Hilis- ja kõrgkeskaeg Euroopas (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Kõrgkeskaeg

Kõrgkeskaeg Kõrgkeskajal (XI-XII sajand) oli Euroopa areng kiire. Arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linna, edenesid kaubandus ning käsitöö. Lääne-Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus mitmel pool tugeva kuningavõimuga. Saksamaal tugevnes kuningavõim küll ajutiselt, kuid Prantsusmaal ja Inglismaal kujunes kõrg- ja hiliskeskaja jooksul järk-järgult hästi korraldatud tsentraliseeritud kuningriik. Kõige selle tagajärjel muutus varem Bütsantsi ja islamimaadega võrreldes vaene ning nõrk Lääne- Euroopa võimsaks ja agresiivseks. Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu ja viikingite retked lakkasid. Läänemere lõuna- ning idakalda maad, ka Eesti alad, alistasid saksa ristirüütlid. Vahemere maades asusid kristlased pealetungile islamiusuliste vastu. Suur osa Hispaaniast vallutati veristes sõdades araablaste käest tagasi. Ristisõjad Kristuse püha haua vabastamiseks

Ajalugu

20

docx

Keskaeg, usk

Nende jaoks olid mõeldud hospidalid. Vaesed elasid seal tavaliselt annetustest ja teinekord pärandasid rikkad kodanikud osa oma varast hospidalile. Kaubandus ja käsitöö Rooma linnade langus oli kaasa toonud kaubanduse languse Vahemerel. 11.sajandil alanud ristisõjad suutsid anda Vahepete kaubandusele uue hoo. Itaalia linnad olid kaubavahetuses paljude maadega, aga ka Euroopaga. Nende kaudu toimetati Euroopasse ka India ja Hiina kaupu. 12.sajandil elavnes kaubandus kogu Euroopas. Suur tähtsus oli Hansakaubandusel. Saksa kaupmehed olid teada nii Inglismaal kui ka Norras. Kuid Läänemerele nad ei pääsenud. Kui Lübecki linn taasrajati, said nad tegutseda ka Ida-Euroopas. Lübeck jäi aga Läänemere tähtsamaks kaubanduslinnaks aga kuni keskaja lõpuni. Lübeck oli majanduslikult tugev linn ja see tegi temast kaupmeeste riigi. 14. sajandil kujunes kaupmeeste organisatsioonist välja Hansa Liit, millel oli ka oma võimuorgan ehk hansapäev.

Ajalugu

14

docx

AJALUGU - KESKAEG , PÕHJALIK KOKKUVÕTE

Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg ­ periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika

Ajalugu

2

odt

Mõisted, isikud, aastaarvud - 7.klass

Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid Reliikviad ­ pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati Viimne kohtupäev ­ kõik surnud tõusevad haudadest, astuvad Jumala kohtu ette, kus selgub lõplikult, kes on määratud jumalariiki, kes põrgusse. Kardinalid ­ kõrgvaimulikud, kes valivad endi seast järgmise paavsti Kirikukümnis ­ kogu Euroopas korjatud kirikumaks. Moodustas u. kümnendiku saagist Kirikulõhe ­ kiriku jagunemine vaenutsevateks leerideks. 1054 a. suur kirikulõhejagas seni ühtse kristliku kiriku paavstile alluvaks katoliku ja patriarhile alluvaks õigeusu kirikuks Indulgents ­ patulunastuskiri. Väideti, et selle ostjale annab Jumal kõik patud andeks. Müüs kirik, et kasumit teenida. Avignoni vangipõlv ­ paavsti eemalviibimine Ketser ­ paavsti võimu ja

Ajalugu

5

doc

Kõrgkeskaeg

Üha kindlamalt kaitstud linnus sundis pöörama suuremat tähelepanu piiramistehnikale. Ristisõdade ajal võeti õppust isalmiusulistelt, kes olid üle võtnud Rooma ja Bütsantsi sõjatehnilisi võtteid. Õpiti kasutama: kiviheitemasinaid, müüripurustajaid ehk taraane ja piiramisstotorne. Täiustati kaitserajatisi. Bilda ehk vastukaalukatapult. 4.TURNIIRID Kõige enam tulid rüütli vaprus ja võitluskunst ilmsiks lahingus. Kuna Euroopas feodaalsõdu oli üha vähem, pidid nad oskusi demonstreerima rahuajal. Selleks olid jahiretked ja organiseeritud sõjamängud ehk turniirid. Algul peeti turniiridel tavaliselt väikseid lahinguid kahe rüütli salga vahel, kuigi relvad olid nürid, olid sellised lahingud ohvriterohked. Sp asendusid need kahevõitlusega. Levinud tava kohaselt sai võitja endale kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine turniiridesse oli mõneti vastakas

Ajalugu

20

doc

Poliitiline ajalugu Euroopas

Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes

Ajalugu

7

doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

täpsustas ristiusu seisukohti ning täiustas kiriku korraldust. · Kuuria ­ paavsti õukond, kirikuelu keskvalitsus · Legaat ­ paavsti volitatud esindaja · Kirikukogu ­ kõrgvaimulike ühendus, mille paavst tähtsamate küsimuste arutamiseks kokku kutsus · Bulla ­ paavsti ametlik seisukohavõtt · Kümnis ­ kirikuorganisatsiooni ülalpidamiseks kogutav maks, 1/10 maksja sissetulekutest. · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid suured ja jõukad munkade/nunnade kogukonnad. · Kloostrite rikkuseid suurendasid annetused, munkade füüsiline töö tagaplaanil, palved/rituaalid olulisimad. · Kloostrid olid vaimuelu keskused Lääne-Euroopas. · Cluny klooster: nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu, seisid vastu kirikuametite müümisele

Ajalugu

11

doc

Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)

Seda perioodi hinnatakse kõige enam kultuuri, teaduse, tehnika ja teiste valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. ­ 11. sajand), kõrgkeskaeg (11. ­ 13.sajand) ja hiliskeskaeg (14. ­ 15.sajand). Varakeskaega loetakse üheks süngemaks perioodiks Euroopa ajaloos. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma paavstide autoriteet. Ristiusk hakkas levima väljaspoole endise Rooma riigi alasid. Orjus kaotas senise tähenduse. Maa kuulus feodaalidele, kuid seda harisid talupojad. Kõrgkeskajal kehtis Lääne-Euroopas ikka veel feodaalkord. Taas kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ning

Ajalugu

Kommentaarid (0)