Relvad läbi aegade (0)

Kool
Klass
Nimi
Relvad läbi aegade
Referaat
TALLINN
2006
Sisukord
Sissejuhatus 3
Eelajalooline ajastu 4
Antiik ajastu 7
Keskaeg 8
Varajane modernism 9
Tööstus ajastu 10
Modernism 12
Kokkuvõte 13
Kasutatud materjal 14
Relvad läbi aegade

Sissejuhatus

Ammustest aegadest peale on kasutatud relvi . Kuid nüüdisajal on nendel asjadel teised eesmärgid. Kunagi ammu kasutati relvasid ainult küttimiseks ehk liha lauale muretsemiseks, kuid enam ei murra keegi kuskilt oksa maha ja pane sellele nööri külge ning lähe metsa karujahile. Alguses kasutati relvi ainult kas kaitseks või siis eelmainitud jahiks, kuid tänapäeval on need ikkagi peamiselt mõeldud sõjaks, kui välja arvata mõned spordialad ja muud, mida tehakse rohkem lõbu pärast. Mõelda vaid, et kahjust puutokist on lõppude lõpuks välja arenenud tuumapomm , mida ei saa omavahel isegi võrrelda.

Eelajalooline ajastu

Esimene relvad, mida eelajalooline inimene tarvitas olid enda kaitseks, see võis olla küll lihtne kepp või kivi, millega tõrjuti metsloomi , kuid ikkagi kasutati seda kui relva. Et see tühipaljas kepp oleks mõjukam ja hoop tugevam, hakkas inimene kivi kinnitama kepi külge. See tegi ka küttimise turvalisemaks ja lihtsamaks, kuna nüüd võis looma tabada eemalt lüües või visates (kivikirves, kiviotsaga oda). Sedagi relva täiendas inimene aja jooksul. Ta ei leppinud looduses leiduvate kividega, vaid hakkas neile raiudes ja tahudes andma sobivamat kuju, et see paremini täidaks oma eesmärki. Nii valmistati teravaks raiutud kividest kirveid, odaotsi, mida kinnitas loomasooltega või naharibadega puu külge.
Kui hakati juba sõdasid pidama , pidi ka hakkama rohkem tähelepanu pöörama relvadele, neid täiustama ja tõhusamateks muutma . Oda täitis oma ülesannet väga hästi. (Järgnev jutt tuleb juba 12 sajandist, kui Eestis oli ka kõik see olemas). Odadega ähvardamine tähendas sõjakuulutust, odade vahetamine rahusõlmimist. Olid olemas torke- ja viskeodad. Torkeoda oli massiivsem ja suurem kui viskeoda , lähedalt heidetuna tungis selline torkeoda läbi rõngasrüü ning purustas isegi kilbi. Varem olid kilbid arvatavasti nahast ja puust, hiljem aga pronksist ja ornamentidega kaunistatud. Ajaarvamise vahetuse paiku tulid kasutusele rauast odaotsad, mille pikkus oli umbes 20cm. Tehes läbi keeruka arengu, jõudis tehnoloogia keerukuse tippu 11. sajandil. Siis oskasid sepad kokku sepistada damaskitud terast. On uuritud ja leitud, et isegi eesti sepad oskasid sellist tehnoloogiat kasutada. Tänu sellele tehnoloogiale said odaotsad erakordse tugevuse, elastsuse ja salapärase ilu. 12. sajandi teisel poolel odaotste valmistamise tehnoloogia lihtsustus. Järk-järgult loobuti damaskimisest ning kaunistustest, relva leht tehti paksem , rombilise ristlõikega. Raatvere kalmest on leitud mitu odaotsa, mille säilinud odavarrejuppide ümber oli spiraaliks keeratud pronkstraat. See leid lubab arvata, et oda külge võidi kinnitada ka mingi tähis või lipp . Lipp kui väeosa tähis ei olnud tundmatu ka Eestis.
Esimeste relvade hulka kuuluvad ka vibu ja nool . Vibunööriks tarvitati loomasoolt, nooleotsaks - teravat kivikildu või konti . Selliseid relvi on leitud mitmelt poolt eelajaloolise inimese koopast. Vibu kanti rännakul üle õla, nooli tupes hoides . Vibukaar valmistati enamasti kadakast, kuid valmistada võidi ka mitmest puuliigist kokku liimitud vibusid, kuid selliseid ei ole seni leitud. Ka noolevarred valmistati kadakast, samal ajal kui nooleotsad olid sepistatud rauast. Orgaanilisest materjalist valmistati nooletupp, kuid kahjuks ei ole neid tänaseni säilinud. Laske- ja heiteriistadest peaks mainima lingu. Ling oli valmistatud nahast ja nööridest, ning sellega sai visata väiksemaid kive kaugemale ja kõvemini. On leitud luust noole- ja odaotsi.
Kivist relvade ja tööriistade kõrval hakkas inimene neid valmistama ka sarvest ja luust. Tõhus relv oli kirves . Sõjakirveid ehk tapreid kasutati lahingutes löögirelvana. Lõuakirveid, mida kasutati enamasti sõjakirvestena, võidi kanda ka vööl, sest nende laba sees oli mõnikord auk. Laialdaselt olid levinud kolmnurkse laba, laia kaarja ja üsna õhukese tera ning nõrgalt kaarduvate külgedega lõuata kirved . On arvatud, et neid kasutati tahumistöödel, kuid haudadest leitud kirvestel puuduvad jäljed suurest kulumisest. Üsna palju leitud väikeseid lõuaga kirveid, mida võidi kasutada nii löögi- kui ka viskerelvana. Needki relvad ei rahuldanud inimest, ta täiendas neid alati. Osad hakkasaid ka hiljem kasutama sellist tehnikat , et lihvisid oma kirve liiva ja vee abil siledaks ja õige vahedaks. Et vars püsiks paremini otsas, hõõruti kirve sisse auk. Seda tehti loomakondi, liiva ja vee abil.
Tähtsaim relv oli siiski mõõk, kõige hinnalisem ja suursugusem relv üldse. Mõõk ilmus relvastusse pronksiajal. 12.-13. sajandi kaheteraliste mõõkade teramikud olid umbes 1m pikkused ja 5-6cm laiused . Eriti hinnalisi teramikke valmistati Kesk-Euroopas Reini-äärsetes töökodades. Neid valmistati damaskitud terasest ja teramikele süvendati meistri või tehase nimi. Pidemeosi kaunistati hõbedaga, mõnikord isegi kullaga. Sellised relvad olid väga kallid ja igaüks neist oli eraldi kunstiteos , mille oli valmistanud meister kogu oma oskusega. 12. sajandi jooksul lihtsustus mõõgateramike valmistamine kui ka käepidemete kaunistamine. Damaskimisest loobuti, teramike soon muutus aga kitsamaks. Sooneosale käepideme lähedale inkrusteeriti kirjad, mis peegeldasid agressiivse ristiusu ideoloogiat . Alates 12. sajandi keskpaigast sepistati mõõgateramikule ketta - või läätsekujuline massiivne ja raske pidemenupp ja kaitseraud. Sellised pidemeosad võimaldasid käelabale hoopis vabamat liikumist kui varasemad mõõgapidemed. Samas tasakaalustas nupp teramiku raskuse ning kergendas lähivõitluse pidamist. Kaitseraudu kaunistati hõbedaga vaid erandjuhtudel. 12.-13. sajandil tehti teramikele ka hoopis iselaadseid pronksist nuppe ning kaitseraudu. Üsna sageli esineb mõõku, mille teramik on pidemeosadest tunduvalt vanem, see tuleneb sellest, et muinasajal oli kombeks surnud sõjamehele tema relvad hauda kaasa panna. Mõõgatuped tehti enamasti puust või nahast, seetõttu polegi need tänaseni säilinud, küll aga on leitud pronksist ja ka rauast mõõgatupeotsikuid. Pronksist eksemplarid olid kaunistatud ornamentidega. Mõõka kanti vasakul küljel vöö küljes. Mõõka on peetud eeskätt pealiku või üliku relvaks , nagu viitavad kalmetest leitud relvad. Muinasaja lõpusajandite leidudes on odaotste ja mõõkade suhe üks kolmele, odaotste kasuks. Mõõk kuulus kindlasti 12.-13. sajandi vahetusel vähemalt ratsasõdalase relvastusse. Mõõgast natukene väiksem versioon on sõjanuga, mis oli munasajal laialt levinud. Pikkuselt oli see umbes 50-60 cm pikkune , sarnanedes tavalisele noale.

Antiik ajastu

Juba antiikajal saadi aru, et kui vallutada natukene maad naabrite arvelt siis nad tõusevad ise majanduslikult. Hakkasid tekkima suuremad linnad ja sealt edasi juba elukutselised armeed . Esimesi suuremaid lahinguid käis Mesopotaamia piirkonnas, varakult loodi ka armeed Egiptuses ja Hiinas. Põhimõtteliselt jätkati vibude ja odade kasutamist, mis olid muidu täiustatud võrreldes jahipidamisega. Neid relvi kasitasid jalaarmee. Jalaarmeel olid ikka kilp, mõõk, oda, vidu ja rüü. Kiireks liikumiseks oli aga tarvis hobuseid. Üks esimesi kiireks transpordivahendiks leiutati kaarik . Hobuse seljas sõdijal oli palju eeliseid , kuna ta oli üle kiirusega, massiga ja ta asus kõrgemal kui vaenlane jalal. Sellel ajal leiutati ka sadul, mis lasi võtta ka kasutusse teisi nagu elevandid, mida kasutati edukalt Rooma armees . Merendus ei olnud veel nii arenenud ja laevad lihtsalt rammisid kokku ja kui üks nendest ära ei uppunud hakkas lahing laevadel.

Keskaeg

Keskajal hakkavad tekkima tohutud muudatused sõjanduses. Selles ajastus mängid kindlasti suurt rolli hiinlaste püssirohu avastamine. Hakati ka ehitama suuri losse , mis olid omamoodi kaitseks vaenalse eest. Selle tagajärjel tekkisid ka kohe uued relvad nagu näiteks katapuldid ja rammid. Losside ehitajad ka arvestasid sellega ja selle kaitseks ehitati lossi veega ümbritsevaid kraave , alla laskuvaid sildasid, tõusvaid sildasid ja paksud müürid. See ajastu on ka kuulus rüütlite poolest, keda võite juba ette kujutada kandsid raudrüüd, mõõka ja kilpi, mis oli muidugi kohmakas ja raske. Ratsameestele tekkis juurde piik , mis on oda järelkäia. Väga palju oligi teivasrelvasid, oma erinevate otstega. Ratsavägi mängis tähtsat rolli, olles selleaja „ tank “, kuid kogu see varustus oli kulukas . Armees oli ka hulk maaväge, mis koosnes peamiselt odameestest ja vibulaskjatest, kuid sinna juurde käivad ka rüütlid, mis on nagu omaette liiga.

Varajane modernism

Kui eelmisel ajastul leiutati püssiroht siis nüüd varajasel modernismi ajastul hakati seda laialdasemalt kasutama ja tehti ka selle jaoks sobivamaid relvi. Suuremaks leiutiseks sellel alal oli kahur , mida sai lasta sisse tungiva armee , kindluste, maabuvate laevade pihta ja ka meresõidukitel endil kasutada. Kuid see oli ikkagi suur metallist kolakas ning seda oli raske transportida. Kuigi püssirohi leiutati Hiinas, võttis Türgi selle 15.saj esimeste seal laialdasse kasutusse. 17.saj sai Türgi oma relvadele peale laialdasse kasutusse süütelukuga musketi. Kõige selle tõttu hakkasid need mitmesaja aastased lossid ja raudrüüd, kust raskemad kuulid läbi läksid oma aega ära elama. Nüüdki ei kaotanud ratsavägi oma tähtsust ja tekkid uut liiki laskurid „dragoonid“ kes liikusid küll hobuse seljas, kui võitlesid jalad maa peal olles. Nad olid relvastatud karabiinide ja käsipüstolitega.

Tööstus ajastu

Kätte jõudis tööstuse ajastu, mille põhilisteks märksõnadeks olid tööstuse tohutu kiire areng, selle tagajärjel tohutu suured relvastatud armeed, telegraaf ja juhtmeta kommunikatsioonid, rauteed, allveelaevad , õhuvägi, raketid ja mis kõige tähtsam tuumarelvad ning palju muudki . Selle ajastu sisse jääb Esimene maailmasõda, mis hõlmas enda alla kõiki harusid, mis sundis riike kõike seda täiustama. Mehaniseerimise läbi saadi toota ka palju suuremaid koguseid relvi. Relvastuses tehti torudesse vindid, mis tegid relva täpsemaks ja andsid suurema laske ulatuse . Sealt tuleneb ka uue laskeriista nimetus, milleks oli vintpüss, hiljemal poolel sellel ajastul muutusid need automaatseteks. Nagu vanaaja kahurid olid nüüs suurtükid, mis olid mõõtmetelt päris suured ja laskeulatus oli väga suur. Transpordiks kasutati raudteed, ajastu lõpu poole sõdurite rindele viimiseks lennukeid ja veel ajast edasi siis helikoptereid. Maaväesse tulid kasutusele ka tankid mis alguses olid küll õblukesed kuid hiljem Teise maailma sõja ajaks muutusid tohututeks tapariistateks, mida sakslased täiel rinnal ära kasutasid. Näide sellest, et see tehnika vedas alguses alt, kui Britid saatsid 534 tanki lahingusse siis mõne päeva määdudes töötas nendest korrektselt veel mõni. Selle leiutise tagajärjel tekkisid muud soomussõidukid nagu pasi , soomussutid, soomusrongid. Kui sõja alguses kasutati ka veel hobuseid siis need surid välja sispõlemismooritu leiutamisega ja nende haavatuse ka sellel ajal levima hakanud automaatrelvade vastu. Esimese ja Teise maailmasõja ajal kasutati relvade ning sõdurite transpordiks enamasti veokeid. Granaadi taolised lõhkeriistad olid ka ennem olemas, kuid nüüd tehti neile ümber terasest. See oli hea relv kuna sellel ajastul käis lahing tihti kaevikutes ja punkrites. Selle tarbeks leiutasid sakslased veel leegiheitja, mis oli küll hea sihtmärk vaenlasele ja miinuseks oli lühike laskeulatus. Kasutati ka kavalust ning kasutati miine ja muid selletaolisi lõhke kehi vaenlaste vigastamiseks. Tekkis juhtmega miin, juhtmele vastu minnes aktiveeriti lõhkekeha. Tänu sõja mitmekülgsusele kus kasutati ka juba aktiivsemalt õhku, relvastati lennukid pommide ja automaatrelvadega, millega nad said vaenlaste tagalatesse lipsata ja nende tähtsamaid punke rivist välja lüüa. Tekkisid ka selle vastu õhutõrje relvad, suurema kaliibriga automaadid. Heli ja välgatus relvad mõeödi välja vaenlaste segamiseks ja pimegas märkamiseks. Nüüd oli ka tööd keemikutele, kuna 80% kogu maailma keemiatööstusest oli sakslaste käes siis tekkisitki sealt esimesed keemiarelvas, milleks olid erinevad gaasid. Kaitseks kasutati ajutiselt alguses räbalaid, mis olid leotatud vees või uriinis. Varsti hakati kasutama selle kaitseks gaasimaske. Merenduses tegid murrangu jällegi sakslased ja võtsid kasutusele allveelaevad, miiega nad tahtid ära lõigata Briti kaubanduse.

Modernism

Ajast juba edasi jõuamegi otsapidi meie aega modernismi. Kuigi peale Teist maailmasõda pole olnud nii suur koflikti käib sõjategevus enamasti edasi arenguriikides. Muidu nüüdse laialdasema tuumarelvade levikuga on võimalik tekitada tohutu suuri kahjustusi. Selle kartuses kasutatakse tüüpilisemaid relvaliike ja üritatakse kasutada paremaid strateegiaid teiste alistamiseks. Jalaväes on kasutusel enamasti vintpüss või mingit sorti automaatrelv. Soomukeid kasutatkse nii lahingus kui ka toestamiseks. Nende vastu kasutatkse miine, rakette ja mürske. Suurtükiväes kasutatakse hubitsaid, kahureid, miinipildujaid. Tehnoloogia arenguga on ilmale tulnud ka uut liiki sõjatander, mida peetakse info pärast. Häiritakse televisiooni, raadiot ja muid signaale. Laevastikus on kasutusel fregatid, hävitajad, lennukikandjad ja allveelaevad. Sellel ajastul võib ka kasutusele võtta ka psüholoogiat kui relva, millega inimesi mõjutada ja panna neid enda pilli järgi tantsima. Rääkimata nüüdsetest elektroonika peensustest. Jälgimisseadmed nagu radarid , sateliidid jne. Isegi on jõutud niikaugele, et on aretatud laserrelv, kuid ei ole jõutud veel niikaugele, et see oleks piisavalt väikestes mõõtmetes. Kuid see on vaid aja küsimus, kuna vanasti oli see sama nelja kilone laptop terve toa suurune.

Kokkuvõte

Koos relvadega on käsikäes arenenud mu tehnika. Võib ka öelda, et sõda on sundinud inimese arenema. Sunnitud kasutusele võtma uusi tehnikaid, et vaenlane üle kavaldada. Kuid kõike sai ju mingil määral kasutada igapäevases tegevuses. Nüüd mõeldes vaid, et tavalisest puupulgast arenes välja tuumapomm, mida saab aktiveerida lihtsa nupule vajutusega.

Kasutatud materjal

http://en.wikipedia.org/wiki/Weapon
http://en.wikipedia.org/wiki/Prehistoric_warfare
http://en.wikipedia.org/wiki/Ancient_warfare
http://en.wikipedia.org/wiki/Medieval_warfare
http://en.wikipedia.org/wiki/Early_Modern_warfare
http://en.wikipedia.org/wiki/Industrial_warfare
http://en.wikipedia.org/wiki/Modern_warfare
http://en.wikipedia.org/wiki/Artillery
http://en.wikipedia.org/wiki/Aerial_warfare
http://en.wikipedia.org/wiki/Chariot
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/2klass/2joostes/relvad.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/skandinaaviapronksiaeg17.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/Siege_engine
http://en.wikipedia.org/wiki/Catapult
http://en.wikipedia.org/wiki/Gunpowder
http://en.wikipedia.org/wiki/Breech-loading
http://en.wikipedia.org/wiki/Mechanized_infantry
http://en.wikipedia.org/wiki/Asymmetric_warfare
14