Ajalooga seotud mõisted (0)

Mõisted
1. Muinasaeg e esiaeg – inimühiskonna kõige kaugem minevik, mida uuritakse aineliste ajalooallikate põhjal.
2. Eelajalooline aeg – arheoloogilistel allikatel põhinev info.
3. Ajalooline aeg – kirjalikel allikatel põhinev info.
4. Kiviaeg – 9000-1800eKr . Muinasaja esimene periood, kui inimesed tegid tööriistu kivist.
5. Pronksiaeg – 1800-500 eKr . Muinasaja keskmine periood, mil tähtsaim tööriistamaterjal oli pronks.
6. Rauaaeg – 500eKr-1200pKr . Muinasaja hilisem periood, mil tähtsaim tööriista-ja relvamaterjal oli raud.
7. Kunda kultuur –Mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur.Arvatavasti elati püstkojades. Asulad tavaliselt jõgede ja järvede ääres. Rändav.Tööriistad kivist, luust, puust, sarvest.
8. Kammkeraamika kultuur – Neoliitiline kultuur. Keraamikal kammornamendid. Kausid koonuse kujulised . Elukoht püsivam , kuid ikka rändavad. Elukoht jõgede ja järvede ääres. Küttimine, korilus. Neljakandilised püsivamad ehitused .
9. Venekirveskultuur – e. Nöörkeraamika kultuur. Neoliitiline kultuur. Savinõusi kaunistati nöörjäljenditega.Paati meenutavad kirved e venekirves. Elukoht seal, kus sai kastavada loomi ja harida põldu. Jätkus ka kalapüük ja jaht .
10. Nöörkeraamika kultuur – sama mis eelmine .
11. Tulekivi – Kiviajal kõike parem kivim , mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi.
12. Aestid – nii kutsuti eestlaseid. Tänapäeval arvatakse, et aestid polnud rahvus vaid nii kutsuti balti kui ka läänemeresoome hõime.
13. Kindlustatud asulad – Asulad, mis ehitati looduslikult kindlustatud kohtadesse , nagu jõekäärud, poolsaared ja künkad.Elas koos mitu peret.
14. Kivikirstkalmed – Pronksiajal levinad kalme tüüp. Koosnes keskel olevast kivist kirstust ja selle ümber olevast ringmüürist.
15. Tarandkalmed – Madala kivimüüriga piiratud tarand . Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega
16. Kääpad – Liivast kuhjatud, mille all või sees on põletusmatused.
17. Lohukivid – Eelrooma rauaajal uuristati kividesse auke.
18. Mägilinnus – Linnused , mis on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele.
19. Neemiklinnus – Linnused, mis on püstitatud mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale.Kuhjati kunstlik vall seljakupoolsele küljele.
20. Kalevipoja säng tüüpi linnus – Linnuse rahvapärane nimetus, kui külgedelt kaitsesid järsud nõlvad ning vallid ja kraavid rajati vaid otstele.
21. Ringvalllinnus – Linnused, mis on tasasel maal ja ümber selle kuhjati kunstlik vall.
22. Ruunikivi – annab infot viikingite elu kohta.Mälestuskivi. Kivile graveeriti peale ruunikirjas.
23. Tšuudid – eestlaste läänemeresoomlaste nimetus Venemaal
24. Adramaa –  maamõõduühik Eestis.Muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga.
25. Kaheväljasüsteem, kolmeväljasüsteem – Ühele poole külvati vili, teine põllu pool puhkas.
26. Alepõld – Põld, kus mets raiuti maha, seejärel põletati ja tuhka külvati seemned.
27. Suitsutuba /rehielamu – Eestlaste elamu. Väike palkidest hoone, mida köetiilma korstnata kerisahjuga. Seal kuivatati ka vilja.
28. Vahetuskaubandus – Kaup vahetati kauba vastu.
29. Vahenduskaubandus – Kaup osteti edasi müügiks. Nt: müüdi vilja , selle eest saadi karusnahad, karusnahad viidi edasi muule turule.
30. Sumbküla –  külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos.
31. Ridaküla – külatüüp, mille puhul talud paiknesid ridastikku tee ääres.
32. Hajaküla – külatüüp, mille puhul talud paiknesid üksteisest kaugemal.
33. Maakond – kihelkonnad liitusid suuremateks.
34. Kihelkond – moodustasid teatud piirkonna külad.
35. Malev – Põhiline väeüksus, mis koosnes ratsa- kui ka jalameestest.
36. Tapper – sõjakirved, mis olid ründerelvadeks.
37. Kärp – sõjanuiad, mis olid ründerelvadeks.
38. Amb – Sõjarelv
39. Vägi – elujõud, karisma . Väge leidus elusolendites, paikades, objektides, taevas.
40. Tark – Isik, kes oskas loitsida, nõiduda ja haigusi ravida e vägi sõnades.
41. Hing – Inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks.
42. Hiiepuu – on pühaks peetud põlispuu, mille juures taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut.
43. Ohvriallikas – Erinevate nimetustega allikad. Nt: tervise, elu, silma, ilma jne. Sageli tähistas nimi allika või vemast võetud vee omadusi.
44. Ohvrikivi – kivi, kus ohverdati loomi.
45. Läänimees –  lääni valitsev väikefeodaal.
46. Vakus – Vakus oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal.
47. Vakusepidu – Maksu koguti vakuselt enamasti kaks korda aastas: talvel ja sügisel. Sel puhul said maksukoguja ja talupojad kokku ning lisaks maksude maksmisele peeti ka pidu.
48. Eramõis – Läänimehed asusid maale elama, eelkõige oli see vasalli elupaik ja valduse administratiivne keskus, kuhu koguti andameid.
49. Kümnis – mingi protsent talu saagist, mis maksti kirikule.
50. Hinnus –  naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest.
51. Komtuurkond /foogtkond – haldusüksus Liivi orduriigis, mida juhtis foogt /komptuur.
52. Ametkond – Maaisandad jagasid läänistamata maade haldamiseks need suurteks haltuspiirkondadeks e ametkondadekt.Võisid hõlmata mitu kilelkonda.Jagunes vakusteks.
53. Ametimõis – Ametkonna keskus.
54. Rüütelkond – Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid rüütelkondadeks.
55. Maapäev – Liivimaa maaisandate ja seisuste kukkusaamine.  Seal arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse jne
56. Adramaa - maamõõduühik Eestis.Muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga
57. Adratalupoeg –  talupoegade kiht ,kelle maa suurust arvestati adramaades .
58. Üksjalg –  talupoegade kiht, kelle kohustuseks oli teha mõisale tegu 1 jalapäev nädalas. Selle kihi moo-dustasid enamalt jaolt adratalunike nooremad pojad, kes asutasid talu kuhugi ääremaale.
59. Maavaba – muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Ei kandnud tavakoormisi, vaid teenisid sõja korral lääniisanda ratsaväes.
60. Vabatalupoeg –  talupojad, kes tasusid koormisi rahas ega pidanud tegema mõisategu.
61. Vabadik – Maata , või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, ning sulased ja teenijad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eeskoste all.
62. Sulane /teenija – isikud, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eeskoste all.
63. Träälid – e orjad .Sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud.
64. Mõis – Maaisandate ja vasallide majapidamine, kuhu koguti andameid ja kust valitseti ümberkaudseid maid.
65. Teokohus – koormiste liik, kus iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise.
66. Pärisorjus – talupojad olid mõisniku isiklikuks omandiks.
67. Sunnismaisus – Talupojad ei ole vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad.
68. Linnaõigus – Tagab linnakogukonnale autonoomia ja eristab seda ümbritsevast keskkonnast.Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse.
69. Raad – Valitses linna. Koosnes raehärradest.
70. Gild –  kaupmeeste või tsunftide ühendus.
71. Tsunft – ühe käsitööala meistrite ühendus.
72. Skraa – (rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri.
73. Rõugemaja/hospidal/ seek – koht kus hoiti haigeid.
74. Vaekoda –  linna kaupade kaalumise ja mõõtmise hoone
75. Toomkapiitel – Toomhärrad-kõrgemad vaimulikud , kes osalesid piiskopkonna valimistel.  kõrgem vaimulike kolleegium , mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost , kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan . Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine.
76. Toomkirik – piiskopikirik
77. Klooster –  kiriku, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete  kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat eluviisi.
78. Pildirüüste – Mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk, mis tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid , altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks.
79. Jesuiidid –  on katoliikliku kiriku  mungaordu   liikmed.
80. Vojevoodkond / staarostkond –  Poola haldusüksus. Vojevoodkonda juhib marssal .
81. Tartu maks –   Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV  Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud  tribuut , mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.