Hans-Erik Laansalu alias Erik Tohvri (0)

Räpina Ühisgümnaasium
Hans-Erik Laansalu
alias
Erik Tohvri
Uurimistöö
Koostas Indrek Johanson
Juhendas Ene Kraav
Räpina 2005/06

Sisukord

Sisukord 2
1. Sissejuhatus 3
2. Elulugu 4
3.Loomingu lühiülevaade 5
Romaanid: 5
Tellitud tööd: 5
Artiklid: 5
4. Loomingu iseloomustus 6
Lühiülevaade romaanidest 8
5. Ilona Martsoni hinnang Erik Tohvrile kui kirjanikule 10
6. Tarmo Tederi arvamus Erik Tohvri raamatust „Majad jõe ääres“ 11
7. Tarmo Tederi arvamus Erik Tohvri raamatust „Kollaste lehtede aegu“ 12
8. Isiklik hinnang Erik Tohvri teostele 13
8.1. Erik Tohvri teose „Majad jõe ääres“ isiklik analüüs 13
8.2. Erik Tohvri teose ”Kollaste lehtede aegu” isiklik analüüs 16
9.Kasutatud kirjandus 19
10.Lõppsõna 20

1. Sissejuhatus

Erik Tohvri sattus minu uuritavaks autoriks päris juhuslikult, ilma et oleksin tema loominguga eelnevalt kursis olnud. Oma uurimistöös olen proovinud avastada Hans-Erik Laansalu alias Erik Tohvrit kui populaarset romaanikirjanikku, kuigi autor on tuntud ka kuuldemängude ning filmistsenaariumite kirjutamise poolest. Lähemalt uurisin autori romaane ”Majad jõe ääres” ja ”Kollaste lehtede aegu”, et mõista autori kirjutamise stiili ning temaatika tagamaid, kuid töö annab ülevaate kogu autorilt ilmunud loomingust ning eluloost. Materjali autori kohta leidsin internetist, raamatutest ja ajalehtedest. Töö koostamisel sain abi ka juhendajalt Ene Kraavilt.

2. Elulugu

• Hans-Erik Laansalu pseud. Erik Tohvri sündis 22. märtsil 1933. aastal Rakveres .
  
• Isa oli sõjaväelane ,kellel oli päris mitu perekonnanime, üks neist ka Tohvri. Isa perekonnanimest tuleneb ka Hans-Erik Laansalu pseudonüüm.
  
• Õppis Rakvere 3. algkoolis.
  
• Vanemad lahutasid, kui poiss oli päris väike. Ema abiellus uuesti ning et uues abielus oli poisike ülearune, jäeti ta vanaema-vanaisa kasvatada.
  
• 1944. aastal kolis pere Jägala-Joale
  
• Harjumaal õppis noormees Jägala ja Kodasoo mittetäielikus keskkoolis , kus tema vanaisa Alfred koolijuhatajaks sai.
  
• Pärast sõda aastast 1947 õppis Hans-Erik Tallinna Elektromehhaanika Tehnikumis elektriinseneriks.
  
• Pärast lõpetamist 1951. aastal töötas Hans-Erik mitmetes firmades
  
• 1951-1953 töötas ta ETKVL -is energeetikuna
  
• 1953-1972 Elektrivõrgus valvedispetšerina
  
• 1972-1992 Keilas Harju KEK-i juhtiv konstruktorina
  
• Hiljem käivitas ta päris uue firma Harju Elekter ja asus 1992. aastal selle etteotsa
  
• Praeguseks on Hans- Erik Laansalu pensionil ja pühenduud kirjutamisele.
  

3.Loomingu lühiülevaade

Romaanid:

• „Majad jõe ääres“ („Olion“, 2001)
  
• „Kollaste lehtede aegu“ („ Varrak “, 2002)
  
• „Kaksikelu“ („Eesti Raamat“, 2003)
  
• „Kasevälja“ („Varrak“, 2003)
  
• „Tants läbi rukki“ („Varrak“, 2003)
  
• „Lummetallatud rada“ („Varrak“, 2003)
  
• „Elutöö“ („Varrak“, 2004)
  
• „Lepavere Mõis“ („Varrak“, 2004)
  
• „ Kodumaja “ („Varrak“, 2004)
  
• „Kaldaliiva“ („Varrak“, 2005)
  
• „Äravalitu“. Esimene raamat („Varrak“, 2005)
  
• „Äravalitu“. Teine raamat („Varrak“, 2005)
  
• „Sügisvalgus“ („Varrak“, 2005)
  
• „Tuisune talv“ („Varrak“, 2006)
  
• „ Arglik kevad“ („Varrak“, 2006)
  

Tellitud tööd:

• „ABB 10 aastat Eestis“ („Valgus“, 2002)
  
• „Harju Elekter 35. Minevik ja tänapäev“ („Valgus“, 2003)
  

Artiklid:

• „ Meditsiin rikastele?“ ( Postimees 08.12.1999)
  
• „Söönu ei mõista näljast“ (Postimees 04.12.1999)
  
• „Valitsuse vaieldav otsus“ (Postimees 20.10.1999)
  

4. Loomingu iseloomustus

Hans-Erik Laansalu alias Erik Tohvri on tuntud romaanikirjanikuna ,kuid on kirjutanud nii mitmeid kuuldemänge kui ka filmistsenaariume. Huvi kirjanduse vastu tõusis temas juba varakult. Erilist hoogu andis sellele üks ootamatult menu osaliseks saanud luulesalm. Edaspidi hakkas noormees pühenduma kuuldemängudele ja võttis osa kuuldemängude võistlustest. Eesti Raadios on lavastatud 12 Erik Tohvri poolt Ants Laansalu nime all kirjutatud kuuldemängu, mida on esitatud ka välismaal. Nendega tuli ka kuuekümnendate alguses tema esimene tuntus. 1963. aasta juuni Loomingus ilmus Hans-Erik Laansalu novellivõistlusel esile tõstetud jutustus "Udu teel". 1972. aastal Loomingus ära trükitud "Päevast päeva" ja Loomingu Raamatukogu sarjas 1982. aastal ilmunud " Tuuline saar" lubab kirjandusteadlasel Oskar Kruusile väita, et Hans-Erik Laansalu novellid "... kujutavad tööinimesi, võitlevad õigluse eest, propageerivad tööarmastust." 1
Teosega ”Tuuline saar” sai Laansalu juba 1977. aastal filmistsenaariumide võistlusel II auhinna ja sellest sai esialgne stsenaarium mängufilmile ”Pihlakaväravad”. 1970-ndate aastate algul asus Laansalu-Tohvri kirjutama pikemat proosat – romaane. Esimese romaani „Majad jõe ääres” kirjutas Erik Tohvri 1972. aastal, kuid see jäi sahtlisse seisma. Hiljem saatis ta selle 2001. aastal välja kuulutatud romaanivõistlusele. Teos sai žürii poolt ära märgitud. Ka järgnevatele romaanivõistlustele esitas kirjanik oma teoseid. Viimasel  neljal aastal on Erik Tohvri olnud üliviljakas. Pooled teosed on suuremal või vähemal määral autobiograafilised.2
Kokku on Erik Tohvril trükist ilmunud 14 raamatut.
Kirjutamise kõrval on Tohvri töötanud välja teooria, kuidas inimese omadusi kujutada graafiliselt. Egogrammi keskmest lähtuvad omaduste kiired, mille otste ühendamisel tekib kujund. “Mida pikemad vektorid , seda suurem pindala ja seda erudeeritum inimene,” selgitas Laansalu. “Sabaga tähe kujund märgiks ühele probleemile keskendunud teadlast.”3
Teiste arvamuse kohta oma teostest on Erik Tohvri öelnud: ”Ülo Tuulik on kunagi Nooruse peatoimetajana kirjutanud, et Laansalul potentsiaali ei ole ja Kaarel Ird ütles minu kohta, et inimene, kelle tööriistaks on labidas , jätku sulepea rahule.” Siiski on pensionile jäädes end täielikult kirjutamisele pühendunud kirjaniku raamatuid ostetud palju. Sellepeale on kirjanik Tohvri lausunud: “Mul on oma lugejaskond , ega ma pürgigi kuhugi kõrgele parnassile.”4

Lühiülevaade romaanidest

”Majad jõe ääres” (2001)
Autobiograafiline romaan jutustab kooliõpetajast, tema naisest ja nende tütrepojast, kes asuvad elama sõjast räsitud Lepaku töölisasulasse. Elu tuleb alustada sootuks uuesti ja uues keskkonnas.5
”Kollaste lehtede aegu” (2002)
Raamat räägib tööle pühendunud mehest, kes pensionile jäädes leiab uue rahuldust pakkuva eluviisi. Sündmustik toimub maal ning kirjeldab läbi elutarga jutustaja mitmeid maaelu probleeme.6
”Kaksikelu” (2003)
Romaanis kirjeldatakse kahte elu, mis algasid sarnaselt kuid peale sõjakeerisesse sattumist jätkusid erinevalt. Milliseks kujuneb kahe sarnase mehe elu edaspidi, sellele romaani sündmustik keskendubki.7
”Kasevälja” (2003)
Raamat räägib juba ”Kollaste lehtede aegu” romaanist tuttavatest tegelastest, kes harutavad lahti vanu keerdsõlmi, pistavad rinda uute probleemidega ning püüavad mõista oma kohta otsivat noorte põlvkonda.8
”Tants läbi rukki” (2003)
Raamatu tegevus viib meid linna, kus noor ja perspektiivikas juht puutub kokku kõigi praeguse aja probleemidega.
”Tants läbi rukki” leidis äramärkimist 2002. aasta romaanivõistlusel.9
”Lummetallatud rada” (2003)
Raamat jutustab tublist maanaisest Helenest, kellel paraku ei olnud järeltulijaid. Aga ta ei muretsenud, et tema jäetud rada ei talla tema lapsed ja see rada kaob.10
”Lepavere Mõis” (2004)
Raamat jutustab soikunud eluga külast, mille vana mõisa ostab ära sakslane ning tema kontaktidest kohalike elanikega sünnib nii koomilisi kui traagilisi situatsioone.11
”Elutöö” (2004)
Raamat mehest, kelle elutööks on luua oma raamatukogu. Noor põlvkond aga ei mõista töö vajalikkust ning seisab hoopis teiste ja ränkade valikutega teelahkmel.12
”Äravalitu” (2005)
Esimene raamat on lugu Vaike Katterist – pehmest ja samas isekast, boheemlase hingega eluvõõrast ja ometi kõikidele katsumustele vastu pidanud naisest, viiekordsest emast ja kümnekordsest vanaemast. Lugu, mis peegeldab selle rõõmsaloomulise naise rõõmuvaest elu läbi viiekümne aasta.13
Teine raamat räägib kuidas Vaike Katter saab hakkama uue läheneva sõja ootuses. Oma elupäevade lõpus aga saab ta hinge tõmmata ning osutub tõesti omamoodi äravalituks.14
”Kodumaja” (2004)
Raamat edukast ärimehest, kelle ideaalsest perepildist näib puuduvat vaid korralik eramu. Asuded ehitama uut maja, tekib mehel soov saada veel üks järeltulija kuid plaan takerdub sootuks ettenägematute paljastuste taha.15
”Kaldaliiva” (2005)
Raamat räägib saatusest, tema kummalistest keerdkäikudest ja abistavast käest. Jutustus elukogenud mehe silme läbi, kes usub, et saatus aitab ainult julgeid ja igaühel on õigus valida oma tee.16
”Sügisvalgus” (2005)
Raamat räägib Harinõmme külla metsavahi kohale vanaduspõlve veetma tulnud linnamehest Sander Karmist. Üksikuks jäänud mehe vastu hakkavad aga huvi tundma esmalt jutukad külanaised, elu saab aga hoopis uue suuna pärast tutvumist temast palju noorema Liisiga, kes mehele tema ammuses liiklusõnnetuses hukkunud tütart meenutab.17
”Tuisune talv” (2006)
Järg triloogia esimesele osale ”Sügisvalgus”. Talveperioodiks saeveski tööliseks hakanud Sander Karm üritab unustada Liis Melliku vastu tekkinud õrnu tundeid. Tuisune talv veeretab aga küla elanike teele mitmeid katsumusi.18
”Arglik kevad” (2006)
Järg romaanidele ”Sügisvalgus” ja ”Tuisune talv”. Lähenev kevad toob Harinõmme külla uut elu ja suhtumisi. Laanehaua metsamajakesse toob see kevad aga rahutu ja samas lootusrikka elu.19

5. Ilona Martsoni hinnang Erik Tohvrile kui kirjanikule

Ilona Martson kirjutab oma artiklis, et Tohvril on viimase viie aasta jooksul ilmunud kümme romaani elust enesest. Artiklis on toodud Tohvri enda arvamus ,kus ta ütleb: „iga lind laulab just selliselt , nagu talle nokk on loodud. Ka mina, Erik Tohvri“.
Martson kirjutab, et Vihterpalus elav kirjanik kohtus lugejatega juba 30. korda. Kirjutatakse ka, et olenemata kõrge tunnustuse puudumisest, tuleb Tohvri raamatuid kogudest tikutulega otsida.
Artikli autor küsis kirjamehelt, kas kokkupuuteid kirjandusega oli ka enne pensionile jäämist ja aktiivset raamatute kirjutamist. Sellele vastab kirjanik, et tema huvide ring on ulatunud alati igale poole, ka kirjandusse.
Artikli autori väitele, et ENSV ajal kirjutas Tohvri Laansalu nime all, vastab kirjanik, et kirjutas põhitöö kõrvalt Laansalu nime all kuni sinimustvalge taasilmumiseni ja siis tekkisid uued väljakutsed.
Kirjamees lisab veel, et on sündinud Jäära tähtkujus ning kõik jäärad on lootusetud maailmaparandajad. Räägib ka ,et kirjutamine on üks väheseid võimalusi üht-teist välja öelda ja võistluskirjutamisel huvitas kirjanikku põhiliselt tagasiside. „Käisin pärast võistlusi alati retsensioone lugemas, et näpunäiteid saada“, ütleb Tohvri.
Veel räägib Tohvri artiklis autorile oma esimesest romaanist „Majad jõe ääres“, mis on 28 aastat tagasi kirjutatud, kuid nüüd ilmunud ja romaanivõistlusel esile tõstetud.
Artikli autori küsimusele kui palju te ise raamatuid loete, vastab kirjanik, et loeb ning viimasel ajal rohkem ajalugu ja elulugusid. Naistekate kohta arvab ta, et need võõrad olukorrad ja tüütuseni korduvad süžeed inimestele eriti miskit ei anna. „Ma ei ütle, et minu raamatudki inimestele palju annavad, aga need räägivad vähemalt meile lähedasest elust“, põhjendab kirjanik.
Lõpetuseks uurib Martson kirjamehelt kriitika üsna üleolevat suhtumist temasse. Sellele vastab kirjanik, et kritiseerijatel võib õigus olla, kuna ta pole kõrgeid kirjanduslikke kaanoneid järginud. Samas ütleb ta ka ,et kirjutab lihtsatest asjadest ning suhteliselt tavalisel maainimesel on eesti kirjandusele küllalt palju etteheiteid.20

6. Tarmo Tederi arvamus Erik Tohvri raamatust „Majad jõe ääres“

Raamat jutustab põlisest kooliõpetajast Aleksander Sooveerest, tema naisest ja tütrepojast ning nende jõudmisest sõjast räsitud töölisasulasse, kus Aleksander paneb käima kooli. Tarmo Tederi arvates on raamatu sündmustik loiuvõitu kuid realistlikus võtmes ning kerib lahti raskes , kitsas ja hirmutavas ajas. Raamatus antakse sõjaajaga paralleelselt tagasivaateid ka tsaari- ja iseseisvusaega. Autorile meenub selle autobiograafilise romaani adekvaatse paralleelina Mats Traadi „ Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga“. Tarmo Tederi arvates ajab „Majad jõe ääres“ korraga mitme inimese memuaarset asja, jutustades nii Elviine, Aleksandri, Elfriide kui ka Eeriku mälestustest. 21

7. Tarmo Tederi arvamus Erik Tohvri raamatust „Kollaste lehtede aegu“

Tarmo Teder arvab, et see maa- ja linnaelu teemadel probleemitsev romaan genereerib positiivset eluvaimu. Raamat räägib pensionipõlves maale kolivast paarist, kelle kaks poega õpivad ülikoolis, ega kavatse mõelda talupidamisele. Tederi arvates loovad raamatu põgusa taustaga kontuursed karakterid piisavalt intriige ning aeglaselt lahtikerivad liinid on hõlpsasti jälgitavad. Raamatu tegelaskond on nii- ja naapidi suhetesse seotud. Kokkuvõtvalt kirjutab Teder, et tema jaoks selle raamatu dramaturgia ja kompositsioon töötavad kuid detailid jäävad verevaeseks ja idealistlik dimensioon nõrgaks.22

8. Isiklik hinnang Erik Tohvri teostele

8.1. Erik Tohvri teose „Majad jõe ääres“ isiklik analüüs

Teema
Kooliõpetaja elu peale sõda.

Tegevusaeg
Aasta 1944, Nõukogude võimu algus.

Tegevuskoht
Lepaku töölisasula

Tegelased
1. Suhete skeem
Elviine Sooveer Elfriide Eimann
Aleksander Sooveer
Eerik Sooveer Nõukogude võim
2. Peategelase lühianalüüs

Olemus
otsekohene , õiglane,

Iseloom
järjekindel, kohusetundlik

Eesmärgid
lapselapse üleskasvatamine, hariduse väärtustamine

Tegevuse laad
sihikindel, rahumeelne
e. Saavutused, tulemused
Lepaku koolitöö taaselustamine, külaelanike poolehoiu ja austuse pälvimine

Probleemistik

Kuidas mõjutas sõda kooli käekäiku?

Mis põhjustas Aleksander Sooveere tagakiusamise punase riigikorra poolt?

Kas linnapoiss Erik kohanes Lepaku külaeluga?

Ideestik , järeldused

Koolimaja taaskäivitamine oli raske. Sõja käigus olid ruumid sõdurite poolt rüüstatud, raamatud põletatud ja õppevahendid puudusid. Ka külaelanikud ei olnud just abistavad . Neis säilinud hirm sõja ees oli suurem kui vajadus lastel haridust omandada.

Koolipapa Aleksander Sooveer oli alati olnud neutraalne – tal ei olnud kindlat jumalat ja ta ei ülistanud ühtegi võimu. Oma põhimõtetele kindlaks jäänud Aleksander jäigi silma Lepaku endisele kooliõpetajale Elfriide Eimannile, kes seda kõike peale kaebamas käis.

Linnapoiss Erik ei olnud Lepakule kolimise vastu. Talle meeldis sealne loodus, mida ta iga päev üha rohkem avastas. Siiski ei saanud ta endale seal selliseid sõpru nagu tal Vareveres oli olnud. Siin olid kõigil teised huvid – mängiti sõjast maha jäänud relvadega ja laskemoonaga, mida Erik kartis . Sõprade leidmist takistas ka teadmine, et Erik on koolijuhataja poeg ning võib kõigest kaebama minna.

Lõpphinnang
Mulle pakkus teos huvi kui lähem tutvumine autor Erik Tohvri eluga. Samas nõustun Tarmo Tederi arvamusega, et raamatu sündmustik on loiuvõitu ning kerib end lahti raskes ja hirmutavas ajas.

Omapära
Omamoodi huvitavaks tegi selle autobiograafilise romaani kirjanik Erik Tohvri jutustamine mitte ainult enda lapsepõlvest vaid rääkides täpselt ka oma kasvatajate , vanaema ja vanaisa, kohtumisest ja elust. Raamatus oli kasutatud mõnes olukorras ka saksa keelseid väljendeid, mis muutsid kirjeldatava reaalsemaks.

8.2. Erik Tohvri teose ”Kollaste lehtede aegu” isiklik analüüs

Teema
Elu muutused pensionieas.

Tegevusaeg
Taasiseseisvunud Eesti algus.

Tegevuskoht
Karbuse küla, Oksa talu.

Tegelased

Suhete skeem
Meeli Roomet Tiiu Meigas
Pärtel Roomet
Rein Meigas Anne Kruuda

Peategelase lühianalüüs

Olemus
mõtlik, kinnine, tagasihoidlik , enesekindel

Iseloom
mõistlik, kindlameelne

Eesmärgid
Oksa talu korda tegemine, pensionipõlve huvitavaks tegemine

Tegevuse laad
rahumeelne, sihikindel,
e. Saavutused, tulemused
harjus Karbusega ja Oksa taluga ning hakkas seda jõudumööda remontima . Otsis uut hobi maalimisest.

Probleemistik
a. Miks Pärtel hiljem maale kolimisega leppis?
b. Miks hakkas Reinu ja Tiiu vahele lõhe tekkima ?

Ideestik, järeldused
a. Pätel oli olnud eluaeg juhtiv töötaja, kes laua taga istus ja numbreid ragistas. Jõudes pensioni ikka ja saades vabaks töökohutusest algas aga midagi väga painavat. Pärtel oli harjunud tõusma igal hommikul teadmisega ,et teda ootab tema kontor ja numbrid , mis paksudes kaustikutes pesitsesid. Järsku tema rada aga lõppes ning mees sattus stressi. Nüüd sai Meeli aga võimaluse maale kolida ning pidi üritama kuidagi ka Pärtli nõusse saada. Pärtel aga ei tahtnud, et tema elurütmi veelgi rohkem sassi aetakse ja põikles naisele kõigiti vastu. Siiski lõpuks Pärtel alistus Meelile ja lubas maal elamisega proovi teha. Peale mõnda Roometite maal veedetud päeva sai Pärtlil aga küllalt ja otsustas tagasi linna minna. Meeli aga, kellele Oksa talu oli väga meeldima hakanud, jäi protestimärgiks maale. Sellega tegi Meeli õige lükke, sest peale paari nädalat ilma teise pooleta elada Pärtel ei osanud ning pöördus tagasi Oksale Meeli juurde.
b. Reinul ja Tiiul oli veedetud koos juba üle kahekümne abieluaasta. Omavahel polnud Meigastel kunagi suuri probleeme olnud. Nende vanemad olid olnud aga punase võimu ajal erinevates seisustes ning Reinule ei mahtunud see mõte südamesse. Reinu arvates oli Tiiu isa kommunist , kes tema koos oma ema Helmiga Siberisse lähetas. Ning alati kui Meigastel mingi tüli tekkis, tuli ka Tiiu kommunistlik päritoli, Reinule meelde. Rein oli valinud oma elutööks põllumehe ameti. Ta nägi kõvasti vaeva ning põhjendas seda sellega, et kui poeg Argo põllumajanduskoolist tagasi tuleb hakkavad nad koos seda kõike edasi pidama ning lõpuks kõik pojale jääbki. Argole aga nn ”mullastuhnimine” ei meeldinud ning otsustas jätta põllumeheameti õppimise ja lennukolledžisse astuda. Tiiu oli alati poega toetanud ja ka nüüd ei osanud midagi muud öelda, kui nõustuda. Kui aga Argo läks oma plaani Reinule rääkima tekkis tüli. Rein nägi kogu oma elutöö kokkuvarisemist ning kui ka Tiiu poja poolele oli astunud , tähendas see tüli ka nende vahel.

Lõpphinnang
Minu arvates osutus raamat päris huvitavaks. Esmapilgul vähelubavatest olukordadest keerutati üha rohkem sõlmi ning kruviti pingeid üles. Muidugi nõustun siinkohal ka Tarmo Tederi arvamusega, et detailid jäävad liiga verevaeseks ja idalistlik dimensioon nõrgaks.

9.Kasutatud kirjandus

Ajakirjandus

Grünfeldt, I. Menukirjanik kohtab taas läänevirulasi. – Virumaa Teataja 2004, 16. okt.

Martson, I. Erik Tohvri, lihtsate inimeste kirjanik.- Eesti Päevaleht 2005, 12. märts.

Post, I. Lugejatel käis külas menukirjanik. – Virumaa Teataja 2004, 15. mai.

Priimägi, L. Eestis kestab ühepäevakirjanduse aeg.

Pulver , A. Sulesepp jättis hoopis labida. - Virumaa Teataja 2003, 21. märts.

Teder, T. Romaanirindel muutusteta. – Sirp 2001, 23. veeb.
Raamatud

Tohvri, E. Kollaste lehtede aegu. Varrak 2002.

Tohvri, E. Majad jõe ääres. Olion 2001.
Internet

(www. apollo .ee)

(www.raamatukoi.ee)

(www.varrak.ee)

10.Lõppsõna

Juba üsna uurimistöö koostamise algusfaasis sain teada, et see autor ei kirjuta sugugi minuealistele suunatud romaane. Sellegi poolest võin öelda, et Tohvri romaanide lugemine pakkus uudse ja huvitava kogemuse, kuigi kohati ei olnud mul autorit kerge mõista. Töö käigus sain Erik Tohvri ehk Hans-Erik Laansalu kui inimese kohta teada eelkõige artiklitest, mis temast kirjutatud, kuid ka tema autobiograafilisest romaanist „Majad jõe ääres“.
1 Martson, I. Erik Tohvri, lihtsate inimeste kirjanik. - Eesti Päevaleht (2005, 12.märts)
2Looming, nr 2 (2005)
3 Grünfeldt, I. Menukirjanik kohtab taas läänevirulasi
4 Pulver, A. Päevaintervjuu: Sulesepp jättis hoopis labida
5 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?6538
6 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?8659
7 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?12309
8 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?11964
9 http://varrak.ee/books/16/?product=21715
10 http://varrak.ee/books/9/?product=21730
11 http://varrak.ee/books/9/?product=23800
12 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?16963
13 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?21166
14 http://www.apollo.ee/product.php/0309944
15 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?18504
16 http://varrak.ee/books/9/?product=25867
17 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?26100
18 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?155359
19 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?155749
20 Martson, I. Erik Tohvri, lihtsate inimeste kirjanik. – Eesti Päevaleht (2005, 12.märts).
21 http://www.sirp.ee/2001/23.02.01/Kirjand/kirjand1-2.html
22 http://www.sirp.ee/2001/23.02.01/Kirjand/kirjand1-2.html
21