Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

muinasaja kordamiseks leht 10 klass (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist





EESTI AJALOO
Eesti muinasaja periodiseerimine: 
Eesti ajaloo kõige pikemaks perioodiks on muinasaeg.
Eesti   muinasaega   jagatakse   väiksemateks   alaperioodideks   kõige   tähtsamate   töö-   ja
tarberiistade   valmistamise   materjali   järgi.  Muinasaja   lõpuks   ja   keskaja   alguseks   Eestis
loetakse eestlaste kaotust muistses vabadusvõitluses 1227. Muinasajale järgnevat ajajärku
jaotatakse väiksemateks alaperioodideks ühiskondlike suhete arengu või Eesti ala valitsenud
võõrvõimude järgi.
Kiviaeg.  Kiviaeg   on   Eesti   ajaloo   kõige   pikem   periood,   mis   hõlmab   ajavahemikku   alates
esimeste inimeste tulekust Eesti alale pärast jääaja lõppu kuni esimeste pronksist esemete
kasutusele   võtmiseni.   Kiviaega   Eestis   jagatakse   omakorda   kaheks   suuremaks   perioodiks:
keskmine kiviaeg  (e  mesoliitikum)  ning  noorem kiviaeg  (e  neoliitikum). Jääaja tõttu
puudub   Eesti   ajaloos  vanema  kiviaja  (e  paleoliitikumi)   periood.   Mõiste   arheoloogiline
kultuur
  -   ühelaadsete   leidudega   muististe   rühm,   mis   peegeldab   selle   ala   elanike
tegevusalade   ja   eluviisi   sarnasust.   Piiriks   mesoliitikumi   ja   neoliitikumi   vahel   loetakse
savinõude (e keraamika) valmistamise oskust ja tööriistade valmistamise olulist paranemist.
Dateeri
Arh   kult   ja
tähtsamad
asulakohad

Inimeste
elatus-

 
ja
tegevusalad
muinasaja kordamiseks leht 10 klass #1 muinasaja kordamiseks leht 10 klass #2 muinasaja kordamiseks leht 10 klass #3 muinasaja kordamiseks leht 10 klass #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MattiasDaum Õppematerjali autor
muinasaja kordamiseks leht 10 klass, põhjalik

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Eesti muinasaeg - EESTI AJALOO PERIODISEERING

) · Neoliitikum e. noorem kiviaeg (IV at. II veerand eKr. ­ II at.kp.eKr.) PRONKSIAEG II at.kp.eKr. ­ 6.saj.eKr. RAUAAEG · Varane rauaaeg (6.saj.eKr. ­ 1.saj.pKr.) · Vanem e. rooma rauaaeg (1.saj. ­ 5.saj.) · Keskmine rauaaeg (5.saj. ­ 8.saj.) · Noorem rauaaeg (9.saj. ­ 13.saj. algus) Muinasaja lõpuks loetakse eestlaste kaotust muistses vabadusvõitluses 1227. Muinasajale järgnevat ajajärku jaotatakse väiksemateks alaperioodideks ühiskondlike suhete arengu või Eesti ala valitsenud võõrvõimude järgi: KESKAEG Alates kaotusest muistses vabadusvõitluses 1227 kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. SÕDADE AJAJÄRK Alates Liivi sõja algusest 1558 kuni Rootsi-

Ajalugu
thumbnail
6
odt

Muinasaeg

Rooma rauaeg u 50 pKr ­ u 450 pKr Noorem rauaaeg u 800 pKr ­ 1050 pKr Viikingiaeg u 800 pKr ­ 1050 pKr Hilisrauaeg u 1050 pKr ­ 1200 pKr Arheoloogia · arheoloogia ­ teadusharu, mis uurib ühiskonna ajalugu, kasutades allikmaterjalina kõike, mis on inimese loodud või tekitatud · Eesti muinasaja kohta saame teateid ainult arheoloogiast Arheoloogi ülesanded: · Väljakaevamised · Puhastamine ja konserveerimine · Vanuse määramine ­ seda tehakse : * kultuurkihi järgi * radiosüsiniku meetod * drendokronoloogia · Muististe uurimine · Kasutavad oma töös väikseid pintsleid ja kühvleid, · Avastatu pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse · Koostööd peavad tegema: etno-, bio-, zoo-, jne -loogidega Loe lisaks õ lk 9

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Muinasaeg ja selle tähtsamad perioodid

2. Uued kivikalmed kujutasid endast aga ilma selge sisekonstruktsioonita kivivaresid 3. Esmajoones Kagu-Eesti idaosas levisid aga hoopis liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega Aarded ja ohvriannid 1. Peideti väga palju ehteid ja tööriistu k.a ka hõbeaarded 2. Arvatakse et peitis põhjuseks oli sõjaoht Suhted idanaabritega 1. Vene kroonikates nimetatid eestlasi tsuuditeks Eestlased muinasaja lõpul Elatusalad: 2. Peamine tegevusala oli maaharimine, mis oli oma aja kohta üsna kõrgel tasemel 3. Maa suurust arvestati adramaades.Seda nim sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga 4. Koos tali rukkisega tuli põlluharimisse nn kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks 5. Tegeldi ka loomapidamisega 6. Toitu hangiti ikka veel küttimise ja kalapüügiga Käsitöö areng 1

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Ajaloo kokkuvõte 1-6

AJALUGU KONSPEKT 1-6 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Jääaeg.Kliimamuutused kogu Maal.Üldise jahenemise põhjused: Päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutumine, kosmiline tolm, erinevad protsessid atmosfääris, jneMägedel suured lumed ja jää lademed.Eesti alale tuli jää Skandinaavia mäestikest.Jää pealetung algas üle miljoni aasta tagasi; 120-1300 a eest vabanes Eesti ala jääst. Eesti maastiku kujunemine.Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastiku

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

10.saj lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030.a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Trtusse tugipunkti, mille nimetas oma ristinime põhjal Jurjeviks. See pole trtu linna asustamisaasta, eestlaste linnus kui ka ulatuslik asula olid seal püsinud juba mitu saj. 1054. sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. 1030-1061: nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Eestlased piisavalt tugevad, et kaitsta oma vabadust. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL Kasvas rahvaarv, kasvas asustus, asustamata jäi maa soisem osa, mererannik ja mõned saared. Eestis vähemalt 150 000 inimest. ELATUSALAD Maaharimine talirukis, oder. Nisu, kaer, hernes, uba ­ nende osa väiksem. adramaa sellise suurusega põllumaa, mida suuti harida ühe adraga. kolmeväljasüsteem ühele külvati talivili, teisele suvivili, kolmas kesaks. Loomapidamine ­ veised, hobused, lambad, kitsed, sead, kanad. Küttimine, kalapüük. Suhteliselt vähe

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Eesti ajalugu- muinasaeg.

Muinasajaks ehk esiajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. sajandi lõpul .Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eesti ajaloost. Uurimisel tuleb arvestada veel etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj. maarahva ehitistes, esemetes, töövõtetes kommetes jms. võib olla säilinud veel elemente, mille juured ulatuvad esiaega. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal ( nt. kinnismuistised, omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metalltöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad, ehted). Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi ja ka eesti keel, mille tõttu saab teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ning kokkupuuteist teist keelt kõnelenud rahvastega. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. Muinasaja periodiseerimine-

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Muinasaeg ja selle periodiseering

MUINASAEG Muinasaeg ehk esiaeg algab 9 aastatuhat eKr ja kestab kuni aasta 1200. 1. mesoliitikum ehk kesmine kiviaeg 2. neoliitikum ehk noorem kiviaeg 3. vanem pronksiaeg 4. noorem pronksiaeg 5. eelrooma rauaaeg 6. rooma rauaeg 7. kesmine rauaaeg 8. viikingiaeg 9. muinasaja lõpp Esiaja esimene periood on mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000eKr), mille tunnuseks loetakse Eestis savinõude kasutuselevõtt. Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud elasid püstkodades, kütiti hülgeid ja põtru. Umbes tuhatkond inimest elas kunda kultuuri asulas. Ei elatud paikselt. Tähtis oli jaht ja kalastamine

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Eesti muinasaja periodiseering

Eesti muinasaeg Muinasaeg e. esiaeg-aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad.(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega. Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused: 1) kindlustatud asulad 2) põldude jäänused 3) kivikalmed 4) lohukivid Muutused, mi

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun