Ülevaade Eesti muinasajast (0)

EESTI MUINASAEG

• PALEOLIITIKUM – 10 000-11 000 aastat eKr ehk vanem kiviaeg
  

Külm, arktiline ja lähisarktiline kliima
Jääliustik, Balti jääpaisjärv, Joldiameri
Esimesed kindla funktsiooniga tööriistad, mis valmistati kildude maharaiumise teel
Homo habilis

• MESOLIITIKUM – 5000-10 000 aastat eKr ehk keskmine kiviaeg
  

Asustus veekogude juures
Küttimine, kalastus , korilus, hiljem lisandus ka hülgepüük
Kivitööriistade kõrge kultuur
Antsülusjärv, Litoriinameri
KUNDA KULTUUR

• NEOLIITIKUM – 2000-5000 aastat eKr ehk uuem kiviaeg
  

Asustus kaugenes veekogudest
Maaviljeluse algus ja hiljem karjakasvatuse algus
Limneameri
NARVA KULTUUR, tüüpilise kammkeraamika kultuur, hilise kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur

• PRONKSIAEG – 0-1000 aastat eKr
  

• RAUAAEG – 1-1000 aastat
  

VANEM KIVIAEG 2,5 milj-9600 aastat eKr ehk paleoliitikum
Kõige pikem ajajärk inimajaloos on kiviaeg. Ajastu tinglikuks alguseks võib pidada tööriistade kasutuselevõttu, mis võis aset leid 2,5 miljonit aastat tagasi. Kiviaja vanim periood on paleoliitikum.
Umbes 10 500 aastat eKr oli kogu Eesti ala jääkattest vaba. Maapind vajus mandrijää raskuse all ning jää sulades hakkas uuesti kerkima. Esialgu oli maatõus väga kiire, kuid aja jooksul on see järk-järgult aeglustunud. Ka praegu kerkib Eesti loodeosa 2-3mm aastas. Liustik vormis maastikku nii pealetungil kui ka taandudes, kulutades ja kuhjates maapinda.
Baltimaadesse jõudsid esmaasukad teadaolevalt umbes 11 000 aastat eKr.
Jääaja ilmastik oli muutlik , vaheldusid külma ja maheda kliimaga perioodid. Jää taandumise ajal valitses Eesti ala arktiline kliima. Järk-järgult hakkas jääst ja jääpaisjärvest vabal alal kasvama kidur avatud tundra - ja seejärel metsatundrataimestik. Hiljem, kui kliima soojenes, ilmusid vähenõudlikumad puuliigid – mänd ja kask . Arvatavasti liikusid Eesti alal ka põhjapõdrakarjad ja mammutid, sest on leitud nende hambaid. Enne jääaja lõppu jõudis kliima veel külmeneda.
KESKMINE KIVIAEG 9600-5000 aastat eKr ehk mesoliitikum
Jääaja lõpuks arvatakse olevat aastat 9600 eKr. Soojenenud kliimas jätkus jõudsalt metsade kujunemine. Valdavateks puuliikideks olid kask ja mänd, kuid esines ka haaba ja teisi lehtpuid. Jääajale iseloomulik fauna vahetus metsloomadega, nagu põder, kobras , karu jne.
Eesti vanimad seni teadaolevad inimasustuse jäljed on leitud Sindi lähedalt Pullist.
Sealt leiti mõningaid tuleasemeid ja maasse löödud teritatud vaiade otsi, mis võivad pärineda toonastest elamutest. Kultuurkiht oli vaid 5-15 cm paksune.
Leidudeks tulekivist valmistatud väikeesemed:

• Kõõvitsad
  
• Noad
  
• Uuritsad
  
• Nooleotsad
  
• Kivitööjäägid
  

Aulakohast leitud orgaaniliste materjalide vanusemäärangute järgi elati selles laagripaigas umbes 9000-8550 aastat eKr. Arvatavasti oli Pulli hooajaline peatuspaik. Tõenäoliselt elati seal suviti , püüti kala – koha ja latikat. Leitud loomaluude järgi peeti seal ka jahti, peamiselt põhjapõtradele ja kobrastele, vähem kütiti karusid, metssigu hunte , hirvi , nugiseid. Pulli asukate kaaslasteks olid juba esimese koduloomad – koerad.
Mesoliitikumi aegsed asustused paiknesid muistsete veekogude ääres. Alguses jõgede, järvede kaldad, hiljem ka mererand. Seal oli hea küttida ja tegeleda kalapüügiga ning head liiklemisvõimalused. Eestis teatakse veidi alla 100 keskmise kiviaja asulakohti.
Kunda kultuur on oma nime saanud Kunda linna lähedal Lammasmäel asuvast muistsest asulast, mille kohta on leitud palju luust ja sarvest tööriistu: ahinguotsi, harpuune, nooleotsi, talbu, naaskleid, kirvepäid. Lammasmäel elati pika perioodi jooksul korduvalt ja tõenäoliselt hooajaliselt. Tegeldi kalapüügiga ja jahiga, kuid korjati ka söödavaid taimi. Kalad – haug , ahven , linask . Loomad – põder, kobras. Linnud – tuttvart , aul, sinikaelpart .
Oletatavalt elas Eesti alal Kunda kultuuri aegu 1500 inimest.
Väga palju asulakohti oli ka Kesk-Eestis Võrtsjärve kaldal .
Keskmise kiviaja teisel poolel asustati Mandri-Eesti vahetu rannikuvöönd ja saared. Mere äärde asumine seondub hülgeküttimise alguse ja arenguga. Avastati Saaremaa, Hiiumaa , Ruhnu. Arvatavasti kohastuti mesoliitikumis aastaringseks eluks saartel.
Eestis puuduvad kindlad mesoliitilised matmispaigad , kuid surnud on maetud maasse süvendatud haudadesse väljasirutatud asendis, selili , ning sageli kaetud vähemalt osaliselt kividega. Matused, eriti laste omad olid üle puistatud paksu ookrikihiga e punamullaga. Mõnel juhul on leitud hauapanuseid ja rõivaste küljes kantud loomahammastest ripatseid. Samuti on surnutele kaasa pandud tööriistu.
Üldine looduse hingestatus – animism . Uskumus inimeste ja loomade vahelisesse müütilisesse sugulusse – totemism.
KÜTTKALURKORILASED JA NENDE TÖÖRIISTAD
Keskmise kiviaja inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist ja korilusest. Kõige enam kütiti põtru ja kopraid. Põdra liha kasutati toiduks, nahast valmistati rõivaid ja luudest ning sarvedest tööriistu. Omaaegsed kütid harrastasid nii varitsus - kui ka ajujahti, kuid arvatavasti saadi suurem osa püügist siiski püüniste ja lõksude abil. Kasutati vibusid, odasid ja pistodasid. Odasid valmistati põhiliselt suurte loomade toruluudest. Kindel koht igapäevasel toidulaual oli mitmesugustel juurikatel, seentel ja marjadel.
Kalastuse roll on mesoliitikumis järk-järgult kasvanud. Püük sõltus erinevate kalaliikide parimast püügiajast. Kala püüti õngede ja ahingutega, kuid suurem osa saagist saadi kalatõkete, võrkude ja mõrdade abil.
Hilises mesoliitikumis kujunes välja hülgepüük, neid püüti harpuunidega.
Keskmise kiviaja inimesed elasid Eesti alal suhteliselt väikestes rühmades. Hakati elama aastaringsetes emakülades, sealt lahkusid vaid osa kogukonna liikmed hooajalisteks püükideks. Kogukondades kehtisid tavad ja tööjaotus. Tavaõigus sätestas abielud ja arvatavasti olid need kogukonnasiseselt keelatud. Ilmselt just naiste kosimine naaberkogukondadest – nn eksogaamilised abielud – olid üheks laiemaid alasid ühendavaks ning suuremaid kultuuritraditsioone kandvaks ning säilitavaks teguriks. Nii levisid edasi ka uued ideed ja oskused. Hakkasid kujunema aastaringselt asustatud külad.
Kiviajal valmistati tööriistu kivist, luust, sarvest ja puust. Leitud on palju kaape- ja lõiketöödel kasutatud kõõvitsaid. Mitmesugusteks puutöödeks kasutati kivist valmistatud kirveid ja talbu. Tööriistade valmistamiseks kasutasid kiviaja inimesed erinevaid kivimeid, sõltuvalt nende looduslikust esinemisest, vahetuskontaktidest ja loomulikult kivimite erinevatest omadustest. Tulekivi – kriidi- ja lubjakivi settekivim. Kvarts .
NOOREM KIVIAEG 5000-1800 aastat eKr ehk neoliitikum
Koos Lähis-Idast Euroopasse levinud viljelusmajandusega jõudis üle Vahemere ka keraamika valmistamise oskus, mis liikus rahvastiku siirete ja kultuurilaenude tulemusena küllaltki kiiresti põhja poole.
Neoliitikumi tunnuseks peetakse põlluharimise ja karjakasvatuse arengut. Seda peetakse ka neoliitikumi alguseks, aga kuna põhja pool sõltus põlluharimine väga palju loodusest ja külmematel laiuskraadidel viljelusmajanduse levik pidurdus, siis seetõttu on Ida-Euroopa metsavöötmes just savinõude kasutuseletulek suute muutuste esmakuulutajaks. Eestis loetaksegi neoliitikumi alguseks keraamika ilmumist meie alale. Läänemere ümbrusesse jõudis savinõude valmistamise oskus kultuurilaenuna.
Varasema Kunda kultuuri asemel eristatakse nüüd Narva kultuuri, mis sai oma nime 1950. Aastatel uuritud Narva jõe alamjooksul paiknevate muististe järgi. Eestis on see vaid varaneoliitline nähe.
Keraamika leviku üldisi levikusuundi arvestades hakati savinõusid varem valmistama Eesti lõunapoolsetel aladel ja siis põhjapoolsetel.
Praeguseks tuntakse Eestis üle veerandsaja narva kultuuri asukoha. Valdav enamik neist paikneb rannikul.
Matuseid, mis võiksid pärineda varaneoliitikumist, on Eestis leitud seni vaid kahest asulast. Laibad asetati hauda väljasirutatud asendis selili, kõhuli või külili ja kaeti sageli osaliselt, harvem terves ulatuses ookriga.
Muidu üpris ühtses Narva kultuuris eristuvad just keraamika järgi mitmed piirkondlikud erijooned : Põhja-Eesti, Kagu-Eesti ja Lääne-Eesti saared.
Valmistusviisilt ja kujult on Narva tüüpi keraamika küllalt sarnane kogu maal. Suured teravatipulised poolikut muna meenutavad kujuga nõud. Mandril esineb ka üksikuid väikesi piklikke liuataolisi kausikesi. Savi hulka segati mitmeid lisandeid. Põhja- ja Kagu-Eestis purustatud teokarpe või peenestatud taimi, saartel aga purustatud kivimitükikesi. Nõude pinnad siluti rohutuusti või hambulise templiga, millest jäid savisse kitsaste triipude read –riiped. Osa keraamikast on ornamenteeritud hambulise, kammi meenutava templiga tehtud jäljenditega – nn kammivajutistega ning mitmesuguste täkete, lohkude ja soontega. Kaunistusi oli rohkem Kagu-Eestis, vähem saartel.
KAMMKERAAMIKA KULTUURID
Keskneoliitikumis toimusid taas muutused, mis nüüd hõlmasid peaaegu kogu materiaalset kultuuri. Iseloomuliku kammilaadse templiga tehtud ornamendi järgi savinõudel nimetatakse seda perioodi tüüpilise kammkeraamika kultuuriks.
Eestis tuntakse ligi 50 kammkeraamika kultuuride asulakohta. Osa neist paikneb juba varasemast tuntud asustuspiirkondades, kuid on ka uusi alasid. Endiselt jõgede, randade ja mererandade ääred, aga ka rannalähedased väikesaared.
Esmakordselt on olemas ka rohkem infot kiviaja elamute kohta. Elatud on maapealsetes elamutes . Eluasemete põrandaosad olid süvendatud liivapinda ja hoonetes paiknesid ka tuleasemed. Väiksema elamu jõepoolses küljes avastati esikulaadne sissepääs ja teisel küljel väike nelinurkne eend – arvatav panipaik. Majadel oli sageli isegi viilkatus . Aastaringne asustus.
Eestis on 8 kammkeraamika matmispaika. Sageli o surnud maetud eluaseme juurde või isegi nende sisse. Kammkeraamika ajast pärinevad ka üksikud matmispaigad, mis asusid elupaikadest eemal. Hauda pandi kaasa hammastest ripatseid, luust looma- või inimesekujulisi ripatseid, merevaiku, tööriistu. Matmisrituaali juures võis mõnel pool omada tähtsust ka tuli. Asulatest leitud haudade vähesus viitab sellele, et kõiki ei maetud ühtviisi, enamikule sai osaks mingi teistsugune kohtlemine. Maeti erilise staatusega isikuid.
Kammkeraamika kultuuride inimesed kasutasid kõiki juba varemgi tuntud tööriistu, kuid nüüd hakati neid märksa paremini töötlema. Sisse hakati tooma taas võõramaist heakvaliteedilist tulekivi.
Laialdaselt levis ka merevaik.
Kammkeraamika ajal tundsid inimesed juba vaske.
Kammkeraamika kultuurides saavutas püügimajandus ajaloos kõrgeima arengutaseme. Jahiloomastik muutus mitmekesisemaks, peamised saakloomad – põder, ürgveis, kobras, metssiga . Vibu osatähtsus jahirelvana suurenes.
Ajapikku kujunes korilusest maaharimine. Karjakasvatusele kui majandusharule pani aluse kitsede ja lammaste kodustamine. Liha – vill – lüpsmine. Oluliseks sai saagi säilitamine, mitte enam jagamine.
Külad koosnesid 2-4 elamust. Kindlasti oli kogukondadel omad pealikud .
NÖÖRKERAAMIKA KULTUURID
Nöörkeraamika kultuur ehk sõjakirveste kultuurid.
Põhilisteks koduloomadeks: lammas, kits, siga, veis. Hakati kasvatama nisu, otra ja kaera. Enam ei olnud tähtis elada suurte veekogude läheduses. Üksikpereline asustusviis, enam ei elatud küladena, vaid hajataludes.
Kalmed paiknevad sageli ümbritsevast veidi kõrgematel küngastel ja üldiselt elamispaikadest eemal. Surnud olid kägarasendis, sageli külili. Naised paremale ja mehed vasakule küljele.
Nöörkeraamika kultuurile on iseloomulikud tugevasti profileeritud seintega peekrid. Kaunistused on tavaliselt vaid anumate ülaosas. Nõude ümber on keritud nöör, mis jätab efektse mustri.
Teiseks iseloomulikuks esemeks on hästi lihvitud ja sissepuuritud varretusauguga vene- ehk paadikujulised kivikirved.

Külasema ehk kontinentaalne tüüp – lihtne töötlus, proportsionaalne kuju, ühtlase paksusega, veidi kumer kuju, üks või kaks sisse lihvitud pikisoont

Karlova tüüpi kivikirved – Eestile omane tüüp, selgelt välja lihvitud küljekandid, varretusauku ümbritsev rant , kannal asetsev nupp, hiljem rombilise ristlõike ja kujuga

Teravkannalised kirved – Karlova sarnased, teravovaalsed
KIVIAJA LÕPP
Hakkas tekkima tekstiilkeraamika. Uute kontaktide alaks sai kiviaja lõpul Skandinaavia .
PALEOLIITIKUM
MESOLIITIKUM
NEOLIITIKUM
Narva kultuur
Kammkeraamika
Nöörkeraamika
ELUPAIK
Üksikud ränded
Veekogude ääres – jõed, järved, meri
Veekogude ääres – jõed, järved, meri
Veekogude ääres – jõed, järved, meri, saared
sisemaa
VALDAV KIVIM
Tulekivi, kvarts
Kvarts, kohalikud kristalsed kivimid, vähem tulekivi
Tulekivi, merevaik, vask
-//-
PUUD
Mänd, kask
Mänd, kask, haab , teised lehtpuud
Jalakas , pärn, tamm
Palju liike
Palju liike
LEVINUMAD KÜTTIMISOBJEKTID
Põhjapõder, mammut
põhjapõder, kobras, (viigerhülged)
Põder, ürgveis, metssiga, (viigerhülged, hallhülged)
Põder, ürgveis, kobras, metssiga, (viigerhülged, hallhülged, grööni hülged, pringel)
-//-
KALAD
Koha, latikas
Haug, ahven, linask
-//-
Haug, ahven, latikas, säga, tursk, koha lest
-//-
KORILUS
Juurikad, marjad
-//-
Marjad, seened, pähklid, molluskid, linnumunad
Nisu, oder, kaer
TEGEVUS
Küttimine
Küttimine, korilus, kalapüük
Küttimine, kalapüük, korilus
Küttimine, korilus, kalapüük, maaviljelus
Maaviljelus,
loomakasvatus
KODULOOM
koer
Lammas, kits, siga, veis
PRONKSIAEG 1800-500 a eKr
Esimesi metalle, vaske ja kulda, õpiti kasutama Lähis-Idas 9. aastatuhandel eKr. Vaskesemed hakkasid levima alles siis, kui õpiti vaske maakidest sulatama. Vask on pehme metall . Tinast ja vasest hakati valmistama metallisulamit pronksi.
Pronksiajal ilmus Eestisse, eriti Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualadele, Skandinaavia mõjutusi. Vanimad põllud Saha -Lool. Kasutati ristkündi – künda tuli kahes risti asetsevas suunas, sest ader ei pööranud mulda ümber.
Hakati rajama kivikalmeid. Sinna maeti ainult tähtsamad isikud.
EELROOMA RAUAAEG
500 a eKr – 50 a pKr
Rauaajal loobuti lõplikult kivi kasutamisest.
Alates aastast 200 eKr muutus raud Eestis kättesaadavaks ja seda võib pidada rauaaja alguseks. Esimeseks rauasulatuskohaks on Tindimurru.
Lääne-Eesti tasasel maastikul rajati noorema eelrooma rauaaja lõpul Eesti esimesed ringvall-linnused.
Haudadesse hakati kaasa panema relvi .
Linnuste ja relvade aeg jäi aga lühikeseks.
ROOMA RAUAAEG
50-450 a pKr
Rooma riik oli oma õitsengu tipphetkel.
Eestlaste kontaktid skandinaavlastega katkesid, kuid lõunanaabrite ja Läänemere kagunurgaga tugevnesid.
Matma hakati tarandkalmetesse. Hauda pandi ehteid ja söögi-joogimoona, relvi ja tööriistu ei pandud. Põletusmatus.
Ehete variandid suurenesid. Eestis kanti põhiliselt ehteid, mis olid balti hõimude alal tehtud või nende eeskujul valmistatud. Esimest korda tulid Eestis kasutusele sõrmused ja sõled.
KESKMINE RAUAAEG
450-800 a pKr
Rooma riik laguneb Ida- ja Lääne-Roomaks. Rahvad hakkavad rändama.
Külade tekkimine keskseteks asutuspiirkondadeks.
Hakati ehitama linnuseid, nende juures asusid alati ka asula.