Eesti ajaloo algus: muinasaeg (0)

Muinasaeg
Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad.
Eesti maastiku kujunemine
Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse 9,5 tuhande aastaga. Inimeste nõnda hilise Eestisse rände põhjuseks oli see, et Eesti asus Põhja-Euroopas, mida tabas jääaeg. Jääaeg mõjutas selgelt meie maastikku. Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruus-, ja savimasse. Paljastasid Põhja- ja Lääne-Eesti paepinna. Täna jääajale on olemas Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored.
Jää viimasel taandumisel oli Eesti Mandriala praegusest tunduvalt väiksem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisjärv. Üle 10 tuhande aasta eest murdsid Balti paisjärve veed Kesk-Rootsi alalmägedest põhja poolt läbi ookeani, tänu sellele alanes Läänemeri korraga 20-30 meetri võrra. Sel ajal soojenes ka kliima tuntavalt. Ilmusid kase- ja männimetsad. Sellest ajast pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis.
Muinasaeg
Muinasajaks loetakse esimeste inimeste saabumist kuni muistse vabadussõja kaotust 13. sajandi alguses. Sellekohta saame teadmisi inimeste asulate, tööriistade ja näiteks ohverdamispaikade järgi. Kõiki muinasajal valmistatud asju (tööriistad, ehted , nõud) nimetatakse muististeks. Arheoloogid sooritavad tänapäeval muististel arheoloogilise kaevamisi ja leitud esemete uurimisi. Nendele on suureks abiks täppis- ja loodusteaduse. Söestunud palgist saab mõõta radioaktiivse süsiniku hulka ja nii saadakse teada puu vanus. Kasutatakse ka näiteks rahvaluulet, kuna need kannavad edasi vanu pärimusi. Mõningaid teateid saadakse ka teiste riikide kirjalikeist allikatest. Palju aimu saame Läti-Hendriku kroonikast. Kuigi see on kirjutatud 13. sajandil, saab sealt välja lugeda palju varemgi juhtunud sündmustest. Ent paljudesse vanematesse kirjalikesse allikatesse tuleb suhtuda umbusklikult, kuna need on sageli kirja pandud eestlastesse vaenulikult suhtuvate autorite poolt.
Kiviaeg
Mesoliitikumi asulapaigad
1967. aastal markasid geoloogid Pärnu jõe ääres Pulli külas kruusaaugus ligi 3 meetri sügavusel õhukest tumedat viirgu , mis sisaldas söetükke ja loomaluid. See on teadaolevalt Eesti kõige vanem inimeste peatuspaik. Enne Pulli avastamist tunti vanima muistisena Kunda lammasmäge. Lammasmägi oli sel ajal väike saareke Kunda järves. Sealt on leitud arvukalt esemeid. Kõik Eesti mesoliitikumi leid kuuluvad nn Kunda kultuuri. See on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades. Sel ajal rajati asulad vee äärde, kuna seal oli võimalik alastada, jahtida ja vesi pakkus ka neile kaitset.
Tööriistad ja tegevusalad
Kiviaja inimeste töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest aga kindlasti ka puust. Kuna puu säilib halvasti siis pole sellest leitud eriti jäänuseid. Kivimitest kasutati eelkõige tulekivi oma teravate äärte tõttu. Kuna seda leidub Eesti vähe, kasutati ka kvartsitükke.
Luudest ja sarvedest valmistati Kunda kultuuri ajal näiteks kalapüügiks vajalike ahinguid.
Vanimate asukate päritolu
Kunda kultuuri elanike päritolu pole veel kindlaks tehtud. Praegu oletatakse, et nad tulid Lõuna-Euroopast. Nimelt on Pulli asula esemeid valmistatud hea kvaliteediga musta värvi tulekivist, mida Eestis aga ei leidu. Sellise tulekivi leikohad asuvad ka veel Lõuna-Leedus ja Valgevenes. Luustike analüüs viitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Siiski ei saa neid seostada ühegi kindla Euroopa rahvaga.
Neoliitikumi algus
Sel ajal võeti esimest korda kasutusel keraamika . Esimesed savinõud olid valmistatud jämedast savist. Sinna sisse segati kivipudru, taimi ja teokarpe. Kujult meenutasid need teravneva põhjaga padasid, mille püstihoidmiseks kaevati maasse auk. Selge pole veel see, kust selline keraamika meile tuli.
Kammkeraamika kultuur
Umbes 3300 aasta paiku e.Kr. Jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täketega. Neid valmistati arvatavasti kammi meenutava riistaga. Kammkeraamika kultuuri ilmumist seostatakse uute hõimude ilmnemisega Eesti aladele . Nende oskused oli paremad kui Kunda kultuuri elanikel, ent kasutati samu materjale. Paremini tuntakse ka kammkeraamika kultuuri matmiskombeid, surnud sängitati pühale territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Kaasa pandi kas nuga või mõni muu tööriist, samuti lisati ka ehteid.
Kammkeraamika kultuuri levik ja päritolu
Kammkeraaika kultuuri muistiseid kohtab kõigis Läänemere idaranniku maades. Sellele kultuurile lähedasi arheoloogilisi kultuure leiab ka veel ida pool kuni Uuraliteni. Neid seostatakse varaste (varajaste?) soome- ugri hõimudega. Keeleteadlaste andmeil asub nende algkodu kuskil Kaama ja Uurali mägede vahel. Kammkeraamika kultuuri elanike ei saa samas veel pidada eestlasteks.
Venekirveste kultuur
Umbes 2500 aasta paiku e.Kr. Jõudsid Eestisse veel omakorda uued hõimud. Neil olid kasutusel venet ehk paati meenutavad hästi lihvitud kivist kirved ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetataksegi seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Nendele iseloomulikuks olid ka nöörijäljendiga savinõud ja omapärased matmiskombed . Surnud asetati haudadesse külili, justkui nad magaks ja kalmistud paiknesid asulast veidi eemal mõne veekogu lähedal või kõrgema künka otsas. Hõimud hakkasid tegelema karjakasvatusega ja nende inimestega seostatakse ka maaviljeluse algust Eestis. Nende lähteala paikneb Dnepri ja Reini vahel. Tegemist oli indoeurooplasega.
Muinasaja periodiseerimine
Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud materjali, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaega, mis jagunevad veel omakorda alamperioodideks.
Kiviaeg
Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga.
Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg kestis Eestis VIII aastatuhande keskelt kuni IV aastatuhande teise veerandini e.Kr. Tööriistu valmistati kivist, sarvest ja luust.
Neoliitikum ehk noorem kiviaeg kestis IV aastatuhande teisest veerandist kuni II aastatuhande keskpaigani e.Kr.
Pronksiaeg
Pronksiaeg kestis II aastatuhande keskpaigast kuni VI sajandini e.Kr. Sel ajal levisid Eestisse pronksesemed, kuna aga meil vajaliku tooraeinet ei ole, siis kasutati seda harva kui seda kuskilt imporditi, enamasti kasutati siiski luid ja kive
Rauaaeg
Varajane rauaaeg kestis VI sajandist e.Kr kuni I sajandini p.Kr.
Vanem rauaaeg kestis I sajandist kuni V sajandini p.Kr.
Keskmine rauaaeg kestis V sajandi teistest poolest VIII sajandi lõpuni p.Kr.
Noorem rauaaeg kestis IX sajandist kuni XIII sajandi alguseni.
Rauaaeg jaguneb vastavalt esemetüüpidele, matmiskommetele, ja tegevusalade muutumisele.
Muinasaega on üritatud ka teistmoodi peiodiseerida teiste aluste põhjal. Seal võetakse arvesse näiteks ühiskondlikud ja majanduslikud suhted, perekonnavormid jne.