Hilis- ja kõrgkeskaeg Euroopas (0)

HILIS - JA KÕRGKESKAEG
Linnade taastekkimine kõrgkesk ajal :

• Linnad kestsid varakeskajal Hispaania rannikualadel , paljud linnad olid juba langenud, aga suuremad vaid hääbusid ning kõrgkeskajal saavutasid uuesti oma hiilguse.
  
• Arenenud on ka põllumajandus, leiutati erinevaid asju, nt. Ratasader, millega veolooma tööraskus väheneb tükivõrra ja soodustab põllumajanduse arengut. Loodi ka rauge – Härja asemel kasutati künniks nüüd hobust, mis oli kiirem ja tõhusam.
  
• Põllumajanduses asendati kaheväljasüsteem hoopis kolmeväljasüsteemiga, milles üks osa puhkab ja kaks on kasutusel(ühel talivili ja teisel suvivili).
  
• Inimese elatustase tõuseb, suudetakse vähema ajaga toota tänu leiutistele rohkem. Selle tagajärjel väheneb ka suremus . Rahvaarv hakkab kasvama ja seetõttu hakatakse kasutama praegu veel kasutamata maid ja seega asustus tiheneb veelgi.
  
• Asustamisega jõuti Baltikumini
  
• Tekkima hakkas suurem toodanguülejääk, mis andis võimaluse kaupmeeskonnale. Toodangujääkidest said vahetuskaubad.
  
• Linnade tekke eelduseks oli veel kaupmeeskonna teke kui ühiskonnakihi väljakujunemine ja käsitööliste eraldumine põllumajandusest. Neid hakati nimetama oskustöölisteks.
  
• Uued linnad tekkisid kaubandusteede ristumiskohtadele.
  
• Esmalt tekkisid linnad Itaalias, Prantsuse lõunarannikus ja Vahemere piirkonnas.
  
• Idamaade ja Lääne-Euroopa kaupade vahendajaks olid Araabia kaupmehed , kes jäid kaubateedele.
  
• 12. Sajandil kujunes Läänemere Hansaliit ehk Hansaliidu kaubateed Euroopas.
  

Keisri ja paavsti vastasseis:

• See vastasseis on tuntud kui investituudi tüli.
  
• Frangi riik oli jagunenud kolmeks : Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangiriigiks.
  
• Keisri tiitel oli kaotanud oma senise tähtsuse.
  
• 962. Aastal saksa kuningas Otto Esimene sooritas sõjaretke Itaaliasse ja paavst kroonib ta keisriks. Feodaalid olid aga vastuolus paavstiga.
  
• Peaprobleem kujunes vaimulike ametisse nimetamisega. Küsimus oli selles, et kes allub kellele, kas keiser paavstile või paavst keisrile. Kes pidi määrama piiskopi? Rooma paavstiks oli Gregorius Seitsmes ja keisriks Heinrich Neljas Saksamaalt.
  
• Heinrich Neljas võttis endale õiguse paavsti kukutada . Paavst pani seevastu keisri kirikuvande alla, mis tähendas seda, et keiser ei saanud kinni pidada vannetest ja võtta osa kirikusündmustest.
  
• Feodaalid aga ei tahtnud enam keisri võimule alluda ja hakkasid mässama
  
• Heinrich Seitsmes palus alandlikult paavstilt andeks, et mitte sõjajalale minna. Paavst kinnitab aga uuesti Heinrichi Neljas võimu ning kui see oli kinnitatud läksid keiser ja tema kaaslased rüüstama Itaaliat ja kätte maksma paavstile. Selle tagajärjel langeb Gregoriuse maine ja pinged siiski jätkuvad.
  
• Lepitakse kokku, et kõrgvaimuliku ilmalikud tunnused annab üle keiser ja vaimsed tunnused annab üle paavst.
  

Kõrg- ja hiliskeskaeg olid paavsti võimu hiilgeajaks. Sellel ajal kujunesid linnas ja tekkis kaupmeeskonna ühiskonnakiht ja ka käsitöölaste ühiskonnakiht. Peeti palju ristisõdu. Ka Baltikumi ristisõjad toob kaasa Gregorius Seitsmes.
Ristisõjad :

• Esimene ristisõda algab aastal 1006.
  

Põhjused:

• Väliseks ettekäändeks oli usu levitamine.
  
• Oluline roll oli ka pühasõjamotiivil(islami usus), mis nägi ette teiste paganate „ristiusustamist“.
  
• Pühasõja doktriin – See toodi ametlikult ettekäändeks. See seisnes selles, et arvati, et jumal soosiv pühasõda ja see on talle meelepärane.
  
• Feodaale ajendas sõtta minema maapuudus. Igale feodaalile oli unistuseks saada oma maad, mis anti neile vastutasuks sõjaväes teenimise eest.
  
• Paljusid feodaale ajendas veel usuline vaimustus, kuid suurfeodaalide(sõjameeste) tähtsus riigis hakkas langema ning sõjategevus leidis feodaalidele teiste tegevuse kui sõdida omavahel.
  
• Mõned kaubanduslinnadki toetasid ristisõda ja nende jaoks oli see kui kaubanduslik konkurents . Nt Veneetsia .
  
• Rooma paavst tahtis aga kehtestada oma autoriteeti ja võimu.
  

Tagajärjed :

• Esile tõusid Põhja-Itaalia linnad.
  
• Lääne-Euroopas arenes majandus tänu silmaringi laienemisele
  
• Kujundesid erinevad põllukultuurid ja neid õpiti tundma
  
• Hakati valmistama maiustusi
  
• Idamaadest hakati tooma sisse kaupa
  
• Idamaadelt võeti üle ilupesu kandmise komme ja pesemine ning hakati seepi pesemisel kasutama
  
• Paljud mehed hakkasid habet kandma ja kasvatama
  
• Euroopa silmaring suurenes
  
• Pöörati rohkem tähelepanu hariduse tähtsusele ja õpiti tundma muistsete Kreeka autorite loomingut.
  
• Kujunes juudivaenulikkus Euroopas.
  

Tsentraliseeritud riikide kujunemine(Prantsusmaa ja Inglismaa) :
Algrahvastik koosnes geldidest, germaanidest ja anglosaksidest. 11.sajandil valitsenud purustas Normandia kuningas William inglise kuninga Haroldi väed Hastingsi lahingnus, mis toimus aastal 1066. Põhjuseks oli see, et Harold ei jõudnud õigeks ajaks vägesid kokku ajada.Willima sai Inglismaa kuningaks. Ühiskond kujuneb normanitest ehk prantslastest, kes võtsid anglosaksidelt lihtsalt maa ära.
William paneb paika valitsuskorra, mis erines Mandri-Euroopast. See tähendas seda, et kõik feodaalid allusid otse kuninga võimule. Tänu sellele kujunes Inglismaast tugev kuningriik .
Järgmiseks suureks valitsejaks oli Henry Teine. Tema tegevus :

• Ta kehtestas vandekohtu, mis sarnaneb tänapäeva vandekohtule ja koosneb 12-inimesest.
  
• Allutas kiriku valitseja võimule, kirikul ei olnud enam nii suurt tähtsust
  
• Kuninga võimu alla kuulusid erakordselt suured maad Prantsusmaal
  

Richard Lõvisüda – Henry Teise järeltulija, kes sai Inglismaa valitsejaks.
John Maata – Kuningas Prantsusmaal, kes jäi ilma oma maavaldustest.
1265.aastal sai Inglismaal alguse parlament , mis koosnens kahest kojast. Üks oli ülemkoda, kuju kuulusid lordid ehk feodaalid ja kõrgemad riigivalitsejad, vaimulikud ning teine oli alamkoda , kuhu kuulusid feodaalid, linnlased, väikevaimulikud. Sellest hakkas välja kujunema parlament , mis kogus makse ja piiras kuninga võimu.
Prantsusmaal valitses samal ajal Kapetingide dünastia. Seal vastuoluliselt Inglismaaga suurenes kuningavõim, sest nad said enamuse maavaldustest Prantsusmaal endale, mida nad ei läänistanud. Selliseid maavaldusi nimetati domeenideks.
Philippe Neljas – Parim Kapetingide dünastia kuningas, kes kutsus esimest korda kokku prantsusmaa seisusteesindused – generaalstaadid , et arutada maaküsimusi. Generaalstaadid piirasid sellega kuningavõimu ning seeläbi tõhustus ka riigivalitsemise kord.
Feodaalkord :

• See põhines feodaalide ja vasallide suhetel.
  
• Prantsusmaal kehtis siis vasalli puutumatus kuninga poolt
  
• Sõjamehe seisuse tuumiku moodustasid rüütlid. Nad tegid sõjaretki, pidutsesid,korraldasid turniire, et võitlusvaimu hoida.
  
• Vasall pidi senjöörile andma truudusevande.
  
• Rüütliväele valiti hoolega lahingupaika, sest nad ei olnud võimelised manööverdusteks. Rünnakuid alustati piidega – pikkade odadega.
  
• Teiseks tulid käiku sõjarelvad – kirved, mõõgad jne.
  
• Vasall pidi senjööri vangistuse korral vastaselt välja lunastama
  
• Alloodid – pärusvaldused, nendega ei tasutud sõjateenistuse eest
  
• Feodaalse killustatuse ajal toimus palju tülisid ja sõdu feodaalide vahel
  
• Aadli ehk rüütliseisusesse said näiteks asevalitseja funktsiooni täites. Uusi inimesi eriti juurde ei lastud
  
• Peamiseks ülesandeks feodaalidel oli sõjaline funktsioon.
  
• Talupoegade ülesandeks oli teiste seisuste ülalpidamine oma töö ja vaevaga.
  
• Rüütliks saamise esimene etapp oli Paažiks olemine, see selleks, et nad õpiksid käituma. Selle käigus võeti osa ratsakäikudest, lauldi, tantsiti, neile õpetati muusikat. Peale seda sai rüütlist kannupoiss ja alles siis rüütel.
  

Võitlusviisid :

• Hukkunuid oli vähe
  
• Relvastus koosnes piigist, mõõgavööst, kilbis. Mõõkadest peeti sedamoodi lugu, et neile anti nimesid .
  
• Kaitserelvaks vasakus käes oli pistoda , mis ei olnud aga piik .
  
• Jalaväelased kandsid vibusid.
  
• Kaitserüü oli esialgu soomusrüü, hiljem kujunesid nendest rõngassärgid, mis kaitsesid tervet keha, erinevalt soomusrüüst. Peale pandi neile heledad mantlid, millel omakorda kanti erinevat sümboolikat(nt. Mõõgavendade ordu). Hele oli hea ka selle poolest, et see peegeldas kuuma ilma ajal päikese tagasi ja ei lasnud rüül kuumeneda.Sealt arenes rüü edasi plaatvestideks erinevatele kehaosadele ehk täisraudrüü.
  

Linnused :

• Need olid feodaalide elupaigaks vara ja pere kaitsmiseks ja nende rajamisel pidi arvestama häid loodusolusid.
  
• Peamiselt rajati linnuseid kõrgendikele, et oleks hea ülevaade maale.
  
• Alguses ehitati puust linnuseid ja kandiliste tornidega. Hiljem ehitati ümarate tornidega ja kivist linnuseid, sest need andis veel parema ülevaate ja neid ei saanud maha põletada nagu puust linnuseid.
  
• Kindlustusvöönditena kasutati müüre ja nende vahele ehitati kraave.
  
• Linnus oli kaitserajatiseks ja elamuks.
  
• Ülemised korrused olid eluruumideks ja alumised sulaste elupaigaks ja sõjakola hoidmiseks. Eraldi hoonetena ehitati veel käsitöö ja loomade jaoks maju.
  
• Feodaal pidi vajadusel pakkuma talupojale linnuses kaitset.
  
• Linnuste vallutamiseks kasutati piiramistorne ja kiviheitemasinaid.
  

Vaba aeg :

• Toimusid rüütlite turniirid , mis hoidsid üleval võitlusvaimu. Need olid sõjalised võitlusmängud, kus kedagi ära päriselt ei tapetud . Korraldati nii kahevõitlust kuid peeti maha ka suuri sõjalahinguid. Väljakutsuja otsustas kasutatava varustuse üle.
  
• Jumala kahevõitlus – seda korraldati tüliküsimuste lahendamiseks ning toimus elu ja surma peale.
  
• Jahipidamine
  

Talupojad ja mõisamajandus :

• Suurem osa rahvast elatus põllumajandusest.
  
• Talupojad olid sõltuvad feodaalidest. Maasõltuvus – Maa ei kuulunud talupojale vaid kas feodaalile, kirikule või kuningale .
  
• Ida-Euroopas jagati maad mõisamaaks ja talumaaks(talupoegadele enda pere ülal pidamiseks).
  
• Talumaade eest nõuti teotööd mõisates ja naturaalandamit
  
• Lääne-Euroopas jagati kogu maa talumaadeks ja nende kasutamise eest maksid talupojad naturaalandamit, teotööd siis tegema ei pidanud.
  
• Kohtusõltuvus – Suurfeodaal läänistas väikefeodaalile maad edasi andes nii feodaalile kohustused
  
• Isikusõltuvus – Tuleneb talupoegade staatusest . Talupojad muutusid sunnismaiseks võlgade läbi ja nad kuulusid maaga kokku. Sellest kujunesid välja pärisorjad, erandiks vaid Skandinaavia . Igapäevast elukorraldust oli neil muidugi õigus ise korraldada.
  
• Kõrgkeskajal hakkasid kujunema raharendid ja rahalised suhted lükates kõrvale naturaalandamid.Talupojad ei pidanud enam feodaalisandale rohkem tööd tegema. Mõned talupojad olid koguni nii jõukad, et suutsid ennast feodaalist vabaks osta.