Jüriöö ülestõus (0)

Tasujad : 
jüriöö 1343–1345
Eduard Bornhöhe oli 17-aastane, kui avaldas 1880. aastal jutustuse „ Tasuja “. Selle peategelane on talu-
poeg Jaanus , kellest saab eestlaste juht võitluses sakslastega ning kes ise langeb lahingus. 
See noortest ja noortele kirjutatud romantiline seiklusjutt 1343. aastal alanud jüriöö ülestõusust sai 
kiiresti populaarseks ning on seda olnud kõikide riigikordade ajal. Bonrhöhe jutustus tõi jüriöö üles-
tõusu eesti rahvuslikku ajalooteadvusse. Selles sündmuses hakati nägema viimast heledat sähvatust, mille 
järel algas niinimetatud pikk ja pime orjaöö. Iga lugeja võis tunda, kuidas raev ülestõusu luhtumise pärast 
tegi temastki võimaliku uue tasuja.
Pärast võidukat  vabadussõda  ei olnud  kaotatud  jüriöö ülestõusu kujutamine kunstis kuigi popu-
laarne. Üksikuid töid siiski tehti. 
1926. aastal valminud Paul Liivaku tušijoonistuse esiplaanil näeme taevani kõrguvaid leeke. Tuli on 
märk, et ülestõus on alanud. Taamal pimeduses süüdatakse üha uusi ja uusi lõkkeid – ülestõus levib. 
Talupojad on haaranud relvad – kirved , vikatid ja nuiad, odad ja mõõgad. Kunstnik rõhutab tihedalt 
üksteise kõrval võitlusse sammuvate meeste üksmeelt.
Ajalookirjutuses kinnistus pilt jüriöö ülestõusust kui ühest olulisest episoodist Eesti riiklikus 
 poliitikas. 
1933. aastal ilmus „Eesti rahva ajalugu“, milles oli ka il ustratsioon Paide linnusesse läbirääkimistele 
kutsutud eesti saadikute tapmisest. Pildi al kiri on kirjeldav: „Eesti kuningad ja nende sõdurid keskel 
esiplaanil. Vasakul langenud  sakslane , kes kaitses  Järva   foogti “. Kunstnik näitab jõudude ebavõrdsust ja 
eestlaste vaprust . Kõige tähtsam oli aga rõhutada, et eestlastel olid oma kuningad. 
Jüriöö ülestõusu aastapäeva eel toimus omamoodi pildiplahvatus. Võimude tellimusel valmis terve 
rida jüriöö-teemalisi kunstiteoseid . Neid näidati rahvale esmalt 1943. aastal Moskvas ja kaks aastat hil-
jem ka Tallinnas.
Jaroslavlis, nõukogude tagalas maalitud pildid on rõhutatult rahvuslikud: eestlased kannavad rahva-
riideid , taustal on äratuntav Eesti maastik. 
Evald Okase maalil „Jüriöö märgutuli“ näeme relvastatud rahvast järgimas kutset ülestõusule.
Richard Sagrits kujutab maali esiplaanil seda, kuidas ülestõususu algusest andis märku sõjasarv.
Arnold Alas on maalinud sõttaminejaid eesti rehetarede taustal.
Adamson-Ericu maalil lähevad võitlusesse ka naised. Kunstnik rõhutab kogu rahva soovi sakslastele 
kätte maksta. Samas sobis aktiivse naise kujutamine ka nõukogude soolist võrdõiguslikkust tähtsustava 
ideoloogiaga.