Kontrolltöö muinasaeg 8800 e/kr -1200 (AT 1) (0)

1 .Millal ja mis põhjusel algas ajalugu(5p ) 
Ajalugu on inimühiskonna areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed 
tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka 
ajalugu mida uurida. 
2 .Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis 
Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna 
poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja 
korilus ,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta 
kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega 
koos püstkodades, elupaigad asusid veekogude ääres 
Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht ,kalapüük,korilus.Tehti algust  
maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude  
ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli 
lühike,päritolult soome-ugrilased arvatavasti.  Vene-kirveste kultuur-Elatus allikaks olid  
viljakasvatus(nisu,odre, kaer )karjakasvatus,nöörkeraamika (alt sile sai asetada 
lauale),käsitöö,vene ehk paadikujulised kirved millega hariti  maad.Inimesed olid pikka 
kasvu ja päritolult indo-eurooplased,elati üksikperedena.Jäädi rohkem paiksemaks ja asulad 
asusid rohkem sisemaal. 
3.Nimeta muutusi mis toimus inimeste elus peale raua kasutusele võttu,(s.h kuidas 
arenes alepõllumajandusest põlispõllumajandus)1 .Inimeste elu paranes  -vähem 
nälga 
2.Tekkis kaubandus.Sõlmiti kaubanduslikke sidemeid teiste rahvastega,nt.skandinaaviaga 
lõunapooltete rahvastega. 
3 .Ehitati linnuseid,valmistati sõjariistu. 
4 .Suurendati põllumaad,kasutusele tulid uued tööriistad nt konksader mis võimaldas 
rohkem maad üles harida.Tekkis põlispõllundus.Põldu väetati sõnnikuga ja hariti 
adraga,seega sai maad kasutada mitmel aastal.Metsade arvelt tehti põllumaad juurde,selleks 
koliti elama rohkem sisemaale 
5 .Maju ehitati palkidest, elamis tingimused paranesid. 
4 .Kes ja millal mainis esimesena arvatavasti eestlaseid 
Rooma ajaloolane Tacitus oma raamatus”Germania”(1.sajandi lõpul) kirjeldas Aestii hõimu 
5.Missugused olid eestlaste suhted naaberrahvastega muinasaja lõpus.(s.h Vana-Vene 
riigiga 
Esialgu  olid  eestlaste  suhted  naabritega  kaubanduslikku  laadi  ja  sõjalisi  kokkupõrkeid 
tõenäoliselt  eriti  tihti  ei   esinenud .5-8  saj.läksid  suhted  teravamaks  ,viikingid  korraldasid 
rüüste retkeid Eestile.Alates 12saj.vastupidi.Alates 7 .sajandist tegid läti hõimud (latgalid ) 
Põhja-Lätis katseid nihutada oma  senist  asuala eestlaste arvelt põhja poole. Sellel perioodil 
rajati Kagu-Eestisse hulk linnuseid. Vana-Vene riigiga olid ka esialgu suhted head.Eestlased 
osalesid  vene  vürstide  korraldatud  sõjaretkedel  ja  kaitsesid  piiriäärseid  kindluseid 
lõunapoolsete  sisserändajate  eest  ,kauplesid  usinalt  venelastega.Alates  11  saj.suhted 
teravnesid,kui vene suurvürst  Jaroslav  Tark a.1030 vallutas  Tarbatu  linnuse ja asutas sinna 
oma  tugipunkti  Jurjevi.Kuid  venelaste  katsed  oma  mõjuala  veel  laiendada  ei  õnnestunud 
a.1061  vallutasid  eestlased  Tartu  tagasi.Vastastikustes  rüüsteretkedes  12  saj.  kumbki  pool 
erilist edu ei saavutanud. 
Seleta mõisteid 
6. rehi(3p)-on talurahvakultuuris hoone kus kuivatati ja peksti vilja 
7.Jaroslav Tark-normanni päritolu Kiievi suurvürst 1019-1054a.Vallutas a.1030 
Tartu(Tarbatu) linnuse ja nimetas selle Jurjeviks.Kogus makse,levis õigeusk.1061 a.  
Vallutasid eestlased linnuse tagasi. 
8.kolmeväljasüsteem-Põlluharimis viis mis võeti kasutusse 11-12saj.Maa jagati 
kolmeks,ühel osal kasvatati talivilja,teisel suvivilja ja kolmas oli söötis,aastate kaupa neid 
vahetati. 
9.Al Idrisi -Ülikusoost  araabia geograaf ja kartokraaf valmistas 1154a  esimese suurema 
maailmakaardi kus mainitakse arvatavasti esimesena Eestit,Tallinna ja Pärnu jõge. 
10. varjaagid -venelased nimetasid nii skandinaavlaseid ehk viikingeid .Olid sõdalased kes 
teenisid Bütsantsi valitsejaid aga ka  venelasi . 
11 .Arutle kuidas hinnata eestlaste suhtumist ristiusku Muinasaja lõpul. 
Peamiselt usuti oma esiisade uskumusi,kuid ristiusk hakkas ka vaikselt levima,leitud on riste  
haudadest,laibamatuse puhul peaga läände matmine.Võib arvata et osa inimesi uskus 
ristiusku,osa sidus ristiusu ja muistseusu mugavalt üheks ja teised järgisid endiselt 
maausku.Ristiusk toodi sisse sõja ja tapmisega seega püüti sellest võimalikult kaua hoiduda 
või lasti ennast rahuliku elu huvides ära ristida ja hiljem pesti risimis vesi lihtsalt maha,usku 
omaks ei võetud.Kergema  kauplemise huvides lasti ennast ristida seega Linnuste valitsejate 
ja jõukamate ühiskonna kihtide juurde jõudis ristiusk kiiremini,sest nii oli kergem hoida 
suhteid ja kaubelda.Tavaline talupoeg suhtus usku leigelt.Üldiselt jätab ristiusk siiski 
enamuse eestlastest ükskõikseks ka tänapäeval. 
Rida1 
1.püüa arutleda koos näidetega,kuidas tuli inimene maale(eelkäiad maal,lühi 
iseloomustus 
Inimese otsesed eelkäijad olid ahvinimese,olles asunud elama lagedale maale hakkasid kahel 
jalal käima.Peaajuarenedes kujunes australopiteekus(tugevad lõuad , laiad hambad,pikad 
käed,elasid gruppides)pärit Aafrikast.u.2,5 miljonit a.tagasi arenes Aafrikas osavinimene 
kes oskas valmistada esimest tööriista teritatud kivi.Edasi arenes  sirginimene kelle jäänuseid 
on leitud ka Euroopast ja Aasiast oskas tööriistu teha ja kasutada .30 000 a. tagasi elas 
Euroopas-Neandertaallane ,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti 
surnuid, küttiti loomi.u.40 000 a.tagasi ilmus Euroopasse tänapäeva inimene  
e.tarkinimene valmistas paremaid tööriistu,tegeles koriluse ,küttimise ja kalapüügiga oskas 
tuld teha.Vaikselt arenesid välja  rassid negriidid, europiidid ,mongoliidid. 
2 .Mis muutused ja tunnused toimusid pronksi kasutuselevõtuga Eestis 
Jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini milleks oli pronks.  Pronks oli harv ja 
kallis, sellepärast kasutati ka kivist tööriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes 
välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirstkalmed), tulid uued ehte -ja savinõud , mehed 
hakkasid habet ajama . Kindlustatud asulate vajadus annab tunnistust rahututest oludest. 
Inimestel oli juba mida röövida - näiteks pronksesemeid ja kariloomi. Rajati tänaseni 
säilinud esimesed põllud. Ilmselt tuli sellajal Eestis kasutusele ka  ader  
3 .Nimeta rauaaja  kalmetüüpe Eestis kirjeldas 
kangurkalme e kivihunnik 5-15m läbimõõduga 
kivikirstkalme-maapealne kalmeehitis,suurtest kividest laotud 
ring mille keskele laotud kividest  kirst neid rauaajal juurde 
enam ei ehitatud aga kasutati olemasolevaid. 
Tarandkalme -Need olid kivikalmed milles matmisala piiriks on nelinurkne kivirida või -
müür, mille moodustatud tarand täideti kividega. Vanimad tarandid olid enamasti paari 
meetri pikkused ja laiused, kujult ebakorrapärased ja lohakalt laotud ning paiknesid 
kärjetaoliselt üksteise kõrval. Hiljem hakati ehitama suuri ja võimsaid, paljudest  
korrapärastest  kivikambritest  koosnevaid  tarandkalmeid 
Rauaajal hakkati surnuid põletama ja matma tarandkalmetesse 
4 .Nimeta ja märgi eesti maakondasid muinasajalõpul 
 
5 . Mida pidasid eestlased muinasusundis kõige tähtsamaks 
usku ehk väge , mis oli kõikjal, esemetes, olendites,sõnades, kehaosades, looduses.Tähtsal kohal oli 
ka surnute ja hingedega  seonduv ,elati loodusega kooskõlas 
Mõisted 
6.ajalugu -minevikus toimunud sündmused ning nende kirjeldus  
7.Vene kirves -oli venekujuline ehk paadi kujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis 
levis kivi- ja pronksiajal  
8.Pulli küla -oli Kunda kultuuri asula, Eesti vanim inimasula. Asulakoht asub Pärnu jõe 
paremal kalda .Asutati u.11000 a.tagasi 
9.Hiied -eesti rahvuspärimustes looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste 
abil kõrgemate jõudude soosingut.  
10.Tarapita -muistse Eesti (saarlaste)jumala nimi.  
11.Arutle kas asjaolu,et eestlastel puudus12.saj oma riik,näitas meie mahajäämust 
muust  maailmast 
Arvan  ,et  ei  kuni  12  sajandini  olid  eestlased  iseseisvad,  vabad,  kõrge   kultuuriga   põlluharija  ja 
meresõitja rahvas nad arenesid kiirelt millele aitas kaasa usin rahvusvaheline kauplemine. 
rida3 
Miks rajati esimesi asulaid Eestis just Pärnu jõe suudmesse? 
Sest oli hea kala püüda ja küttida vee äärde jooma tulevaid loomi.  
Miks eestlaste nahavärv muutus aastasadadega heledamaks? 
Seda mõjutas mitmed geenid ning  keskkonnategurid ,(kliima,päike) 
Mis olid Asva kultuuri tunnusteks 
Pronksiaja kindlustatud asula mis ümbritseti kividest ja puust kaitsetaraga. 
Selle kultuuri asukad tegelesid karjakasvatuse, hülgepüügi, algelise maaviljeluse ja 
pronksivalamisega. 
Mis tüüpi linnuseid ehitati Eesti alal? 
Mägilinnused-igast küljest looduslikult kaitstud 
Neemiklinnused pikema mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal , mille looduslikku kaitset 
kõige vähem pakkuvamale küljele rajati kunstlik vall   
Kalevipoja sängi tüüpi  linnused , mida rajati voortele  .Kunstlikud vallid ja  kraavid  rajati 
sellistel linnustel vaid voorte madalamatele otstele seetõttu nägid väla nagu kõrgete otstega 
sängid 
Ringvall-linnused (e  maalinnad ) , mis olid rajatud kogu ulatuses kunstliku valliga ümber 
linnuseõue. 
Millega paistsid eestlased silma 12.saj. Põllumajanduses? 
11-12 saj.hakkati kasvatama talirukkist,millest sai peamine leiva vili,Euroopa turgudel oli 
see nõutud kaup,sest oli kuivatatud aga idanemisvõimeline. Kuidas hinnata eestlaste 
rahvaarvu 12.saj. Lõpus. 
 Eesti alal oli umbes 45 kihelkonda, elanike arvu on hinnatud 150 000 – 180 000 inimesele ,mis on päris 
hea.Arvestades  et  muistse  vabadusvõitluse  tagajärjel  Eesti  rahvaarv  tunduvalt  vähenes    . 1230 .  aastaks  oli 
rahvaarv Eestis 75 000-120 000 inimest.  
Mõisted 
tsuudid-Vana-Vene leetopisside nimetati nii eestlaseid veneedid-Ida-
Euroopa rahvas,varajased slaavi hõimud 
adramaa-sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga  
Igaunija-Eesti läti keeles 
Perun -slaavi mütoloogias äikese ja kõuejumal 
Hiltinus- munk ,  kes  määrati  1070.  aastale  läänemererahvastale  piiskopiks.  2  aasta  jooksul 
misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas.