Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Antropogenees (0)

1 Hindamata
Punktid

Antropogenees



 Antropogenees Liisa Leit G1BK


  Antropogenees on inimese põlvnemine ehk 
antroploogia haru, mis uurib inimese teket ja 
päritolu. Antropogenees


  Inimese kujunemine sai alguse ligikaudu 5-6 
miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikas, Victoria 
järve ja Kilimandzaaro mäe vahelisel alal, kus 
tekkis ahvinimene.  Välimuselt oli ta umbes poolteist                       
 meetrit pikk ja sarnanes pigem                         
    ahvile, kui inimesele. Ta liikus                      
kohmakalt kahel jalal, vahel oma                   
pikkadele rippuvatele kätele                             
toetades. Ahvinimene (Australopiteekus)


  Ahvinimese aju oli tunduvalt suurem, kui ahvil, 
kuid palju väiksem, kui inimesel. Ta ei osanud 
rääkida ja tal puudusid ahvile omased teravad 
kihvad. Ahvinimene oli võimeline kasutama 
tööriistadeks ainult üksikuid kive.  Ta oli tunduvalt nõrgem, kui teised                   
ahvlased ja seega on ahvinimeste luid              
    leitud koobastest, kus nad mitte ei                
     elanud, vaid olid pigem ära söödud              
        mõne kiskja poolt. Ahvinimene (Australopiteekus)


  Ligikaudu 2,5 miljonit aastat tagasi hakkas 
kasutama tööriistu osavinimene. Ta tegeles ja 
toitus enamasti korilusest, kuid tegeles ka 
juba küttimisega.  Osavinimene ei osanud veel kõnelda,                
     kuid kasutas sellegi poolest žeste ja             
   häälitsusi, millel olid omad teatud              
tähendused. Osavinimene (Homo habilis)


 Osavinimene
(Homo habilis)  Osavinimese 
tööriistad olid väga 
lihtsad. Neid kasutati 
enamasti juurte ja 
näriliste urgude lahti-
kaevamiseks. 
Küttimiseks kasutati 
puunuiasi ja käe-
päraseid viskekive. 
Liha lõikamiseks 
kasutati tervaid 
kivikildusi.


  Ligikaudu 1,5 miljonit aastat tagasi arenes välja 
sirgeinimene. Tema rüht oli muutunud paremaks ja 
selgroog S-kujuliseks. Sirgeinimene oli 140-160cm 
pikk ja näo sarnasus ahviga hakkas kaduma.  Ta oli esimene inimlane, kes                                 
rändas Aafrikast välja                                                
           Euroopasse ja Aasiasse.  Sirgeinimene hakkas kasutama                                 
tuld, mida ta ise veel teha ei                               
osanud, kuid kasutas                                       
looduslikult saades. Sirgeinimene (Homo erectus)


 Sirgeinimene
(Homo erectus)  Sirgeinimese 
tööriistad olid 
rohkem arenenud ja 
võimekamad. 
Hakkasid tekkima 
algelised kirved ja 
odad.  Kasutusele võeti ka 
Euraasia külmema 
ilmastiku pärast 
mõningad riided.


  Euraasiasse rännanud sirgeinimesest kujunes 
ligikaudu 250 000 aastat tagasi välja 
neandertaallane, kes elas ja tegutses seal 
umbes 100 000 aastat.  Neandertaallane oli umbes 160 cm pikk, 
massiivse musklis kehaga, lühikese kaela ja 
laia näoga. Nende kehad olid ehitatud 
spetsiaalselt külmas             kliimas toime 
tulekuks. Nad olid                    esimesed 
inimlase, kes valdasid                 kõnevõimet, 
kuhu kuulus vähemalt               mõnisada 
sõna. Neandertaallane (Homo neanderthalensis)


  Neandertaallased matsid oma surnuid ja 
valdasid arvatavalt kombetalitlusi.  Nende areng peatus mingil hetkel ja nad ei 
suutnud Homo sapiensitega konkureerida 
mistõttu lõpuks suri nende liik välja. Neandertaallane (Homo  neanderthalensis)


  Tarkinimne kujunes sirgeinimesest ligikaudu 
200 000 aastat tagasi Aafrikas. Tarkinimesel 
oli kõnevõime, tavad, kombed ja väga 
arenenud aju. Ta sarnanes palju 
nüüdisinimesele, vaid olles                     
natukene robustsem.  Ta rändas palju avastades Ameerika,             
Euroopa, Aasia ja Austraalia. Tarkinimene  (Homo sapiens)


  Nüüdisinimene (tark tarkinimne) on Homo sapiensi 
pragune Maal elav alamliik.  Inimesele on iseloomulik püstine                          
kõnd, käte kasutamine, tööriistade              
valmistamine ja kasutamine,                    
artikuleeritud kõne ning arenenud                   
mõistus.  Teistest inimlastest erineb nüüdis-                     
inimene vähese karvkatte, arenenud                        
   aju, tugevama ajukoore ja paljude                          
teiste tunnuste poolest. Nüüdisinimen  (Homo sapiens sapiens)


  Nüüdisinimene on jaotatud kolme rassi: 1. Valged ehk europiidid Euroopas (ka  kaasaegsed eestlased) 2. Mustad ehk negriidid Aafrikas ja Austraalias
3. Kollased ehk mongoliidid Aasias ja Ameerikas Nüüdisinimen  (Homo sapiens sapiens)


  Esimesed inimesed (välja arvatud neandertallased) 
lahkuvad Aafrikast umbes 60 000 aastat tagasi 
läbides Euraasia ja jõudes välja Austraaliasse.  Samal ajal rändab teine grupp läbi kesk Euraasia 
jõudes Indiasse ja suundudes seejärel põhja.  40 000 aastat tagasi jõudsid nad Euroopasse, mille 
järel põhjustasid nad neandertallaste väljasuremise.  25 000 aastat tagasi, kui Maa on jääaja kõrgpunktis 
rändavad inimesed läbi Ida- Euraasia Ameerikasse, 
jõudes 12 000 aastat tagasi Ameerika lõuna ossa. https://www.youtube.com/watch?v=CJdT6QcSbQ0  
 (video inimese rändest) Ränne


 Ränne


  Https://
www.youtube.com/watch?v=LIB0cZQlHMM 
video inimese arengust (evolutsiooni algusest)   https://
www.youtube.com/watch?v=HwnB8aCn8yE
Video inimese arengust (inimlase arengu algusest)  Videod inimese arengust


 Aitäh vaatamast.


  https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Australopithecus_Africanus.jpg    https://www.flickr.com/photos/timevanson/7283202340    https://et.wikipedia.org/wiki/Homo_habilis    https://commons.wikimedia.org/wiki/File:MEH_Homo_habilis_Daynes.jpg    https://www.flickr.com/photos/gbaku/2281511893    https://en.wikipedia.org/wiki/File:Blombos_point.JPG    https://www.flickr.com/photos/ideonexus/4697882863    https://
www.maxpixel.net/Stone-Age-Tomahawk-Blue-Archaic-Close-Hoe-Sky-1
007729
   https://
commons.wikimedia.org/wiki/File:19th_century_knowledge_primitive_t
ools_stone_hoe_with_wooden_handle.jpe
   https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Stone_age_spear_thrower.jpg    Viited (pildid)


  https://en.wikipedia.org/wiki/Hunter-gatherer    https://www.flickr.com/photos/spidermandragon5/2922128673    https://
sco.m.wikipedia.org/wiki/File:Range_of_Homo_neanderthalensis.png 
    https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Homo_neanderthalensis_-_rec
onstruction_-_
MUSE.jpg    https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Homo_sapiens_-_Paleolithic_-
_reconstruction_-_
MUSE.jpg https://pixabay.com/en/african-child-black-child-child-2578559 /      https://pixabay.com/en/child-asian-smiling-laughing-cute-2553539 /     https://
commons.wikimedia.org/wiki/File:Boy_in_Berber_Village_Morocco.jpg 
    https://www.pexels.com/photo/man-person-people-men-70456 /  Viited (pildid2)


  https://www.taskutark.ee/m/ajaloo-algus-inim
ese-kujunemine
https://et.wikipedia.org/wiki/Inimenehttps://www.taskutark.ee/m/inimese-tekkimine
-ja-kujunemine
/https://
commons.wikimedia.org/wiki/File:Early_migrat
ions_mercator.svg
 Youtube.com Viited (infoallikad)

Document Outline

  • Slide 1
  • Antropogenees
  • Ahvinimene (Australopiteekus)
  • Ahvinimene (Australopiteekus)
  • Osavinimene (Homo habilis)
  • Osavinimene (Homo habilis)
  • Sirgeinimene (Homo erectus)
  • Sirgeinimene (Homo erectus)
  • Neandertaallane (Homo neanderthalensis)
  • Neandertaallane (Homo neanderthalensis)
  • Tarkinimene (Homo sapiens)
  • Nüüdisinimen (Homo sapiens sapiens)
  • Nüüdisinimen (Homo sapiens sapiens)
  • Ränne
  • Ränne
  • Videod inimese arengust
  • Slide 17
  • Viited (pildid)
  • Viited (pildid2)
  • Viited (infoallikad)

Vasakule Paremale
Antropogenees #1 Antropogenees #2 Antropogenees #3 Antropogenees #4 Antropogenees #5 Antropogenees #6 Antropogenees #7 Antropogenees #8 Antropogenees #9 Antropogenees #10 Antropogenees #11 Antropogenees #12 Antropogenees #13 Antropogenees #14 Antropogenees #15 Antropogenees #16 Antropogenees #17 Antropogenees #18 Antropogenees #19 Antropogenees #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liisa Leit Õppematerjali autor
Inimlase areng ja ränne.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Kuidas maailm ja inimsugu loodi
3
doc

Kuidas maailm ja inimsugu loodi

4,6k milj. Aastat tagasi 3,5k milj Aastat tagasi lõualuudeta kalad ,kõhrkalad selgrootud Paleosoikumvanaaegkond 570245 milj. A.t Mesosoikumkeskaegkond 24565 milj. A.t Kainosoikumuusaegkond Lõualuudega kalad,hiidskorpionid,kahepaiksed.hakkasid maal käima.arenesid roomajad.jääaeg lõpetas paleosoikumi.Mesosoikusroomajate periood,imetajad,dinosaurused arenesid maal , vees krokodillid , konnad ,pterosaurused lendasid õhus , esimesed õistaimed ning pisiimetajad. Juuraajastu ehk dinosauruste ajastu 208146 milj a.t levisid igale poole. Kainosoikum 65 milj. Aastat tagasi , erinevad arvukad vormid. Kängurud,nahkhiired,vaalad,delfiinid,ahvilised,kaslased,antiloobid,hirved,inimene Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Klassikalise antiik tsivilisatsiooni lõppu, mida sümboliseeris viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476. aastal pKr, loetakse ühtlasi vana

Ajalugu
Esiajalugu ja arheoloogia alused
67
pdf

Esiajalugu ja arheoloogia alused

Arvatakse, et arheoloogia on 9 alati muutuv, sõltub sellest ajast, mil uurimust tehakse. Rohkem tähelepanu ühiskonna ideoloogilistele ja sümbolistlikele aspektidele. Materiaalne kultuur on suure tähtsusega jõud ühiskonna toimimisel, see tuleneb inimeste teadlikust tegevusest. Esemetel on lisaks praktilisele ka vaimne tähendus. Mitmed suunad (neomarksism, kognitiivne arheoloogia jne). Inimese kujunemine ehk antropogenees Maailmaruumi vanus on u 20 miljardit aastat, see siiski vaieldav; välja on pakutud mitmeid dateeringuid ajavahemikus 7­20 miljardit aastat. Maakera vanus u 4,6 miljardit a, elu vanus 3,5 miljardit a. Selgroogsed u 500 miljonit. Imetajate vanus 270 miljonit a. Inimkonna vanuseks u 2,6 miljonit a. Vanaaegkonna lõpuks oli tekkinud suur algmander Pangaea. Keskaegkonnas see hakkas lagunema, kujunema hakkasid tänapäeva mandrid ja ookeanid.

Ajalugu
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun