalt koju. Kodus jutustas eit talle, et kui ta loogu võtmas käis, leidis ta kotka. Ta oli võtnud kotka kaasa ja pannud kambrisse . Kotka tiiva all oli paelaga kinni seotud Kalevi pöidla pikkune mees, kellel oli kirves kaenlas. Mehike palus taati, et ta lahti päästetaks ja lubas vastutasuks tamme maha raiuda. Taati ajas mehikese jutt muhelema , kuid kui mehike õuele läks, hakkas ta kasvama ja sirgus peaaegu tamme kõrguseks. Mees hakkas tamme raiuma. Tal kulus tamme maha raiumiseks kolm päeva. Tamme tüvest tehti tugev kaheharuline sild , mille üks haru viis saarelt Viru randa , teine Soome randa. Ladvast tehti kaubalaevu, oksadest orjalaevu, laastudest lastelaevu. Järele jäänud tammest sai kehva mehe sauna, leinatoa leskedele, varjupaiga vaeslastele ja kena laulutoa.
Sillal kõndijad mõistatasid, kas see on Lihala linn, Rahala rand või Kungla koda. Laulik kuulis neid ja vastas: „Oh, teid, arutuid, kui see oleks Lihala linn, siis oleks ta lihast, kui Rahala rand, siis oleks ta rahast, kui Kungla koda, siis oleks ta kullast tehtud. See on hoopis lauliku tuba, kehva mehe varjupaik.“
Johanna Elmik