Eesti muinasaega ja ajalooline aeg (0)

KORDAMINE
1. Eesti muinasaeg ja ajalooline aeg: mõiste seletus, algussündmused ja ajalised piirid.
Muinasaeg e esiaeg- (pikem) on ajaloo varasem ja pikem periood mille kohta kirjalikud ajalooallikad puuduvad või neid ei ole piisavalt.
- (lühem) ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni Liivimaa ristisõja alguseni
Ajalooline aeg- on ajaloo hilisem ja lühem periood, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad. 1.põhjalikuks kirjalikuks ajalooallikaks Eesti ajaloo kohta on 1227.aastal valminud „Henriku Liivimaa kroonika“, mis käsitleb 1208-1227.aastal toimunud muistset vabadusvõitlust (MVV), mis on liivimaa ristisõja üks osa.
2.Muinasaja arheoloogilised kultuurid:
Algusaeg: Kunda 8700 eKr, kammkeraamika 4000 eKr, nöörkeraamika 3000 eKr.
Iseloomustus sh põhjendada nimetust ja võrrelda kultuure omavahel:
Kunda: Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi. Tööriistadest on leitud palju  luust  ja sarvest esemeid.
Iseloomustus tabelis MESOLIITIKUM .
Kammkeraamika: Kasutusel savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mis tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kuna selliselt kaunistatud savinõud on väga tüüpilised leiud , siis võtsid arheoloogid kasutusele nimetuse kammkeraamika kultuur. Iseloomustus tabelis NEOLIITIKUM
Nöörkeraamika: Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele.
Iseloomustus tabelis NEOLIITIKUM
Arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab inimeste tegevusalade ja eluviisi sarnasust . (Kunda, Narva, kammkeraamika, nöörkeraamika, Asva)

3. Osata iseloomustada ja võrrelda muinasaja perioode valdkonniti. TABELI ALUSEL!

Muinasaja periood
+ arheoloogiline kultuur
1.Töö- ja tarberiistade materjalid
2.Töötlemise oskused
Peamised elatusalad
Eluviis, eluase , asustuse paiknemine
Matmiskombed
MESOLIITIKUM Kunda kultuur 9000-5000 eKr
1.Kivi, tulekivi , luu, sarv , puit.
2. Servade teritamine tulekivi lõhestamise teel luu- ja sarvesemete rohkus.
1. Kalastamine
2.Küttimine (põder, kobras )
3. Korilus (seened, marjad , pähklid)
Rändav eluviis. Eluase püstkoja laadne kodaelamu. Elupaigad jõgede ja järvede kallastel.
Puuduvad teated .
Arvatavasti maeti elupaigast eemale.
Inimeste luid pole leitud(välja kaevatud)
NEOLIITIKUM 5000-1800 eKr
Kammkeraamika kultuur al 4000 eKr (ümarapõhjaline)
NEOLIITIKUM
Nöörkeraamika e. venekirveste kultuur al 2000 eKr
1.Tööriistad tulekivist
Algas savinõude e. keraamika valmistamisega (Narva kultuur)
Ümara põhjaga, välispind ilustatud.
Kivitöötlemisoskused täiendusid. Kaunistatud kammi meenutava templiga
Savinõud, venet e. paati meenutavad väga hoolikalt lihvitud sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Siledapõhjalised savinõud olid ilustatud nöörijäljendiga.
Hankiv majandus
1.Küttimine
2.Kalastamine
3.Korilus
Maaviljeluse võimalus?
1. Loomakasvatus (kitsed, lambad , sead, veised )
2. Maaviljelus
Neolootiline revolutsioon st. Üleminek hankivalt majanduselt viljelusmajandusele
Jõgede ja järvede ääres, rändav eluviis.
Elamud koonusekujulised.
Hakati rajama elupaiku kaugemale suurematest veekogudest . Elati, kus palju rohumaid ning rikas muld maaviljeluseks. Ei elatud pikemalt ühel paigal, otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks.
Maeti asula territooriumile, elamu põranda alla.
Amulettide rohkus, surnule pandi kaasa mingi tööriist või ehe.
Kalmistud rajati asulatest väljapoole kõrgematele küngastele. Surnud asetati külili kägarasse.
PRONKSIAEG
1800-500 eKr
Asva
Vanimad pronksesemed: odaots ja sirp. Tööriistad olid tugevamad. Jätkus kivikirveste valmistamiseks. Teised esemed tihti kivist, savist , sarvest ja luust.
Pronks(tina ja vase segu)-skandinaaviast
Karjakasv ja maaviljelus. Küttimine ja kalapüük. Kasvatati lambaid , kitsi, veiseid, sigu , hobuseid. Põlluviljad:nisu, oder , lina, uba, herned , hirss.
Eesti jagunes kaheks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa. Kujunes välja põllumaa eraomandus. Sise-Eesti oli hõredamalt asustatud-> paikne eluviis.
Hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi e. kivikirstkalmeid. Laibamatus.
RAUAAEG al 500 eKr. Eelrooma ja rooma rauaaeg 500 eKr-450 pKr. Nimetus kuna Rooma impeerium mõjutas Põhja-Euroopat sh.Eestit (majandus, kaubandus) Periood oli sõdadeta aeg.
Esimesed raudesemed naaberaladelt. Rauast riistad veel vastupidavamad, töö veel viljakam. Kohalik raua tootmine soorauamaagist.
Käsitöö areng, raudesemete valmistamine, pronksist ehted . Karjakasvatamine koos põlluharimisega.
Paikne eluviis. Üksiktaluline asustus. Asustuse tihenemine Kesk- ja Lõuna Eestis. Eemalduti siseveekogudest jõgedest, järvedest
Tarandkalme . Panuste hulk suurenes, aga relvad puudusid nende hulgas. Ehitati kivikirstkalmete kõrvale.
KESKMINE RAUAAEG 450-800 viikingiaeg 800-1050 e. rahutud ajad
Raud, relvad, hõbeaarded, võitlusnoad, pronksehted + Hõbe/ kuld
Põlluharimine, loomakasvatus, käsitöö, kaubandus, ribapõllud, kaheväljasüsteem.
Künnipõllunduse algus (enne kõpla)
kaheväljasüsteem Põld
Kesa
Avaasulad- koos mitmed talud , külade kujunemine. linnuste rajamise algus. Linnused rajati looduslikule künkale või kunstlikule vallile, millele püstitati palkide kaitsetara.
Paikne eluviis.
Tarandkalme. Maeti edasi, uusi tarandeid kasutusele ei võetud. Panuseid pandi kaasa vähe. Kääpad- nende all/sees põletusmautsed, suurenes panuste hulk-relvad.
HILISRAUAAEG 1050-1200
Muinasaja lõpp
Töö- ja tarberiistad, ehitised, rõivad, liiklusvahendid valmistati oma jõududega. Noad , kirved , vikatid- sepad valmistasid. Kujunesid rauatootmiskeskused. Pronksehted. Hõbeehted.
1. Maaharimine . (kolmeväljasüsteem)
2.Loomakasvatus
3.Küttimine
4.Kalapüük
5.Metsamesindus
1-2 viljelusmajandus
3-5 hankiv majandus
kolmeväljasüsteem
Kesa
Suvivili
talivili
Asustuse tihenemine u. 150 000 elanikku. Elamuks suitsutuba : väike, palkidest hoone, kerisahi.
Hajakülad Lõuna-Eestis. Ridakülad Ida-Eestis, sumbkülad. Paikne eluviis. Üksiktalud.
külad-> kihelkonnad (45)
-> maakonnad
(8 suurt ja 6 väikest)
Jätkusid põletusmatused tarandkalmetesse, aga alates 11.-12.saj. hakkas levima kristlik laibamatmise komme (lk 41)