Eestlane -kes ta on? (1)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Eestlane - kes ta on?

IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asukoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Esimesed elanikud tulid siia kusakilt lõuna poolt, mida kinnitavad Pulli asulast leitud esemed. Selle pika ajalooga rahvas on läbi elanud alates muinasajast kuni tänapäevani nii raskemaid kui ka kergemaid aegu. Aja jooksul on välja kujunenud eestlase iseloom. Kuna ellu jäid ainult tugevamad ja töökamad, nõrgemad surid, siis muutus ka eestlase iseloom. Eestlane armastab vabadust. Mäletame eestlase muistset vabadusvõitlust, kus eestlased olid ligi 20 aastat kestnud sõja vältel kaitsnud oma maad ja rahvast nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Kuna sõjaline ülekaal vastase pool, tuli alla vanduda. Ka Jüriöö ülestõus 1343.a. jüriööl näitas eestlaste püüet vabadusele. See oli relvastatud mäss, kus põletati mõisaid ja kirikuid, tapeti kätte sattunud sakslasi. Üle tuli elada ka Saksa ja Vene okupatsioon. Väga kohutav

Kirjandus

1

rtf

Quo vadis, eesti kultuur!

kuna see, mida me Eestis praegu näeme on aastasadade assimilatsiooni, rahvasterände ning vöörvõimu tulem. Laine Jänes ütles oma kirjutises: "Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli kultuur." Inimene on kultuuri aluseks. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele arendamine ja esimese ajalehe välja andmine, uuendades järk ­ järgult kultuuri. Kuhu suubub edasi? Kahtlen, kas keegi suudab sellele täpselt vastest õelda. Eestlane, kui kultuurrahvas tähendab eelkõike seda, et meil on haritud inimesed, samuti laulu -, ja tantsurahvas. Kultuuri ja identiteedi üks alustala ning silmapaistvam väljenduviis ongi üldlaulupidu. Leidub andekaid muusikuid, lavastajaid, näitlejaid, kunstnikke, sportlasi. Eesti on rikas radio, teatri, filmi, kirikute ja vaatamisväärsustega. On olemas veel rahvuslill, -puu, -lind, ning peale selle ka veel rahvuseepos Kalevipoeg.

Kirjandus

2

doc

Kirjand Eestluse elujõu allikad

Seda, mida ma ei ole varem näinud, katsunud ega maitsnud tundub alati parem ja ilusam. Sellises olukorras ei nähta asjade negatiivset ja rutiinset poolt. Külas pidi ise tööd tegema selle nimel, et katus pea kohal oleks, riided seljas ja kõht täis. Metsas oli see vastu kõik palju lihtsam, kus enamus elutoiminguid toimus ussisõnade abil ja nende teadmisel jooksis kõik peaaegu iseenesest kätte. Olenemata oma lühikese ea tõttu, võib iga eestlane uhkusega rinna ette ajada ja öelda: ,,Eestlane olla on uhke ja hää!" me oleme võidelnud, võitnud ja püsima jäänud. Kui Tammsaare laseb Vargamäe Pearul öelda, et see on kange sääl Vargamäel, siis on see öeldud kõigi eestlaste kohta. Me oleme üks kange sugu Balti mere kaldasopis. Meie võitleme seni, kuni oleme tagasi saanud vabaduse ja kaitseme seda seda viimse meheni. Need oleme meie eestlased!

Eesti keel

2

doc

Mida uut sain teada, kui lugesin A.H.Tammsaare teost „Tõde ja õigus I“ ?

Väga pikalt kajastuv teema oli ka Andrese ja Pearu pidev kohtusaaga. Kui lõppes üks, algas teine ja lõppu neil ei tundunud nägevatki. Mõlemad ajasid oma õigust taga ja hoiti kinni oma arvamusest ja nägemusest ega hoolitudki, et ei olnud kord ühel õigus, kord teisel, kuid kangekaelseks jäid mehed alati. Kaastundlikkus. Parimaks iseloomuomaduseks on meie rahval oskus kaasa tunda. Kui sureb mõne tuttava lähedane, tunneb eestlane kasvõi vihast hoolimata tema vastu kaastunnet oma hinges. Nii oli ka Pearuga. Kui suri Andrese naine Krõõt, pühkis Pearugi tülidest Mäe peremehega hoolimata pisaraid ja tundis Andresele sügavalt kaasa ning oli kahju, et naabrimees nii hinnalisest perenaisest ilma jäi, kes oli Oru peremehelegi oma heleda häälega südamesse jäänud. Uudishimu. Eestlastel on ikka kombeks öelda, et uudishimu tappis kord kassi, kuid siiski on meie rahva uudishimu lõpmatult suur. Mitte alati heas mõttes

Eesti keel

2

rtf

Eestlane - kes ta on?

tema individualiteet saadab teda alati ja kõikjal ja temast on varjundatud kõik, mis ta läbi elab. Raskeid õnnetusjuhtumeid kõrvale jättes on vähem otsustav see, mis kellelegi elus juhtub ning osaks saab, kui see, kuidas ta seda tajub, tähendab tema vastuvõtlikkuse laad ning aste igast vaatepunktist. Eestlase olemust on mitmed eesti kirjanikud aegade jooksul püüdnud oma teostes lahti seletada. Rahva seas on tuntust kogunud Andrus Kivirähu kirjeldus "Rehepapis". Selle järgi on eestlane peaasjalikult pettuste ja kelmuste peal väljas. Siiski arvan, et "rehepaplikkus" pole just see olulisim, mida meie esiisad geneetiliselt meile edasi on andnud. Kuigi peab tõdema, et riukalikku olemust on meil veres kindlasti sees, kuid see läbib punase joonena, võin julgelt väita, kõiki inimesi siin maamunal. Mitmetahulise eestlase helgemaid tahke on kujutanud paljud pagulaskirjanikud, kes võõrvõimu repressioonide tulemusena on pidanud suure osa oma elust elama välismaal.

Kirjandus

2

doc

Kes on tõeline eestlane!

Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Arvamus ,,Kes on tõeline eestlane?" Juhendaja:Anne Rand ,,Kes on tõeline eestlane?" 1  Kes on siis tõeline eestlane? Minu arvates on seda väga raske arutada, sest igal inimesel on oma nägemus patriootlikusest, või ei peagi tõeline oma isamaad austama. Tõelist eestlast, või ka teisi rahvaid ei saa 100% kindlate faktidega iseloomustada. Minu arvates on aga eestlane laisa võitu ja iseseisev olnud läbi aegade. Eestlane, ei salli teist eestlast, see on juba väga vanast ajast paika pidanud väide. Muinasajal ei saanud

Eesti keel

1

docx

Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas ?

nahavärviga inimesi, omasooiharaid, puudega inimesi või usulise kuuluvusega indiviide. See on muutunud globaliseerumisega ühiskonna tavapäraseks nähtuseks. Kahjuks, mida erinevamad on inimesed, seda kiiremini on probleemid ja konfliktid tekkima. Eestis saab rääkida sallimatusest kindlasti 20. sajandil, kui eestlased nägid suurt vaeva, et saada tagasi iseseisvus, mille oli meilt röövinud suur idanaaber Venemaa. ,,Eestlase lemmik toit on teine eestlane," jätab mulje, et eestlased ei hooli mitte kellestki peale iseenda. Kui mõelda tagasi 20. sajandi lõpupoole, siis eestlased näitasid üles suurt hoolivust nii üksteise vastu kui ka oma kodumaasse. 1988. aastal toimus Laulev Revolutsiooni ja 23.augustil 1989 Balti kett, kus rahvas nõudis oma iseseisvuse taastamist. Eestlased ei olnud üksteise vastu sallimatud, küll aga peale taasiseseisvumist 1991. aastal oli eestlaste hinges sallimatus

Ühiskonnaõpetus

4

doc

Essee psühholoogias teemal "Eestlased kõrvaltvaates"

Eestlased kõrvaltvaates Essee Olles ise eestlane, oman üsnagi pealiskaudset ettekujutust sellest, millisena paistan kõrvalt teistele rahvustele ja kultuuridele. Loomulikult olen tuttav erinevate stereotüüpidega, a la legendid eestlaste külmusest inimsuhetes ja ennastsalgavast tööarmastusest, kuid leian, et kõik on suhteline ning laialt levinud stereotüüpe ei tohiks liiga tõsiselt võtta ei eestlase ega ühegi teise rahvuse esindaja puhul. Käesoleva essee näol teen katse näha eestlast teiste rahvuste peeglis, eeskätt

Psühholoogia

Kommentaarid (1)