raskemaks -> Marius hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks Relvad/varustus saadi väepealikult Pensionile minnes saadi maalapp Väepealikud said piiramatu võimu ning senat ei suutnud neid enam ohjata ja hakkas kaotama tähtsust. Väepealikute vahel puhkes võimuvõitlus Pompeius vs Caesar Konsul, kes Oli rahva seas populaarne, ka kirjamees. allutas Vallutas Gallia, sõjakäigul olles tegi Mesopotaam märkmeid, mille abil vabastati ia Prantsusmaa 2. MS Caesar lööb Pompeiuse väed Kreekas ja temast saab Rooma riigi ainuvalitseja. Senati istungil tapavad vandenõulased Caesari. Antonius vs Octavius (Caesari pooldajad) Antonius sai merelahingus Octaviuselt lüüa ja sooritas koos Kleopatraga enesetapu. Octavius ühendas kõik vahemeremaad oma
kogemist paganlikuna ning vennastekoguduse liikumisega kaasnes ka vanade uskumuste ja tavade hääbumine. Vennastekoguduse liikumine oli oluline ka eesti rahvuse ja kultuuri kujunemisel tänapäevases mõistes -- koos vennastekogudusega levis põlisrahva seas kirjaoskus ning samuti mitmed mujal Euroopas levinud kultuurinähtused (pasuna- ja laulukoorid jne.). · A.T.Helle (1683 Tallinn 24. aprill 1743 Jüri) oli saksa päritoluga vaimulik, keele- ja kirjamees. Jüri ja Kose kirikuõpetaja, esimese eesti keelse Piibli tõlkija. · August Wilhelm Hupel - 1737 Buttelstedt, Saksamaa 18. jaanuar (6. jaanuar) 1819 Paide) oli Äksi pastor aastail 17601764, Põltsamaa pastor aastatel 17641804, kodu- uurija ja literaat. Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana.
miniatuurmaal, uus kunsti hoogne areng algas alles 18.saj esimesel poolel, rahvusliku maalikoolkonna rajajaks oli 1697-1764 Hogarth – sai kuulsaks oma źanripiltide ja piltide sarjaga, mis piitsutasid inimlikke pahesid, 1723-1792 Reynolds – eelkõige portretist Gainsborough 1727-1788 – porteritist, aga ka loodusmaalija, „Poiss sinises”, Turuvanker 1769-1830 Lawrence – peamiselt portretist, Pius VII portree, Blake 1757-1827 – lisaks maalikunstile oli ka luuletaja ja kirjamees, Ammumöödunud ajad, Morland 1763-1804 – loomamaalija, „Lõunapaus” Constable 1776-1837 – eeskuju võttis madalmaade loodusmaalijatelt, „Heinavanker” Turner 1775-1851 – samuti loodusmaalija, on tunda impressionismi hõngu, 19.sajandi teisel poolel omandasid Inglise kultuuris prerafaeliidid..., masinate ajastu Vene kunst – 18.saj olid tooniandvad välismaalased, 18.sajandi teisel poolel ka vene soost kunstnikud, esialgselt portretistid 1735-1822 Levitski – portretist,
Samas soovis ta õppida kirjakeelt, et tõlkida saksakeelseid raamatuid. Oma tõlketöös sai ta aga palju osavamaks Körberist. 1838. aastal asuski Johann tööle Vändra köstrina, saavutades kiirelt austuse ja tuntuse. 1843. aasta märtsis abiellus tollal veel Vändras elav Jannsen oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. Sama aasta jõululaupäeval sündis ka tütar Lydia, kes mängib edaspidi väga olulist osa perekonna avalikus elus. Põhilise töö kõrvalt oli ka kirjamees, kes kirjutas eesti keeles. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. Leht oli pika eeltöö tulemus, sest ta lehe tegemise palved olid korduvalt tagasi lükatud.
vahel. Seal on ka vahendajad, kes tegutsevad omal vastutusel, ostes väärtpabereid ja neid hiljem edasi müües. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Andres Arrak, Raul Eamets, Arvo Kuddo, Valner Krinal, Garri Raagmaa, Jüri Sepp, Jaan Tamm, Viktor Trasberg, Maaja Vadi, Urmas Varblane, Avo Viiol, 1995, Majanduse algkursus. VABA MAA Tartu, OÜ Eric. 2. Tiit Reinart, 2004, Meie majandus. Tallinn, Kirjamees OÜ. 3. http://www.tarkinvestor.ee/articles.php?idee=48
köstrit. Samas soovis ta õppida kirjakeelt, et tõlkida saksakeelseid raamatuid. Oma tõlketöös sai ta aga palju osavamaks Körberist. 1838. aastal asuski Johann tööle Vändra köstrina, saavutades kiirelt austuse ja tuntuse. 1843. aasta märtsis abiellus tollal veel Vändras elav Jannsen oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. Sama aasta jõululaupäeval sündis ka tütar Lydia, kes mängib edaspidi väga olulist osa perekonna avalikus elus. Põhilise töö kõrvalt oli ka kirjamees, kes kirjutas eesti keeles. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. Leht oli pika eeltöö tulemus, sest ta lehe tegemise palved olid korduvalt tagasi lükatud.
Valges majas. John Adams suri 90-aastasena 4. juulil 1826, USA 50. aastapäeval üheaegselt teise iseseisvuse looja ja presidendi, Thomas Jeffersoniga. Tal abiellus Abigail Smithiga, neil oli 6 last, kellest 2 surid väga noorelt. Tema pojast John Quincy Adamsist sai 1825. aastal Ameerika Ühendriikide 6. president. 2.Thomas Jefferson Astus ametisse 1801, lahkus 1809. oli USA riigimees, Ühendriikide kolmas president , saadik Prantsusmaal, maaomanik ja kirjamees. Jefferson oli üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid. Ta asutas Vabariikliku Partei (praegune Demokraatlik Partei). 3.James Madison Astus ametisse 1809, lahkus ametist 1817. 18011809 oli Madison USA riigisekretär. Madisoni ajal sai presidendi residentsiks Valge Maja, kuid see põletati USA-Suurbritannia sõja ajal 1812 sisuliselt maha. Hiljem see taastati. Madison oli üks USA Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest. 4
1838. aastast sai Jannsenist Vändra kantor, hiljem köster ja koolmeister, saavutades kiirelt austuse ja tuntuse. 1843. aasta märtsis abiellus tollal veel Vändras elav Jannsen oma õpilase, endise köstri vennatütre Juliana Emilie Kochiga, kes oli haiglane ja närviline. Sama aasta 24. detsembril sündis neile tütar, Lydia Emilie Florentine Jannsen, kes mängib edaspidi väga olulist osa perekonna avalikus elus. Jannsenil oli kokku neli last. Põhilise töö kõrvalt oli ta ka kirjamees, kes kirjutas eesti keeles. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. Leht oli pika eeltöö tulemus, sest ta lehe tegemise palved olid korduvalt tagasi lükatud
KOKKUVÕTE Ärkamisajal tegutsesid paljud tänapäeval tuntud kirjanikud nagu näiteks: Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt. Käesolevas uurimustöös keskenduti täpsemalt Johann Voldemar Jannseni elule, loomingule ja tähtsusele rahvusliku ärkamisaja perioodil. Uurmustöö tulemusel selgus, et Johann Voldemar Jannsen oli ärkamisaja ja rahvusliku liikumise üks tähtsamaid tegelasi. Ta oli selle ajastu peamine kirjamees ja rahvusliku liikumise eestvedaja. Jannsen algatas ajalehed Perno Postimees ehk Näddalileht ja Eesti Postimees ehk Näddalaleht ja oli Eesti riigi hümni sõnade autor. Tal oli tütar Lydia Koidula, kes oli talle abiks ajalehtede toimetuses. 1880.aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890.a Tartus. KASUTATUD ALLIKAD Raamatud: Annus E., Epner L., Järv A., Olesk S., Süvalep E., Velsker M. „Eesti kirjanduslugu“, kirjastus Koolibri, 2001, lk74-76
Thomas More "Utoopia" Sir Thomas More Sir Thomas More (1478-1535) oli Inglismaa poliitik, filosoof ja kirjamees, kelle peateoseks on 1516. aastal avaldatud ladina keelne "Utoopia". Thomas More sündis Londonis, olles tuntud juristi poeg. Oma õpinguid alustas ta Londoni Püha Antoniuse koolis, kaheteistkümne aastaselt asus elama Canterbury peapiiskopi John Mortoni juurde ning kahe aasta pärast astus More Oxfordi ülikooli, kus omandas nii kreeka kui ka ladina keele. 1494. aastal siirdus Thomas More isa kutsel tagasi Londonisse, kus tegeles juuraõpingutega. 21
avalikkusele midagi ei kirjutanud. Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures. Oli vallavaese seisuses pere oli talle vallalt toetuse muretsenud. Siiski kirjutas Liiv edasi ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil. 1902. aastal ilmus Liivi nimi jälle ajakirjandusse. Ta liikus Tartus ja Tallinnas. Avaldati mõned luuletused. 1904 ilmus Junan Liivi "Kirjatööde kogu". mis koondas suurema osa enne haigust ilmunud proosateostest ja luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu "Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest" Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust. Peale selle hakkas arenema tiisikus
Kerenski A. Ajutise Valitsuse eesotsas Venemaal Keres P. Malekuulsus Eestis King M.L. Neegrite usu eest võitleja USA Kingisepp V. Eesti enamlaste (kommunistide) juht Klerk F.de. LAV juht, kes loobus 1989 rasside eraldamise poliitikast Koidula L. ärkamisaja tegelane, esimene Eesti poetess Koort J. Eesti skulptor ("Metskits") Kornilov L. Saksamaa kindral, sõjavägede ülemjuhataja Kreutzwald F.R. arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja Kristiina Rootsi kuninganna 17. saj. Kruus H. Eesti ajaloolane Köler J. esimene Eesti kunstnik Laidoner J. Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja Lenin V.(Uljanov) NSVL rajaja I riigijuht Lvov G. Vene vürst, Ajutise Valitsuse eesotsas Mandela N. LAV I mustanahaline president Mao Zedong Hiina RV juht Markel G. Baltikumi valgustaja Masing O.W
seisis. Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis, kus ta 1990. aastatel maha võeti ja pärast seda oli Ars Monumentaali õues. Tema järgi on nimetatud Juhan Smuuli tee Tallinnas Lasnamäel. Niiet ka tänapäeval mööda Eestimaad reisides võime kohata erinevaid mälestisi temast kui suursugusest kirjanikust. Ta annab Eesti kultuuriloole väga palju juurde, eelkõige oma jutustuste kohta Muhu saarelt ja selle elanikest ning eluolust. Ta oli silmapaistev kirjamees ning tema teostes on näha ka tema pidev areng. See, et tema teoseid tõlgiti mitmekümnesse keelde, näitab seda, et ta polnud menukas mitte ainult Eestis vaid teda hinnati ka mujal. Tema mitmekülgsus ning ainulaadsus ongi see, mis teeb temast märkimisväärse kirjaniku. Kasutatud kirjandus http://www.muhumuuseum.ee/juhan_smuul.html http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Smuul Ants Järv ,,Juhan Smuul" (1975) Juhan Smuul ,,Autobiograafia" (1982)
David Lenz (1745-1809), Tartu pastor ja estofiil. Raamatu algupärane autor on Samuel von Holstr (1740-1809). teos algab kohe õunapuude kasvatamisest ,,Mis puu- ehk ubbina aijan tullep teggema." Olgu käesolevas artikliks näitena toodud õunapuude kasvatamise kasulikkusest, mida balti haritlaskond maarahvale soovitas. Esmalt leiame õunaseemnest võrsuva õunapuu loo Gustav Arveliuse lugemikust. Enne aga lühike ülevaade autori eluloost. Friedrich Gustav Arvelius, 1753-1806. Kirjamees ja kooliõpetaja. Õppis Tallinna toomkoolis ja Leipzigi ülikoolis teoloogiat ja filosoofiat. Tallinna gümnaasiumis teoloogiaprofessor (kuigi teoloogiline haridus, polnud kordagi kirikuõpetaja) (EKL 1995 : 47). Esmalt leidub õunaseemnest juttu G. F. Arveliuse raamatus ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öpetusse-Ramat" ilmus 1782, 1787 ja 1791. Teose kirjutamise eeskujuks oli saksa autori Friedrich Eberhard von Rochowi (1734-1805) maakoolidele
leivaga, pärast palvet viis ronk leiva minema. Atribuudid Puruks peeker(mürgitamine), kelluke, ronk Patroon: Euroopa,, mungad, surevad inimesed, farmerid, koolilapsed, nõgese kõrvetuste vastu (heheheh), mürgi vastu augustinus 354 430 sõnastas kristuse põhitõed ja probleemid. Suurim hilisantiigi kristlik õpetlane. Atribuut: laps, tuvi, kirjasulg, läbistatud süda, Patroon: teoloogid, Ida, Hispaania, pruulijad, printijad gregorius suur, 540-604. Paavst. Tuntud kirjamees ,,dialoogid" nt. Tegi haldus- ja munkluse reformi. Kirikumuusika reform (kanoniseerimine gregoriuse laul) bernard clairvaux'st 1090-1153. Ristisõdadega seotud. Patroon: mesinikud, küünlategijad apollonia, - neitsist märter. Piinati: kõik hambad tõmmati välja. Atribuut: tangid, hambad, Patroon: hambaarstid, hambavalu dorothea 4 saj. neitsist märter. Atribuut: puuviljakorv, roosid, pmts laskis end ristida ja siis püha vaim läks tema sisse ja ta oli ilus. jee
taotluste väljendajana luules, proosas ja ja virgutas rahvaviise koguma, kirjastas noote. H-i näitekirjanduses. Koidula oli väga haritud naine. koorilauludest on seni populaarsed «Isamaa Tema talent, ühiskondlik aktiivsus, töökus mälestus» («Isamaa ilu hoieldes&dots;»), «Kungla aitasid tal oma loomingus saavutada selliseid rahvas» ja «Munamäel». Väga viljakas kirjamees rajajooni, mis olid seni ja pikka aega hiljemgi oli Matthias Johann Eisen Vigalast (1857-1934) - kättesaamatud teistele. Koidula rahvaluule suurkogumise organiseerija, paljude luuleloomingu paremik on eestlasi populaarsete rahvaraamatute publitseerija - lapsepõlvest peale sütitanud ja olnud ,,Esivanemate varandus" , ,,Rahva-raamat" , ülendavaks ning ühendavaks jõuks
Samuti saadab ta endale ebasümpaatse kultuuritegelase mõttejõul Jaltasse vaid sellepärast, et oma võimu näidata ja tunda lõbu segaduste tekitamisest. Nii käitudes meenutab Woland pigem tavalist tujukat vene külameest kui kõikvõimsat kurjuse kehastust. Lisaks teose erinevate süzeeliinide ühendamisele väljendab Bulgakovi nägemus Saatanast ka autori suhtumist omaaegsesse ühiskonda, romaani kirjutamise ajal valitsenud tsensuuri ja terrorisse. Andekas kirjamees oli saanud avaldamiskeelu, tema näidendid võeti teatrite repertuaarist maha ja rangete piirangute tõttu polnud võimalik avaldada viimast romaani "Meister ja Margarita". Rahuldamata jäi ka palve emigreeruda välismaale. Selline olukord tekitas Bulgakovis surutud ja kinniseotud tunde ning vastumeelsuse kehtiva reziimi suhtes. Seetõttu omistas ta oma Kuradile ühiskonnaelu ärritavaimad jooned: julmuse, enesekesksuse ja ebakindluse tuleviku suhtes. Nii nagu
Räpina Ühisgümnaasium Hans-Erik Laansalu alias Erik Tohvri Uurimistöö Koostas Indrek Johanson Juhendas Ene Kraav Räpina 2005/06 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus..................................................................................................................3 2. Elulugu.........................................................................................................................4 3.Loomingu lühiülevaade................................................................................................ 5 Romaanid: ..................................................................................................................5 Tellitu...
Loo Keskkool 19. SAJANDI JA 20. SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE Referaat Autor: Klass: 11 Loo 2011 1.Sissejuhatus 19. sajandi Eestlaste eluolu ei olnud kuigi nii hea kui ta juba 20 sajandi alguseks oli. Eestlaste kasuks hakati looma seaduseid mis soodustasid eestlaste heaolu. Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupoegadele anti võimalus maad osta ja olla iseenda peremees. Talupojad hakkasid vähehaaval moodustama ise seisust. Loodi vallakogusid ja vallakohtuid et olla kindel et talupoegi vääralt ei kasutataks ning et talupojad ise ei täidaks alla koormise normi. Hakati kirjutama ajalehti sellistelt suurtelt tegijatelt nagu Konstanitin Päts ja Johann Voldemar Jannsen. Loodi Eesti Kirjameeste Selts mis tegeles eestikeelse kirjas...
Valentina Krivitskajaga, kes töötas Vitebski raudteevalitsuses. Lutsu püsivaks 4 elupaigaks jäi pärast Esimest maailmasõda Tartu. Väheliikuvat eluviisi ja rahu armastav, lahkus ta kodust vaid selleks, et suvitada Palamusel ja Elvas. Paar korda aastas viibis ta reuma ravil Haapsalus, tegi mõned kirjanduslikud kõnereisid Eestis ja külastas oma juubelipidustuste aegu 1937. aastal Tallinna. Viimati külastas kirjamees oma armsat koolimaja 1952. aasta suvel ja pisarsilmi jätnud selle kohaga hüvasti. Palamuse kuulsaks kirjutanud Oskar Luts suri 23. märtsil 1953 Tartus, maeti Ropka- Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum. 24.märtsil 1966 tähistati kirjaniku sünnikoht mälestuskiviga, mille ümber istutati puud. 5. jaanuaril 1987 avati vanas koolimajas kihelkonna muuseum.
Moodne kunst Enamus kunstiajaloolasi alustab moodsat kunsti 20nda sajandi ja fovismiga. Moodsat kunsti iseloomustas kunstivoolude ülikiire vaheldumine, nad on sageli tihedalt seotud ja eksisteerivad ka paralleelselt. Kuni II maailmasõjani oli Pariis vaieldamatuks maailma kultuurikeskuseks, Pariisis elasid lühemat või pikemat aega eri maade kunstnikud. Kunstis räägitakse Pariisi koolkonnast. Pärast II ms sai kunstielu keskuseks New York, USA. II ms järgset kunsti, eriti alates 60ndatest, on peaaegu võimatu stiilideks lahterdada, pigem liikumisteks ja laiemateks nähtusteks. Fovism(19051907) Tekkekoht Pariis, tekkeajaks loetakse 1905 sügissalongi näitust, kus tuli välja rühm kunstnikke oma töödega, kus värvid olid erakordselt puhtad, aga joonistus tinglik. Voolule andis nime kunstikriitik Vauxcelles, kes nende töid nähes võrdles seda varasema kunstiga ning leidis, et need on nagu Donatello metsloomade keskel. Kõige kuulsam nimi o...
keisrinna jaoks väike raha. Ent muud ei jäänud üle, ihukaitseväe poolehoid tuli välja osta. Seneca Lucius Annaeus Senecat loetakse üheks tähelepanuväärsemaks rooma proosakirjanikuks. Ta ei olnud sünnilt roomlane, ta sündis Hispaanias Cordobas, kus tema isa oli hinnatud kõnemees. Seneca oli vahetevahel taimetoitlane, kannats tiisikuse all ja pidi ennast alailma hoidma, sest ta oli nii nõrguke. Kutsumuselt oli Seneca filosoof ja hiilgav kirjamees, aga ka konformist, kes jälgis põhitõdet: kelle leiga sööd, selle laulu laulad. Seneca andis neile, kes ta kirjutisi lugesid, tõepoolest elulist abi, sest ta käsitles väga mitmekesises vormis just kaasaja ja argielu küsimusi. Roomlased austasid ja isegi armastasid teda, tal oli ju iga probleemi jaoks lahendus olemas. Ta oli Agrippinale tänu võlgu, et naine oli ta viie aasta eest Korsikalt pagendusest tagasi toonud. Seneca teadis, et ta oli
18.sajandist: mitmesugused kodu- ja käsiraamatud. Esinadasid valgustuslikku literatuure. Iseseisev kultuurikanal, mille tähendust ei saa alahinnata- KALENDRID. Kalendrikirjandus. Jätkub kuni 21.sajandini. 9. Eesti kultuuriavalikkuse kujunemisest ("Beiträgedest" Eesti Kirjameeste Seltsi ja Vanemuise seltsi tegevuseni, aga ka kõigest sellest. Mis jääb sinna vahele) · Johann Heinrich Rosenplänter oli Liivimaa kirikuõpetaja ja kirjamees. Ta andis 1813 1832 oma kulul välja eesti keele uurimisele pühendatud ajakirja "Beiträge zur genaueren Kenntniss der esthnischen Sprache" ("Lisandusi eesti keele lähemaks tundmiseks") ja kutsus üles koguma rahvapärimust. 1821- O.W.Masingu õpetlik nädalaleht ,,Maarahva nädalaleht" Kuidas harida maad, ravida haigusi. Valgustuslik · 1838- Õpetatud Eesti Seltsi rajamine, ÕES-i asutajaliikmeteks olid Friedrich Robert
50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. a koos oma ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. ·Johann Gutslaff- oli baltisaksa pastor ja kirjamees. Osales Vana Testamendi tõlkimises lõunaeesti keelde. ·Christian Kelch- 1657-1710. Oli saksa päritolu Eestimaa pastor ja kroonik. Hoolitses ka Kelch talupoegade haridustaseme tõstmise ja kirikutöös eesti keele kasutamise eest. Ta kritiseeris Liivi- ja Eestimaa talurahva halba kohtlemist baltisaksa härrasrahva poolt. ·Christian Ackermann- oli 17. sajandi teisel poolel ja 18. sajandi alguses Eestis tegutsenud saksa puunikerdaja
Boccaccio - tõi kirjandusse jutustava ini- dab; näiteks viienda päeva avanovell, mis mese räägib tegelasest nimega Cimone (elajas), Novell, sonett, esee, romaan (esimene kes käitub rumalalt, aga, kui ta armub ühte kuulus romaan oli Rabelais' "Gargantau ja tüdrukusse, muudab ta oma käitumist ning lõpuks saab temast kirjamees kirjutas ta kõik teadaolevad ajaloo- Armastus annab lootust, et tänu sellele kroonikad, suurem osa komöödiatest ja muutub maailm paremaks paigaks osad tragöödiad ("Romeo ja Juulia", Ei kirjeldada paanilist põgenemist katku "Henry V", "Julius Ceasar"); teisel eest - see on teadlik - üritatakse seda perioodil kirjutas ta enam-vähem ainult
(Ibid) Kuid vennaskond tegutses edasi kord avalikumalt, kord põranda all. 1960. aastatel tõusis Moslemivennaskonna sõjakama tiiva ideoloogiliseks juhiks Sayyid Qutb, Ühendriikides koolitust saanud haridustegelane. Korduvalt valitsusvastase tegevuse eest vangis istunud Qutb leidis oma lõpu 1966. aastal, kui Egiptuse diktaator Nasser ta hukata lasi.(Ibid) Ka Qutbi tapmine ei teinud islamiäärmuslusele lõppu. Vangla-aastate jooksul oli Qutb viljakas kirjamees. Oma olulisimas teoses «Teemärgid» kuulutab ta enamiku islamimaid juhtivatest reziimidest islamivastaseks ning annab juhiseid võitluseks tänapäevase jahiliyya'ga sõna, mis tähistab Muhamedi-eelset «vaimupimeduse aega» Araabiamaade. «Teemärgid» on tänaseni islamifundamentalistide tähtsamaid ideoloogilisi alustekste.(Ibid) Nagu al-Banna ja Qutb, nii alustasid ka tänapäevase globaalse terrorivõrgustiku liidrid oma võitlust kodumaiste «islamivaenulike» reziimide vastu
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Greete Kaar Eestimaa 1816. aasta talurahvaseadus Allika analüüs Juhendaja: lektor Toomas Anepaio Tallinn 2014 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1.Allika analüüs...............................................................................................................................4 1.1.Allika liik...............................................................................................................................4 1.2.1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse liigendus..................................................
20% poistest ja 12% tüdrukutest) (2). Meie loovtöö eesmärk on näidata, et tervislik liikumine võib olla huvitav ja mänguline, julgustada lapsi trennides käima ja populariseerida jalgpalli. 6 Joonis 1. Vaatajate arvu poolest populaarsemad spordialad 2017. aastal Eestis Täna pole jalgpall enam ainult meelelahutus, millena ta sündis. Jalgpall tähendab identiteeti ja lojaalsust. Inglise kirjamees Hunter Davies kirjutas, kuidas ta naudib kuulumist jalgpalliühiskonda: “Sel nädalavahetusel vaatas Inglismaal liigamänge 1 334 000 inimest, number, mis on umbes 300 000 võrra suurem sellest hulgast, kes käis Inglismaa kirikutes, jalgpallifännid on nõnda riigi suurim kogudus nädalas.” (8). Poliitik Indrek Kannik on kirjeldanud jalgpalli fenomeni: “Jalgpall on nii populaarne seepärast, et ta on demokraatlik.
44 eKr märts iididiel vandenõu tulemusna tapeti. Caesari tähtsus riigimehena Taastas Roomas korra ja vähendas makse ja võlgu. Tundis avaliku arvamuse tähtsust ja püüdis hästi läbi saada literaatidega. Teda peetakse ka ajakirjanduse isaks. Kui tal oli vaja esimese triumviraadi ajal senatit kontrolli all hoida siis hakkas ta levitama käsikirjalisi teadeandeid senatis toimunud arutluste kohta. Neid levitati Rooma tähtsates paikades. Ta oli väga hea kirjamees ja jättis oma valitsemisaja õigustuseks maha hulgaliselt kirjatöid. · Commentarii de bello Gallico · Commentarii de bella civili Caesar lasi riigi kaardistada. Kalendri reform, kehtestati Juuliuse kalender ja mindi üle 365 päeva aastale ja iga 4 aasta on liigaasta. Kodusõjad Antoniuse ja Octavianuse vahel Pärast Caesari surma läks võim tema pooldajate Antoniuse ja Octavianuse kätte. Nemad maksid ka Caesari tapjatele kätte
,,PasAo". Selles üks olulisemaid dzainistlike tekste Kalpa sUtra. Sellel kolm osa. Jina-Caritra, TherAvalI, sAmAcArI. Kolmas osa olulisim, reeglistik. MUlasUtratest olulisim on ,,UttararajhAyA" Mittekanooniline kirjandus: Kanoonilise ja mittekanoonilise kirjanduse piir väga hägune. Budismis on kaanon suletud. Pigem eristab teda kaanonist keel. Dzainistlik kirjandus loodud eelkõige haritud inimeste poolt kaupmeeste kastile. Raske öelda, millal üks või teine kirjamees elas või tegutses. Haribhadra (705-775) ja Hemacandra (1089-1172). Seikles Radzastanis ja Gujaratis. Kirjutas nii sankristis kui praakritis. Kirjutanud praktiliselt kõike. Dzainismis hulk nijuti kommentaare. Kommentaari osad on loodud aaria värsimõõdus, hiljem kirjutatud juurde veel kommentaare. Tihti on lisatud veel üks kommenteerimise kiht. Kõige olulisemad kommentaatorid- anti SUrI. Palju dzainistliku eepikat, kasutatakse budistliku ja hinduistlikku materjali. 1000 a
E.Saarinen Tipult tipule kokkuvõte Sokrates Platon kirjutas Sokratesest. Need kaks olid omavahel nii kokku loodud, et ei saanud aru, kust algas 1 või lõppes teine. Sokratest kirjeldati inetuna. Ta hukati süüdimõistetuna väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumise pärast. Platoni Pidusöögi dialoogi jutustuse moodustab pidu, mille Agathoni nimeline luuletaja on korraldanud. Ka Sokrates kuulub piduvõõraste hulka. Ta on sel peol elavam kui kunagi varem. Peol otsustati, et keegi ei joo end purju. Sokrates võiks palju juua, sest kannab palju. Öö möödudes avaldavad mehed oma versiooni armastuse olemusest. Sokratese arvates kuulu armastus tarkusele, sest tarkus on üks kõige kaunim hüve. Pärast kõnet pidu katkeb ja sisse astub Alkibiades koos joobnud seltskonnaga, ta ülistab Sokratest, et kui vapper ja kui palju jooki kannab. Lisaks oli tal väga hea enesevalitsus, et ei alistunud homoerootilistele ahvatlustele. Alkibiades oli kena mees, a...
Tõlkis 1816. aasta talurahvaseadused ja arstiteaduslikke broüüre. Looming :Avaldas raamatus "Luggemissed Eestima Tallorahwa Moistusse ja Süddame Juhhatamisseks" (1817) peale tõlkejuttude ja -luuletuste eestiainelisi palu. Ilmutas teiste tolle aja õpetlike juturaamatute autoritega võrreldes suuremat stiilivõimet. Eestindas esimesena Friedrich von Schilleri ja Hölty luulet. Peter August Friedrich Mannteuffel (30. jaanuar 1768 Tallinn 8. mai 1842 Ravila) oli krahv ja baltisaksa kirjamees. Oli Ravila mõisa (Harjumaal), Saksi mõisa (Virumaal) jm mõisa omanik ning tuntud talurahvasõbralikkuse, ebatavaliste huvide ja eluviiside poolest (teda kutsuti hulluks krahviks). Looming Noorena luuletas eesti keeles (omistatud värssdialoog "Üks Ennemuiste lugu"), hiljem avaldas talurahva elu ja kombeid kajastava "Aiawite peergo walgusel" (1838) ja karskussisulise "Willem Nawi ello-pävad" (1839). 19. Otto Wilhelm Masing (1763-1832)
Antoniuse väed läksid O poolele üle, A ja K tegid enesetapu. Octavianus Caesari kasupoeg, üritas tulla võimule pärast C surma 44 eKr. Kodusõda Marcus Antoniusega, võit & vallutas Egiptuse, Rooma riigi ainuvalitseja. Kleopatra Hellenistliku Egiptuse kuninganna, kellel olid lähedased sidemend nii Caesari kui ka Antoniusega. Tegid Antoniusega koos enesetapu. 23) Kultuur vabariigi ajal Cato Oli nii vanarooma riigitegelane kui ka kirjamees. Taotles vanade Rooma Vanem kommete säilimist. Kirjamehena kirjutas Itaalia varasest ajaloost ja põllumajandusest. Plautus Vana-Rooma komöödikirjanik. Mõjutusi sai Kreeka komöödiast. Oli eeskujuks paljudele hilistele komöödiakirjanikele. Terentius Viljakas komöödiakirjanik Roomas. Toodi Roomasse orjana, hariti. Kirjutas 6 näidedit, mis on kõik säilinud. Naevius Vanarooma luuletaja ja näitekirjanik
a. Kahjuks Lõve veski Rõngu jõel enam ei tööta. Paaslangi org oli Rannu ja Rõngu kihelkondade ajalooliseks piiriks. Koruste Koruste on Rõngu valla vanimaid külasid, mainitud juba 13. sajandil. Juka talus oli helilooja Aleksander Läte (1860-1948) viimane elupaik aastail 1944-1948. Kaitsealuse Juka tamme kõrgus on 22 m, ümbermõõt 3,8 m. Peale Aleksander Läte elasid Koruste kandis maalikunstnik Elmar Kits (1913-1972) ja kirjamees Kusta Toom (1892-1973), kelle mälestuskivid asuvad Rõngu-Pikasilla teelõigul. Rõngu surnuaed Kalmistu rajati Tõrva maantee äärde 1811. a. ning laiendati 1891. a. Siin puhkavad köster ja muusikamees Carl Rossmann, ajakirjanik Jüri Reinvald, helilooja Aleksander Läte, kirjanik Jaan Kärneri vanemad Kaarel ja Liis, jõumees Aleksander Sannik, botaanik Karl Eichwald, ajakirjanik Kusta Toom, luuletaja ja keelteprofessor Ivar Ivask jt. Rõngu kirik
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper J.R.R. TOLKIEN Referaat Juhendaja Bianka Makoid Tartu 2011 1.ELULUGU JA LOOMING John Ronald Reuel Tolkien (3.01.1892 2.09.1973) oli inglise kirjamees, kelle teosed on kogunud maailmas tohutut populaarsust. Need raamatud on köitnud miljonite inimeste kujutlusvõimet ja muutnud nende mõtteviisi. See Oxfordis kesk-inglise keele lääne-midlandi dialektile spetsialiseerunud mees elas suhteliselt tavapärast ja tähelepandamatut väikekodanlikku elu pidas loenguid, kasvatas lapsi, elas Oxfordi äärelinnas, hoolitses aia eest ning suri vaikselt ja rahulikult 81-aasta vanusena
avalikkusele midagi ei kirjutanud. Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures. Oli vallavaese seisuses pere oli talle vallalt toetuse muretsenud. Siiski kirjutas Liiv edasi ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil. 1902. aastal ilmus Liivi nimi jälle ajakirjandusse. Ta liikus Tartus ja Tallinnas. Avaldati mõned luuletused. 1904 ilmus Junan Liivi "Kirjatööde kogu". mis koondas suurema osa enne haigust ilmunud proosateostest ja luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu "Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest" Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust. Peale selle hakkas arenema tiisikus
Eestis Põhjasõda oli suur tagasilöök Eesti kultuurile ja haridusele. Läbi 18. saj. Toimusid kultuurilised muutused vaid Vennastekogudusteks (vagadusliikumine usk, võrdsus, vendlus) Liikumise prohvet: Tallima Paap 1743. a. hernuutlased keelustatakse Tagajärjed: Kuritegevus kadus Kõrtsid jäid tühjaks Inimesed muutisid töökateks Tekkis ettevõtlikus Kirjasõnast trükiti kõige rohkem Maarahvakalendrit August Wilhelm Hupel(1737-1819) Selle aja viljakam kirjamees, uuris Eesti keelt ja rahvast Nimetab eestlasi jonnakaks ja töökaks rahvas. Pärisorjuse kaotamine Baltikumis Paul I (1796-1801) Alustab muutusi - Eestlasi hakatakse võtma Vene sõjaväkke. 100 aasta jooksul võeti Vene sõjaväkke 150 000 noort Eesti meest. Sõjaväe teenistus kestis 25-30 aastat. Aleksander I (1801-1825) Vene keiser, kes vabastas talurahva Baltikumis. 1816 vabastuskiri Eestimaa kubermangus 1819 Liivimaa kubermang
Lapsed ega naine eesti keelt ei rääkinud Tunnustatud ka rahvuvaheliselt Hakkas levima uus kirjaviis (suur pooldaja) 19. Sajandil ilmusid õpetliku sisuga ajakirjad ,,Maailm ja mõnda" tema ajakiri, erinevatest maailma maadest ,,Kodutohter"- jagab teadmisi, kuidas koduste vahenditega haiguseid ravida Proosa vormis avaldas kogutud materjali ,,Ennemuistsed jutud ja vanad laulud" Nendega tuleb välja, et ta ikkagi andekas kirjamees ja hea proosa kirjutaja ,,Tuhka-Triinu", ,,Vägev vähk ja täitmatu naine" Lisaks muinasjuttudele kirjutas ka muistendeid JUHAN LIIV 1864-1913 Mida haigem ta oli, seda geniaalsemad tekstid tal olid Luuletusi kirjutas enne haigust Perest kõige põduram Jakob Liiv oli kunagi isegi kuulsam ,,Kümme lugu"- juttude kogu, ajakirjanduses ilmunud 10 lugu
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
ägedama järgu, lahkus mõne kuu pärast rahunenuna, kuid parandamatu haigena. Seejärel Liiv pikki aastaid avalikkusele midagi ei kirjutanud. Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures. Oli vallavaese seisuses pere oli talle vallalt toetuse muretsenud. Siiski kirjutas Liiv edasi ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil. 1904 ilmus Junan Liivi "Kirjatööde kogu". mis koondas suurema osa enne haigust ilmunud proosateostest ja luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu "Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest" Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust. Peale selle hakkas arenema tiisikus
alguses looduslik mees kui indiaanlane ja pärast on allakäik- lõpuks on tal väga kummastavad mõtted. (tol ajal suhtus teatrisse halvasti. See rikub inimese vms). Varasem konseptsioon oli allutatud mõistuse ülistusele. Hilisem on suunatud ratsionaalsuse jms vastu ja sellest edasi. III loeng , 22.09.2011 Valgustussuundi nimettakse kokku valgustuslikuks humanismiks. Valgustuse sisu on pigem filosoofiline, eetiline kui kirjanduslik. Valgustuslik mõtleja on ühtlasi ka vägev kirjamees. Prantsuse valgustuskirjanikke ei peeta tänapäeval päriselt filosoofideks. Inglise valgustuslikud kirjanikud on ilukirjanduse autorid. Valgustust kannab eetiline mõõde?valgustuses pöörati ohtralt tähelepanu kasvatuse küsimustele. Valgustus on suurte murrangute periood. Paljud valgustuslikud autorid(Rousseau) vaagib oma teoses Emilie kasvatusküsimusi üsna põhjalikult. Üks valgustuse
meditsiiniliste kollektsioonidega. 19. novembril 2011 oli viimane päev, mil sai külastada vana anatoomikumi ja sealset ekspositsiooni. Eesti arstiteaduse sünnikodu on hetkel läbimas uuenduskuuri, mille järel saab vanast anatoomikumist Tartu Ülikooli teaduse populariseerimise keskus. Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna meditsiinikollektsioone saab külastada Teaduskeskuses AHHAA. Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa eestlasest valitseja pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku perekonda kasvatada. Õppis 19saj algul Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Ta rajas Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Faehlmann töötas Tartus arstina, ta oli ka ülikoolis eesti keele lector. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, mille esimees ta
Karikatuur ajastu ajalehest. Mirabeau' näopildiga luukere avatud uksega kapis Luukere kapis on puhtal kujul poliitiline termin, mis läks käibele Suure Prantsuse revolutsiooni päevil ning selle termini sünnilugu tuleb seostada vast alanud uue ajastu suurima poliitiku krahv Mirabeau'ga, kes on euroopaliku demokraatia sünniloo juhtfiguure, inimõiguste deklaratsiooni ning esimese konstitutsiooni üks autoritest. Mirabeau oli tulihingeline patrioot, väsimatu kirjamees, võrratu oraator (tol ajal polnud mikrofone ja läbi lõi üksnes see, kes kõneles mitte üksnes sisukalt, vaid ka valjusti ja usutavalt). Suur Prantsuse revolutsioon algas geneneraalstaatide1 (kolme seisuse esinduskogu) avaistungiga 5. mail 1789. Krahv Mirabeau ei esindanud siin oma seisust, aadlikke, vaid lihtrahvast ehk kolmandat seisust. Ta tuli istungile tavalises tumedas riietuses, nagu tegid seda kolmanda seisuse ehk lihtrahva esindajad. Loomulikult pälvis Mirabeau oma käitumisega
võimuvõitlus. *Kõigi tülide kõrgeimaks vahekohtunikuks oli paavst. -Rootsi aeg Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Neist tähtsamateks võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. -Forselius ja rahvaharidus Oli kirjamees ja rahvavalgustaja. Eesti esimese aabitsa autor ja omapärase häälikumeetodi looja, mis muutis eesti keele õppimise ja õpetamise palju lihtsamaks. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Nendel kaugetel aegadel anti elutarkusi valdavalt edasi vanematelt lastele. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Suurim probleem oli sobilike koolmeistrite puudumine. Selle
Ilmastik oli muutunud jahedamaks; 2.saj. eKr jõuavad Taanisse ja Lõuna-Rootsi keldid; Rooma rauaaeg Saanud nime Rooma impeeriumi kõrgaja järgi; Kasvab germaani hõimude mõju, keldid tõrjutakse kõrvale; Palju Roomast prit esemeid: jooginõud, kujud, mündid, ehted; Põhjamaade inimesed hakkavad kandma pükse; Põldudel hakati kasvatama rukist; Kylveri kivi - vanim leitud ruunikirjaga kivi; Svioonid Rooma kirjamees Tacitus nimetab oma raamatus ,,Germania'' svioone - rootslaste esivanemate kirjalik esmamainimine aastal 98. Rahvarännete aeg Germaani hõimude ulatuslik liikumine Euroopas; Ajastu tunnuseks on linnuste rajamine; Suur-Rootsi idee Mõnede allikate väitel olid gootide hõimud pärit Skandinaaviast; Vendeliaeg Eelneb viikingiajale; Saanud nime Põhja-Rootsis Vendelis asunud paatmatuste järgi;
Noorpõlves elas mõnda aega Riias, tegutses kooliõpetaja ja pastorina. Kuulsaks sai pärast Riiast lahkumist. Kirjutas teedrajavaid teoseid, on seotud rahvuslusega. Riias puutus ta kokku kohalike põlisrahvastega, nende impulside najal kirjutas teosed inimpõlve kultuurilisest mitmekesisusest. August Wilhelm Hupel, kes tõlkis eesti keelde esimese eestikeelse ajakirja. Pastor Põltsamaa kihelkonnas. Väga viljakas kirjamees, kes lähtus valgustuse vaimust. On kirjutanud palju erinevatel teemadel. Paljud tema kirjatööd tuginesid abilistele, korrespondentidele, kelle kaudu kogus materjali, mida hiljem trükis avaldada. Kõige olulisem on neljaköiteline väljaanne tollaste Balti provintside kodulooline materjal, mis kirjeldas talupoegade olukorda, kirikute olukorda. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland I-IV, 1774-1789
püüdis leida uudseid lahendusi ja võib-olla oli kellelegi kasulik seda intriigi punuda. · Trupp jaguneb 2 leeri Voldemar Panso (1920-1977) · Lavakunstikateedri rajaja (1957). Oluline on tema panus pedagoogina näitlejate õpetaisel. · Noorsooteatri rajaja ja esimene peanäitejuht (1965-1970) · 1970-1976 Draamateatri peanäitejuht · ENSV rahvakunstnik (1968), NSVL rahvakunstnik (1977), NE preemia (1965) · Publitsist ja kirjamees raamatud ,,Näitleja Joller" 1965, ,,Maailm arlekiinikuues" 1972, ,,Portreed minus ja minu ümber" 1975 jt. Panso haridustee: Riiklik Lavakunstikool 1941, GITIS rezii 1950-1955, 1958-1965 aspirantuur GITIS-es (1965 kunstiteaduste kandidaat ,,Töö ja talent näitleja loomingus") Kõrgeimalt haritud teatrijuht ja lavastaja! Panso teatritee: · 1941-1950 Draamateatri näitleja · 1955-1958 Draamateatri lavastaja
KARISMAATILISI1 NAISI AJALOOST ÕPI ÄRA PILTIDE SUURENDAMINE! Elizabeth Taylor Kleopatrana filmis ,,Kleopatra" (1963) a) Pane hiire osutusmärk (kursor) sellele pildile. b) Tee üks klõps hiire vasakpoolse klahviga. Pildile tekib raam ja igasse nurka ruuduke (ruudud on ka raami iga külje keskel, kuid neid praegu vaja ei lähe). c) Liiguta hiire osutusmärk ükskõik millisele pildi nurgas paiknevale ruudukesele nii, et ruutu läbiks kahe teravikuga nool. d) Nüüd vajuta hiire vasak klahv alla ning hoia klahvi all. Tekib plussmärk + . e) Hiireklahvi all hoides nihuta plussmärki eemale ja pilt läheb suuremaks (kui liigutad plussmärki tagasi, läheb pilt väiksemaks). Tee pilt nii suureks, et näeksid ka detaile. f) Algse suuruse saad sellele pildile, klikkides ühe korra ikoonil UNDO ehk ,,tagasi". HURRAA-AAA-AAAA! Jälle üks kogemus juures! Elagu elukestev õpe! NOFRETETE VAARAO EHNATONI LEMMIKNAINE Nofretete. Ülevärvitud lubjakiv...
XENOPHON: Thukydidese poolelijäänud tööd (tema käsitlus katkeb aastaga 411 ekr) jätkas ateenlane Xenophon (u 430 - 354 eKr): palgasõdurite pealik, kes tõusis kõrgetele positsioonidele Ateena vaenlase Sparta armees. Xenophoni ,,Hellenika" annab hea, ehkki Thukydidese tööst lihsakoelisema ülevaate Kreeka ajaloost 4. sajandi esimesel poolel eKr, olles meie peamine allikas selle ajajärgu kohta. Xenophon oli väga viljakas ja mitmekälgne kirjamees, kes kirjutas idealiseerivalt nii oma õpetajast Sokratesest, Pärsia riigi rajajast Kyrosest, Sparta kuningast Agesilaosest kui ka Sparta riigi korraldusest, ja käsitles sellele lisaks ka majandust ning sõjandust. ISOKRATES: Isokratese (436 - 338 eKr) retoorikakool Ateenas tõmbas ligi õpilasi kogu Kreekast. Isokrates uskus, et retoorika on kasvatuse ja eetika alus, sest aitab sõnastada rahvale arusaadaval moel üldkasulikke eesmärke. Ta koostas nii poliitilisi tellimustöid (sageli
mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks.[2] Friedrich Robert Faehlmann 4 Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 1817 1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga Observationes inflammationum occultiorum ("Tähelepanekuid sisemistest põletikkudest"; 1827),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
