Kultuuriajalugu, muinasaja eluolu- tööriistad ja tegevusalad (1)

Muinaseestlaste eluolu iseloomustus läbi muinasaja perioodide (tööriistade ja tegevusalade areng)
Muinasaja perioodid
Muinasaeg algas 2 miljonit aastat tagasi, meie teadmised tuginevad arheoloogial, vanadel saagadel, pärimustel ja kroonikatel. Kõik, mida me arvame teadvat on oletused, mida me ei saa iialgi kontrollida. Arheoloogid on jaotanud muinasaja perioodideks vastavalt peamistele materjalidele, mida kasutati töö- ja tarberiistade valmistamiseks. Vastavalt materjalidele on muinasaja perioodid: kiviaeg , pronksiaeg ja rauaaeg . Eestis loetakse muinasaja lõpuks 13.sajandi algust, mil lõppes Eestis muistne vabadusvõitlus (1227).
Kiviaeg
Eestis esines keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (VIII aastatuhande keskpaigast kuni IV aastatuhendeni e.m.a) ja noorem kiviaeg ehk neoliitikum (III aastatuhandest kuni II aastatuhande keskpaigani e.m.a).
Mesoliitikumi aja inimesed said ülalpidamise kalastamisest, küttimisest ja korilusest, kasutasid kivist ja luust tööriistu, elasid vete ääres. Tähtsamad tollest ajast teada olevad asukoad olid Sindi ja Kunda lähedal.
Neoliitikumi ajal elupaigad püsisid veekogude lähedal. Õpiti valmistama varasemast paremaid tööriistu nt venekirved, hakkasid levima kumera põhjaga paja taolised savinõud, mida kaunistati sissevajutaud soonekestega – kammkeraamika või nöörornamendiga – nöörkeraamika.
Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Kunda kultuuri ajal elas Eestis umbes 1500 inimest ning peamised asulakohad asusid veekogude läheduses, millest tulenes ka peamine tegevusala kalapüük. Veel tegeleti koriluse ja jahipidamisega. Eluviis oli rändlev- vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele.
Kunda kultuuris kasutati luid ja sarvi, millest valmistati erinevaid töö-ja tarbeesemeid. Näiteks ahingutega püüti kalu. Toruluudest valmistatud jäätuuradega raiuti jäässe auke , et ka talvisel ajal kalastada. Mesoliitikumi teisel poolel võeti kasutusele luust õngekonksud ning mõnel pool kasutati kalastamiseks isegi algelisi võrke. Harpuunidega kütiti veeloomi näiteks hülgeid ja kopraid.
Kiviajal valmistati tööriistasid peamiselt kivist, luust, sarvest ja puidust. Tänaseni pole säilinud sarvest ja puidust tööriistade leide , sest antud materjalid hävinevad kergesti. Kõige rohkem on säilinud kivist tööriistad.
Tööriistade valmistamiseks kasutati erinevaid kivimeid- olenevalt kivimite saadavusest ja omadustest. Parim tööriistade valmistamiseks oli tulekivi , sest ta oli kõva ja hästi töödeldav. Tulekivist valmistati nt. nooleotsi ja kõõvitsaid. Tulekivi leidus Eestis vähe, kasutati ka kvartsi. Kvarts on samuti kõva, aga ta on halvemini töödeldav kui tulekivi.Tulekivist ja kvartsist valmistati suhteliselt väikseid, vaid mõne sentimeetri suuruseid tööriistu. Tulekivi ja kvartsi töödeldi kivi küljest tükke välja lüües. Veel üheks töötlemiseks viisiks oli retuššimine- eseme serva teritamine väikeste kivikildude eemaldamisega. Suuremaid tööriistu nt. kivikirveid valmistati kristalsetest kivimitest . Kristalsed kivimid andsid tööriistale sitkuse ja tugevuse. Tööriistad olid küllaltki tahumatud ja algelised- kirvestel polnud silmaauke ja nad kinnitati varre külge nahast rihmadega.
Keraamika võeti kasutusele V aastatuhandel eKr, siis sai alguse ka neoliitikum ehk noorem kiviaeg. Vanimad nõud valmistati savist , millesse segati kivipuru, taimi ja ka teokarpe. Kujult olid anumad alt teravnevad pajad, mida hoiti augus või kivide keskel, selle ümber tehti lõket. Umbes IV aastatuhandel eKr võeti kasutusele savinõud, millede pindasid kaunistati ka ornamendiga. Ornament on kammipiide sarnase templiga tõmmatud joon, mis on sellele ajastule väga iseloomulik. Sellest tuleneb ka nimetus “kammkeraamika kultuur”. Tööriistad oli sellel ajaperioodil juba tublisti edasi arenenud.
Kammkeraamika kultuuris võib tähendada ka kunsti olemasolu. Arheoloogide leidudeks on luust või merevaigust valmistatud loomad, linnud, maod , inimeste kujukesed - kasutati ka ehetena. Kujukesed kandsid maagilist tähendust, mis kandjat hoidsid ja kaitsesid.
Umbes III aastatuhandel eKr hakkas levima uus kuluur, nöörkeraamika kultuur, nimetatud ka venekirves kultuuriks . Nime andis kultuurile , see, et savinõusid kaunistati uut moodi- nöörijäljendiga. Levinud olid ka venet meenutavad silmaauguga kirved , selle tõttu kutsutakse seda ajajärku ka venekirves kultuuriks. Tegeleti karjakasvatusega, kasvatati kitsi, veiseid ja sigu . Nöörkeraamika kultuuriga võib seostada maaviljeluse algust Eestis (kasvatati otra, nisu ja kaera) ja uusi matmiskombeid.
Võib arvata, et kiviaeg oli primitiivne ning mingisugust arengut ei toimunud, aga tegelikult leiutati kiviajal üsna palju. Kiviajal leiutati näiteks: tööriistade sihipärane töötlemine ja täiustamine, rõivastus ja kokakunst , esivanemate kultus ja religioon, muusika ja kujutav kunst , küttimine, kalapüük, põlluharimine, karjakasvatus , arhitektuur ja matemaatika , keel, kiri ja kool, riik ja õigus, paadi- ja laevaehitus, meresõit jne.
Pronksiaeg
Pronksiaeg (II aastatuhand keskpaigast kuni I aastatuhande keskpaigani e.m.a). Peamiseks elatusalaks sai karjakasvatus, algas ka põlluharimine. Õpiti töötlema vase ja inglistina sulamit – pronksi,  kuid üldiselt on pronksesemeid Eestist leitud vähe, nendestki vaid osa on kohapeal valmistatud.
Pronksiajal hakati Eestis valmistama pronksist tööriistu ja tarbeesemeid. Võeti kasutusele ka uusi tööriistu (puitkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Inimesed hakkasid elama põhiliselt taludes ning asustus muutus paiksemaks. Rajati esimesed kindlustatud asulad, põlispõllud ning ehitati kivikirstkalmeid. Pronksiajal arenes ka kaubavahetus ka kaubitsemine.
Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi, sigu, hobuseid. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena.
Lisaks karjakasvatusele tegeleti endiselt küttimise ja kalapüügiga nagu kiviajalgi ning maaviljelusega. Põllud olid üsna väikesed ning maaharimine käis peamiselt kõblastega. Saak lõigati luusirpidega ja leidus ka üksikuid kalleid pronkssirpe. Lina kitkuti ja temast kooti hiljem linast riiet, millest valmistati rõivaid. Uut põldu saadi alepõletamisega, alepõletamiseks valitud maalapil raiuti maha puud ja võsa maha ning lasti hästi kuivada. Pärast kuivamist süüdati puud ja võsa põlema. Tekkis tuhk, mis oli väga heaks väetiseks. Alemaa andis mõned aastad üsna rikkalikku saaki, kuid seejärel tuli umbes 15 aastaks puhkama jätta.
Peale küttimisest, karjakasvatusest ja kalapüügist saadavale saagile, tegid naised pronksiajal ka jahu odrast ja nisust , jahust valmistati toidulauale karaskit ja putru.
Linnuste eelastmeks olid kindlustatud asulad ehk asulalinnused. Asulate kindlustamise vajadus on Eestis tekkinud pronksiajal, I aastatuhande esimesel poolel e.m.a. Selleks ajaks olid tootlikud jõud arenenud niikaugele, et tekkisid teatud varud koduloomade, teravilja ja metalli näol, mis võisid äratada võõraste tähelepanu ja mida oli tarvis kaitsta võimalike vaendlaste eest. Varasematest kindlustatud asulatest tuntum on Asva Saaremaa idaosas nüüdse Asva küla lähedal, mõne kilomeetri kaugusel merest. Üldiselt elati sel ajal siiski kindlustamata ehk avaasulates.
Kuna vask ja inglistina olid väga kallid ja raskesti kättesaadavad, osati kindlustatud asulates juba ise pronksi ümber valada, selleks kasutati katkiseid või kulunud esemeid. Valmistati küllalt keerulisi putkega kirveid ja odaotsi., oma leidude poolest üks suuremaid pronksitöö kohti Ida- Baltikumis on Asva.
Sissetoodava metallihulga suurenemine viitab kaubavahetuse arengule. Pronksiaja teisel poolel paistavad silma Eesti tihedad sidemed. Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela- Soomega . Siinse rahva aktiivsusest ja siiretest väljaspoole kõnelevad Asva kultuurile iseloomuliku keraamika esinemine ülemere asulates.
Rauaaeg
Eestis eristatakse varast rauaaega (I aastatuhande keskpaigast e.m.a kuni meie ajaarvamise I sajandini ja vanemat ehk rooma rauaaeg (I kuni IV sajandini), keskmist rauaega (V kuni IX sajandini) ja nooremat rauaaega (X kuni XIII sajandini).
Varasel rauajal arenes põlluharimine edasi ja hakkas muutuma peamiseks elatusalaks. Vastavalt sellele muutus ka asustuspilt. Tekkisid paiksed külad koos nende juurde kuuluvate põllumaadega. Tööriistu hakati valmistama rauast.
Rooma rauaajal oli areng suhteliselt kiire, kaudselt oli seda mõjutanud Rooma impeeriumi areng. Suhted teiste rahvastega tihenesid. Majanduselus sai põhiliseks põlluharimine, asustati uusi asulaid, eriti kõrgustikel,mis seni olid kaetud metsaga.
Põlluharimisega käsikäes arenes ka karjakasvatus. Küttimine ja kalapüük jäid lisaelatusallikaks. Laialdaselt kasutati metalle – rauda ja pronksi. Arenes kodune käsitöö, eriti sepatöö ja kangakudumine .
Keskmisel rauajal künnipõllunduse arenemisega kujunesid üksikpered omaettte majanduskeskusteks. Nad tulid ise toime enda elatamiseks vajaliku maatüki ülesharimisega. Üksikperede eraldumine soodustas asustuse jätkuvat hajumist ja laienemist , eriti Ida- ja Lõuna-Eestis, kus veel oli palju maaviljeluseks sobivat vaba maad. Arenesid vaba ettevõtlikkus ja varanduslik ebavõrdsus. Kerkisid esile üksikud jõukad. Rikkuste kogunemisega üksikute kätte sagenesid ka relvastatud kokkupõrked. Tolle aja leidudes on varasemast rohkem relvi: kirveid, sõjanuge ja mõõku. Noorem rauaaeg oli jõudsa edasimineku aeg kõigil elualadel, eriti põllumajanduses.
Põlde hariti kaheväljasüsteemis st. ühe välja peale külvati ühel aastal vili ning teine põllupool jäeti kesana puhkama. Peamise põllukutuurina kasvatati otra ja koduloomadena peeti veiseid.
Kasutatud allikad
1. Esiaeg http://et.wikipedia.org/wiki/Esiaeg 7.11.11
2. Eesti muinasaeg. Avita 2002. A.Kriiska, A.Tvauri
3. Kiviaeg http://et.wikipedia.org/wiki/Kiviaeg 8.11.11
4. Kiviaja tööriistad http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=3530&layer=220&lang=est#3530 7. 11.11
5. Mesoliitikum http://ornament.dragon.ee/muinas/mesoliitikum/meso.html 7.11.11
6. Kunda kultuur http://et.wikipedia.org/wiki/Kunda_kultuur 7.11.11
7. Vanem rauaaeg http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=3605&layer=224&lang=est#3606 7.11.11
8. Rauaaeg http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_esiajalugu#Rauaaeg 7.11.11
9. Rauaaeg http://www.estonica.org/et/Ajalugu/9000_eKr-u_1200_Esiajalugu/Rauaaeg/ 8.11.11
10. Meie kaugem minevik . Tallinn „Valgus“ 1983. S. Vahtre, H. Piirimäe
11. Eesti ajalugu 1. osa. Tallinn „Valgus“ 1989. S. Õispuu
6